15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse.
Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd, kiivrit ja kilpi. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge. Relvade tähendus Mõõga kandmine oli vaba mehe tunnuseks. Relvade puudumine tähendas vaest elu. Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid pärandati edasi. Mõõka kasutati rüütlikslöömisel. Relvade liigid Lähivõitlusrelvad: Kaitserelvastus: Mõõgad Kaitserüü Odad Kiiver Laskerelvad: Kilp Vibud Ammud Kiviheitemasinad Tulirelvad Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal oli kasutusel soomusrüü. Väikesed soomuskujulised metallplaadid Kinnitati neetidega nahkjaki välispinnale Hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Lisakaitseks hakati kasutama neetidega kinnitatavaid raudplaate. Tekkis plaatvest
anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses. Kaitserelvastus muutus keskajal aga tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega nahast soomusrüü asendus metallist rõngassärgiga millele lisati 13. sajandil nahkne metallplaatidest tugevdatud plaatvest. Muutus aja jooksul ka kaitsekilp. Varakeskkajal ümarad kilbid asendusid ülevalt ümara ning alt teravatipulise kilbi vastu. Hiljem vahetati need kilbid veel pisikeste kolmnurksete kilpide vastu. Kaitsekilpidele maaliti ka perekonna vapp. Kuna rüütlid olid elukutselised
Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle mee...
Eesti muinasaegsetest linnustest ja matmispaikadest on kogutud sadu 12.- 13. sajandi vahetusest pärinevaid relvi: oda- ja nooleotsi, mõõku ning sõjakirveid. Muid sõjariistu ja nende osi on leitud vähem. Mõningaid andmeid relvade kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa. Jalamehe kaugvõitlusrelvadeks olid vibu, nooled ja viskeodad. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest
Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika..................................................................9 2.3.1 Taktika avamaal.................................................10 2.3.2 Taktika piiramisel...............
Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Rüütel. Allikas: google.ee 3 3. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse,
Sõja algul kujunes Euroopas kohe välja mitu rinnet. · Läänerinne Saksamaa vs Prantsusmaa (+ Inglismaa); Saksamaa eesmärgiks oli anda pealöök läänerindel ja purustada nii ruttu kui võimalik Prantsusmaa. Saksa armee tungis läbi Belgia Prantsusmaale, kuid sunniti enne Pariisi peatuma. Samal ajal ei suutnud ei prantslased ega inglased sakslasi tagasi lüüa ja nii kujunes läänerindel nn. positsioonisõda (kaevikusõda). Tolleks hetkeks oli kaitserelvastus rohkem arenenud kui ründerelvastus. Seda iseloomustasid hiigellahingud ja suur ohvrite arv (Marne'i lahing (I ja II); Somme'i lahing; Verduni lahing). · Idarinne Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa; Algul tungis Venemaa peale ja saavutas teatud edu, kuid sunniti sakslaste vasturünnakuga taanduma. 1915. aasta sügiseks hõivasid Saksa väed juba tänapäeva Poola, Leedu ja Läti alasid. Siis rinne stabiliseerus.
Talupoja-isanda suhet nähti vasalliteedisuhtena isand andis talupojale maad, selle eest pidi talupoeg isandat teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20) Sõdisid peamiselt ratsa; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist. 7. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21) Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada 8
KESKAEGSED RELVAD JA SÕJANDUS 25. 29. AUGUST 2009 EKSAM Kontakt ain.mä[email protected] Ajavahemik 13. 16. sajand. Peamiselt eesti kohta aga ka lääne ja ida naabrite kohta. Selleks ajaks, kui välja kujunes täis raudrüü, siis enam rüütlid tavaliselt lahingutes enam eriti ei osalenud. Rohkem oli piiramisi ja rüüsteretki, selliseid välilahinguid kahe ratsaväe vahel oli tunduvalt vähem. Ka tänapäeva arvutimängud võivad asju sassi ajada, sest seal on relvi ja vahendeid, mis alles nüüd spetsiaalselt välja mõeldud ja pole kunagi eksisteerinud, kuid see või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. ...
15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned). Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele
Ordude hulka kuulus ka 1202, a liivlaste, lätlast eja eestlaste allutamiseks loodud Mõõgavendade ordu (ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad). 13.Rüütlite relvastus, võitlusviis, linnuste erinevad tüübid, turniirid 1.RELVASTUS: Ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras. Peamised ründerelvad olid: *Piik(millega püüti vastast sadulast paista) *mõõk(mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist). Kui kaitserelvastus tugevnes, võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad, amb. Varakeskajal metalliplaatidega tugevdatud nahast soomusrüü asendus ristisõdade perioodil metallist rõngassärgiga, mis paremini õhku läbi laskis. Kaitsmiseks päikese käest õmmati peale hele rüü. Et end paremini kaitsta ambude ja pikkvibude vastu, lisati XIII sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiiver kaitses
Turniiridel edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt. Kiriku vastasseis ei andnud aga tulemusi ja kui ohvrite arv hakkas langema tühistas kirik oma keelu. Relvastus-raskerelvastatud rüütli peamised ründrelvad olid piik ja mõõk,kui rüütlilte kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kaitserelvastusse kuulusid rõngassärk, päikese eest kaitseks tõmmati peale hele rüü. XIII sajandil lisati ka tugevndatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus järjest täiuslikumaks. Hiliskeskajal võeti kasutusele ka üles- ja allatõstetavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju paremaks. Kuid mida enam kaitserüü täiustus, seda vähem oli kilpi vaja ja
· Johanniitide ordu Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. · Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. · Saksa ordu. · Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a. Ründerelvad: · Piik vastase sadulast paiskamiseks. · Mõõk lähivõitluses. · Sõjakirves ja nui. b. Kaitserelvastus: · Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. · Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). · Kiiver. · Kilp c. Ratsaväele lisaks jalamehed: · Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. · Ülesandeks rüütliväe abistamine. 2. Võitlusviis a. Rivistuti pikkadesse viirgudesse: · Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. · Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. b. Kahevõitlus:
vaja katta sellel maal, kus toimus sõda. Talumehi nõuti appi kindlustustöödele, kurnavateks oli veel sõjaväelaste majutamis- ja küüdikohustused. 1700. aastal puhkesid mõnel pool rahutused, kus protesteeriti koormiste vastu. Eesti talupoegi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Mõned läksid sinna vabatahtlikult, et pääsed koormistest, teised jällegi sunniviisiliselt. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksused, kelle kaitserelvastus polnud eriti märkimisväärne. Põhjasõjaajal oli Rootsi vägedes umbes 15 000 eestlast. Sõda jätkub: 9 Tartu ja Narva vallutamise järel soikus mõneks ajaks aktiivsem sõda. Uuesti algas võitlus 1708. aastal. Olulisim lahing oli Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega. 1708. aastal küüditati Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale ja sama aasta suvel lasti õhku kogu
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
ja sellega otsustavad sõja enda kasuks, jäävad selle rakendamisel siiski tagasihoidlikuks, kaotavad kohe algul ja ei ürita rohkem 05-12.09.1914 Marne'i lahing juhatab sisse kaevikusõja ühel hetkel ei suudeta enam edasi tungida ning kaevutakse, tekivad kaevikute vööndid, millest läbitungimine võimatu aastaid sõditakse ühe koha peal, ei ole mingeid edasiarenguid, tulemust ei too hea edasitungi peataja seetõttu, et kaitserelvastus oli tugevam kui ründerelvastus kuulipildujad tegid nii suurt tuld, et vastased notiti kohe maha 15 sept 1916 tuleb kasutusele tank leiutatakse selleks, et tuua kaevikusse jõud, millega vastase kaevikust läbi murda tank on varjunimi, inglise keeles mahuti, et ei teataks mida nad ehitasid Idarinne 1914
Võivad olla lihtsalt tehnoloogiahuviliste joonised, milline üks taoline amb välja võis näha. Henriku Liivimaa kroonikas on ambe nimetatud ballistadeks (baliste). Laske- ja heitemasinad Meil tõenäoliselt kasutati vastukaalu jõul põhinevat masinat (blide, trebuchet) 13.-15. sajandil. Henrik nii uhkeid sõnu ei kasuta, räägib suurest ja väiksest masinast ning lisaks neile on tal veel üks mõistetamatu sõna batarelv. Kaitserelvastus Kuna kaitserelvastuse leide on leitud väga vähe, siis arvati, et kohalikud Eesti aladel eriti kaitsevarustust ei kasutanudki. Kui hakata aga võrdlema naabermaadega, siis tuleb välja, et kaitsevarustust on tegelikult igalpool vähe leitud. Peamiselt on need välja tulnud juhuleidudena, hauda neid eriti kaasa ei pandud. Kaitserelvadeks on kiivrid, kilbid, kaitserüüd. Kiivrid Ilukirjandusest tekivad teatud ettekujutused, millised võisid need kiivrid välja näha
sakalastega piirati edukalt 1217. a. Otepää linnust.1223. aastal, pärast vaherahu sõlmimist saatsid venelased mehi Tartu ja Viljandi linnustesse eestlastele abiks. Sama aasta lõpus saabus Novgorodist Tartusse Eestis vürstivõimu kehtestama vürst Vjatsko. Ta allutas Tartu linnuse. Seda hiljem sakslaste eest kaitstes kaotas oma elu. 13 16. Eestlaste relvastus. Kasutati kaug- ja lähivõitluse relvi, oli olemas ka teatud kaitserelvastus. Jalamees. Kaugemale ulatuvaiks relviks olid vibu ja nooled. Lühematel teekondadel oli vibu alati laskevalmis ning riputati üle õla, pikemaks teekonnaks sõlmiti vibuping lahti, nii et seda võis käes hoida. Nahast või puust nooletuppe kanti tavaliselt seljal ja nooled võeti välja üle vasaku õla. Üheks parimaks materjaliks vibu valmistamisel oli sitke kadakas, kuid võidi kasutada mitmest puuliigist kokku liimitud tehnikat. Vibunöör oli keeratud kanepist või nahast
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Oli väga populaarne , ka roomas, rooma autorid nimetasid teda lesboks. Türdukute vaheline armastus, lesbose saar üks olulisemaid poeetilisi luule keskuseid. Linnriigi sõjaline aspekt. 7 saj peale kujunes välja faalaks, tihedalt rivistunud raskejalaväelaste , mehi nimetati hopliidideks, ja see rivi oli faalanks, hopliidid oli tõhusalt relvastatud, kindlam relv oli ümar kilp, oli keskne, kilp pidi igal juhul olema, kilp oli kaitse relv , kaitserelvastus Korinthose kiiver, põse ja nina kaitsetega, kiiviri otsas suletutt hobuseharja kujuga, rinnakaitse, turvis ja säärekaitsmed, põhiline ründrelv oli oda, torkeriistana, võis olla ka kaks oda, ülevalt hoitud oda oli viske oma see mis käes oli see oli torke oda., Rivistus tasasel välja, mitu viigu üksteise taga, üksteise vastu pandi liikuma ja põrkusid siis kokku.. Hopliidi faalanksis olid , linnrigid olid huvitatud et faalanksis oleks palju palju mehi ,
Ta oli aristorokraatlik lesknaine, kes koondas enda ümber meheleminekueas tüdrukuid, keda ta kasvatas ja õpetas ja pühendas neile need poeemid. Ühelt poolt olid need kurvad mehelemineku luuletused ja teiselt poolt kirglik armastusluule. Sappho ei kirjelda midagi, vaid väljendab oma intensiivseid tundeid nende tüdrukute vastu. Sõjavägi 7. saj peale kujunes välja tüüpiline kreeka võitlusrivistus, faalanks. Jalaväelane hopliit, nad olid tõhusalt relvastatud. Kaitserelvastus: kindel relv oli kilp, mis kindlasti ei puudunud. Kilbi minemaviskamine oli märk argusest ja häbiväärt. Kilbile lisaks oli veel korintose kiiver põse ja ninakaitsetega, olid ka rinnakaitse ehk turvis ja säärekaitsmed, viimased ei olnud kohustuslikud. Põhiline ründerelv oli oda, mis oli pigem torkeriist. Varajases faasis võis olla ka eraldi viskeoda. Faalanks rivistus mitu viirgu üksteise taha. Rivi taga liikusid vilepillimängijad. Vastane oli samamoodi rivistatud otse ette
Olympiase Philippose (ka tulevaste) naiste seas esikohale. Pangaioni vallutamine tagas Makedooniale püsiva sissetuleku, millist polnud vastu seada ühelgi Kreeka linnriigil. Neil aastatel viis Philippos läbi ka sõjaväereformi, mis seisnes eeskätt varem puudulikult korraldatud jalaväe kujundamises nn makedoonia faalanksiks. Selle näol oli tegu kreeka traditsioonilise faalanksi edasiarendusega: makedoonlased kandsid kreeka hopliitidest kergemat kaitserelvastust (kuigi ka Kreekas oli kaitserelvastus aja jooksul kergenenud), väiksemat kilpi ja kuni 5,5 m pikkuseid odasid (sarissasid), nii et mitme esimese rea võitlejad said rindest välja ulatuvate odadega vaenlast kahjustada kauguselt, mil kreeka hopliidid oma lühemate odadega veel tõhusalt võidelda ei suutnud. Kreeka linnriikide vägedest erinevalt ühitas Philippos edukalt jala- ja ratsaväe tegevust, rünnates ratsaväega faalanksi tiibadelt. Nii oli Philippos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
