10. klassi ajaloo kontrolltöö (0)

4 HEA

Selgita mõisted:
Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida- Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased .
Ikoon - idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine
Gallia - põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid , Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri.
Majordoomus- kuningakoja ülem
Vasall - väikefeodaal(rüütlid)
Senjöör- suurfeodaalid ( hertsog , vürst, markii , krahv, parun )
Feodaalne hierarhia – üks lepingu pool oli teisest kõrgemal
Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks)
Läänimees- ( feodaal )- maa omanik
Läänikord- feodaalkord , mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel.
Aadel - feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest.
Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi)
Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.)
Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud.
Sunnismaisus - talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus.
*Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas)
Koraan -islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit.
Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik.
Viiking - Skandinaavia sõdalane
normann-Lääne-Euroopa viiking
varjaag - venemaal olevad viikingid
Ruunikiri -viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest.
Ruunikivi -haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.)
Valhalla - lahingus langenud sõdalaste surnuteriik , kus sõditakse ja pidutsetakse
Saaga - suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil („vanem edda -islandi eepos )
Anglosaksid- anglid , saksid , jüütid ja friisid
Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad.
Piiskopp – kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis vaimulik tegevust.
Toomkapiitel – piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest.
Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid; jagati vaimulikele korraldusi
Kümnis-kümnendik kõigist sissetulekutest pidi andma kirikule ning see oli kiriku püsiv sissetulek.
Sakramendid – kristlikud toimingud
Paavst – katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maal

Kes olid?
Justinianus I - (527 - 565)Bütsantsi silmapaistavamaid valitsejaid. Ühendas veelkord keisririigi.
Kyrillos ja Methodis- Konstantinoopoli mungad , kes 860 tõlkisid piibli vanabulgaaria keelde.
Chlodovech - Frangi riig irajaja
Karl Martell - Pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi.
Pippin Lühike- Martelli järglane, kes laskis end kuningaks valida.
Karl Suur- oli kuulsaim karoling ja piiride laiendaja. 800 a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Kirjaoskamatu, kes kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks.
William Vallutaja- Normandia hertsog, kes Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks.
Rjurik- Novgorodi vürst viikingisoost.
Oleg- rajas Vana-vene riigi
Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada.
Muhamed - meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama.
Augustinus -kristlik õpetlane, kelle teos „jumala riigist”
Püha Patrick -misjonär Iirimaal , kes pööras inimesed ristiusku. Ta oli pärit Lääne-Prantsusmaalt.
Püha Benedictus - Elas Itaalia kloostris . Oli eremiit , kes rajas Monte Cassino , rajas reeglid, mille järgi mungad elasid.

Mis toimus?
381 – kristlus kuulutati ristiusuks
375 – 568 - rahvasterändamine
476 – Lääne-rooma hävinemine
481 – 511-Frangi riiki valitses GLODOVECH
527 – 565- Keiser Justinianuse valitsesaeg
630 – islami võiduplaan. Muhamed pöördub tagasi Mekasse, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest.
732 – Politiers´ lahing
756 – 1870- Paavsti valitsemisaeg Itaalias ??????????? 756 tekkis paavsti riik
768 – 814 - Karl suure valitsusaeg
800 – frankide kuninga Karl Suur krooniti paavsti poolt rooma keisriks.
843 – Verduni kokkulepe-frangi riigi jagunemine 3 riigiks (ida-, lääne-, ja Lõuna-frangi riigiks.)
u. 1000 – Erik Punase poeg Leif purjetas Põhja-Ameerika rannikule
1066 – Hastengsi lahing
1453 – Konstantinoopoli langemine ja ida-rooma häving

Euroopa kujunemine keskajal:

Keskaja mõiste ja koht ajaloos
Keskajaga tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess.Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste „ keskaeg ” võtsid kasutusele humanistid. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajaloo periood. See 1000- aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg oli mitmetahuline nagu tänapäevgi. Arenes kultuur pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele.

Keskaja piiritlemine
Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon.
Piirid
tunnused
Lääne- ja Lõuna-Euroopa (mujal algas keskaeg hiljem)
1. Religioonideks oli kristlus (katoliiklus), mis täitis tolleaegses maailmas nii religiooni kui ideoloogia ülesandeid , mõjutades igapäevaelu.
2. Ühiskondlik korraldus põhines feodaalseisusel. See reguleeris 2 vaba inimese-senjööri ja vasalli suhteid. Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla.
Keskaja alguseks peetakse* 476 a, kui kukutati viimane L- Rooma keiser. See pani alguse vanaaja orjanduslikule ühiskonna kriisile. Seda sai ületada muutustega, mis üks ajastu(orjandus) kasvas üle teiseks (feodalismiks)
Keskaja lõpuks peetakse kas * Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal. * Ameerika avastamist kolumbuse poolt 1492 aastal. * usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal.
Kõik need sündmused märgivad maailma otsustavat muutust ja uue maailmapildi kujunemist.

Keskaja periodiseerimine
* Varakeskaeg (4-10 asj.) -oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, sellel perioodil kujunesid hilisematele perioodidele iseloomulikud jooned, nagu Feodaalsõltuvus ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas.
*Kõrgkeskaeg (11-14 saj) - tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnad tõusid taas esile ja lääne-eurooplaste vallutusretked nii itta , lõunasse kui ka põhja.
* hiliskeskaeg (15-16 saj) - põhjustas katkuepideemia, Elanikkonna vähenemine ja majanduslik rakus. See soodustas ühiskonna muutusi, mis panid aluse uusaegse, kapitalistliku ühiskonna kujunemisele.
5. Rahvasterändamise aeg

Germaanlaste ränded:

algkodu ja ühiskonnakorraldus

Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida, - lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Suhteliselt liikuvate hõimudega tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused lngetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon. Kuninga suguvõsa põlvnes jumalast.

rahvasterändamine ja riigid

375 - 568. Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajad) tungimine Aasiat Euroopasse 375 a. Rände põhjuseks oli ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Rände tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine:
*Läänegootide riik : vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). Asutasid I barbarite kuningriigi Lääne-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.)
*Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism)
*Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid
* Frangi riik: Reini alalt pärit frangid tungisid Gallliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi (I kuningas)juhtimisel sinna oma riigi.
*Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi
*Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks.

Slaavlaste ränded:

algkodu ja ühiskonnakorraldus

Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga . Hõimud olid arvukad, sõjakad.

hõimurühmad, nende ränded ja riigid

Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tšehhi, Slovakkia , Valgevene ja Lääne- Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse.
Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tšehhid). Asutati germaanlastest mahajäetud ala Elbest idas.
Sklaviinidolid lõunaslaavlased (bulgaarlsed, horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, tšernogoorlased. Avaaride(türgi hõimude) rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil , mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria , mis loodi 681a.
Atiidid olid idaslaavlased .( venelased , valgevenelased , ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi jõgedeäärsetesse liiklussõlmedesse ja nende ümbrusesse. Liiguti Dnepri piirkondade kiievi aladele. Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas.tema kaaskondlane oli Oleg, kes vallutas pärast Rjuriku surma 882 aastal kiievi ja pani aluse vana-vane riigile (kiievi venemaa)
Selle elanikonna moodustasid slaavlased ja soome- ugri hõimud. Varjaagid hakkasid slaavistuma. Ka kolmas kiievi vürst kandis slaavi nime Svjatoslav.
c) Kultuuride segunemine
Kokku põrkasid barbarid ja kõrgkultuuriga Rooma traditsiooni kandjad . Nii skandinaavlased kui ka idaslaavlased oli Vana Vene riigi tekke ajal paganad. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Tähtis oli pikse - ja sõjajumal Perun . Kaubandus lõi tihedaid kontakte kristliku Bütsantsiga. Varjaagid võitlesdi omale koha kauplemiseks Bütsantsi linnas. Kiievi vürstid sõlmisid ka Bütsantsiga ka liiduleppeid ühiseks võitluseks ähvardavate rändrahvaste vastu. Suhtemine omavahel tõi kaasa lähenemise usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riig üle, kiievi vürstid aga võimalust tihedamateks liitlassidemeteks Konstantinoopoliga. Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud. Vladimir lasi 988 ennas tkoos kaaskogukona ristida ja kehtestas uue usu.Õigeusu kirik tänab siiani Vladimirit kui Venemaa ristiusustajana. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi tugeva kirikliku ja kultuurilise mõju alla.
Germaanid võtsid peagi vastu ristiusu, bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Kostantinoopoli mungad Kyrillos ja methodis 860 Piibli vana bulgaaria keelde.
Tekkisid uued rahvad ja keleed: ( Hispaania , gallia) Vahemeremaad , kus ladina keel tähtsam tekkis romaani keled, prantsuse, hispaania , Itaalia, portugal , rumeenia .
(Britannia, germaania ) Põhja- Euroopa, kus germaani keeltekkis germaani keeled: norra, saksa, taani, inglise, hollandi, flaami.
Slaavlaste, kus vanabulgaaria keled tekkisid slaavi keel:vene, valgevene, ikraina, tšehhi.
6.Bütsantsi keisririik

Püsimajäämise põhjused
Paiknemine tähtsate kaubateede ristumiskohal(Vahemerelt Mustale merele ja Väike-Aasiast Euroopasse). Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonand, mis muidu olkes läinud barbarite tugipunktideks ja vallutusteks. Ida-roomas ei toimunud sõjaväe barbariseerimist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kulmünt oli levinuim valluuta Vahemeremaades . Toimuv maksusüsteem oli, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Ida-Roomas püsis keisrivõim järjepidevalt kuni 15 sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Ida-Roomat hakati nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikud roomlased. Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai ladina keele asemel bütsantsi riigi keel.L-Euroopas nimetati bütsantslasi kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Riigi tuumikalaks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike- Aasia .

Territoorium , rahvastik ja valitsemine
Territoorium oli Balkani poolsaare, Krimmi poolsaare lõunaosas, osa Kaukaasiast , Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Egiptus , Kürenaika ja Põhja-Aafrika.
Rahvastik: kreeklased , bulgaarlased, juudid , süürlased, armeenalsed jt.Talupojad moodustasid enamuse elanikkonnast, olid isiklikult vaabd aga maksukohustuslikud. Talupoegade maks moodustas olulise osa riigi tukludest. Puudujääk tuli tasuda teistel. Maksuraskused sundisid tihti laenu võtma, kus tagatiseks jäi endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad maatükke kokku ja talupojad jäid maata , nad muutusid rentnikeks või suundusid linna elaist otsima . Talupoegade laostumisest sai suur probleem.See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli Bütsantsi allakäigu pemaisteks põhjusteks. Riigi keeleks oli kreeka keel.Pealinn oli Konstantinoopol , mida hakati Byzantioni järgi kutsuma Bütsantsiks.
Valitsemine:Bütsantsi keiser oli pramau võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli aristrokraatlik senat , kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Lihtrahvas nägi keisrit vaid pidulikel rongkäikudel, väe eesotsas sõjaretkdele suundumas või seal koju naasmas. Keisri pidi ametise nimetama armee , senat ja rahvas ( hipodroomil ). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt sellelemillist kaarikuvõistkonda toetati. Parteide omavahelised kokkupõrked kajastasid ühtlasi konflikte eri ühiskonnakihtide vahel. Keiser pidi rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati võimult , kas tapeti või aet ipagendusse. Suurt roll imängis ihukaitsevägi.Pikka aega ei olnud Bütsantsi keisrivõm päritav. Keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh . Seda tähistati võimu pärinemist Kristluselt. Keisrile alusid rigielu korraldavad ametkonnad. Neis kehtis kindel hierarhia ja tõus ametiredelil võttis palju aega. Kõrgemad ametnikud määras keiser enamasti aristrokraatide hulgast. Hea haridusega madalamatel meestel õnnestus ka teha karjäärui riigiametnikuna.

Justinianus I
Keiser Justinnianuse valitsusajal püüti Rooma impeeriumi muistset hiilgust taastada.Ühendas veelkord keisririigi, kui534 purustas vandaalide riigi, 554 a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi nign Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks ning sinna ehitati Hagia Sophia katedraal ehk püha tarkuse katedraal. „tsivilisatsiooniseaduste kogu” - mitemköiteline seadustekogu Rooma õiguste ja Justinianuse seadustest .

Välisvaenlased
6 saj. teisel poolel Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaalia germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. Kreekasse tunginud slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid Bütsantsile. Balkani põhjaosas säilitasid slaavlased oma keele ja püsisid tänaseni lõunaslaavialadena. 7 saj tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid, kes allutasid Doonau lõunakaldal olevad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid vaenulikud. Bulgaaridest vallutajad sulandusid kokku slaavlastega ja võtsid oma slaavi keele. Selle tulemusel kujuneski bulgaaria rahvas. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung . 7 saj valllutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse.Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad ründasid mitmeid kordi Väike-Aasiat ja rüüstasid ka pealinna Konstantinoopoli. Väike-Aasias suudeti võim säilitada. Bütsantsi keisrid tugevdasid sõjaväge ja asusid pealetungile.10 saj saadi Kreeta Bütsantsi võimu alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus.Võidud araablaste üle Süürias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Väike-Aasia julgeolekut.
Türklased-seldužkid olid11. sajandil alistanud suure osa islamimaadest ja tungisid ka Väike- Aasiasse . 1071 purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikudpöördusid islami usku ja võtsid omkas türgi keele. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne-Euroopast. Sellest sai Rooma paavstide ja Lääne-euroopa feodaalide korraldatud ristiretkede üks peamisi ajendeid. Kui kasu asemel tõid ristisõdijad hoopis kahju.1204 aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastad olid Bütsants lääne feodaalide ehk frankide võimu all.
14 asj tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid osmanid oma võimu Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest. 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu.
Keiser Basileios Ii valitsusajal (976-1025) vallutasid Bütsantsi väed Bulgaaria riigi ja sel perioodil oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-idas. Kultuurielu , kaubanduse ja käsitöö õitseng oli. Välise võimu ja sisemise heaolu haripunkt. 1054 oli suur kirikulõhe

Bütsantsi kultuur ja kirik
Ristiusu keskusteks olid Jeruusalemm , Aleksandria, Antiookia , mis langeisd Bütsantsi võimu alla. See tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühtsust, sest konstantinoopoli patriarh oli nüüd vailedamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all.Patriarh valisid küll vaimulikud , rahvas ja piirkondlikd krikujuhid ehk metropoliidid , kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Keiser või ebasoovitava patriarhi ka ametist tagandada. Kirik oli tähtis, kes hoolitses vaeste ja haigete eest.Suurenesid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abieelukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. 1054 panid paavst ja patriarh üksteist vande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Lääne kristlaskond on roomakatolik idakristlaskond on kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks.idakirikus leviti ikoonide(püha piltide )austamine. Krisluse ja neitsi Maarja kõrval kujutati ka silmapaistvaid isikuid, kes muutusid pühakuteks. 730 keelas keiser leon II ikoonide kummardamise.teda ja tema poldajaid hakati nimetama ikonoklastideks, ikoonide austajaid aga ikonoduulideks. Ikooni austamine võrdub ebajumala kummardamisega ja läheb vastuollu Piibliga. Suur hulk püha pilte hävitati.
Kultuur: Bütsants oli vahelüli idamaade ja Lääne-Eurooap vahel. Suur harmooniline terviklikus varakristlusest, hellenismist ja ida-kultuurist. Õitseaeg oli Justinianuse valitsesajal ja 9 saj pärast pilditüli tippu. Kodusõda ikonolistide ja ikonoduutide vahel. Kujutav kunst : mosaiik, hagia Sophia katedraal, tehti ka freskosid. Rõhutati ehituse sisemust. Kuldne taust maalil. Ikoonmaal- puu plaadile maalitud püha pilt 9 saj levis. Kunstkäsitöö tõi suuremat kuulsust Bütsantsisle. Kallihinnalised matejralid olid kuld , hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet-kuldniitidega. Konstantinoopol kui Euroopa olulisem haridukeskus. Mõju slaavi maadele: õigeusk ja riiklus elemendid, slaavi tähestik(kreeka misjonärid Kyrillos ja methodis). Kiriklik kunst - üks ikon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A.Rubljov). Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofia traditsioone. Õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat . Koolide püsimise tõttu ei olnudki Bütsantsis kunagi selist kultuuri langust nagu Lääne-Euroopas oli. Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides. Õppetekstidena kasutati peamisel tantiikautorite teoseid, mdia kirjutati ümber ja millele lisati põhjalikd seletused. Kirjutati Platoni ja Aristotelesest. Lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks, neile pakkusid suurt huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Pühakute austamien oli väga levinud. Igal piirkonnal oli tavalislet oma jumal. Pühakute elulood olid kirjutatud rahvale ettelugemiseks. (pühak alustas vara vaga elu, hülgas ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või palavalt armastatuna)

Linnaelu, kaubandus ja käsitöö
Konstantinoopol säilis suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega säilis. 9 saj algas uus tõus.Bütsantsi kakudu toimus kaubavahetus erinevate riikdie vahel ja seal võeti suur kasum. Kaubasidemed ulatusid araabia maade vahenudsel indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Jõgesid mööda soomeugrilaste ning idaslaavalsteni. Kaubandus ja käsitöö oli eraettevõte, aga oli riig kontrolliall. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riig iettekirjutustele. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteednõuded, laenuprotsendi. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlikes väikeettevõtetes, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid. Töötasid ka väljaspool linna. Kaupmeeste osad äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul, need kaupmehed saidkõrgeteks riigiametnikeks. Konstantinoopoli laevaomanikke toetati rahaga . Jõukamate kaupmeeste seas oli ka vaesemaid väikekaupmehi. 11 sajandil hakkas linn taas esile tõusma ja lubati Itaalia kaupmeestel riiki asuda .

Sõjavägi
Bütsantsi sõjavägi moodustas antiikaja lõpul palgaarmee , mis korraldati ümber 7 saj. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivale väepealikule ehk strateegile kuulus nii sõjaline kui tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid nüdü maakaitsevägi ehk stratioodid, kes said riigilt sõjaväeteenistuse eest maatüki ja pidid seda hairdes end elatama ning relvastama. Olulisem väeliik oli ratsavägi, kus olid enmasti stratioodid. Sõjamehi värvati ka talupoegade hulgast ning neile maksti ka plaka. Nii koosnes Bütsantsi sõjaväi enamasti talupoegadest, kes olid usaldusväärsed. Sõjaväe teenistus andis meestele võimause karjääri teha, sest osad on tõusnud isegi kesritroonile. Kui talupojad laastusid, siis see tõ ikaasa sõjaväe ümberkujundamise.Nüüd koosnes armee peamiselt suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest, meenutades Lääne-Rurooap rüütliarmeed.
7.Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd

Gallia ja selle valitsejad :

keltide Gallia

aeg oli kuna 1 saj keskpaigani eKr. Galliakased on 4 iseseisvat keltide hõimu . Juhtideks oli keldi preestrid . Keltide gallia iseseisvuse lõpetas Caesari vallutused .

Rooma-Gallia

Aeg 1 saj keskpaik eKr - 3 saj. Olid Rooma provintisd ja ladina keel. Gallia ülikuteks valiti hiljem ka rooma senatisse. Perioodi lõpetas frankide vallutus.

Merovingide Gallia

5-8 saj oli aeg. Frangi riigi rajaja Chlodovech päritava võimuga kuningas Merowingide dünastiast. Al 7 saj olid nn laisad kuningad -nõrgad valitsejad. Esile tõusid majordoomused - kuningakoja ülemad. Sellel ajal kogu gallia vallutati. Ristiusk võeti vastu. Koostati saaliõigus. Riik jagati kolme Chlodovechi pojavahel ja tekkis võimuvõitlus. Majardoomuse Heristali Pippini esiletõus.

Karolingide Gallia

Heristali Pippini järglane Karl Martell võttis tiitliks Frangi hertsog. Dünastiate vahetus ja Martelli järglane Pippin Lühike laskis end kuningaks valida. Oli Karl Suure keisririik. 843 a Verduni kokkulepe - Frangi riig ijagunemine 3 riigiks (ida-, lääne- ja Lõuna Frangi riigiks. Sellel ajal võideti islamiusulised Politiers lahingus 732 a. Kirikuriigi tekkimine - 756 võttis Pippin langobardide ja andis osa maid paavstile. Paavst seadustas karolingide dünastia. Karl Suur krooniti keisriks 800 ja 843 oli Verduni kokkulepe.

Kolm kuulsamat Gallia valitsejat
Chlodovech- 5 saj tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodoveci (481-511) juhtimise lGalliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.Kuid 495 aasta paiku lasi Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning surus seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga .
Karl Martell -Majordoomuse võimutäius suurenes veelgi Karl Martelli (714-741) Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablasd, kuid sai 732 aastal Politiers´ lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi. Araablaste sissrtungi oht aga püsis ja Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima enldae ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse.Järeltulevad põlved andis Karlile liignime Martell ehk Haamer , sest ta oli suutnus muhameedlased purustada.
Karl Suur-Frankide võim tõusis haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal(768-814). Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis ka langobardide kuninga tiitli . Hispaanias sõdis ta araablastega ja Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Edukate sõdade tulemusel alus talle suur osa Lääne-Euroopast. Vaid Briti saared, Lõuna-Itaalia ja araablastle alluv Hispaania jäiv vääljaspoole tema valdusi. Ta oli sobiv kandidaat taastamask 5 saj. katkenud Lääne-Euroopa keisrivõimu ja paavstid vajasid jätkuvalt poliitilist nig sjalist kaitset. Seetõttu kuulutati 800 aastal Karl Suur keisriks ( teda kroonis paavst esimese jõulupüha Püha peetruse katedraalis keisriks)

Karolingide renessanss
Karl Suure aja kultuurielu elavnemine. Nägi oma eesmärku ka Rooma kultuuri taaselustamises. Antiik kultuuri jäljendamise eesmärk oli saavutada samaväärne kultuuriline tase. Aluseks oli hilisantiigi kristlik kultuur. Kutsus oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi. Nii kujunes õukonnaakadeemia, mille juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin.Rajati koole .Aachnisse oli õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Olid ka kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur -tõlkimine, käsikirjade ümberkurjutamine. Karl Suur oli ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Paljud teosed ongi meieni säilunud tänu karolingide aegsest ümberkirjutamisest. Õukonnakultuur edenas riigi kirikuelu, edendas haridust ja kultuuri.
8.Feodaalsuhete kujunemine

Feodalismi mõiste ja kujunemise põhjused
Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Kitsamas mõistes tähendas see feodaali-vasalli suhteid( vasalliteet ) rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse feodaalühiskonda, olles keskaegse elukorralduse põhialuseks.
Kujunemise põhjused: Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon. Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge ning oma vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Maatükki hakati nimetama lääniks ehk feood ja selle valdajat vastvalt kas läänimees või feodaal. Teenistusest loobudes tuli maatükk tagasi anda. Ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning moodustasid peagi sõjavägede peajõu. Muutus tavaliseks et lääne pärandati edasi. nii kujuneisd rüütlid-elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maad koos talupoegadega. Samuti oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset.Frangi majordoomuse võim põhineski just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel.

Feodaalsuhete levik
Feodaalsuhe kujunes välja Merovingide ja karolingide ajal Frangi riigis (5-10 saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse.

Feodaalühiskonna tunnused:

Vasalliteet (läänisuhe)

Karl Martelli sõjaväereformiga loodi ratsavägi-anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajalikku varustust. Kujunes rüütlite kiht. Läänistamise proteduuri nimetati investituuriks. Lään(feood) oli vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandavaks) Läänimes oli feodaal, ta oli maa omanik. Domeen oli kuninga maavaldus (need vähenesid, sest läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi.) Feodalism oli läänikrod (kitsamas mõistes). Lääni suhe oli lepinguline , see tähendas seda, et mõlemal on oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. Üks isik vasall andis end võimsama isiku senjööri kaitse alla, vastutasuks vandus igavest truudust ja kohustus teda sõjaliselt teenima . Lääni suhe oli ka hierarhiline
SÜSERÄÄN oli kuningas, kelle alluvuses oli senjöör-suurfeodaalid(hertsog, vürst, markii, kravh, parun). Omakorda tema alluvuses oli vasall-väikefeodaalid(rüütlid)
Läänisuhe oli isikuline see tähendas seda, et kehtis põhimõte „Minu vasalli vasall ei ole minu vasall” (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe) Lisaks läänidele jagati immuniteedi kirju , millega osa rigi funktsioone anti vasallile (kohus, maksud).

Pärisorjus

Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvus suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiilgeaegadel olid talupojad olnud isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldiavd tööd olid orjade teha. Talupojad andisd end aga ülikute suurmaavaldajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama. Maatükk säolis talupoja käsutuses, kid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi segea isandale regulaarselt andamit tasuma . Talupoja tööst sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarvilikku relvastust ja kaaskonda hankida. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feoddalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoja ööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati talupoegadel maalt lahkudaning nad muudeti sunnismaiseks.Erinevused vaba talupoja ja orja vahel oli kadunud, mõlemad grupid olid sulandunud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks. Vabad talupojad muutusid pärisorjadeks. Ta ei tohtinud maalt lahkuda ning feodaal võis teda müüa, vahetada, karistada, kuid mitte tappa. Omandisuhe:omas majapidamist, kariloomi, perekonda, kasutas feodaali maad , omas tööriistu. Kohustuseks oli maksta loonusrenti.

seisuslik ühiskond

keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond komeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, kes kõigi eest palvetavad , sõjamehed, kes kõiki kaitsevad ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal peavad. Sellist ühiskondapeeti Jumala poolt seatuks.

naturaalmajandus

Kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud.

feodaalne killustatus

Riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt. Frangi keisririik 3.ks 843.)
9.Euroopa invasioonide ajastul

Araablased ja kalifaadi kujunemine:

islami kujunemine ja selle põhitõed

islami kaupmees Muhamed(570-632)hakkas islmai usku-alumist jumala tahtele. Kuulutama. Pärast tall osaks saanud ilmutust(silma - alistuma, Allah -jumla). Ärritunud meka kaupmehed sundisid ta linnas tlahkuma. Islami ajaarvamise alguseks 622 a. Mihamed põgenes Mekast Medeinasse, kus kogus populaarsust. Islami võidulepaar - 630 pöördus muhamed mekasse tagasi, puhastas linna ja kaaba pühamu ebajumalakummardamisest. Muhamedi peetakse araablaste riigi rajajaks ja valitsejaks.
Põhitõed:koraan-islmai püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi taevast sõnumit. Sunna-püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgenudsed. Prohveti tegudest ja lausumistest. Usutunnistus - ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik. Kohustusteks oli palvetada 5 korda päevas näoga meksa poole. Paastuda ramadani kuul (islami kuukalendri 9 kuu, söök ja jook vaid öösel).almuseid tuli vaestele jagada. Vähemalt kord elus tuli teha palverännaks Mekasse.

Araabia kalifaat

Araabia kalifaat laienes pärast Muhamedi surma. Araabia kalifata- vallutustega tekkinud araablaste suurriik . Esimene kaliif ehk prohveti järglane Aba Baku alistas Bütsantsi väed, vallutas Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Džiihaadi -pühas sõjs lubas koraan lengenuile otsepääsu paradiisi . Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud aladele maksustamisega. Järgmine kaliif omar kujundas araabia rahvariigi ümber, teokraatlikuks maailmariigiks- vaimulik ja ilmalik võim on lahutamatu .usujuht on ka riigi juht. 638 aastal vallutati jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7 saj. lõpul india jõeni. Läänes hõivati P-Aafrika ja ületati 711 a Gibraltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Hispaaniasse peatas Karl Martell Politiers lahingus.Bütsants suutis araabi arünnakuid tõjuda.

Araabia kultuur, selle mõjutused Euroopas

Araabias oli maailma kultuuriline ebaühtsus, ühendatavateks teguriteks oli koraan ja araabia keel. Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uus segakultuur 8araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). Tekkis rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus - ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus- Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13 saj. Euroopa ülikoolid, araabia numbrid(mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika: astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poole üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur : gootika laenas araablastelt võlvide ja sammastee rütmi ning vitraažide värvikuse.

Viikingite retked:

ühiskondlik kord

Viiking oli skandinaavia sõdalane8normann-Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal). Elatusid peamiselt põlluharimsest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi oli iskliklt vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid . Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel kosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusese tõusnud rikkamate bodide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid , kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Kauplemiskohtadena kerkisid esile näiteks Birka ja hiljem Sigtuna ja Hedeby. Elanik kord kasvas ja tuli maapuudus. Taluperede noroemad pojad kellel kodus maalvaldust ei nappinud pidid elatist otsima kaubandusest ja mereröövist. Röövsaaks huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid oma kulul laevu ja mehitasid neid saagihimuliste meestega. Nii moodustusid viikingite salgad.

usund ja kultuur

Skandinaavlased austasid lodousjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid , allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asutatud paljude müütiliste olenditega, kelle seal olid näiteks hiiud , mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid- Viimased kogusid lahinguväljadel langenud sõjameeste laipu, et toimetada nad võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Maailma pilti nägid nad ilmapuuna. Ülemised oksad ulatuvad taevasse ja alumised okasd põrgusse.Inimesed leasid Midgardis, seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu .Inimeste elupaiga kohal elutses jumalate elupaik. Maailma pidid hävima hea ja kurja viimses võitluses ragnarökis.
Jumalad jagunesid kahte perekonda - Aasideks ja Vaanideks. Enamik tähtsaid jumaladi olid Aaside seast. Eriti tähtsad olid kolm jumalat.sõja ja päikesejumal odin , piksejumal thor ja viljakusjumal Frej . Loki etendas müütides tähtsat osa. Odin oli kübaraga ühesilmne vanamees . Thor oli punahabeline vanamees. Usaldusväärne oli. Frej pärines aga Vanaadide perekonnast. Teda kujutati suure suguelundiga.
Jumaladi austati annetuste ja ohvrite toomiseganii kodus kui ka pühapaikades. Ohvrite kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Uppsala lähedal paiknes tempel, kus toimus iga üheksa aasta jooksul suur ohvritalitus. Inimesi ohverdati sageli ka üliku matusel, kus ori pandi surnule kaasa, kes oli eluajal tõotanud isandale surmas järgneda. Taanis võeti hiljemalt 3 saj kasutusele ruunikiri, mis seejärel levis mujal skandinaavias. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kas kreeka, ladina või etruskide tähestikust. Meieni on tekstid säilinud huaa ja mälestuskividel või relvadel. Tekstid enamasti väga lühikesed. Kõrg-keskajal tõrjus ladina tähestik ruunikirja välja. Ruunid omasid ka jõudu. Pidid eemale hoidma hauarüüstajad. Tekste kirjutati hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Pärimusi anti edasi suuliselt ehk saagadena. Kirja pandi need alles 7 saj, pärast seda, kui tuli ladina tähestiku kasutuselevõtt skandinaavias. Müüdid sisaldasid sageli lugusid hiiuddest ja jumalatest, kui reaalselt põhinevaid lugusid, kui väljamõeldis oli lahutamatult põimunud tõega. Retketest gröönimaale saame teada Erik punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada Ynglingerite saagast. Meieni jõudnud muistne põhjaala eepos on tuntud kui „Vanem edda” (islandi eepos). Vanem ja norem edda on üks peamisi allikaid skandinaavia jumalatest ja mütoloogiast.

viikingite retked

Arenes künnipõllundus ja põhjamaised loodusolud ei võimaldanud toita suurt püsielanikkonda, mistõttu osa rahvast rändas maalt välja. Retketele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala süvsega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunisats lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed olid, kes müüsid ühest kohast röövitud kaupa maha kasudega. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastane vägi kokku ajas. Relvadegs oli võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pikateraline kirves (jalaraiuja). Lõuna-rootsist suundusid gootid juba esimestel sajanditel pkr. Ida-Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule. Sealttungiti edasi Roomasse. Taanist aga rändasid anglid, saksid ja jüütid 5 saj Britanniassening panid aluse anglosaksi rahvale. Eriti kanantasid nende retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja vahemere maadesse. Inglismaal tegid normanide rünnakud lõpu 8 saj õitsenud kloostrikultuurile. Suur osa saarest , kaasa arvatud London, langes normanide võimu alla. Inglise kuningas Alfred Suur saavutas küll normannide üle võidu ja võttis londoni tagasi, kuid pidi siiski tunnistama nende võimu Ida-Inglismaal.Seal kujunes pikaks ajaks sisuliselt omaette taanlaste riik Danelag.1014 ründaisd taanlased Inglismaad uuesti ja valutasid siis terve saare. Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamtult põhjaranniku ja Seini -äärseid piirkondi. 911 aastal andis Lääne-frangi kuningas normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja -Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekksi Normandiahertsogkong. Suhtemine kristliku Euroopaga tõi kaasaskandinaavlastele ristiusu. Selles nähti ühte võiamlust normande tsiviliseerida ja seega likvideerida oht põhjast. Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusu vahendit oma võimu kindlustamseks. Pärast seda hakkasid retked vaibuma.Nüüd olid siseolud kindlal alusel ja ei mindud enam rüüsteretkele. Röövretki lõpetas ka ristiusk, mis taunis vägivalda teiste kristalste vastu. Nüüd tõusid rüüstajatena esile eestlased ja kuralsed.

uute maade asustamine

8 ja eriti 10 saj hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 9 saj. asustasid norralased Islandi, kuhu rajati üle 400 asula ja kujunes Althing-üldine esinduskogu.Mindi ka Põhjamere saartele. Järgmisel sajandil (10) rändas osa Islandi asukaid Norrast põgenenud pealiku Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatuseks. Eriku poja leif Erikssoni eestvõtul jõuti välja ka Põhja-Ameerikasse8Vinlandi9, kuhu ei jäädud aga pikalt paikseks, sest omavahelised tülid ja indiaanlaste kalleletungid sundisid viikingeid sealt tagasi pöörduma.

Ristiusu vastuvõtmine

Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960 aasta. Taani kuningas Knut Suur valitses nii Inglismaad, taanit kui ka Norrat. Rajas riigis kirikuid. Knuti surma järel hiigelriik lagunes .
Norrassai 996 aasta lkuningana võimule kuulus viiking Olav Tryggvason . Püüdis väevõimuga ristiusku kehtsetada.Laiemalt juurdlus usk alles Olav püha ajal.
Rootsi liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008 aastal ristida. Poliitiliseks keskuseks riigis oli Uppsala.

Ungarlaste maahõive ja nende riigi algus
ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid slaavlased

Lahkumine algkodust:

umbes 100.a. pKr lahkuti Uuralite kaguosast
elama jäädi Magna Hungariasse – praeguse Baškiiria aladele
kujunes hõimuliit (juhtiva hõimu järgi nimetavad ungarlased end madjariteks)
tegeldi karjakasvatuse ja põllundusega

Edasi liikudes jõudsid ungarlased 9. sajandil Karpaatidesse:

vürst Arpadi juhtimisel peeti esimesed riigipäevad
sooritati rüüsteretki Saksi, Baieri, Prantsusmaa ja Itaalia linnadesse
ungarlaste rüüsteretked peatas Otto I lahinguga Lechi jõel 955.a.
pärast lüüasaamist jäädi paiksemaks
vürst Geza kutsus maale munki, kes levitasid ristiusku

Ungari riigi algus:

esimeseks tõeliselt kristlikuks valitsejaks sai Geza poeg Istvan

Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi alguseks
10. Suurbritannia rahvaste kujunemine

Keldid
Alkoduks oli tänapäeva Prantsusmaa, šveits ja Saksa alad. Laienemine alates 10 saj ekr - Suurele alale Kesk- ja Lõuna Euroopasse, üle Alpide Itaaliasse, Musta mereni, kreekasse, pürenee poolsaarele. Briti saartele ja Iirimaale liiguti omavaheliste hõimutülide ja germaanlaste survel (prantsusmaa ja belgia aladelt ) majandusedu aluseks rauatootmine ja sepapde osavus . Relvad ja tööriistad olid hinantu dkaubad ka Roomas. Rauaadraga sai harida ka raskemaid muldi.Sirbi kõrval viljalõikusel ja heinateol kasutati rauavikatit.

Rooma vallutus
Toimus 43 aastal. Vastupanu: Rooma väed purustasid keltide sõjaväe ja tekkis Britannia provints . 60-61 aasta oli keltide ülestõus- valltutati mitmeid Roooma keskused /London), kuid saadi lüüa. Roomlaste kindlused : Rooma võimu põhjapiirile kerkis kogu saart läbiv nn Hadrianuse vall - kindlusvöönd hilisemale sotimaa ründamisele. Roomlaste mõju: kontaktid keltidega ei olnud nii sügavd kui Gallias- keldid ei läinud üle ladina keelele. 5 saj algul viis Rooma oma leegionid saarelt välja (germaanlaste oht), mis põhjustas Rooma võimu languse.

Germaanlaste vallutused
Alates 5 saj keskpaigast. Germaani hõimud olid anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid. 7 saj algusesk keldid hävitati või orjastati. Keltide asuala pärast vallutust: iseseisvuse säilitasid keldid sotimaal Wales ´is ja Iirimaal, osa rändas tagasi mandrile(Britange). Tekkisid keldi keled(iri, galli (šoti)britooni jt.)
Anglosakside riigid:Varafeodaalsed kuningriigid , millest mõjukaim Wessex. 829. ühendas Wessexi kuningas Egbert anglosakside maa inglise kuningriigiks. Põhitegevuseks oli põllundus ja karjakasvatus. Säilis vaba kogukond , töö jõuks ka keldi orjad . Ristiusustamine oli pikk , sest talupojad osutasid visa vasupanu (7 saj II poolel). Iirlaste ristimine toimus varem (4 saj) tänu kloostrite rohkusele.

Võitlus viikingitega
Alates 8 saj lõpust. Taanlaste rünnakud: 9saj lõpul röövretked, millele pani piiri kuningas Alfred, loovutades taanlastele Kagu -inglismaa. Kuningas Edgar alistas sealdsed normannid, kes sulandusid kujuneva inglise rahva sekka (10 saj). 10 saj lõpul algas taani kuningate vallutusretk - 1016 a alistas kogu Inglismaa. Kuningas Knut valitses korraga taanit, Norrat ja Inglismaad.
Norralaste rünnakud: 9 saj tungiti šotimaale mõjutades sealse kele kultuuri ja riikluse kujunemist.

Normannide vallutus
Normandia: sealse hertsogkonna rajasid 10 saj Prantsusmaale saabunud normannid, kellest kujunesid prantslased. Hastengsi lahing(1066): Surnud Inglise kuninga troonile pretendeeris tema sugulane Normandia hertsog Guillaume . Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas ta anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks William Vallutajaks. Vallutuste mõju: Kogu ma vallutati ja jagati prantsuse aadlikele. Prantslastele kuulusid ka tähtsamad riigi ja kirikuametid. Valitsevaks keleks sai prantsuse keel. Kujunes tsentraliseeritud feodaalriik . Anglosaksid jäid truuks Inglise keelele ja osutasid vastupanu prantslastest valitsejatele (Robin Hood). 12 saj lõpuks sulasid normandlased vähemusena inglise rahva hulka, jättes jälgi ka Inglise keelde ja kultuuri.
11. Ristiusu kiriku kujunemine

Kiriku teke ja ristiusu levik
Esimesed kristlikud kogudused loodi apostlite poolt 1 saj pKr.Mungad ja nunnad elasid üksiklastena ehk eremiitidena, või moodustasid kogukondi-kloostreid.Kogudusliikmetel oli lootus Kristuse naasmisele ja jumalariigile maa peal juba veel nende eluajal.Milano edekt 313, selle käigus tunnistati Constantinus Suure poolt ristiusk Roomas lubatuks. 381 kuulutatigi kristlus Rooma riigiusuks.Kiriku organisatsiooni põhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kirik oli arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
Ristiusu levik:
Rooma riigi territooriumil oli kristlus peamiselt levinud linnades. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias. Frankid ristiti 5 saj lõpul katoliikluse vormis. Ristiusk levis ka misjonäride tegevuse tulemusl. 5 saj juhtis iirimaal misjonitööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre kellest paljud suundusid mandrile misjonitööd tegema. Lääne-Euroopas kujuneisd kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529 Monte Cassino, sest oli pettunud kaasaegses kloostrielus.(tema reeglid olid sellised, et ei tohi uhkeldada, isekusest tuli lahti öelda, kloostrit ei ohtinud vahetada, kloostri elu ei pidanud olema ülemäära karm.) Tema reeglite populaarsus kasvas Gregorius Suure soovituse tulemusel. Gregorius nimetas Bendictuse pühakuks. Tema reeglid võeti ka Frangi riigis aluseks. Seal tõlgendati benecictuse endeid veidike teisiti: suurem rõhk jumalateenistusel ja palvetele, munkade töö jäeti soiku. Rikkad annetasid. Kloostritest said naturaalmajanduslikud majapidamised , laialdaste maade ja talupoegadega.Munkade töö asendati palvetega. Roomast lähtuva misjonitöö innukam läbiviija olid sakslaste ristija Püha Bonifatsius 8 saj.
Vallutuste tulemusel ristiti eestlased näiteks 1208-1227. Viimased paganad olid luudulased 1386.
Ristiusu ulatuslikum levitamine oli misjon , sai alguse Briti saarte, eelkõige inglismaal(püha Patrick). Inglismaal sai kiriklikuks keskuseks Canterbury peapiiskopkond (saare kaguosas).

Kiriku organisatsioon
Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks (mille eesotsas olid piiskopid) ja peapiiskoppkondadeks (eesotsas peapiiskopid), kes korraldasid usuelu neil ealluvas piirkonnas. Piiskopkonna kestust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (piiskopi jutlustamistool) katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskopi pühitses ametisse preester , kelle ül oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenuseid. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester. Tegelikkuses määras preestrid ametisse maaisand , kuid piiskopp pidi selle kinnitama ja andama preestrile vaimuliku pühitsuse. Oli ka teisi vaimulikke, kes olid abiks. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimuliku tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsionoe kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse.
Preester oli kristlase hingekarjane, sooritas sakramente. Piiskop oli kõrgeim vaimulik piirkonnas, pidas jutlust katedraalis(piiskoplikus peakirikus), pühitsees ametisse preestreid, õnnistas sisse altareid ja kirikuid, kontrollis vaimulike tegeuvst. Toomkapiitel oli pooskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod on piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel. Seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ja jagati vaimuulikule korraldusi. Vaimulike elatusallikad olid maksud ja annetused, millest tähtsam oli kümnis, kus 1/10 saagist (viljast, aia- ja karjasaadustest) anti kirikule. Lisasissetulek maavaldustest.

Katoliku kiriku õpetus, sakramendid
Põhisisu olis usk kristluse ülestõusmisest, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Piibel oli ristiusu püha raamat, mis koosnes vana ja uus testamendist. Vana testament - juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest adamast ja eevast 10 käsust jne.
Uus-testament- 4 evangeeliumit Jeesusest ning apostlite tegevustest ja nende kirjadest esimestele kogudustele.
Teoloogide usuteadlaste tööd, kuulsaim neist oli Augustinus ja tema „Jumalariigist”. Hieronymos oli piibli ladinakeelse tõlke autor.
Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele. Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12 saj , kelle järgi on 7 sakramenti, millest 5 on hädavajalikud õndususe saavutamiseks, pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks, viimased 2 ei ole kohustuslikud. I- ristimine, II- leeritamine , peale 12 eluaastat , kui oli antud usulist algõpet, III- armulaud - saada osa kristluse ihust ja verest (armuleiva-veini näol), IV- pihtimine-pattude tunnistamiseks, mis peale preester määras paastu nn meeleparandamise viisi. V- viimne võidmine- surnutele ja raskelt haigete pärast pattude pihtimist. VI- abielu sõlmimine, VII- vaimulikuks pühitsemine.

Paavstlus ja paavstiriik
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst(kristuse asemik maa peal).Paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus , kes oli esimene piiskop.Itaalia põliselanikud nägid kirikus peamiselt ühendatavat jõudu ning võimalikku kaitset vaenulike germaanlaste vastu. Rooma Piiskopi hakati kutsuma papa . Paavtide autoriteeti tõstsid nende tihe liit Frangi valitsejaga. Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kirikuriigiks. Tema ajal kujunes kümnis. Frangi riig lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid oma vasalle kõrgetele kirikukohtadele. Ilmalikud sõjamehed said piiskoppideks ja abtideks, kes huvitusid rohkem sõjaasjadest. Kui paavst kannab epas mitrat, siis see on vaimuliku võimu märgiks ja kui tiaarat, siis see on ilmaliku võimu märgiks. 4-5 saj rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel- Rooma kiui pealinn ja Püha peetrus, kui kristluse asemik ja I piiskop. Paavstiriik tekkis 756, kui frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobarde( idagermaanlased ) kesk-itaalia alasid ja andisd need üle paavstile. Paavstile kuulus nii vaimulik kui ka ilmalik võim. Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 144 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hopstii Õppematerjali autor

4. kontrolltöö, Mõsited, küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia). · Kiriklik kunst üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov) Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd 1. Gallia ja selle valitsejad a. Gallia põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid: · Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased Rooma Frangi riigi Heristali Põhitõed 4 iseseisvat provints rajaja Pippini

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

o kirjakeele ühtlustamine (karolingide minuskel) o koolide rajamine o antiikkultuuri väärtustamine Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj)

Ajalugu

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja hävin

Ajalugu

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Vanakeskaeg keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö Varakeskaeg

Kontrolltöö varakeskajast A rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langoba

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89

Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus

Ajalugu

doc

keskaeg

1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma l

Ajalugu

docx

Ajaloo konspekt (KESAEG)

Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - va

Ajalugu

Rohkem sarnaseid