kuulsaimate kõnemeeste juures. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Marcus Tullius Cicero tegevus (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr)
kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Kõige varem tekkisid
Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. (Aava 2003: 21) Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. (ibid) Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. (Panov 1995) Rooma traditsioonis retoorika on heaks kiidetud ja süstematiseeritud kui sõnaline teadus inimesest ja tema suhtest ühiskonnaga, see muutub mingi riigi ideoloogiaks ja hõlmab
Võib vaieldamatult väita, et Cicero panus retoorika arengusse on määratult suur, oli ta ju ometigi Demosthenese kõrval antiikaja kuulsaim kõnemees. Oleksin teinud referaadi Demosthenest, kui kahjuks ei leidnud materjali ja seetõttu jäi valik Cicerole. Cicero kõned advokaadina olid alati hästi ettevalmistatud ja täitsid oma eesmärki. Poliitikuna käitus ta vahest järelemõtlematult ja see põhjustas ka 43 a. ta surma. Samuti peatakse Cicerot ka antiikkirjanduse tugisambaks. Lõi rooma kunstproosa, rikastas ladina keelt ja muutis selle kõlavamaks. Temalt pärinevad väljendid: homo novus tõusik; curriculum vitae elulugu; cui bono kellele kasulik; ratsionaalne; opositsioon; fantaasia. Ilma Cicerota poleks tänapäeval ka ettekujutust hellenismiperioodi eri koolkondade õpetustest, sest just Cicero koostas nendest üksikasjalised ümberjutustused. Ta koostas ka ladina keelse filosoofia-alase terminoloogia.
LEIBNIZ Leibniz sündis Leipzigis 1. juulil 1646, (kolm ja pool aastat hiljem kui Newton). Leibnizi isa oli moraalifilosoofia professor ja põlvnes perekonnast, kes juba kolme generatsiooni kestel oli Saksamaale truu olnud. Noore Leibnizi lapsepõlveaastad möödusid intellektuaalsete ja poliitiliste vestluste õhkkonnas. Ta oli alles kuue aastane, kui suri tema 71-aastane isa. Samast ajast on juba teada tema huvi ajaloo vastu. Koolis käis ta Leipzigis, haris end aga siiski eelkõige agara lugemise teel isa raamatukogus. Kaheksa aastaselt hakkas õppima ladina keelt ja kaheteistkümneselt valdas seda niivõrd hästi, et võis kirjutada värsse. Siis võttis ta käsile kreeka keele ja õppis sellegi iseseisvalt selgeks. Sel vaimse arenemise astmel juhtus temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute paku...
prantusmaad. Kõikjal tegeleb vanade tekstide uurimisega. Taasavastas Cicero kirju ja kõnesid raamatukogus. Ta oli hinnatud ja armastatud. Teda kutsuti külla, hoolitseti tema eest. Kirjutas ka eepose ladina keeles ,,Aafrika". Selle eest ta pärjati ka Poeta lauratus'eks. Pakkus välja ka idee, et itaalia võiks olla ühtne riik. Kirjutas kirju Vergillusele ja erinevatele antiikautoritele.Ise ta hindas Vergilliust ja Cicerot. Kirjad koondas ,,Läkitus"-e. Kirjutas ka kuulsatest meestest. Kirjutab teose maailma põlgusest: dialoog Augustiinuse (kristlik asteetlik) ja Petrarca vahel(maine on oluline). Raamat lõppeb sedasi et Petrarca nõustub Augustiinusega: Et tal olid ikkagi maised tunded Laura vastu. Tähtusus · Andis sonettile kuju · Loobus allegoorilisest kujutluse viist, pigem metafoorid
Kui ollakse sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud väite, et ülima hüve ja vooruse saavutamise eeltingimus on tunnetus. Peale eespool mainitud filosoofiakoolkondade, mis kõik mõneti arenesid, ja ka eklektilise filosoofia, mille esindajaiks võib pidada muu seas Cicerot ja Plutarchost, tegutsesid ikka veel Platoni akadeemia ja peripateetikute kool. Hilisantiikaja filosoofia - Antiikaja lõpu filosoofiat iseloomustab üha tugevnev usundilisus. Maisusele seljapööramist soodustas Rooma riigi langus. Klasse, ühiskonnaakihte ja rahvaid haaranud kindlusetus- ning väljapääsmatustunne. Ka stoikute, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usun- dilisi jooni, erandiks oli üksnes epikureism. Platoni filosoofia teisenes
nagu nad päriselu olid välja näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste
Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles. Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool
Pärnu ja Viljandi. Venemaalt toodi Euroopasse karusnahku, mett, vaha ning Venemaale eksporditi luksuskaupu, tekstiiltooteid, soola. 19. Haridus ja teadus kloostrikoolid, linnakoolid. Mida nendes õpetati Kloostrikoolide eesmärk oli munkade ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele. Õpiti ladina keelt, mis oli vaimulikkonna suhtlusvahend. Peeti oluliseks ka Rooma autoreid, eriti oluliseks Cicerot. Kreeka autoritest tunti Platonit. Linnaelanikkonna kasvu tõttu tekkis vajadus linnadesse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolis e katedraalikoolid. Õpetus oli küll vaimulik, kuid õpilaste seas ühe enam mittevaimulikke. Tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti näiteks õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks käsitööliste ja
näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste
Ellen Niit "Õnn" 1946 Õnn on inimese enda teha, sünnib tema mõtetest ja teost. Elab meeltes, südames ja kehas, võrsub töökast, tahtekindlast peost. Meie õnn ei ela võõrais linnus, kaugeil saartel, külades ja teil, ei, ta elab püsivuses, innus, elab kodukoldeis, elab meis. Õnn on inimese käterammus. Raskusteski kätkeb õnne eos. Õnn on mõistuse ja kindla sammu, Töö ja rõõmu katkematu seos. Cicerot olla rahul sellega, mis meil on, on suurim ja kindlaim varandus. Õndsus kui püsiv, tohutu rõõm eksistentsist, mis voolab kui magus nektari katkematu salajõgi. kõigepealt tuleb jõuda totaalse eneseteadvuseni küpse egoni ja sealtkaudu veel avarama tervikliku mina, isiksuseni (Kentaurini) -, alles siis saab liikuda edasi üliteadvusse, kus Kentaurile järgneb veel kolm suurt arenguastet subtiilne, kausaalne ja ,,viimne".
abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus Kloostrikoolid-Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik:peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kuid polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne-Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel määral. Teistest paremini oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideedest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelise allikast. Toom- ja linnakoolid-linnaelanike pidev kasv tekitas vajaduse koolide järel ja linnas. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid e toomkoolid, kus õpetus oli küll
1) Julius Julius, a, um: lex Julia Juliuse seadus 2) Aelius Aelianus (m), Aliana (f), Alianum (n) Ius, iuris n. ius Alianum Aliuse õigus Horatius (rooma), Horace (ingl.), Horaz (saksa), Topaezei (vene). Nom. Marcus Tullius Cicero Marcus, i m. II subst. Tullius, ii m. II subst. Cicero, onis m. III subst. Gen. Marci Tullii Ciceronis Markus Tullius Cicero Dat. Marco Tullio Ciceroni M. T. Cicero-le Acc. Marcum Tullium Ciceronem M. T. Cicerot Abl. Marco Tullio Cicerone M. T. Cicero Voc. Marce Tulli Cicero M. T. Cicero Omadussõnade võrdlusastmed ehk kompareerimine Comparativus: -or (m, f), ius (n) Superlativus: -issimus (m), -issima (f), -issimum (n) Nt culpa levis culpa levior; culpa levissima Eritüvelised võrdlusastmed: Positivus comparativus superlativus Bonus, a, um hea melhior, ius parem optikus, a, um parim
(Autodafee) · Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus 1. Koolide rajamine a. Kultuuri allakäik varakeskajal: · Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. b. Kloostrikoolid: · Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. · Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). c. Linnakoolid: · Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. · Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. · Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 2. Ülikoolid a. Vanimad ülikoolid:
ajalooga. Mõistega tähistati inimesi ja asju, mis tegelesid eeskätt inimese uurimisega. Ideaal: Väga universaalne inimene. DaVinci. Pidi olema pädev kunstis ja teadusalal. DaVinci oli leiutaja, kunstnik, uurija, arhitekt, jne. Oluliseks muutus ka allikate juurde tagasi pöördumine. Oluliseks muutus algupärandite lugemine. Oluliseks sai tekstide lugemine, nagu nad olid kunagi kirja pandud. Eeskätt kasutati Cicerot allikana ja Cicero ladina keelt kuulutati ainuõigseks. Keskaegsesse ladina keelde hakati suhtuma halvustavalt ja hakati nim. köögi ladina keeleks. Rahvuskeeli hakati kasutama ladina keele asemel. Cicero keele väärtustamine andis laksu elava ja kasutatavale keelele. 15. saj. hakati Inglismaal koostama dokumente inglise keeles. Infovahetus Euroopas kiirenes ja selle kiirenemisele aitas kaasa trükikunsti leiutamine.
tähtis näida vooruslik kui sisemiselt vooruslikkuse põhimõtteid järgida. 5. Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos) Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas 1 "Halb" riigi huvi Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu.
1 Õiglus ja kasulikkus 44. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Itaalia humanistide keskseks probleemiks oli tuvastada, millised on valitseja voorused (mis omadused tal peaksid olema) ja kuidas valitseja selliseks kasvatada või kujundada. Seda on nimetatud ka renessansiks poliitilises teoorias: taasäratati ellu Rooma klassikaline mõte (loeti Cicerot, Senecat, Tacitust jne). Itaallased rakendasid oma lugemust kahe võtmedistsipliini, filosoofia ja retoorika, kaudu. Need esindasid kahte erinevat inimkäitumise komponenti. Filosoofia annab teadmise, mis on voorus ja mis on vooruslik tegu, aga sinna juurde, tagamaks et nii käitutakse, on vaja teist distsipliini, mis annaks motivatsiooni nii käituda. (Retoorika tähendas tollal, mitte ainult õpetust õigesti kõnelemise kohta vaid pani ka neid nii tegutsema). Kokkuvõttes
käigus uurib ta välismaistes raamatukogudes antiikkirjanduse tekste. Kirjutas eepose „Aafrika“, mis räägib Itaalia hiilgusest. Selle eepose eest määratletakse teda kui poeeti, mis on talle kui antiigi fanaatikule suur au. Ta unistab Itaalia ühinemisest ja kirjutab sellest ka eeposes. Kaudselt uurib ka Dante Alighierit. Sureb 70-aastasena vanadusse. Tänu Francesco Petrarcale on alles jäänud Cicero kõned, mille ta oma antiigi uurimise käigus avastas. Ta hindas Vergiliust ja Cicerot eriti kõrgelt. Tegeles ka ise sarnaste žanridega. Kirjutas teose „Kirjad“, kus ta kirjutas oma mõtteid antiigi suurkujudele ja käsitles kaasaja probleeme. Ta eelistas kirjutada ladina keelt erinevalt Dante Alighierist. Kirjutas ka „Läkitused“, kus ta rääkis ajalookangelastest. Tema tuntuim teos on „Laulude raamat“ ehk „Canzoniere“. Seda täiendas ta oma elu vältel, sest ta oli ambitsioonikas perfektsionist kuulsuse suhtes. Ta tahtis, et teda veel
Juhised valitsejale. Erasmuse valitsejaideaal : valitseja peab arusaama, et tema positsioon ei ole mitte kingitus, vaid võimalus teenida oma rahvast, rakendada end kogukonna teenistusse. See on raske koorem, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (inimesed , kes räägivad valitsejatele seda, mid anood kuulda tahavad). Valitseja ise pidi olema haritud Erasmus soovitas lugeda Cicerot ja Platonit, kuna mida haritum valitseja oli , seda vähem sõltus ta oma nõuandjatest. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Kuigi absoluutne võim valikul , peaks valitsema siiski seaduste abil. Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Noorelt oli tihedalt seotud Firenze vabariigi poliitikaga, pärit mõjukast perekonnast. Enne teda valitses Medicide perekond. 1498-1512 Firenze vabariiklik valitsus. 1512 jälle Medicid ning pagendati Machiavelli
Ketserite vastu on toimunud ka ristisõjad. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Kloostrikoolid Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Ka see haridus, mida anti, oli vaimulik. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Räägiti ka Rooma autoritest (Cicerot peeti oluliseks). Linnakoolid Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust ka kõrgkeskajal, kuid nende kõrval kerkisid ka linnakoolid. See oli tingitud linnade tekkest ja linnaelanikkonna kasvust. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid. Ka seal oli õpetus pigem vaimulik. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi.
Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Rahva konsensuse saavutamiseks tuleb olla armastatud. Rahvale: kui valitsejat ei saa valida, tuleb talle kasvataja valida. Juhised valitsejale: voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid". Valitsemine on võimalis teenda oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit). Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Hea ja halb riigi huvi teooria. Halb - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Hea - tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab,
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias.
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias.
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga – Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias.
Preisi kuningas Friedrich II (1712-1786): “Monarhistlik valitsus on kõigist Suuremeelsus valitsusvormidest parim või halvim, vastavalt sellele, kuidas teda Anda rohkem kui õiglus nõuab! administreeritakse.” Euroopa poliitiline kriis al. 1494 Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Lahendus: enda harimine (lugeda Cicerot, Platonit jt) Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid Inglismaa Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte ja Türgi tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe
Ülemkiht: aristrokraadid suurmaaomanikud nende põlde harisid orjad ja sõltlased ülikud: pöörasid vähe tähelepanu majapidamisele, oluline oli enese arendamine, oma mõtete ja arvamuste avaldamine Kreeka kirjasõna on aristokraatlik kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus
päriselu olid välja näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske. Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Rooma maalikunsti on vähe säilinud. Peamiselt on neid Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji linnas ja mõnes kohas veel
Säilitas käsikirju (nt Petersoni luuletused, mida ei avaldatud). Koostas eesti kirjanduse bibliograafia. Avaldas eesti ilmaliku luule antoloogia. Püüdis arendada rahva haridust, avada rahvakooli (kuid edutult). Avaldas koolikirjandust. Püstitas eesti k arenguplaani: kõik rahvaga kokkupuutujad peavad eesti k oskama. Tegi ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti k õpetama. Keelelised harrastused: uurimissõidud, kirjavahetus Masinguga, tõlkis Cicerot. Kirjanduskriitika: „Beiträges” ilmus 30+ saksakeelse kriitilise arvustust, 2 eestikeelset. Väärtuslikem on Masingu analüüs tolleaegse kirjanduse küündimatusest, paljastas selle alavääristava hoiaku rahva suhtes. Otto W. Masing on küll eestlane, ent saksastunud perest. Pastor Lüganusel, Viru-Nigulas, Äksis. Täiendas hoolega oma eesti k oskust. Teoloogilis-ratsionalistlik mõtteviis, mõistis pietismi hukka. Toetas sisukama kirjavara soetamist. Koolikirjandus
See muutus apologeetidel. "Mis on Jeruusalemmal ühist Ateenaga? Mis on akadeemial ühist kirikuga?" (akadeemia kui mõiste skeptitsismist). AUGUSTINUS (354-430) Sündis ja suri Põhja-Aafrikas. Isa oll paganliku Rooma ohvitser Patritsus ja ema Monica oli kristlane. 16-aastasena läks Kartaagosse retoorikat õppima, tahtis juristiks saada. Kartaagos võttis endale armukese ja elas "kõlvatut elu"/vabaabielu (sai poja). Hülgas aristotellikud tõekspidamised. Cicerot lugedes tekib filosoofiline huvi, elu mõtte otsimine. Puutub kokku manilastega (pärslase Mani rajatud sekt, dualistlik - valguse ja pimeduse võitlus, need kaks on võrdsed, õpetus sarnanes gnostikute omale), kes olid tema esimesed religioossed suunajad. Oli sektis 10 aastat. Vahel tundub, et on tõe leidnud. Ei pöördunud kohe kristluse poole, kuna kristluse pühakiri oli liiga barbaarne sealt usutõe leidmiseks. Otsustab Kartaagost lahkuda
Kippusid pigem takka kiitma, mitte juhtima tähelepanu probleemidele. Seetõttu ei saanud kuningas adekvaatset tagasisidet, jäi nö kapslisse. (Nt Stalin lasi hukata kõik, kes teda Hitleri eest hoiatasid; järele jäid need, kes teda kiitsid.) Carneades: valitseja peab oskama ratsutada, sest hobune viskab oskamatu ratsutaja maha, ei meelita kedagi. Seega on tähtis meelitajaid eemal hoida. · Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) · Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Riik peab olema ,,õhuke". · Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Riik sekkub võimalikult vähe inimeste asjadesse. Niccolo Machiavelli (14691527) Eksamil nt: mis oli Machiavelli alternatiivse õpetuse sisu? Alternatiiv klassikalisele humanismile. · 14981512 Firenze vabariikliku valitsuse 2
annaabi.ee 
