Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas
Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kõik piletid, mis parun oli talle andnud, olid võitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli õnnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hästi toredalt kulinal naerda, mis lõppeb luksatusega. Parunile oli see naer
SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONN AD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL
Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kõik piletid, mis parun oli talle andnud, olid võitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli õnnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hästi toredalt kulinal naerda, mis lõppeb luksatusega. Parunile oli
”Timm Thaler ehk müüdud naer” Autor:James Krüss Tegija:Helina Kase Peamised sündmuspaigad Peamised sündmuspaigad olid: Timmi kodus Hipodroomil Laeval Erinevates riikies Olulisemad sündmused Olulisemad sündmused olid: Timm koos isaga hipodroomil (pühapäevad) Timmi isa surm Leping Tarukiga Timmi rikastumine Timm sai naeru tagasi Hea ja halb tegelane Hea tegelane oli Timm,sest ta oli väga hooliv teiste suhtes. Sain sellest aru kui raamatus kirjutati sellest,et Timm tahab oma isa haua eest hoolitseda ja kasuema koogipoe võla kinni maksta. Halb tegelane oli Hr. Taruk,sest ta võttis Timmil ära naeru ning ta oli omakasupüüdlik. Timm Thaler Timm oli väike omamoodi poiss
Stein väidab et sõjas olnud noored on kadunud sugupõlv (lk.28). Ühel päeval lahkus Stein enda kaaslannaga lõunasse ja pärast seda tundis Hemingway, et tõelist sõpra temast pärast Steini lahkumist enam ei saanud. Hemingay ei kirjutanud end kunagi tühjaks. Kui ta tundis et jutu allikas temas on otsakorral siis jättis ta kirjutamise pooleli ja lasi allikal uuesti täituda, et jätkata värskete mõtetega. Hemingway käis naisega aegajalt hipodroomil raha teenimas panustades hobustele. Mitmetel kordadel see ka õnnestus(lk.42). Hemingwayl oli isegi hipodroomikapital kõrvale pandud, kust selleks puhuks alustusraha sai võtta. Hipodroomil käimise lõpetas Hemingway ära Pariisi elu esimese perioodi lõpus ja vahetas selle välja velodroomi ehk jalgrattavõistluse vastu kuhu kutsus teda ta sõber Mike. Hemingwayle meeldis koos naisega mööda jõeäärset jalutada, poe vaateakendelt pilte vaadata ning kohvikutes einestada
Stein väidab et sõjas olnud noored on kadunud sugupõlv (lk.28). Ühel päeval lahkus Stein enda kaaslannaga lõunasse ja pärast seda tundis Hemingway, et tõelist sõpra temast pärast Steini lahkumist enam ei saanud. Hemingay ei kirjutanud end kunagi tühjaks. Kui ta tundis et jutu allikas temas on otsakorral siis jättis ta kirjutamise pooleli ja lasi allikal uuesti täituda, et jätkata värskete mõtetega. Hemingway käis naisega aegajalt hipodroomil raha teenimas panustades hobustele. Mitmetel kordadel see ka õnnestus(lk.42). Hemingwayl oli isegi hipodroomikapital kõrvale pandud, kust selleks puhuks alustusraha sai võtta. Hipodroomil käimise lõpetas Hemingway ära Pariisi elu esimese perioodi lõpus ja vahetas selle välja velodroomi ehk jalgrattavõistluse vastu kuhu kutsus teda ta sõber Mike. Hemingwayle meeldis koos naisega mööda jõeäärset jalutada, poe vaateakendelt pilte vaadata ning kohvikutes einestada
VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallima. Õige või vale? 2) Milliseid loomi võib näha võistlemas hipodroomil? 3) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 4) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 5) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 6) Kus asub Eesti spordimuuseum? 7) Millise spordialaga tegeleb Aleksander Tammert, hüüdnimega Sass? 8) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit. Õige või vale? 9) Kes saadab Suurbritanias eakatele inimestele telegramme nende 100.sünnipäeval?
Hemingwaye meeldis väga käia kohvikus ning seal oma märkmikusse lugusi kirjutada. Lk 18. Kuidas hemingway oma lugusi alati kirjutas või alustas? Lk 38. Tema aadress ütles juba ära, et ta on vaene. Kuid raamatukogus töötav Sylvia usaldas teda ja registreeris ta raamatukogu liikmeks ja lasi raha tuua siis kui tal on. Lk 49. Kui kevad oli juba uksele koputanud, meeldis hemingwayle varahommikul kirjutada. Lk 50.53 Hemingwayle ja ta naisele Hadley'lile meeldis kaia hipodroomil ja panuseid panna hobustele. Lk 61. Hemingwayle meeldis rohkem käia üksi hipodroomil. Ta teadis hobuste tausta et kelle peale panustada. Lõpuks ta lõpetas selle töö, sest see nõudis palju aega talt. Lk 122. Hemingwayd huvitas, mida arvavad teised dostojevskist. 125 evaniga vesteldes Lk 135. Seiklused scott Fitzgeraldiga. Kuidas ta temaga kohtus? Lk 141. Scott kutsub hemingwayd, et tuua lyonist ära tema ja ta naise Zelda auto. Lk 142
m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 e. m. a. sai
,, Timm Thaler ehk müüdud naer" Autor: James Krüüs Lühikokkuvõte Raamat ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" algab nagu muinasjutt ,,Tuhkatriinust". Kolme aastase Timmi elu on täis rõõmu ja nakatavat naeru hetkeni, mil ta ema sureb. Peale ema surma abiellub Timmi südamlik isa kurja naisega, kellel on väga kiuslik poeg. Isa armastab käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas ning need on korrad, kus ta saab oma isaga kahekesi koos olla. Kuue aastaselt jääb Timm orvuks, sest ka ta isa sureb. Hipodroom on ainus koht, kus Timm ennast koduselt tunneb. Seal jääb ta silma oma heliseva naeruga kuradile. Kurat sõlmib Timmiga kokkulepe, et ostab temalt naeru ära ning Timm saab selle asemel võime võita kõik kihlveod. Alguses Timm on rõõmus oma kihlveo võitude üle, kuid üsna varsti saab
Joonis 1. Hipodroomi asukohaskeem (Maa-amet) 2. Poolt ja vastu argumendid 2.1. Arendajad Ajakirjanduses on arendajatest sõna võtnud Jaan Manitski. Tema sõnul on praegune traavivõistluste ala keset linna lihtsalt tühi maalahmakas, kus vaid kaks korda kuus käib koos väike traavivõistlusi jälgiv ja pakkumisi tegev seltskond. Muul ajal ei ole seal midagi teha: ,,Kui mina pereisana tahan hipodroomile minna ja lapsed kaasa võtta, siis mida seal neile pakkuda? Uuel hipodroomil on aga suur ala, kus leidub kõigile pereliikmetele meeldivat tegevust," (Tooming 2008). Tema arvates pole oluline, kas mingi maa on sotsiaalmaa või ärimaa, vaid see, kas linnakodanikule on sellest kasu. Praegu on hipodroomil võimalik jalutada vaid kitsal asfalteeritud alal, kuid pärast arhitektuurivõistlusega valitud töö realiseerimist saab tema sõnul kogu piirkonna risti- põiki läbi jalutada. Kogu ala oleks mõeldud jalakäijatele, alale tulevad lisaks elu- ja
Me peame teadma kui suurt osa mingist hobusest mingi konkreetne omanik omab. Samal omanikul võib olla osalus mitmes hobuses. Hobusel on treener. Aja jooksul võib olla tal neid treenereid mitu. Me peame näha saama, kes seda hobust on treeninud ja kes teda praegu treenib. Tegelikult võib hobusel olla korraga ka mitu treenerit, kes teevad hobusele erinevaid treeninguid või siis ka graafiku alusel samasuguseid treeninguid. Treener võib olla ka omanik. Oma hipodroomil korraldame me võistlusi. Iga võistlus koosneb jooksudest. Me peame saama registreerida hobuseid võistlustele ja jaotada neid jooksudesse. Kõigepealt registreeritakse hobune võistlusele ja alles pärast seda see millises jooksus ta osaleb. Pärast jooksu toimumist peab saama märkida hobuste kohad jooksus. Tegelikult korraldame me võistlusi ka teistel hipodroomidel, mis kuuluvad teistele firmadele me üürime neilt neid hipodroome. Hea oleks teada, millise firma käest ja
patrihaalne,kogu võimutäius kuulus isale,naised olid enamasti mõne mehe eeskoste all,poliitilisi õigusi neil ei olnud,naisel oli võimalik ka lahutada. Naised polnud avalikusest elust kõrvale jäetud. Avalikud mängud-roomlased armastatsid veriseid vaatemänge,gladiaatorite võitlus,keisri riigi ajal olid need populaarne suurejooneline vaatemäng,ülemkihi lõbustamiseks. Rajati palju areene e amfiteatreid nende pidamiseks. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil,nende võistluste korraldamine oli keisrite aukohus. Rooma oli vahemeremaade suurimlinn.inimesi oli kogu impeeriumist,linnaelanike ühiskond ja varanduslik seisus oli väga erinev,roomas elasid senaatorelnaikud,poodnikud,käsitöölised jne,kõnkeel oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt väljaehitama. Foorum-kui linna sümboolne keskus,sai piduliku ilme,olid ka keiserlikud foorumid,ehitati hipodroome, templeid, kõigi jumalate tempel panteon
orja. Kogu võim kuuluks minule ning minu voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti ka orjad. Ma saaks ka erand juhtumitel oma peret surma mõista. Ma oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega. Seega saaks minust rahaasjadega tegelev ametnik. Sageli määratakse ratsanikke ka kohtunikeks. Keiser korraldab rahva rõõmustamiseks vaatemänge amfiteatrites ja hipodroomil siis ma vaataksin neid. Veel külastaksin oma vabal ajal templeid, panteone, templeid ning teatreid. Meie toit ja söögitavad oleksid eri ühiskonnakihtides erinevad. Vaesemad peaksid enamasti piirduma leiva ja leivapudruga, mida vahel täiendaksid puu-ja köögiviljad ning kala. Rikkad kuhu kuuluksime meie lubaksime endale hõrke ja küllaslikke lihatoite. Me valmistaksime mitmekesiseid sea-, looma-, lamba- ja linnuliharoogi. Päevas oleks tavaliselt kolm söögikorda
kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ning maadlusest. Iga ala järel said jätkata vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja, kui keegi suutis võita kolmel alal kõik esikohad, sai ta ilma maadluseta võitjaks. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus (võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkusid kaarikud kokku ning paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade või rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobusejuhile ( tema sai võidukorral ainult lambavillast sideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas võistlust pealt.
klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu
· Sõjavägi 7. saj asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega. 11. saj asendati see omakorda feodaalide ratsaväega. · Kolleegiumid Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid ära- ja ametiühingutesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. · Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas (Vana-Rooma komme). Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil. · Hipodroomi parteid rahvas jagunes vastavalt, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. 532.a Nikaia ülestõus, mille Justinianus veriselt maha surus. · Konsantinoopoli patriarh Bütsantsi kirikupea. Kroonis uue keisri. · Metropoliit piirkondlik kirikujuht · TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist.
aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda. Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid.
Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus kandis nime foorum. Varasematele templitele lisandusid uued, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püsitatud obeliskid ja triumfikaared. Akveduktideks nimetati lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ning termideks avalikke saunasi. Kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu. Seevastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli otse keisrilossi kõrval paiknev Circus Maximus (,,suur ring"). Samuti toimusid ka mõõgavõitlejate- gladiaatorite võitlused. Selle traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt. Need võitlused leidsit aset ringikujulist või ovaalset areeni igast küljest pealtvaatajate istmetega piiravates amfiteatrites. Rooma suurim amfiteater oli Colosseum.
Leiba ja tsirkust? Viljajagamine ja avalikud mängud. Avalikud mängud Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, milleks olid elukutseliste gladiaatorite võitlused. Arvatavasti võeti see komme üle etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Esimesed gladiaatorite võitlused Roomas leidsid aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Gladiaatorite mängud toimusid amfiteatrites, millest tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite võitlustel oli kõige tavalisem jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Gladiaatorid jaotati erinevateks võitlejatüüpideks ehk erialadeks. Primitiivsem jaotus on jaotamine kerge- ja raskevõitlejateks. Üks neist oli varustatud kii...
Kool meenutas vanglat, gladiaator elas pisikeses kongis. Treeningud toimusid puust ja hiljem nüride relvadega. Tõelise relva said gladiaatorid ainult areenil. Gladiaatorite hulgast kerkis esile suurt kuulsust ja rahalisi autasusid teenivaid meistreid. Mitmetele gladiaatoritele anti hea esinemise eest ka vabadus. Suurem osa vabaks lastud gladiaatoreid jätkas oma tulusat tegevust. Väga populaarsed olid kaarikute võiduajamised (nn tsirkusemängud) selleks ehitatud ellipsikujulisel hipodroomil. Tähtsaim hipodroom oli otse keisrilossi kõrval asuv Circus Maximus. Sinna mahtus vähemalt 250 000 pealtvaatajat. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna ja mööda tsirkuseringi. Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest kaarikujuhid said väga rikkaks ja kuulsaks. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. See pöördepunkt
lupanarium - lõbumaja lähtekivi kummagi kaarepoole alumises servas (lähtetasandil) asuv kivi macellum ümara põhiplaaniga kaetud turg ümber keskse väljaku, peamiselt toidukaupadele (juur- ja puuviljad) maeniana puitrõdu üürimaja ülemisel korrusel mansus teeäärne võõrastemaja reisijatele media cavea keskmine pingiridade tsoon caveas meta - spina otstes olevad ümberpööramispostid Rooma hipodroomil mundus linna tsentrum natatio ujumisbassein antiikaja termides naumahhia (kr. k. `merelahing'), hiigelbasseinis või amfiteatri üleujutatud areenil gladiaatorite poolt etendatud merelahing nymphaeum ehitis, mis on pühendatud nümfidele, eriti allikanümfidele; tavaliselt looduslik grott, kuhu lisati purskkaev oculus ümar avaus konstruktsioonis (nt Pantheoni kuplis) odeum väike katusega teater (tuleneb Kreeka odeion'ist)
isa võidavad raha. Mr. Penny petab Timmilt välja tema osaluse margariiniä- Saamaks võimu Timmi üle, soovib parun Timmi isast va- ris. Selek Bei annab Timmile kustuva tindiga sulepea, et baneda ning isa sureb. Timmi elu muutub täielikult – võõ- Timm saaks paruni üle kavaldada, kuid see ei õnnestu. rasema sunnib teda raha teenima minema. Hipodroomil Parun vajab Timmist naeratava näoga fotot, selleks lae- lubab parun aidata Timmil võita ja soovib vastutasuks, et nab ta talle tema naeru viieks minutiks. Timm kogeb taas, Timm müüks talle oma naeru. Kuna Timm vajab raha, sõl- mis tunne on omada oma naeru, ning teeb katse paruni
· Kuidas saab Timmist rikas laps? Timm Thaleri parim omadus oli tema luksumiseni viiv naer, mis tegi kõik tema ümber rõõmsaks. Kuid poisi parim omadus, ei saanud kuidagi olla see, mis teda elus kaugele viib, sest naeruga ei ole võimalik teenida. Seetõttu otsustas Timm müüa maha oma naeru, saades vastutasuks võime võita kõik kihlveod. Timm panustas viis marka, mille L. Taruk andis Timmile oma varanduse põhikapitaliks, ja veel viis enda marka ühele hobusele hipodroomil ja võitis mitusada marka. Tänu sellele võidule mõistis Timm, et ta saab väga rikkaks. Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et võidab tõepoolest kõik kihlveod, mida Jonny uskumatuks pidas. Mõne aja pärast
maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus(võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile(tema sai võidu korral vaid lambavillast peasideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad
"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss Timm elas koos oma ema ja isaga ja oli õnnelik väike poiss. Ta ema oli väga hea. Aga ta suri, kui Timm oli väike. Isa võttis uue naise ja Timm sai endale ka kasuvenna. Nad ei saanud hästi läbi. Isa oli enamasti tööl ja Timmil oli võõrasema ja kasuvennaga kodus paha olla. Ainult ta naer rõõmustas teda, sest see tegi inimesed tema suhtes heatahtlikuks. Kui isa koju tuli töölt nädalavahetusel, siis nad käisid vahel Timmiga hipodroomil ja isa vedas kihla. Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka. Peale matuseid viisid jalad iseenesest Timmi hipodroomile, kus ta kohtus ühe ruudulises ülikonnas mehega. Mees tegi nii, et Timm leidis maast raha, millega kihla vedada ja mees tegi ka nii, et Timm võitis kihlveo. Seejärel Timmi petsid ühed sulid ja vahetasid tema raha valeraha vastu. Mees andis Timmile uuesti raha kihlveoks ja tegi nii, et ta võitis
Etruskid:Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike n...
ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada.Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võisltusi. 3 Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtnuikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustestj a kõnedes
Vastupidiselt ida- roomlastele ei tundnud nende vastased barbarid laevastikku, see käis neile kasuks. 3. Bütsants (395-1453) a. Millised olid Ida-Rooma impeeriumi geograafilised piirid? Ida- Rooma võttis enda alla Kreeka ja tänapäeva Türgi alad. Keskuseks oli Konstantinoopol b. Bütsantsi keiser ja tema ülesanded Bütsantsi keisri võim oli piiramatu võimuga, tal oli aristokraatlik senat, mis võis talle vaid nõu anda. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse. Hipodroomil krooniti keiser, seal toimusid rahvakogunemised jms. c. Justinianus I ja Nika ülestõus Justinianus oli edukaim Bütsantsi keiser, kes üritas taastada Rooma suursugust impeeriumi. Tegi palju vallutusi, kuid peale teda algas Bütsatntsi langus, sest vaenlaseid tuli aina juurde: slaavlased, langobardid, araablased, pärslasedtürklased. Nikaia kirikugogu mõistis Aariuse õpetuse hukka, mille kohaselt on Kristus ajalik olend. d
jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus(võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile(tema sai võidu korral vaid lambavillast peasideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võitjate autasustamine
ülalt. Vähem-jõukad inimesed ei saanud endale lubada eramut, nende eluasemeks olid sageli üsna viletsalt ehitatud üüri-majad. Rooma rajati ka uhkeid ühiskondlikke ehitisi, nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipo- droomid. Roomlased armastasid väga avalikke vaatemänge hoburakendite võidusõite hipodroomil ja gladiaatorite (elukutseliste mõõgavõitlejate) võitlusi amfiteatris. Rooma hipodroomidest oli tähtsaim Circus Maximus, amfiteatritest Colosseum (mahutas 50 000 pealtvaatajat).
riigile lpu. Riigi korraldus: Btsantsi keiser oli piiramatu vimuga valitseja. Konstantinoopoli aristokraatlik senat vis keisrile ainult nu anda. Keiser oli sjave krgeim juht, riigi lemkohtunik ja lim seadusandja. Ainult keiser vis kanda purpurrd ja ka allkirja kirjutas ta purpurse tindiga. Keisrit sai lihtrahvas nha ainult pidulikel rongkikudel. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja rahvas. Keiser vannutati Konstantinoopoli hipodroomil. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist vrvi kaarikuvistkonda toetati. Et turvaliselt vimul psida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati vimult, mned tapeti, teised vigastati, kolmandad aga torgati pimedaks. Uute keisrite valimisel ja ka nende kukutamisel mngis suurt solli ihukaitsevgi. Pikka aega polnud Btsantsi keisrivim pritav. Keiser mras ise endale jreltulija. Uue keisri kroonis Btsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh.
Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda. Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Liisa Suurhans Turismi- ja toitlustuskorraldus Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned. Referaat. Kuressaare 2014 Sissejuhatus. Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega. Orjanduslik ühiskond. Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole tead...
Hipodroom asus otse keisripalee kõrval, oli 370 m pikk ja 140 m lai ja mahutas 60 000 huvilist. Areeni keskele oli püstitatud madal kivibarjäär, millel seisid tuntud antiikskulptuurid. Kaitseks päikese eest, tõmmati tribüünide kohale varikatted. Hipodroomile toodi rahvale näha äsja kroonitud basileus, seal näidati võidetud vaenlaste juhte ja saadud saaki, viidi aga ka timuka poolt täide surmaotsuseid. 532. a. Algul toimus hipodroomil tõeline tapatalgu, kui Justinianusel läks korda meelitada ülestõusnud hipodroomile läbirääkimisi pidama. Selle asemel lasi ta aga väljapääsud sulgeda ja käsutad palgaväe ülestõusnuid tapma. Sel päeval jäi hipodroomile lamama üle 30 000 laiba. Keisririigi algusaegadel korraldati hipodroomil ka gladiaatorite mänge, aga need kadusid ajapikku. Säilis aga maadlus. Kõige rohkem paelus aga rahvast kaarikute võidukihutamised, mis võisid kesta isegi nädalaid
Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mängeluuletustes ja kõnedes(444 e.m.a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõitlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja (776 e.m.a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676- 668 e.m.a.3 korda järgemööda viievõitluse), Chionid Spartast ( tuli 668- 656 e.m.a.7 korda
192,27 m; a 724 eKr pikendati jooksurada 2 staadionini), a 720 (tesitel andmetel a 716) eKr võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 eKr hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võistlusi. (Olümpiamängud 1980: 7) Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 eKr
olid vabakslastud ja orjad olid orjad. 6) Iseloomusta Vana-Rooma avalikke mänge(gladiaator, amfiteater, Colosseum)? Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, elukutseliste gladiaatorite(mõõgavõitleja) võitlusi. Kõikjale rajati sellise võitluse jaoks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene ehk amfiteatreid, kuulsaim neist on Colosseum Roomas. Gladiaatorite võitluse kõrval oli ka hobukaarikute võidusõit hipodroomil huvipakkuv. Kuulsaim hipodroom on Circus Maximus(suur ringrada) Roomas keisrite palee kõrval. 7) Kirjelda roomlaste eluolu(toit, meelelahutus, lk158) ?Roomlaste toit ja söögitavad olid eri ühiskonnakihtides erinevad, Vaesamd piirdusid leiva ja jahupudruga ja vahel puu-ja juurviljad ning kala. Rikkad aga lubasid endale külluslikke lihatoite. Päevas oli tavaliselt kolm söögikorda, hommikul ja lõunal söödi eelmise päeva palu, peamine oli õhtusöök kus olid külalised, toit oli
Läbida tuli 500 kilomeetrit. Stardis oli kokku 72 ratturit. Sõideti läbi Tallinnast, Pärnust, Tartust, Mustveest ja ja Jõhvist, kuid ööbiti Viljandis. Sellel võistlusel saavutas Oskar esikoha külgvankrite masinaklassis. Paljudest faktidest on aru saada, et viljandlastele meeldisid kõige enam tähesõidud. Aastal 1934 oli ühel neist stardis kaheksa motosportlast Viljandist. Juuniorite klassis võitis viljandlane E.Ottas. Samal aastal suvel saavutas Ove Veldeman Tallinna hipodroomil toimunud võistlusel uue kiirusrekordi. Stardis ei läinud tal just kõige paremini, kuna masin ei tahtnud tööle minna ning tänu selllele saavutas ta konkurent Erich Tomson suure edu. Lõpuks sai ta siiski masina tööle ning viimasel ringil möödus ka esimesest sõitjast. Veldeman oli selleks ajaks saavutanud juba palju poodiumikohti, ning nagu ütles ka üks sõitja Brand: ,,Veldeman kuulub kindlasti Euroopa viie parima hulka."
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes arm...
kaevata) keisrile endale. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. 9) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. Aristokraadid, ratsanikuseisus ja proletaarid. 10) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Kreeklastelt erinevalt ei pidanud Roomlased spordist suurt lugu. See vastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna tegelased peamiselt kultuuripidustustel. Varases keiser riigi ajal hakti tihedamalt mänge korraldama. Tasuta leivavilja jagamine ning avalikud mängud olidki riigi peamised abinõud Rooma linna alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. Rahvas nõudis leiba ja vaatemänge ning seda püüdsid keisrid talle ka pakkuda. 11) Mis iseloomustab Rooma religiooni enne kristluse pealetungi?
aastal sada päeva kestnud pidustustega. Kuni 405. aastani toimusid seal gladiaatorite võistlused, hiljem olid populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati ca 526. aastani. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse (270 000) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 000) järel, kuid suurim neist, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Circus Maximuses toimus kaarikute, Konstantinoopoli hipodroomil hobuste võidusõit. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline, mõõtudega 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid 86x54 meetrit. Neljakorruselise hoone kõrgus oli 48,5 meetrit. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed, mida sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid.
metallnaastud. See muutis tugeva löögi isegi eluohtlikuks. Pankraationis võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu. Polnud haruldane, et võistlus lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaughüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid omavahel maadeldes üldvõitja. Neljandal päeval peeti hipodroomil neljahobusekaarikute võidukihutamine. Võidupärga ei saanud aga mitte hobust juhtinud ajur, vaid hobuste omanik. 6 VÕITJATE AUTASUSTAMINE Mängude lõpul anti võitjatele kätte autasud. 12-aastane poiss lõikas kuldse noaga Zeusi pühast hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. Kes oli tulnud kolmel korral
loomaarstidega kontrollitakse farmide ja toidukäitlemisettevõtete tegevust ja vastavust Euroopa direktiividele. Kontrollitakse loomatervishoidu ja loomsete saaduste hügieeni- ning loomakaitsenõuetele vastavust, kuna nõuete rikkumine võib ohtu seada inimeste ja loomade elu ja tervise. Üldjuhul töötavad veterinaarid erakliinikutes või eraettevõtjana. Suurloomakliinikuid on Eestis kolm: Tallinnas Hipodroomil asuv Hipodroomi Kliinik OÜ, Viljandimaal asuv Saare Tallid OÜ ning juba mainitud Eesti Maaülikooli Suurloomakliinik. Kõik ülejäänud kliinikud on mõeldud väikeloomadele. Suurloomaarsti töö on loomult märksa liikuvam kui väikeloomaarsti oma, kuna abi vajavaid põllumajandusloomi üldjuhul ei transpordita. Loomaarstide töö on üldjuhul vahetustega ning tuleb arvestada, et kliinik on avatud ka nädalavahetustel ning mõne kliiniku puhul isegi öösiti.
suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. Rooma võimu laienedes, levis see komme ka väljapoole Itaaliat. Kõikjal rajati ringikujulisi või ovaalseid areene amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. Sissepääs oli küll tasuta, kuid erinevad tasandid olid määratud erinevatele rahvakihtidele. Kõige ülemine tasand oli eraldatud naissoost pealtvaatajatele. · Hobukaarikute võidusõidud hipodroomil. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus. Võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad Termid · Kõige suuremad antiikaja vabaaja veetmise kohad. · Põhiruumideks kõikides termides oli rõivistu, külmavee kümbla, leige ruum ja kuum pesuruum · Luksuslikes termides mängisid sageli muusikud. Siin olid ka kehaliste harjutuste jaoks mõeldud
13. Rooma perekond ja eluolu Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi, need toimusid amfiteatrites millest kuulsaim on Colosseum Roomas. Neile meeldis ka vaadata hobukaarikute võidusõite hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus. 14. Rooma kultuur ja religioon Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka teoste mugandatud tõlgetest, kuid ületas peagi mõneski vallas oma eeskujusid. Kirjanduse kuldaeg saabus Augustuse ajal. Tähtsamad kultuuritegelased: Cicero- saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega Maecenas- võttis oma hoole alla noori lootust-andvaid kirjamehi
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
turneedel vanemate show-programmis esinedes, olles nendes esitustes populaarseim. 1946. aastast esines Julie London Stage Door Canteenis iseseisvalt publikule, kelle hulgas oli kohal ka kuninganna ning printsess Margareta. Mida aeg edasi, seda rohkem jäid Julie vanemad tagaplaanile ning tüdrukust sai põhiesineja, kes hakkas ka üksi turneedel käima. 12-aastasena osales tüdruk revüüprogrammis ,,Starlight Roof", mida esitati 649 korda Londoni Hipodroomil. Selle kõrvalt tegi ta ka oma debüüdi Londoni Palladiumi teatri programmis. Julie oli noorim esineja, kes on kuningas George VI ja kuninganna Elizabethi ees Palladiumis laulnud. Professionaalse karjääri algusajal laulis ta kuulsaid aariaid nagu näiteks ,,Polonees" ooperist ,,Mignon", teda saatis küllaldane edu ning teda kutsuti taas esinema kuninglikule perekonnale. 1947. aastal lükati tagasi stuudio Metro Goldwyn Mayer'i poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
