Pereelu 16. - 17.sajandil Vladislav Vassiljev 10.klass fapper Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ● Perekonna loomise rituaalne külg ● Seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha ● Abielu – jumala kingitus. ● Vallalisust peeti vääraks. Kasvatamine ja suhtumine lastesse Laste eraldamine lastetuppa. ● Distsipliin – karm. ● Lastes arendati – usklikkus, autunne, enesekontroll, töökus. ● Laiendatud perekond. Keha häbenemine ● Alumine pool ja kõik, mis sellega seotud. ● Vulgaarne. ● Alastiolek lubamatu. Pere pesemas ● Harvad pesemised. ● Saun – nakkused, kahjustab kõlblust. ● Laste pesemine tervisele kahjulik.
Ühiskondlikud väärtused. Osad inimesed arvavad et tähtsaim väärtus on raha, teised, et haridus, kolmandad, et rahvaarv.Millised on ühiskondlikud väärtused ja millised on tähtsaimad? Minu arvates on tähtsaim väärtus haridus, sest ilma hariduseta ei suudaks ühiskond mõelda ega korraliult tegutseda. Haridus on tähtis ka noortele, et nad õpiksid selgeks selle, mis aitas edasi vanemaid ühiskonnakihte. Väga tähtsal kohal on ka sõprus, sest kui kõik oleksid vaenulikud ei oleks maailma midagi muud peale sõdade.Sõprus on kõigile oluline,et suureneks rahvaarv ja ka haridus.Nii lasterohkus,haridus,ausus,usklikkus,julgus ja jõukus on kõik sõprusega seotud.Kui mitte kellegil pole mitte ühtegi sõpra ei saa tekkida lapsi.Kui ei teki lapsi ei levi haridus, sest seda pole kellegile õpetada.Kui keegi pole haritud või on keegi kellegist targem haktakse valetama ja seejärel kaob ausus.Kui pole ausust ei usu rahvas enam mittemille...
Religioonipsühholoogia Pöördumine ja apostaasia Konversioon Pöördumise sisu on ühene-inimese pöördumine Jumala poole Transformatsioon,või teisenemine-mistahes,isiksusliku maailmapildi muutumine Coe käsitlus (1916)- pöördumine, see on muudatus inimese selfis ehk identiteedis Materjal netis Apostel Paulus!-tabelist eksimiks Richardson: Meetodiks oli meta-analüüs(selle põhjal, teiste töö põhjal) Pöördumise vana paradigma ja uus paradigma 8 erinevat tunnust Vana paradigma: 1.ootamatu 2.emotsionaalne 3.isik passiivne 4.usk-käitumine 5.selfi muutus 6.ühekorde 7.teismeliseeas 8.Pauluse tüüpi(tugev, müstiline) Uus paradigma: 1.järk-järguline 2.ratsionaalne 3.isik aktiivne 4.humaniseerumine 5.käitumine ->usk 6.korduv 7.täiskasvanueas 8.prototüüp puudub Apostaasia-äralangemine, religiooni võõraks saamine(dekorversiooni üks alaliike) Dekorversioon-(äralangemine)...
Mihkel Tammik J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon,
[email protected] 07. sept. 2016. Religiooni ja maagia mõiste ja vahekord Religioon ehk eesti keeli ´´usund´´ Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne)
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kui...
Rahvust saab määrata emakeele, territooriumi ja esivanemate järgi. Multikultuursus ühiskond, kus on koos mitu kultuuri, millega kaasneb erinevate kultuuride, traditsioonide ja kommete mõistmine. 5.Mida nimetatakse ühiskondlikeks väärtusteks (lk 20), mille poolest erinevad üksteisest individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides olulisteks peetavad väärtused (lk 21), mis kujundab inimese väärtushinnanguid (lk 23) Ühiskondlikud väärtused on haridus, ausus, usklikkus, lasterohkus, julgus ja jõukus. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad ning oodatakse, et inimene hoolitseks ennekõike vaid enda ja oma lähedaste eest. N: Inimesed tahavad olla ainulaadsed ja sõltumatud või inimesed tahavad teiste hulgast välja paista ja olla teistest edukamad (omavaheline võistlus) Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus tugevatel sidusatel gruppidel (suguvõsa, hõim, religioosne kogukond), mis pakuvad inimestele kaitset ja hoolitsust
Oli segatud kaklustesse, röövimistesse. Sattus korduvalt vangi Oli ka surma mõistetud, ent pääses Pagendati Pariisist KIRJUTAS BALLAADE- värssjutustused, Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik. Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk. saab teada kael, mis kaalub tagumik. VILLONI LOOMING Luuletused koondas raamatutesse "Väike testament" ja "Suur testament" TEMAATIKA: inimhinge lõhestatus, elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, patt ja usklikkus Vahel tõsine ja pidulik, vahel küüniline ja rõve Surmatantsumotiiv surm kutsub tantsule kõik elavad, tema eest pole kellelgi pääsu, ka mitte neil, kes hiilguses elanud. Iseloomusta Villoni luulet 1. Iseloomusta F. Villoni luulet kui keskaegse linnakirjanduse ilmekat näidet. Väide: Villoni luule on keskaegse linnakirjanduse ilmekas näide. 2. Loo paralleele kaasaegsete luuletuste ja laulutekstidega. Väide: Villoni tekstides on sarnasusi kaasaegse luule ja laulutekstidega.
inimesed kahel moel. Sisemiselt orienteeritud inimesed leiavad usus oma elu põhimotiivi, on pühendunud usulistele väärtustele, elavad oma usku. Väliselt orienteeritud inimeste jaoks on usk mingite teiste eesmärkide saavutamise vahend. Nendeks eesmärkideks võivad olla näiteks seltskond, eneseteostus, majanduslik heaolu, tunnustatus vm religiooniga otseselt mitteseotu. Psühholoogiliselt on huvipakkuv ennekõike pühendunud usklikkus. Süvaintervjuud, testid ja ankeedid näitavad, et usklikkuse telje moodustab usuline kogemus -- inimese sisemine reaktsioon oma jumalapildile. Usulise kogemuse kirjeldamiseks kasutatavad inimesed erinevaid sõnu -- Jumala kogemine, kõiksusega kohtumine, müstiline kogemus jt. Psühholoogiline sisu seisneb selles, et inimesed kogevad oma Jumalat, ja see kogemus on kirjeldatav psühholoogia meetoditega.
Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 3. Kreeka kunsti õitsengu periood. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Kunsti kandepind on sügav usklikkus. Tähtsaimad kunstikeskused - Ateena ja Sparta. Millise seose võib tuua: New Yorgi Vabadussammas, mille Prantsusmaa rahvas kinkis 1886.a. Ühendriikidele Ameerika iseseisvumise 100-ndaks aastapäevaks ja Vana-Kreeka kunst. Seos on see, et New Yorgi vabadussammas on vägagi päiksejumala Heliose kuju moodi. Milliseid ühiseid jooni leiad V-K skulptuuril ja skulptuuril ,,Hämarik" Viru keskuse ees? Viru keskuse ees olev kuju meenutab väga Vana-Kreeka ajal tehtud skulptuure kuna
Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris.
Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. V sajandi teisel poolel saavutab kreeka skulptuur täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb aga ülimal määral ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Selle kunsti kandepind on sügav usklikkus, tähtsaim kunstikeskus tol ajal oli Ateena, kus tooniandvat osa etendas kuulus riigimees Perikles (umb. a. 495 429). Selle ajastu kaks skulptuuri suurmeistrit olid Polykleitos ja Myron. Myroni looming langeb V sajandi teise veerandisse, kuid tema teosed erinevad tunduvalt niisugustest range stiili kunstimälestistest nagu Olümpia templite viilud ja metoobid. Tema kaasaegsed, nii nagu ka järeltulevad põlved, märkisid ära tema teoste rõhutatud elusisust. Luuletajad lõid laule tema
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantism...
Romantismi põhitunnused: 1. Tundeelu rõhutamine 2. Romantikud kujutasid ümbritsevat elu sellisena, nagu neile meeldis, mitte nagu tegelikult oli. Ülistati suuri isiksusi ja kangelasi. 3. Fantaasia valitsemine, rõhutatakse suuri tundeid. 4. Vabaduse ülistus, nii ellu suhtumises kui teoseid, ei tunnustata karme reegleid kunstiloomingus. 5. Melanhoolia- tume, masendav, arusaamatu kurbus, lisaks põlgus kaasaegse elu vastu. 6. Looduse ülistus 7. Usklikkus 8. Tihti esinev teoste traagiline lõpp · Sentimentalism- Sentimntalistid üritasid teostes avaldada kannatava inimese sisemaailma. 18.sajand. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eestis on sentimentalismi ka utsutud haleduse vooluks.Nad pöörasid suurt tähelepanu ka looduse kirjeldustele. Teoste keelde tuli ilukõne. Võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. NT J.Y.Rousseau (prantslane), N.Karamzin (venelane)
Seksuaalelu oli juudi peres allutatud rangele kontrollile, mis põhines nagu kõik muugi Jahve antud seadusele. Alkoholism oli juudi elus äärmiselt harva esinev nähtus, sest purjus peaga ei saanud õpida, vaielda, arutleda. ,,Ära joo, siis sa ka ei patusta." Eriti kardetav oli rabide meelest alkoholi mõju naistele. Köök oli naise pärusmaa! Sünagoog ja kool. Hariduse sisu Tõenäoliselt pärast vangipõlvest naasemist (V saj eKr.) hakkas juutidel arenema algkool. Kuna usklikkus ja haridus käisid käsikäes, siis see, kes ei osanud lugeda ei olnud õige juut. Linn, milles ei olnud kooli oli juudi perele keelatud elukoht. Juudid pidasid õpetust ja õpetatust ning õpetajat ja õpetamist väga tähtsaks, väärtustades õpimist kõrgemalt, kui ükski teine kultuur. Tänu selle võivad juudid kiidelda tuhandete aastate vanuse kirjaoskusega. N: arusaam, et lapsi tuleb hakata õpetama 5- 6aastaselt ja et klassis ei tohi olla üle 25 õpilase, on
Seksuaalelu oli juudi peres allutatud rangele kontrollile, mis põhines nagu kõik muugi Jahve antud seadusele. Alkoholism oli juudi elus äärmiselt harva esinev nähtus, sest purjus peaga ei saanud õpida, vaielda, arutleda. ,,Ära joo, siis sa ka ei patusta." Eriti kardetav oli rabide meelest alkoholi mõju naistele. Köök oli naise pärusmaa! Sünagoog ja kool. Hariduse sisu Tõenäoliselt pärast vangipõlvest naasemist (V saj eKr.) hakkas juutidel arenema algkool. Kuna usklikkus ja haridus käisid käsikäes, siis see, kes ei osanud lugeda ei olnud õige juut. Linn, milles ei olnud kooli oli juudi perele keelatud elukoht. Juudid pidasid õpetust ja õpetatust ning õpetajat ja õpetamist väga tähtsaks, väärtustades õpimist kõrgemalt, kui ükski teine kultuur. Tänu selle võivad juudid kiidelda tuhandete aastate vanuse kirjaoskusega. N: arusaam, et lapsi tuleb hakata õpetama 5- 6aastaselt ja et klassis ei tohi olla üle 25 õpilase, on
Oluline abielu tähtsustamine ja püüd tekkivatest raskustest üle Staadažikad abielupaarid soovitused abielu püsimiseks: Eluaegne pühendumine abielule Oma abikaasa kui parima sõbra austamine ja vastastikune avatus Lojaalsus abikaasa suhtes ja samaga vastamise ootus Tugevad ühised moraalsed väärtused Seksuaalse truuduse kohustus Soov olla hea lapsevanem Usk Jumalasse ja usklikkus Kaaslus abikaasaga, sealhulgas sagedane meeldival viisil ajaveetmine
traktaat) ilmus aastal 1670 ja äratas otsekohe tohutut tähelepanu. Spinoza eesmärgiks oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid usku õigesti mõista. "Piibel laseb mõistusel olla absoluutselt vaba" ,kirjutab ta oma traktaadi sissejuhatuses," Piiblil ja filosoofial ei ole mitte midagi ühist ning Ilmutus ja filosoofia toetuvad täiesti erinevatele alustele." Spinoza jaoks on väliste vormidega seotud valitsev usklikkus tegelikult jumalateotus ja ebausk. Viimaste võim põhineb hirmul ja mõttevabaduse ahistamisel. Spinoza jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi "soovitavat" -see on vältimatu; ühiskond ja religioon, mille vabadust piiratakse, jõuab oma teel ummikusse. Selle mõttevabaduse normatiivne, kohustav külg tuleb jõuliselt esile teoloogilis-poliitilise uurimuse peatükis "Et vabas riigis võib igaüks mõelda, mida tahab ja öelda, mida mõtleb".
Jaapani usundid Jaapani usundid on pajused ja nad ei esine eraldi.. Seepärast on Lääne-maailmal raskem seda kõike mõista. Iga jaapani usund on sõltuv teisest, mistõttu neid väga hästi lahku viia ei saa. Pesemisrituaal. Jumala mõne kehaosa pesemine. Tulnud animismist. Araigannon. Gami usu taust (shintoism). On veel ka eraldi budism. Kuid inimeste igapäevaelus on need kokku sulanud. Kui kysida, mis usku sa oled, siis inimesed vastavad, et nad polegi. Nad osalevad usklikes rituaalides kuid ei tunnista end usklikeks. See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed. Matsuri – pidustus, religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad. kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viim...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne).
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri
eKr Ülemineku ajast on heaks näiteks ka Olümpias asuvas Zeusi templi kaunistused. Apollon tülitsevate lapiidide ja kentauride kohal lääneviilul. Kõrgklassika 5. saj II pool eKr Kreeka kunsti õitsengu periood. · Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. · Looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. · Kunsti kandepind on sügav usklikkus. · Tähtsaimad kunstikeskused - Ateena ja Sparta. Sparta koolkonnas ...hinnati alasti sõdalaste kujutamist. See oli ideaal. Poosid kindlad, rahulikud, samas vabad, loomulikud. POLYKLEITOS Peateemaks oli võistluse võitja atleedi kujutis. Figuurid on täiuslikud, mõõdukalt suursugused, esindavad raskesti saavutatavat ideaali. Skulptuurid on antatoomiliselt täpsed. Kuulsaim teos: ,,Odakandja" (kontrapost on täielikult lahendatud) Kontrapost
Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. Alates IV aastatuhande lõpust eKr areneb Niiluse kallastel uut sorti kunst, see uus suund on kõrgetasemeline ja omapärane. Rikkalikud mälestised loonud egiplaste päritolu kohta ei teata midagi kindlat, arvatavasti olid nad põlised Aafrika rahvad ja kuulusid indo-vahemere rassi. Ajalugu uurides on välja tulnud, et muistne egiptlane oli elurõõmus, töökas ja rahuarmastav. Tema iseloomu põhiomadus oli sügav usklikkus. Egiptuse usk oli polüteism. See tähendab, et kummardati mitut jumalat. (Vaga 2004: 9) Heliopolise preestrid lõid legendi hauatagusest elust, mille nad panid kirja ``Surnute raamatu`` pühalikus jutluses. Sellest kujunes välja harjumus siduda kõike ülevat esemetega, salapäraste sõnade ja tseremooniatega, mis viis välja kujutluseni, et inimese hinge surematus sõltuvat tema keha säilivusest. Usuti viimsepäeva kohtusse, kus inimesel tuleb seista Osirise
naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus
Liisi hääl oli nagu Krõõdal. Joosep pääses kroonuteenistusest. Liisi, Maret, Andres, Indrek, Ants ja Liine läksid kirikusse. Liinele meeldis suur kuusk kirikus. Tiiu ja Kadri jäid Mari ja Anresega koju. Pearu peni Valtu tuli Mäele ning Andres peksis ta läbi. Noor ja vana Andres katsusid jõudu. Mustlases oli vana tugevam, kingsepas sai vanem pähe. Kohus: Pearu väärt koer Valtu on nüüd kurt, pime ja karvutu. Võidab Andres, kuna tema alandlikkus ja usklikkus meeldis kohtunikele. Kõrtsis ütles Pearu, et Liisi magatab Joosepit. Pearu andis Joosepile valida, kas Oru või Liisi. Joosep tahab Liisit. Andres ütleb Liisile, et kui ta valib Joosepi, viskab ta Liisi majast välja. Viskaski. Liisi jääb Joosepist rasedaks. Liisi läheb sauna. Sauna- Madis räägib oma noorusest Sooväljal, Vihuksel. Pühakiri on võimas. Selle liigne lugemine ei tee head. Tüli allikaks on Soovälja ja Vargamäe
Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju, mille kohaselt on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu. Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised) kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Reeglites on nii tõde kui ilu
• Usk täidab mingist vajadust (ajaviide, lohutus, suhte looja, staatuse saavutamist) • Võtab religioosset sisu vastu üksnes osaliselt või kohandatuna, vastavalt oma tarvidusele • Seespidine religioossus • Elab oma usust • Religiooni ümber koondub kõik muu tema elus • Enda vajadused pole kesksed, kõik kohandatakse vastavalt usulistele nõuetele • Pühendub oma usu järgimisele • Otsiv religioossus • Pidev liikumine ja protsess • Usklikkus põimub keeruliste eksistentsiaalsete küsimustega • Inimese eesmärk pole lõpliku tõe välja selgitamine, vaid intellektuaalne mõttemäng • Sõltub NAISE ROLL RELIGIOONIDES • Paljudes kultuurides on mehe ja naise usuelu väga eriilmeline (eriti kui nende elu on korraldatud erinevalt) • Naised ei ole suurtes maailmareligioonides juhid • Usk, kui naise alistamise üks komponent • Piirab tema tegevust • Paljud usudnid sätestavad naise elu rohkem kui mehe oma • nt
on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes. religo / religiere tähelepanelik olema, hoolikalt jälgima, hoolima, side kõrgemate vägedega.
rakendada, oli võrgutajast Goebbels natsivalitsuse keskpärasest massist peajagu üle. Goebbels kaldus äärmustesse: tema nutulisus ei välistanud kaledust, enesehaletsus iseenese isikule esitatavaid kõrgeid nõudmisi. Mehe võitlev temperament vaheldus lootusetu letargiaga ja alaväärsuskompleks kõrgendatud enesehinnanguga; lunastuse otsimine kaasnes hävitamistahtega. Tema kõigutamatu usu vundamendiks oli vanemate sügav usklikkus. Goebbelsi piiramatu auahnuse juuri tuleb otsida tema tagasihoidlikus päritolus, tema kaastundetu inimvihkamise põhjust ühe jäseme kängumises. Vaatamata püüdlustele ei õnnestunud Goebbelsil ei eraelus ega ka natsiliikumises oma eraku rollist vabaneda. Isegi suhe Hitleriga jäi emotsionaalselt ühepoolseks. Heusklik õpipoiss jumaldas oma meistrit, pühendades viimasele ennastunustavalt kogu oma maapealse eksistentsi.
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina.
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Turust pärit rootsikeelne lüürik. Õppis Turus, kodulinn Viiburi. Tema loomingus on kaks peateemat: sõjaaja vintsutused ja isiklik kannatus, mida leevendavad usk ja erk loodustaju. Tuntuim teos "Rõõmulaul"- luuletus kuningas Karl XII Türgist tagasipöördumise auks korraldatud pidustustel esitamiseks. Ta koondas oma luuletused terviklikeks kogudeks. Neid ilmus kaks "Vaimulikud ja ilmalikud luuletused" ja "Mõningad luulekimbud". Tema luuletusi varjundavad harras usklikkus, süvenev haigus ja teadmine pääsmatult lähenevast surmast. Oli esimene soome sünnipärane lüürik, kelle toodang moodustab nii mitmekülgse ja rikka terviku, et tema puhul võib kõnelda tõesti isikupärasest luuletajaprofiilist selle sõna tänapäevases mõttes. Soomekeelsed luuletajad Soome keeles kirjutavate värsiseppade tekstides esineb vaid kaks ainevalda: vaimulik ja juhuluule. 17. sajandi algupool oli soomekeelse luule osas tarbeluule aeg. Alles sajandi lõpul
ilmalikumaks. · Levinuim müsteerium oli "Aadama mäng" Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. d. Linnakirjandus: · Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena. · Pilati erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. · Kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos "Rebase romaan". Ristiusk ja kirik I 1. Usk a. Inimeste sügav usklikkus: · Jumal on kõikvõimas. · Maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. · Keha on ajutine ja hing igavene. · Kõik maine ja lihaline on tühine hingelise ja igavikulise kõrval. b. Ristiusu õpetuse põhiseisukohad keskajal: · Jumal troonib oma inglitest (saadikutest) ümbritsetuna taevasel aujärjel. · Lucifer (üks inglitest) heideti ülbuse tõttu taevast alla ja temast sai põrgu
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad ...
Hoidku asjad enda teada.. heidetakse välja, needus ka peale. Tekitas mõtteplahvatuse Hollandis. Varasem teos ,,Teoloogilispoliitiline traktaat". Kirjutis enda kaitseks. Lahutab filosoofia teoloogiast. Süüdistatakse ateismis. Kasutab mitmeid piiliga tõlgendamisi.? Üks kaasagse Piiblikriitika rajaja. Teoses ei kristlus ega judaism ei tohiks piiranguid peale panna mõtlemisvabadusele. Sisse: piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub, et piible iga lõik on jumalik ja tõde, selline usklikkus, mis on seotud kombetalitusega, on Jumalateotus ja ebausk, see tugineb hirmul ja mõtte piiratusel, mõttevabduse ahistamine. Lisaks räägib riigi puhul loodusõigusest. Igal inimesel peaks olema õigus filosofeerida ja öelda, mis mõeldakse. Sünnipäraselt oleme kõik vabad. Riigi ülesanne on selle vabaduse teostamine. Peeti omal ajal suureks ketserid, oli väga religioosne. Seotud müstika ja ratsionalismiga. Teos ,,Eetika" eluajal ei avalda, pärastpoole. Teos kujundatud geomeetrilise
Pragmatistid ütlevad, et see mis töötab, ongi tõde. Eksistentsialism Sören Kirkegaard on eksistentsialismi rajaja. Eksistentsialismi eesmärgiks on tõestada üksikisiku unikaalsus. Selline mõtteviis on omane protestantlikule mõtlemisele. Kirkegaard hakkas indiviidi pidama individuaalseks ja korduvaks, kuid rõhutab tema arenemist. Ta leiab, et inimese vaba tahe muudab eksistentsi seletatava nähtuse nullilähedaseks. Tema meelest on inimese usklikkus eksistentsiaalse ebakindluse tunne. Igaühe eesmärgiks on saada subjektiivseks, aga grupp takistab inimestel jõuda tõeni. Takistab ka see, et keegi teine ei ole võimeline indiviidile samalaadselt mõtlema. Eksistentsi ei saa võtta iseenesestmõistetavana, sest tema sõnul suurema osa ajast inimene ei ela. Eksistents on enda olemasolu teadvustamine ning enda olemasolu tahtmine. Kui inimene nii ei mõtle, siis teda ei eksisteeri. Akadeemiline filosoofia takistab eksistentsi mõistmist
Asus akropoli jalamil. Ehitati järs künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Keskel orkestra, , selle taga soene, mille esimüür oli taustaks tegevusele. Isted olid kujundatud ja asetsesid poolkaarena. KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega
Hindab ilu värvilistes valgusnähtustes, mitte vormis. ● Üksikkuju kaotab Correggio kompositsioonides iseseisva tähtsuse, olles ainult osaks suures maalilises tervikus. ● Arhitektooniliselt tervikliku kompositsiooni asemel on maalilisus, tasukaalu asemel hoogne liikumine. Sellega ta valmistab teed barokile, mõjutab 17. ja 18. saj. kunstnikke. ● Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. ● Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ● „Päev“, „ÖÖ“, „Püha Katariina müstiline abielu“, „Madonna Püha Jüriga“. ● VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL ● Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga.
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
tundeid. Mõned koolkonnad arvavad, et õnnetusehunnik, teised arvavad, et selleks kirjutas, et irvitada olemasolevate arusaamade üle. Tahtis kirjutada uutes kategooriates. Eesmärgiks tõestada üksikindiviidi unikaalsus. Omane protestantlikule mõtlemisele. Hakkab üksikisikut pidama individuaalseks ja korduvaks. Rõhutab üksikisiku arenemist. Leiab, et inimese vaba tahe muudab eksistentsi seletatava nähtuse nullilähedaseks. Inimese usklikkus on inimese ekstentsiaalse ebakindluse tunne. Iga inimese eesmärgiks on saada subjektiivseks. Grupp takistab inimesel jõuda audentse tõeni. Takistuseks on ka see, et mitte keegi teine ei suuda mind mõista nii nagu mina ise. Ütleb, et kui oleks abiellunud, oleks see talle andnud süstemaatilise suhtumise muusse maailma. Eksistentsi ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Suurema osa ajast inimene ei ela. Eksistents enda olemasolust teadvustamine ja selle tahtmine
Tolstoi arvab, et 1812. aasta sõda valmistas ette dekabristide ajajärku. Kangelased: Rostovide perekond Moskvas vs. Peterburi kõrgseltskond Kuraginid. Kuraginid on väga sõjakauged, ükskõiksed rahva vastu. "Parveteadvusega" inimesed- talupoegade nimetus teoses. Tolstoi elu traagika on see, et ta püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Talupoeg Platon Karatajev (sünnipärasteks omadusteks on headus, usklikkus. Läks vabatahtlikul venna eest 25 aastaks sõjaväkke) on nende etaloniks, temaga kohtub Pierre Bezuhhov- üks kangelastest, kes jääb äraantud Moskvasse (mis põleb). Kui PK kohtub PB-ga, aitab ta segaduses mehe maailmavaadet kokku panna. Vene vägede eesotsas Eestist pärit baltisakslane (Barclay de Tolli), aga kui algas sõda, ei kõlvanud ta, sest ta polnud venelane. Juhiks sai Kutuzov, tark väejuht. Ta ei anna prantslastele palju lahinguid, vaid taganeb Moskvani
4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille kohalik valitseja sureb ära, talle ehitatakse hauaehitis. KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid.
sportlikud võistlused: rüütlitele ratsavõistlused, maadlus, male ja harfimäng; junkrutele- kannupoistele aga maadklus, kivitõukamine, jooks ja hüpped. Ratsasalkade vastastikune sõjamäng. Ratsa-kahevõitlus piikidega osalda võisid ainult aadlikud. Auhinnaks varustus ja relvad, hiljem rahaline preemia. Aadlidaami kasvatus: haridus saadi kodus, kloostri- või kirikukoolides. Mida vanemast seisusest tütarlaps oli, seda vähem tohtis mängida või tantsida. rüütlidaami seitse voorust: usklikkus, käsitöö tegemise oskus, lugemine, kirjutamine, luuletamine, pillimäng, laulmine. Kehaliste harjutustega tegelemine linnade: Linnade kaitsmise huvides korraldati sõjalist ettevalmistust (nt mõõgavõitlus) spetsiaalsetes koolides ja ühingutes. Õpetati ka tantse ja korraldati meelelahutuslikke sõjamänge. Võisteldi laadapäevadel ja pidustustel. Mängiti palli, kurni ja keeglit. Harrastati ronimist, kivide viskamist, teivas-kaugushüpet. Tulirelva leiutamise järel toimus
Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel. Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks. Levinuim müsteerium oli "Aadama mäng" Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. Linnakirjandus: Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena. Pilati erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos "Rebase romaan". Ristiusk ja kirik I Usk Inimeste sügav usklikkus: Jumal on kõikvõimas. Maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja hing igavene. Kõik maine ja lihaline on tühine hingelise ja igavikulise kõrval. Ristiusu õpetuse põhiseisukohad keskajal: Jumal troonib oma inglitest (saadikutest) ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer (üks inglitest) heideti ülbuse tõttu taevast alla ja temast sai põrgu (allilma) peremees koos deemonitega (oma kaaslastega)
Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel. Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks. Levinuim müsteerium oli "Aadama mäng" Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. Linnakirjandus: Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena. Pilati erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos "Rebase romaan". Ristiusk ja kirik I Usk Inimeste sügav usklikkus: Jumal on kõikvõimas. Maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja hing igavene. Kõik maine ja lihaline on tühine hingelise ja igavikulise kõrval. Ristiusu õpetuse põhiseisukohad keskajal: Jumal troonib oma inglitest (saadikutest) ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer (üks inglitest) heideti ülbuse tõttu taevast alla ja temast sai põrgu (allilma) peremees koos deemonitega (oma kaaslastega)
Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks. Levinuim müsteerium oli “Aadama mäng” – Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. Linnakirjandus: Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena. Pilati erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos “Rebase romaan”. Ristiusk ja kirik I Usk Inimeste sügav usklikkus: Jumal on kõikvõimas. Maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja hing igavene. Kõik maine ja lihaline on tühine hingelise ja igavikulise kõrval. Ristiusu õpetuse põhiseisukohad keskajal: Jumal troonib oma inglitest (saadikutest) ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer (üks inglitest) heideti ülbuse tõttu taevast alla ja temast sai põrgu (allilma) peremees koos deemonitega (oma kaaslastega)
asetada ennast samasse olukorda, mõelda samade asjade üle, mida vanur peab tähtsaks, aimata mida ta ootab põetajailt ja lähedastelt. Ta on elanud pika elu, elult ei ole enam õigupoolest midagi oodata ja vanur isegi soovib ära surra. Vanuri surm on ehk kergem teiste surmast, nii haigele endale, lähedastele ja ka põetajaile. Vanurite suhtumine oma surma on tihti vähem probleeme tekitav kui vanurit põetavad isikud seda arvavad. Vanuri suhet surma mõjustavad tema isiksus, elukogemus, usklikkus ja surma lähedus. Arusaadav, et just pikaealised vanurid on küpsed surma peale mõtlema, samuti on oma mõju haigestumisel ja olukorra halvenemisel. Teiselt poolt on nad läbi paljude loobumiste, oma lähedaste ja sõprade kaotuste jõudnud olukorrani, kus surm saab neile sinasõbraks. Mõned vanurid ütlevad, et tahavad surra. Seda ei saa lugeda tingimata depressiooniks. Paljud vanad patsiendid tõesti loodavad ka oma paranemisele. Sellisel juhul võib liiga varajane teadmine
· Tolerantsus, võrdsus, vendlus, kõik vaimulikud. · Loomulik moraal · Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. · Vabadus · Perioodid · Seotus · Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma · Usklikkus loojanguga. Antiikmaailma lõppu loetakse sümboolselt Platoni Akadeemia sulgemisest 529 a. · Autoriteet, kord, institutsioon, seisuslikud barjäärid · Kristlus oli tänu judaistlikule foonile seotud kõige · Käsumeelsus, seisusekohane kasvatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
