Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maailmajagu" - 126 õppematerjali

maailmajagu – Ameerika  Hernàn Cortès maabus 1529. aasta aprillis Mehhiko rannikul ja vallutas Mehhiko  Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule

Õppeained

Maailmajagude geoloogia -Tallinna Tehnikaülikool
thumbnail
9
docx

Prantsusmaa referaat

Tallinna Järveotsa Gümnaasium PRANTSUSMAA Referaat 11. A 2011 RIIGIKAART Minu joonis Tegelik kaart Minu põhiliseks veaks oli eksimine riigi väliste kontuuridega. Unustasin kaardile märkida ka saare. Selle põhjuseks võis olla kehv mälu. ANDMED Prantsusmaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Prantsusmaa naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa piirneb kagust Vahemerega loodest Atlandi ookeaniga. Prantsusmaa on tähe kujuline. Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1...

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

9. klassi geograafia KT - Euroopa loodus

Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia küsimused ja ülesanded

pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15. Millistest osadest platvorm koosneb? Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest. 16. Mis kilbi lõunanõlval asub Eesti? Balti kilbi lõunanõlval. 17. Mille poolest erineb maakoor Eestis ja Soomes? Soomes katkendlikum, õhem ja koosneb valdavalt kividerohkest moreenist, harvem liivast ja viirsavist. 1. Kirjelda Eesti asendit (manner, maailmajagu, poolkerad, naabrid, suurus). Maismaapiir- Idas venemaa 339km, Lõunas Läti 343 km Merepiir- Lõunas Läti 312km, Läänes Rootsi68km, Põhjas soome272km, Idas Venemaa117km; Manner-Euraasia mandri loodeose; Maailmajagu-Europa 2.Võrdle Eesti pindala ja rahvaarvu teiste Euroopa riikidega 1 294 236, 30in m2km; Pindala 45 227km2. Rahvaarv väiksem-Montenegro, Luksemburg, Malta, Island, Andorra,Liechtenstein,Monaco,San Marino, Vatikan. Rahvaarv suurem.-Läti, Leedu, Sloven. Maked

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Los-Angelese ja Alice Springs-i kliima võrdlused

Lo s -Ang e le s e ja Alic e S p ring s -i Kliim a võrdlus e d Los Angeles · Ameerika Ühendriik · Põhja-Ameerika manner · Ameerika maailmajagu · Koha kordinaadid ­35N 118W · Lähistroopika kliimavööde · Kõige külmem kuu,temp: 13 °C jan · Kõige soojem kuu,temp:23 °C aug · Üldine kliima,selles kliimavöötmes ­12-20 °C · Temperatuuri amblituut- 10 °C · Aastase sademete hulk: 373(mm) Talvel · Mereline kliima,sest temperatuuri kõikumine on väike, sademeid palju,talved pehmed ja suved jahedad. Los Angelese kliimadiagramm Jan. Feb. Mar. Apr. May June July Aug

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Fuji vulkaan

FUJI VULKAAN KAARI KARGU MARTNA PÕHIKOOL 7. KLASS GEOGRAAFILIN E ASUKOHT Maailmajagu: Aasia Riik: Jaapan Saar: Honsh Kordinaadid: 35° 21 27 N, 138° 43 50 E PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Fuji linnast umbes 25 km kaugusel · Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

"Euroopa pinnamood" esitlus

Euroopa pinnamood Koostasid: Sirli Sala Liis Krislin Jõgi Euroopa · Maailmajagu · Looduslik regioon · Pindala ligikaudu 10,2 ruutkilomeetrit · Rahvaarv umbes 730 miljonit Euroopa pinnamood · Madal ja valdavalt tasane · Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa · Loodes asuvad fennoskandia tasandikud ja platood Mäestikud · Kõige kõrgem mäestik on Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc 4808 m) · Skandinaavia mäestik · Püreneed · Apenniinid Ida-Euroopa lauskmaa · Hõlmab suure osa Euroopast

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailmajaod

Aasia pindala: 31 764 000 km² rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri.

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Olümpialiikumine

Mänge korraldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Suvemängude kavas on suvised spordialad, näiteks aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, ujumine, purjetamine jt.Talimänge peeti algul samal aastal suvemängudega, ent alates 1994.aastast on need kahe aasta võrra nihkes. Talimängudel võetakse mõõtu iluuisutamises, suusatamises,bobisõidus jt. Olümpiasümboleid on mitu: neist tuntuim on lipp viie omavahel põimunud rõngaga, sümboliseerides viit maailmajagu ning nende maade sportlaste kohtumist ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiadeviisi ``Citius.Altius.Fortius'' (kiiremini, kõrgemale, tugevamini'') on võtnud kasutusele antiikmängude isa, Pierre de Coubertin.Samuti kehtib ka iga korraldajamaa oma deviis, nt Hiina 2008 ``Üks maailm, üks unistus''. Olümpiahümn- kirjutatud kreeka autorite poolt, leidis ametliku kinnituse alles 1958. aastal Roomas.

Sport → Kehaline kasvatus
1 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Belgia

Belgia ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 11 203 992 (2014) Pindala: 30 528 km² Riigikeeled: hollandi, prantsuse, saksa Rahaühik: euro (EUR) Lipp: must-kollane-punane Rahvastiku keskmine tihedus: 358,7 in/km² Kuningas: Philippe I ASEND Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksenburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Parasvööde, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine. Keskmine temperatuur jaanuaris on 3 kraadi Celsiuse järgi ja juulis 18 kraadi Celsiuse järgi. Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m Pikimad jõed: Maas 950 km, Schelde 435 km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vä...

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Saksamaa

Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan,

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Saksamaa esitlus

Rahaühik ­ Euro () Rahvaarv ­ ~81,7 miljonit (2010) Poliitiline süsteem ­ Liitvabariik Riigikeel ­ Saksa keel Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, Oder Järv : Bodensee LOODUS Kliima Parasvööde

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Amerigo Vespucci

Amerigo Vespucci sündis 9. Märtsil 1454 itaalia linnas firenzeses . Ta oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta töötas vendade Lorenzo ja Giovanni de medici juures, kes saatsid ta 1491 oma ettevõtte Sevilla osakonda. Vespucci tegi aastail 1497-1504 (toonaAragoni ja kastiilja) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorennzo de Pierfracesco) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile), mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Reisidel jõudis ...

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aafrika uus kese

Artikkel on kirjutatud seisukoha, et Aafrika on kõige vaesem maailmajagu ning peamiselt tuntud kahe sordi aafriklaste (rikaste ja vaeste) tõttu, vastu. See räägib Aafrika muutumisest. Arvan, et autori peamine sõnum on muuta arvamust Aafrika kui maailmajao kohta, mis on alati tuntud pigem oma mahajäämise poolest Euroopa riikidest, see tähendab, et autor püüab näidata kuidas Aafrika on arenenud ja praegugi areneb. Aafrika majanduse kasvamist näitavad näiteks : kontinendi sisemajanduse kogutoodangu kasv tugevalt üle keskmise; muud

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Makedoonia (powerpoint)

Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu ­ Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Rootsi

Rootsi 1. Riik. Rootsi Kuningriik 2. Lipp. 3. Pealinn. Stockholm 4. Rahvaarv. 9,074,055 (Juuli 2010 seisuga) 5. Rahvaarv pealinnas. 837 000 6. Kaart (maailmas, maailmajaos ja regionaalne). 7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte?

Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte? Hakkan arutlema, kellele olid maadeavastused kasulikud, mis neile kasulik oli ja kasu tõi ning kellele oli see hoopiski kahjulik ja mis neile selle juures kahjulik oli. Maadeavastus retked tõid eelkõige suurt kasu eurooplastele, kelle maailmapilt avardus. Nad avastasid otsetee Indiasse, tänu millele sai nüüd luksuskaupu ja vürtse euroopas odavamalt kätte ning kui enne oli tuntud kolm maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika siis nüüd täienes see loetelu Ameerikaga, mida hakati kutsuma Uueks Maailmaks. Lisaks sellele saadi teada, et on olemas Vaikne ookean, milletõttu osati maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata ning merekaubanduse ja meresadamate tähtsus tõusis tunduvalt. Euroopas hakkasid levima ka uued põllukultuurid nagu mais, kakao, kartul, tomat jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa rahamajanduse arengule. Suured maadeavastused ja kulla otsingud tõid ka palju kahju

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Varauusaeg

Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Bulgaaria

BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed.

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Itaalia riigi iseloomustamine

RIIGI ISELOOMUSTAMINE Grete Mitt, 8a.klass RIIK: Itaalia. PEALINN:Rooma. GEOGRAAFILINE ASEND:Euraasia maailmajagu,Euroopa manner, koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma.

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jää ja külmakõrbed

Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10*

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Euroopa vs Hiina

• Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. • Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. • Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline kliima • Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima Pindala • Euroopa on maailmajagu, mille pindala on 10 180 000 km2. • Hiina pindala on aga 9 597 000 km2, ning pindalalt on Hiina kolmas riik maailmas. • Euroopa on Hiinast ainult 583 000 km2 suurem Rahvaarv Kasutatud kirjandus • https://en.wikipedia.org/wiki/China#Landscape_and_climate • https://en.wikipedia.org/wiki/Europe • http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hiina/ • https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa#Kliima • http:// www.postimees.ee/3262741/eesti-pindala-osutus-arvatust-ul

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MIKS ON MEILE EUROOPA LIIT

MIKS ON MEILE EUROOPA LIIT referaat Noored inimesed tavaliselt küsivad, milleks on meile vajalik Euroopa Liit ja milleks me üldse esineme selles liidus, milleks on see meile vajalik? Ka mina pole sellest väga hästi aru saanud, aga ma üritan seda välja selgitada. Kõigepealt, Eluroopa Liit tekkis 1993. aastal, tänu sellele on euroopa suurriigid juba ligi 60 aastat rahumeelel elanud. Eesmärkidest on näiteks see, et konkureerida USA ja teiste suurriikidega, vajas Euroopa majandus põhjalikku kaasajastamist. 2000 aasta märtsis püstitati uus eesmärk: saada 2010. aastaks ,,maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Euroopa Liidu missioon 21. sajandil on näiteks: tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele tu...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Euroopa asend ja piirid

Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Suured maadeavastused

Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suured maadeavastused- nende põhjused, eeldused, tulemused

võeti ette järjest rohkem reise. Siit järeldub, et tekkis vajadus uute sadamate järgi ning need tekkisid Euroopasse tänu sellele kujunesid välja uued kaubateed. Tähtsamateks maadeavastusteks võib pidada Cristoph Kolumbuse 1492.a avastatud Ameerikat. Samuti Vasco Da Gama kes jõudis Indiasse, Jaapanisse ja Indoneesia suuremate saarteni. Aastal 1519- 1522 tekki Magalhaes esimese ümbermaailmareisi. Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud maailmajagu on tegelikult täiesti uus ning tema eesnime järgi saigi Ameerika omale nime.

Ajalugu → Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GEO mõisted

GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- a...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suured maadeavastused 15-17 saj.

Suured maadeavastused 15-17saj Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu ­ Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiin...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Euroopa referaat

.................................................................................................................... 8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik.

Põllumajandus → Põllumajandus
11 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Belgia

BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Tai...

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Astronoomia

Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on :  Asteroid?  Komeet?  Meteoor?  Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates p...

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Essee kristlus euroopas

kristlus valitses, mõjutades nii ühiskonnakorda, ülikoole kui ka käitumiskultuuri. Tuntud ajaloolase Norman Davise järgi (kellelt ka tsitaadid eelmises lõigus) hakati kristliku kogukonna asemel kasutama poliitilist mõistet «Euroopa» siis, kui tugevnevad kuningad ei tahtnud ennast enam paavsti võimu alla heita. Siis, umbes 1700. aastatel hakati rääkima rohkem Euroopast, poeetiliselt on sellest kirjutanud sellised valgustusaja suured nimed nagu Voltaire ja Rousseau. Euroopa on maailmajagu, milles me elame, kuid tema poliitiline tähendus on ajast aega muutunud. Külma sõja ajal tähendas Euroopa eelkõige Lääne-Euroopat, täna on põhjust rääkida kultuurilise Euroopa taasühendamisest. Aga millised riigid ja rahvad sellesse taasühendatud Euroopasse kindlasti kuuluma peaksid, pole praegugi selge. Nii on Euroopa Liit põhiliselt koondanud liikmeid läänekristluse ehk siis ajalooliselt Rooma paavsti mõjualadelt. Sellesse rühma kuulub ELis ka Eesti.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Majandusühendused

El - Euroopa Liit ­ European union - - Austria ,Belgia ,Bulgaaria, Küpros ,Tsehhi Vabariik ,Taani , Eesti, Some ,Prantsusmaa ,Saksamaa ,Kreeka ,Ungari ,Iirimaa ,Itaalia ,Läti ,Leedu ,Luksemburg ,Malta,Madalmaad ,Poola ,Portugal ,Rumeenia ,Slovakkia ,Sloveenia ,Hispaania ,Rootsi ,Ühendkuningriik ; tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; El Ülesanne : Ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Asean ­ Kagu ­Aasia maade assotsiatsioon ; Association of Southeast Asian Nations ; brunei darassalam , cambodia , Indoneesia , laos , Malaysia , Myanmr , Philippines , Singapore , Thailand , Vietnam . Eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse...

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Geograafia ettekanne

Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Euroopa pindala on ligikaudu 83 858 km² ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk- Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud. Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde. Mägede vahel asub madalikke ning kiltmaid. Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb ka maavärinaid. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse av...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jamaica uuring

Riigi nimi - Jamaica a)pindala - 10,991 km2 b)rahvaarv - 2,889,187 (Juuli 2012 , Wikipedia) c)pealinn - Kingston d)pealinna - elanike arv 937,700 (2011 , Wikipedia) e)keel - Jamaica-Inglise f)rahaühik - Jamaica dollar a)manner: Tegemist on saareriigiga ehk ei asu mandril b)maailmajagu: Põhja-Ameerika c)ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Ümbritsetud igast küljest Kariibi merega. d)naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta külgeb nt. mööda mäestikku, merd, jõge, järve jne): Ühised piirid naaberriikidega puuduvad , kuid naaberriikideks on põhjas Kuuba, läänes Caymani saared ning mandril Mehiko , idas Haiti ja Dominikaani vabariik ning lõunas Costa Rica ja Panama. Joonis1.Jamaica regionaalne kaart. http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/namerica/caribb/jmcarib.gif Joonis 2. Jamaica maailmajao kaart. http://www...

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Euroopa

Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailm muutuste tuules - hirmud ja lootused

Nende kõrvalt üritati ka tagada rahu ning koostöö riikide vahel. Selleks sõlmiti mitmeid lepinguid ning loodi erinevaid organisatsioone, mis vähemal või suuremal määral konflikte ära hoidsid ja leevendasid. Euroopas oli selleks organisatsiooniks Euroopa Liit. Selle eesmärk oli rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Mina usun, et Euroopa Liit on oma eesmärgid täitnud, kuna Euroopa on minu arvates kõige rahumeelsem maailmajagu. Teaduse ja tehnika arengu seisukohalt on minu arvamuse järgi kõige suuremaks ohuks tuumaenergia. Eelkõige võeti see siiski kasutusele just tuumapommide loomiseks. Aatomielektrijaamu hakati ehitama alles pärast. Tuumaenergia on siiski üks võimsamaid energialiike ja tuumarelva valedesse kätesse sattumine tekitab hirmu terves maailmas. Ohtlik pole vaid tuumarelvade kasutamine, isegi kasulikul eesmärgil kasutatav tuumaenergia võib

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Elektrienergia tootmise tulevik Eestis

Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Ühtset, tervet maailmajagu ja isegi naaberpiirkondi hõlmavad energiasüsteemid, kus kõik energiamajanduse harud töötavad heas kooskõlas, on kujunenud vaid Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Varsti võiks selline kujuneda ka Ida-Aasias. Mujal on tegemist üksikute riikide või koguni riigiosade omavahel seostamata energiasüsteemidega, mõnikord aga energiamajanduse üksikute harudega, mis pole veel kompleksiks ühinenud. Põhja-Ameerika energiasüsteem on kõige võimsam ja arenenum. Temasse on kaasa haaratud ka Mehhiko

Geograafia → Globaliseeruv maailm
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Sõnaseletus unit 3

CLAIM -to demand as being due CLUE-anything that serves to guide or direct in the solution of a problem, mystery,etc COASTLINE - the outline or contour of a coast COBBLED -the outline or contour of a coast COLONY a group of animals of the same type living together COMPACT -closely packed together; dense CONFERENCE - a meeting for consultation CONFIRM - (kinnitama) CONSULATE - establish or strengthen as with new evidence or facts CONTINENT mandriline CONTINENTAL maailmajagu (euroopa, aasia,) CONVENIENCE the state of being suitable COURT -a mansion or country house CRAFT -skill or ability; in handiwork CREDIT CARD - a card issued by banks, businesses, etc, enabling the holder to obtain goods and services on credit CRUISE - to make a trip by sea in a liner for pleasure CUISINE - a style or manner of cooking DATE BACK - belong to an earlier time DECADE - a period of ten years DEER(hirv) an animal with horns/ a wild animal.

Keeled → Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mõisted

Euroopa Liit-: 1) riikide liit 2) 27 riiki 3) u 500milj elanikku 4)15 riigis EL-i ühisraha 5) Schengeni viisaruum. Eesmärgid: 1) tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus. 2)ühendada Euroopa maailmajagu 3) Tagada inimestele tavaline elu 4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping

Ühiskond → Avalik haldus
53 allalaadimist
thumbnail
5
docx

150 inglise-eesti sõna

13. Assimilate- millelegi saraseks muutuma 14. Business ­ äri 15. Campaign ­ kampaania 16. Capability - võimekus 17. Capacity ­ võimsus 18. Caution - Ettevaatlikus 19. Certainly ­ kindlasti 20. Citizen ­ kodanik 21. Coalition - koalitsioon 22. Coherent ­sidus 23. Collegue - kolleeg 24. Common ­ tava 25. Complex ­keeruline 26. Conduct- läbi viima 27. Confront- vastu astuma 28. Consequense - tagajärjed 29. Consortia - konsortium 30. Continent ­ maailmajagu 31. Contribute- kaasa aitama, soodustama 32. Conversely - ümberpööratult 33. Conveying - Edasitoimetamine 34. Couraging ­ julgustama 35. Credibility- tõsiseltvõetavus, usutavus 36. Criticism - kriitika 37. Data ­ andmed 38. Debt ­ võlg 39. Declare - deklareerima 40. Decrease - vähendama 41. Define- määratlema 42. Degree ­ kraad 43. Delicate ­ delikaatne 44. Demonstrate ­ demostreerima, näitama 45. Development - areng 46. Differentiate- eristuma 47

Keeled → Inglise keel
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal

Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal 1) Riigi pindala: 323 782km², rahvaarv: 5 051 275, pealinn: Oslo, riigikord: konstitutsiooniline monarhia, rahaühik: kroon(NOK) 2) Geograafiline asend: manner-Euraasia, maailmajagu- Euroopa äärmuskoordinaadid- 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel, naaberriigid-Venemaa, Soome, Rootsi, Taani 3) Pinnaehitus: Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind(2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses. 4) Ilmastik: Väga mahe ja niiske kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes: 2-5 kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tava...

Geograafia → Inimgeograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Euroopa unistus

Heade suhete korral naabritega, on tihti võimalik edukalt ajada nn "win-win businessi", millest võidavad kõik. Samas on aga unistustega ikkagi nii, et nendega ei maksa kunagi liiale minna. Tõsi, unistada tuleb ja alati peab olema mingi kindel siht, mille poole edasi rühkida, kuid alati tuleb arvestada ka reaalseid võimalusi ja olukorda. Tänast Euroopa pilti vaadates on näha aga mitmetes kohtades lahkhelisid ning mõned analüütikud kalduvad arvama, et lähiajal valgub meie maailmajagu ühe rohkem laiali. Kõige mustem stsenaarium Euroopa jaoks oleks arvatavasti see, kui Euroopa Liit peaks lagunema ning üksikud riigid hakkaksid mujalt kaaslasi otsima. Siiski kaldun ma arvama, et teekonnal ette tulevad raskused on ikkagi ületamiseks ning enamus Euroopa tulevikuplaane on siiski küllaltki realistlikud ning väikese õnne saatel ka saavutatavad. Kõigepealt tuleb ikkagi saavutada ühtsus ning alles siis saab edasi mõelda järgmiste unistuste elluviimisele

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geograafia mõisted

· Ühe ajavööndi pikkus on ülalt alla 15 pikkuskraadi. · Maailmaaeg ­ esimese ajavööndi e 0 meridiaani piirkond . Nimetatakse ka Greenwichi ajaks. · Eesti suhe maailmaajaga on +2 tundi · Kuupäevarajad ­ 180 kraadi meridiaan, millest algab uue kuupäeva lugemine · manner ­ maakoore osa mis enamasti ulatub üle maailmamere taseme ning, mille ehitusse kuulub graniitkest. Maakoore kõige suurem tükk mis ületab maailmamere 6 · maailmajagu ­ suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsetele rahvastele omane kultuur ja olulised iseärasused. 6 · Maailmameri ­ veteväli, mille moodustavad kõik ühenduses olevad ookeanid ja mered. 4,(5) · Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu · Pinnamood ­ maapinna kuju e pinnavormid kokku. Nimetatakse ka relfeefiks. · Lauskmaa ­ kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik. · Alamik ­ allpool maailmamere taset asuv tasandik

Geograafia → Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Väärtused ja kultuur

Väärtused ja kultuur PROOVIKIRJAND 61 palli Euroopa on äärmiselt kosmopoliitne ja kultuurne maailmajagu. Oleme näinud palju vaeva, et luua pluralistlik ühiskond, mis praeguse seisuga on läbi kukkumas. Meie oleme kaotanud oma sihi, kuid samal ajal üritavad moslemid juurutada siin enda maaimavaadet. Eestlane on väga usuleige rahvas. Enamasti pole meie väärtushinnangud seotud jumalasõnaga. Arvan, et tähtsaim maailmavaate kujundaja on usk, sest see annab meile kindla sihi. Põhimõtted ei pea tingimata seotud olema religiooniga, meid võib edasi juhtida ka ideoloogia, perekond või armastus

Eesti keel → Eesti keel
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"1. Maailmasõja võitjad ja kaotajad" essee

tõttu kuulusid kõik vähegi ahnemad ja sõjaliselt arvestatavad riigid kahte liitu, mis   olid   omavahel   sõjas.   Nendeks   liitudeks   olid   Keskriigid,   kuhu   kuulusid Saksamaa, Türgi, Austria – Ungari, Bulgaaria   ning nende vastasleer Antant, kuhu   kuulusid   Prantsusmaa,   Suurbritannia,   Venemaa   ning   veel   34   riigi ülemaailma.   Euroopa   kui   kõige   arenenud   maailmajagu   sel   ajal   oli   hõlmanud kolooniaid,   mida   peetakse   ka   üheks   kõige   tõsisemaks   sõja   põhjuseks. Keskriikidest kõige tugevam oli Saksamaa, kes oli jäänud koloniaalvallutustega hiljaks ning soovis nüüd maailma ümber jagamist.   Selletõttu toimuski põhline sõjategevus   Euroopa   pinnal,   mis   sõjalõppedes   oli   sõna   otseses   mõttes   verega

Ajalugu → Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Suure maadeavastus perioodi tähtsus kartograafia arengus

Kolmas reis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Neljas reis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level amer igo vespucci Oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Kolumbus avastas Ameerika, kuid ta ise ei teadnud seda; Vespucci Ameerikat ei avastanud, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue mandriga. Martin Waldseemüller avaldas 1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas äsjaavastatud piirkondi Atlandi ookeanist idas Ameerikaks. Vespucci reiside teekonnad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Eesti Euroopas geograafiline asend

+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Google Earth satelliidipilt Geograafiline asend ...on mingi koha või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht Maal Eristatkse: ­ loodusgeograafilist asendit ­ majandusgeograafilist asendit ­ poliitgeograafilist asendit Euroopa asend maailmas · Euroopa maailmajagu hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa ja seda ümbritsevad saared. · Euroopa pindala on

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

HAPPEVIHMAD

HAPPEVIHMAD Kuigi piiratud aladel tunti hapestumist juba mõned aastakümned tagasi, tõstatati happeliste sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel Euroopas ja 1960....

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Christoph Kolumbus

Kokkuvõte Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopis Vasco da Gama. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid ning seepärast kuulub Ameerika esmaavastamise au Christoph Kolumbusele. Ameerika maailmajagu on saanud nime itaalia päritolu kaupmehe ja maadeavastaja Amerigo Vespucci järgi. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et koht kuhu Kolumbus jõudis ei olnud mitte Aasia vaid täiesti uus manner. Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust ning kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Nende tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte ning eurooplastele said tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed nagu kartul, tomat, mais, kakao jt.

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun