,,Miks ma kristlane ei ole" Bertrand Russell Põhiidee: Kuna levima hakkas dissidentlus ja sellega ka ideed, kuidas jumala olemasolu ümber lükata, mõtles katoliku kirik välja tõestused, kuidas sellele lõpp teha. Bertrand Russell võtab neist mõningad selles teoses ette ja tõestab ka nende mittekehtivuse. Lisaks toob ta veel välja ka muid probleeme ja vastuolusid, mis selles õpetuses leidub ning põhjendab, miks ta kristlane ei ole. Põhipunktid: 1. Kristlased väidavad, et kõigel, mida me näeme, peab olema põhjus ja kui minna mööda põhjuste ahelat aina edasi, jõuame algpõhjuseni, milleks on Jumal. Algpõhjuse argument on alusetu, sest kõigel eksisteerival peab olema põhjus, ka Jumalal. See arvamus, et kõigel peab olema algus, tuleb tegelikult meie kujutlusvõime viletsusest. 2. Veel mõned sajandid tagasi oli väga suur mõjujõud loodusseadustel, kuid mida enam
Russell ,,Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks.
Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evange...
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
välja vesinikku:................... Kontsentreritud väävelhape ja lämmastikhape oksüdeerivad rauda,seejuures moodustub raua pinnale oksiidikiht,mis väldib metalli kokkupuudet happega.Seepärast kasutatakse kontsentreeritud väävelhappe ja lämmastikhappe säilitamisel ning transportimisel raudtaarat. Raua keemilisi omadusi iseloomustad järgmine skeem. 4.Raua oksiidid-Raua oksüdatsiooniaste on tavaliselt kaks või kolm.Raud (ii) oksiid (FeO) on must kristlane,õhus oksüdeeruv aine.Praktilist tähtsust ta ei oma.Raud (III)oksiid ehk diraudtrioksiid(Fe2O3) on punakaspruuni värvusega kristlane aine.Ta kuulub punase ja pruuni rauamaagi koostisesse.Raud (III) osksiidi kasutatakse raudmenniku,ookri või muumia nime all malrivärvide ja mitmesuguste poleerimispulbrite valmistamiseks. Triraudtetroksiid(Fe3O4) on musta värvusega kristalne aine.Looduses leidub teda magnetiidina,samuti tekitatakse teda kuntslikult raudesemete pinnale nn
valmistamisel, toiduaine-ja kondiitritööstuses. KEEMILISED OMADUSED vask (II) oksiid: CH2OH(CHOH)4CHO+2CuO-> CH2OH(CHOH)4COOH+Cu2O hõbepeegli reaktsioon: CH2OH(CHOH)4CHO+Ag2O -> CH2OH(CHOH)4COOH+2Ag Lubjaveega: C6H12O62CH3CH2OH+2CO2 FÜÜSIKALISED OMADUSED Kristlane aine, mis lahustub Vees lahustuv lihtsuhkur. hästi vees. Värvuselt valge. Magusa maitsega, sulamis temperatuur 146C TÄHTSUS Tähtis energiaallikas ja vere Vajatakse nukleiinhapete koostisosa. sünteesiks. E S I K U D DISAHHARIID POLÜSAHHARIIDID e. POLÜOOSID Sahharoos Tärklis Tselluloos
Aurelius Augustinus Martin Käremaa & Hanna-Stina Lautri G2B Pärnu Ühisgümnaasium Tähtsamad faktid • Sündis aastal 354 Tagastes ning suri 76 aastat hiljem Hippo Regius • Oli väga mõjukas kristlik õpetlane • Sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo piiskopiks • Nooremas eas pöördus manilusse, vanemana oli aga kristlane Augustinuse perekond • Isa oli pagan Fabricius, pöördus kristluse poole alles elu lõpus • Tema ema Monica oli vaga kristlane • Vanemad koolitasid poissi palju • Isa tahtis väga, et pojast tuleks advokaat • Sai aastal 372 Aafrikast võetud konkubiiniga poja Adeodatuse Augustinuse koolitee • Aastal 365 saatis isa Augustinuse kooli advokaadiks õppima • Aastal 369 jäi Augustinuse koolitee katki • Aastal 371 asus Augustinus retoorikat õppima
Kenneth maskeerus nuubialaseks ja oli sultani kingitus Richardile. Richard ütles nuubialasele, et ta leiaks äraandja, kes lipu varastas. Koer hakkas haukuma markiid nähes. Peeti kahevõitlus ja Kennethi võitis ning markii tunnistas üles. Ordumeister tappis markii ja sai ise surma sultani käe läbi. Teose lõpus tuli välja, et Kenneth olevat olnud Huntingdoni krahv. Kenneth ja Edith abiellusid. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kas olla kristlane või uskumatu? b) Kõik ei pruugi olla alati nii nagu näib. c) Kunagi ei või ette teada, kes võib sulle häda korral käe ulatada. d) Üks eksisamm võib muuta kogu elu. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Frank oli tugevajõuline mees, helepruunide juustega, mis tihedasti ja lokkidena tema pead katsid. Tal olid sinised, avameelsed silmad ja heledad vurrud, mis tihedalt tema ülemist huult katsid, kuna lõualt oli habe normannide viisil hoolikalt aetud
David on Huntingdoni krahv, Sotimaa kuninglik prints. Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes. Kui keegi julges Edithi kohta midagi öelda, oli ta esimene kes oli nõus tema kaitseks välja astuma. Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema. Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane. Teda teati kui head sõjamees, kes ohu eest peitu ei poe. Saladin ei olnud kristlane vaid moslem. Tal on kitsas, hästi vormitud, õrn nägu, mida katab ta hästi hoolitsetud must habe, ta nina on sirge ning tal on sügavad tumedad silmad. Hoolimata saledatest liikmetest, oli ta tugev ning võitluses osav. Sõlmides vaherahu
Silmi avades ta oli Kuramaa mereröövlite laeva pardal, kes olid teel röövretkele Rootsi randa. Nad lootsid Meelise eest saada suurt lunaraha. Rootsi randa jõudes jäi poiss laeva. Ta põgenes ja samal ajal tulid mereröövlid Olopi poeg Sigurdi pisike tütar kaasas. Meelis põgenes koos tüdrukuga ja sattus vana kristlase juurde elama, kes aitas neid. Kristlane viis tüdruku koju tagasi ja Meelis elas kristlase juures päris kaua aega. Pärast erakust kristlane sureb ja Meelis otsustab koduteele minna, kuid enne käib Olopi poeg Sigurdi juures ära ja tänab teda. Teda võetakse ebasõbralikult vastu, kuid kui vürst teada saab, kes poiss on, saab ta väga rõõmsaks ja nurub Meeliselt, et ta jääks sinna elama. Meelis nõustub ja ta elab seal päris kaua. 1219 aasta varakevadel pöördub Meelis kodumaa poole Taani kuninga laevaväega ja jääb kodumaal ööseks telki ööbima. Nähes, et taanlased püüavad kohalikku rahvast
aptmungakloostri ülem. allahjumal Islamis feodaalläänimees, feoodisaaja gildkaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hansaliitLäänemere ääres Saksa kaupmeeste vennaskond hunnidmongoliidne rahvas induldentridpatulunastus kirjad inkvisitsioonkatoliku kiriku uurimisorgan ketserpaavsti ja kirikut kritiseeriv kristlane kirikukümnisEuroopas korjatud kirikumaks koraanislami püha raamat linnaõigusreeglite kogum misjonärristiusu levitaja paganate ees paavsti kuuriapaavsti õukond pärisorjustalupoegade sõltuvus isandast raadlinnavalitsus rüütelsuursugune sõjamees, väikefeodaal tsunftkäsitööliste vennaskond vasallfeoodi saaja, kes andis selle isandale viikingTaani, Norra või Rootsi sõdalane.
Siirdemetallide ühendid Helina Kalbe, 10.a, 30.03 Fe2O3 Raud(III)oksiid on enamasti punakaspruuni värvusega (värvus võib varieeruda tumekollasest mustjaspruunini) vees raskesti lahustuv kristlane aine. See on üks peamisi raua oksiide, mida nimetatakse ka roosteks. Ainet kasutatakse põhiallikana terasetööstuses. Vastavalt oksiidi värvusele kasutatakse teda ka rauamenniku, ookri või muumia nime all maalrivärvide ja mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. Raud(III)oksiidi kasutatakse ka raua tootmisel ning see kuulub nii punase kui pruuni rauamaagi koostisesse. Raud(III)oksiid on tavatingimustes püsivaim raua oksiid. Teda kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina
11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja toob inimese Jumalale lähemale. Näiteks armulaua sakrament, ristimise sakrament ja leeri sakrament. 14. Ketser- katoliku usust hälbinud kristlane. 15. Inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ketserite väljaselgitamiseks.
David on Huntingdoni krahv, Sotimaa kuninglik prints.Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes. Kui keegi julges Edithi kohta midagi öelda, oli ta esimene kes oli nõus tema kaitseks välja astuma. Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema. Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane. Teda teati kui head sõjamees, kes ohu eest peitu ei poe. Saladin ei olnud kristlane vaid moslem. Tal on kitsas, hästi vormitud, õrn nägu, mida katab ta hästi hoolitsetud must habe, ta nina on sirge ning tal on sügavad tumedad silmad. Hoolimata saledatest liikmetest, oli ta tugev ning võitluses osav
Kunstitoodete kombinaadi skulptuuriateljees, mille juhatajaks oli tema ema, valmistas tulevane kunstnik stalinistliku arhidektuuri dekoratiivelemente Natüürmort sidruniga Vaikelu sinise riidega Valged liiliad roosa drapeeriga Marani salasooviks on, et tema pildid aitaksid inimestel elada Enda töödes püüab edasi anda lihtsate esemete maailma kaudu seda rahu, mis tema südames on pärast seda, kui ta leidis lepituse jumalas ja temast sai eksistentsiaalne kristlane Kunstnik võttis lihtsad, edevuseta ja ebaisikulised tarbeesemed ja maalis neid. Sündisid vaikelulised ja valgusega üle valatud natüürmordid Aitäh kuulamast!
jaatab, õigustab ja talle võidu kindlustab. Põhiprobleemiks on raamatus usuteema. Kõige enam pöörab autor tähelepanu kristlusele ning selle vahekordadele erinevate ideedega. Kas inimene on kõige lõpp? Kristlus püüab kõike muuta paremaks ning kujutada paremates toonides. Harva esineb alus ettekavatsetud headust. Tihti on tegu vaid õnnelike juhuste ning eranditega. Olemas on üks karjainstinktiga koduloom, haige inimloom- kristlane. Ristiusk ning kristlus astus välja abitumate ning vaesemate inimeste heaks. See kuulutas kõrgematele inimtüüpidele sõja. Autor on seletanud kristlust teisiti, kui siiani oleme kuulnud. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kristlus paneb inimesi uskuma pattude andeksandmisesse, lunastustesse, igavesse elusse. Nietzsche aga kirjeldab kristlust ja usku hoopis oma moodi. Nimelt ei tohtivat seda kaunistada ega ehtida
tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja
Keskaeg- mõisted 3 ketser- paavsti võimu ja katoliku kiriku kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnisjooneks on ümarkaar gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud ar...
Väitlus Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk Tere! Mina olen … ning ma olen väitluse avakõneleja. Täna kõnelen teemal „Kas punamütsike oli liiderlik tüdruk?“. Meie eesmärgiks on tõestada, et Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk. Esimese argumendina väidan, et Punamütsike oli sügavusklik kristlane. Muinasjutt „Punamütsike“ on ajakirja Imeline Ajalugu andmetel kirjutatud 12. sajandil Kesk-Euroopas. Sel ajal oli seal aga paavstivõimu hiilgeaeg ning inimestele sisendati väga tugvalt usku, mille tõttu olid inimesed sügavalt usklikud. Kristluses ei peeta sündsaks liiderlikkust. Seetõttu väidan, et kirjanik ei kirjutanud muinasjuttu liiderlikust tüdrukust. Punamütsikese riietus oli punane, mis tähistab Kristuse kannatusi
liikuvuses. Voorused on arukus, mõistus, enesevaatlus, haridus. Isiksuse loob kultuur. J. Bunyan oli aktiivne puritaan. Tema peateos ,,Palveränduri teekond" võistles edu poolest piibliga. Bunyan ei kasuta baroki keerulist kujundlikkust, vaid räägib rahvale arusaadavas keeles. Nii ka peateoses räägib arusaadavalt unenäost, kus kristlase palverännakul tulevad tema teele ette allegoorilised tegelased, nt Hirm, Tarkus, kellega vesteldes jõuab kristlane tõe tundmiseni. Igal pool on moraalne mõte kõlbelises selginemises. Peamised kristlase abistajad on lootus ja usk lunastusse. Grimmelshauseni teosest ,,Simplicissimus" saab alguse saksa romaan, mis on saksa barokk-kirjanduse esikteos. Eeskujuks võetud kelmiromaanid ja kirev olustikuline seiklus. La Fayette'i ,,Cleves'i printsess" on armastusromaan, mis on uudne selle poolest, et pastoraalse idülli asemel kujutatakse reaalset pilti sajand varasemast Prantsusmaast
Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga. Peale oma isa surma asus umbes seistmeteistkümne aastane Augustinus edasi õppima Kartaagosse retoorikat ja õigusteadust. Selles linnas, mis oli kurikuulus oma luksuse ja
Liivimaal ei viiduki reformatsiooni lõpuni. Katoliku piiskopid, toomkapiitlid, Saksa ordu ja paljud kloostrid pidasid vastu keskaja lõpuni. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsiooni järel hakati suuremat tähelepanu panema rahvakeelsetele jutlustele. Luterliku õpetuse põhimõte oligi ju, et iga kristlane peab kuulma või lugema jumala sõna vahetult oma emakeeles. Reformatsiooni järel ilmub esimene eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus a1535.
murdus. Juut rääkis Jeannot'le, et enne kui ta ristiusu üle läheb, tahab ta minna Rooma ja näha jumala asemikku maapeal ning veenduda, et ristiusk on parem kui juudi oma. Sellepeale kohkus Jeannot, sest Roomas elavad vaimulikud kõlvatut ja räpast elu, mida nähes vaevalt Abraham ristiusku pöörduks. Ühe korra proovis veel Jeannot juuti ümber veenda tema kavatsustes Rooma minna, kuid tulutult. Nii läkski Abraham Rooma ning kristlane ei suutnud midagi teha, et teda peatada. Roomas võtsid juudiusulised Abrahami väga hästi vastu, kuigi Abraham ei lausunud sõnakestki oma reisi eesmärgist. Ettevaatlikult hakkas juut jälgima paavsti ja kardinale. Lõpuks jõudis Abraham järeldusele, et vaimulikud elavad Roomas väga patust elu ja ta naasis Pariisi. Niipea kui Jeannot kuulis, et juut oli tagasi jõudnud, läks ta tema juurde ja uuris selle kohta, mida ta Roomas nägi. Abraham rääkis Jeannotile, et ta nägi
Puhkes saja aastane sõda.Euroopat laastas katk.Hiliskeskaeg-16 saj.Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse
Kõik, valgusfoorid, autotehased, poed jne, kõik töötavad masinate pealt. Kui maailmast poleks masinaid mis meid juhiks, siis oleks meil kõigil sama olukord nagu on Aafrikas. Algeline majandus, ei toodeta palju jne. Samas on osades riikides ka ületoodang, just turumajandusega riikides. Toodetakse hästi palju, aga tarbitakse väga vähe. Maailmas ei saa ainult endale mõelda. Tuleb arvestada ka teistega, kui teistega ei arvesta siis ei arvestata ka sinuga. Kui üks inimene on kristlane, aga teine inimene on islamiusuline, siis nad võivad omavahel vaidlema hakata, et ühe usk on parem kui teise oma. Sellise suhtumisega inimesed võivad omavahel lausa kaklema minna. Aga alati pole asi usus, võib ka olla lihtsalt arusaamatus, mida tahest tahtmata lahendatakase rusikatega, mis pole sugugi hea. Kui sul on ees avatud maailm, siis esimene asi mis sellega teha, on silmaringi laiendamine. Kui sul on piisavalt aega ja raha, siis mine reisima, see aitab avardada oma silmaringi, mis on
3. Kust läheb piir usu ja usalduse vahel? Mis juhtub inimesega, kui kaob kumbki neist? Kui sul on usk siis sellega kaasneb ka usaldus. Paljud usuvad imedesse, jumalasse, saatusesse ja paljudesse teistesse asjadesse. On juhtumeid kui nimi kaotab usalduse siis on tulemus pettumine, kui aga kaotab usu on oht et variseb kokku kogu isiklik maailm. Sellega kaasnedes võib kaotada mõistuse ning elu tundub mõttetu. 4. Miks on autori väitel parem olla budist kui kristlane? Autori väitel on parem olla budist, kuna seda saab viljelda hobi korral. Inimene teab ise kuna läheb kirikusse või palvetab. Ta ei pea tegema seda vastu enda tahtmist, kuna keegi ei või teda sundida. Kristlased aga peavad järgima seda mida nad teevad ning nad ei tohi olla ükskõiksed selle vastu.
Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ja õigeusu kirikuks. Nimetus kristlane tähendab Kristusele kuuluvat või Kristuse pooldajat ning seda kasutati esmakordselt Antiookia jüngerite puhul. Termini kristlus vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlased usuvad, et kolmandal päeval pärast oma surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja 40 päeva hiljem läks taevasse. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja
Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed. 3) kiriku elus passiovne osalemine -> pidi omandama kristliku usu alused, osalema talitlustes, tasuma kiriku koormisi. 4) valiti madalama astme kiriku teenrid. 5) kihelkonna kiriku juures kirikumõis koos talupoegadega. Ptk 7. Haridus ja kirikusõna 1. Eesmärgiks oli 1) iga kristlane suudaks lugeda usutekste, 2) kõik inimesed omandaksid usuõpetuse algteadmised, 3) kiriku laulud jumalateenistustel osalemiseks. Riik hakkas järjest enam sekkuma haridusküsimustesse, sest riigi jaoks muutus aina olulisemaks haritud ametnike, kohtunike ja kirikuõpetajate ettevalmistamine. Rahva harimisega tegelesid pastorid ja köstrid. Asutati iga kiriku juurde talurahva koole, kõrgema hariduse andmiseks rajas Rootsi keskvõim tallinasse ja Tartusse gümnaasiumid
(monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus, mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga usalduse vastandist. Paganluse ja maausu erinevus seisneb maailmakäsitluses. Maausk on seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on
Kierkegaard kirjutas: „Ajakirjanduse türannia on kõige väiklasem kõikide türanniate hulgast“. Kierkegaard ründab ähvardavalt oma kirjutistega rahvakirikut, pastoreid ja piiskopi, seades kahtluse alla nende poolt kuulutatud tõed. Kierkegaard oli elanud liialt kirikumehelikkuse lähedal, ta ei suutnud säilitada respekti, autoriteetsuse ustav rüütel muutus lõpuks selle mõrvajaks. Esiteks tugevev veendumus, et ristiinimene pole veel kristlane, et kristlus ei ole üldse veel maailma tulnud; kristlane oli ainult eeskuju ise ja veel paar apostlit. Siin kõlab Kierkegaard 6 kokku kõigega, mida moodne teadus on selgitanud valgustavalt seoses arusaamatustega, mis on põhjaks sellistele väljenditele nagu kristlik riik, kristlik kunst ja kristlik ühiskond. Kõikjal, kus vähegi mõeldakse, on jõutud ühisele seisukohale, et niisugused jõud nagu riik,
"( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane ei ole ? Bertrand Russell) "Usu tõttu jätavad inimesed end ilma paljust väärtuslikust, mis neid vaimselt rikastaks".(Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) mõnes mõttes on ju hea see religiooni lohutav funktsioon, kui seda poleks, siis ma leian et needsamad alandlikud ja rõhutud otsiksid oma lohutust ikkagi kusagilt või looksid, leiaksid oma lohutuse allika millestki must, mingil muul moel(see võib omakorda muutuda religioosseks)
Akari tütrest, kes kahekümneaastaselt abiellus Joakimiga ja neljakümneaastaselt sünnitas tütre Maarja. Joakim olevat surnud kohe pärast tütrepoja Jeesuse sündi. Neitsi Maarja ema Anna ning tema isa Joakimi mälestuspäeva tähistatakse eesti rahvakalendris annepäeval, 26. juulil. Jah, kuna kord olevat ta näinud unes Jeesuslapsukest ning tahtnud teda sülle võtta, kuid laps ei tulnud. Neiu järeldas, et ta pole veel veendunud kristlane. Katariina tõotas jääda neitsiks ja pühendada oma elu Jumalale. Kui ta teist korda Jeesust unes nägi, andis Kristus talle sõrmuse ja 18-aastane Katariina kuulutas end Jeesusega abielus olevaks. Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Katariina päeva 25. novembril, kadripäeval. Ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Rännakul Liibüasse tappis ta kurja lohe, kes hoidis hirmu all tervet linna.
aastal suri ta vähki. 3 Perekond ja personaalne elu Obama kohtas oma naist, Michelle Robinsoni juunis 1989. Nad abiellusid 3. oktoobril 1992. aastal. Nende esimene tütar, Malia Ann, sündis 1998. aastal ning teine tütar, Natasha, aastal 2001. 2005. aastal kolis perekond Chicago Hyde Parkist Kentwoodi. Vabal ajal mängib Obama korvpalli, millega ta on tegelenud alates keskoolist saati. Obama on kristlane. Ta ristiti 1988. aastal. 4 Poliitiku karjäär 1990. aastatel töötas Obama tsiviilõiguse juristina ja õpetas konstitutsiooniseadust Chicago Ülikooli juurakoolis. 1996. aastal valiti Obama kolmeks ametiajaks Illinoisi osariigi senaatoriks. 2000. aastal kandideeris Obama USA Kongressi esindjatekotta, kuid kaotas eelvalimistel endisele Mustade Pantrite rühmituse liikmele Bobby Rushile. 2004. aasta 27
Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti abielluda. Laulatada lubati õige noorelt. Peigmees pidi olema vähemalt 14, pruut 12- aastane. Vaimulike õnnistusel kihluti aga veelgi varasemas eas, mistõttu abielu sõlmimine ei olenenud mitte niivõrd noorpaari kui nende vanemata tahtest ja sümpaatiatest. Armutunded jäid tagaplaanile ja see oli kirikule meelepärane, sest õige kristlane pidi armastama eelkõige oma jumalat, mitte aga vastassugupoolt. Kirik toonitas, et mees on naise pea, naine peab kõigest alluma mehele, kellel on õigus oma kaasale mõõdukal määral ihupuhtustki jagada, nii nagu seda teeb õpetaja laiskade või üleannetute koolipoistega. Vaimulike vagadust rõhutati nende välimuse ning riietusega. Vaimulikku seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks – taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases
aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja võrdsetena, vastupidiselt mõningatele, kes leidsid, et Jumal on teinud kõik inimesed kellegile alluvaks ning sellega seoses õigustasid monarhiat. Peab mainima, et John Locke oli ise veendunud kristlane ning soovitas tungivalt võimudel ateismi mitte tolereerida, kuna uskus, et Jumala eksistentsi eitamine õõnestaks ühiskondliku korda ning viiks kaoseni (Waldron, 2002). Locke kirjutised jäid ta kodumaal suurema tähelepanuta ning pigem saavutasid oma tähtsuse Ameeriklaste jaoks. Locke oli ka eeskujuks mitmetele valgustusaja mõtlejatele nagu Voltaire ja Rousseau. Ta suri 72 aasta vanuselt 28.10.1704 kordagi abiellumata ja järglasteta.
Rüütlikultuur Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see...
pojast. Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub jumalast kui ka isast. 17.Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal? Kirik arvas, et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. 18.Mõisted: inkvisitsioon, ketser, Avignoni vangipõlv Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks. Ketser- paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane. Avignoni vangipõlv- 1378- vaenutsevad kardinalid valisid kaks paavsti: üks Rooma, teine Avignoni, kumbki ei tunnustanud teineteist. 19.Millega oli seotud suur skisma 1378-1417 ja kuidas see lahenes? Katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. See oli seotud katoliikluse lõhenemisega, algul kaheks ja hiljem kolmeks, millel kõigil oli oma paavst.
teosed, kuid ta kohandas need eesti oludele ja lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase. Kreutzwald kuulus uue kirjaviisi järjekindlamate toetajate hulka Eestis, kasutades seda oma kirjutistes, ja ühtlasi vana kirjaviisi kasutajaid halastamatult kritiseerides. võttis uue kirjaviisi mõni aeg hiljem kasutusele C. R. Jakobson. Kõikides valdkondades, milles Kreutzwald sõna võttis, lõi ta hulgaliselt uusi sõnu (palavik, organ, reuma, laviin, röövik, kilpkonn, kristlane, täheldama jpt), rikastades sellega oluliselt kaasaegset eesti kirjakeelt. Aastail 18481849 avaldas Kreutzwald uues kirjaviisis viis annet rahvavalgustuslikku kuukirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Kreutzwaldi eeskujuks olid Peter Hebeli rahvaraamatud ning Johann Weberi "Das Pfennig- Magazin". Populaarteadusliku informatsiooni jagamise kõrval toetas Kreutzwald kuukirjas emakeelset haridust ja halvustas poolharitud kadakaid, kes emakeelt salgavad
aastast oli Rootsi riigi ametlikuks riigiusuks luterlus. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine või mõni muu karistus. Eesti talupoeg oli usutegevuses osalemises pigem passiivses rollis, sest pidi omandama kristliku usu alused ja kombed kohustuslikus korras, mis oli ka olulisel määral saksakeelne. Arvan, et usulisel määral oli kristlikute tavade levimine Eesti ajaloos oluliseks arengurolliks. Kuna luterluse põhimõtteks oli, et iga kristlane peab suutma usutekste lugeda, siis nende tõlkimine ja üleüldine usukommete areng mängis kindlasti ka olulist rolli algse eesti keele laienemisele. Uudses lõunaeesti keeles avaldati Uus Testament aastal 1686. Talurahva haridusele aitas Rootsi võim oluliselt kaasa. Selleks, et eestlased oleks valmis lugema usutekste, oli vajalik omandada lugemis-ja kirjaoskus. Karl XI kehtestas 1686ndal aastal korra, kus seisis, et Liivimaa igas kihelkonnas peab kiriku juures asuma ka kihelkonnakool
On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist. Küllastumata hapetest on olulisemad küllastumata rasvhapped. Tehnikas on tähtis roll propeenhappel ehk akrüülhappel ja metüülpropeenhappel ehk metakrüülhappel, millest valmistatakse polümeere. Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape on lihtsaim aromaatne hape. On valge kristlane aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, samuti toiduainetööstuses konservandina (säilitusainena) E210.
Valitsus · Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat. · Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, ...
Benjamin Franklin, Ameerika filosoof, ütles: ,,Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalisust, pole väärt ei vabadust ega turvalisust." Sir Karl Popper, inglise filosoof, lausus: ,,Peame vabadust planeerima samamoodi, nagu planeerime turvalisust, juba ainuüksi sellepärast, et tõelise turvalisuse tagab vaid vabadus." Usun, et kui ei piirataks inimeste valikuvõimalusi, olgu see inimene kristlane, budist, islamiusuline või ateist, ning kui usaldataks inimesi ja rahu, ei oleks ka probleeme. Sama toimub näiteks ka Hiinas, kus üritatakse alla suruda Tiibeti budiste. Niikaua, kuni ei seda ei lõpetata, ei saabu sinna ka turvalisus ja rahu. Kahjuks ei arva ma, et Hiina valitsus oleks nõus lubama Tiibeti riiki. Üks vastus küsimusele, mis piirab meie vabadust on seega valitsus, selle tegevus, turvanõuded ja ideed Teisalt piirab meie vabadust moraal ja ühiskond
1.Mõisted: Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti. Suur kirikulõhe – aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast...
Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat.
Dürerile meeldib kujutada asju suures skaalas pildil, mis loob võimsa mulje ja ei aja inimest nii segadusse, tööd näevad välja lihtsa kompositsiooniga, mis meenutab itaalia maalikunsti. Kuid lihtsat ja mõjuvat kompositsiooni ei ole nii kerge luua. Samas kui Bruegheli kompositsioon jätab esmamuljelt väga segase mulje. Osadel töödel on tal väga segane kompositsioon, kus elemente on palju ja ei pruugi korralikult esialgselt midagi üldse aru saada, eriti kui ei ole kristlane. Tema tööd on väga sarnased tema maalidega kompositsioonide ja teemaatika poolest, põhimõtteliselt lihtsalt ainult trükkised mitte maalid. Muidugi Bruegheli maastiku trükkised on väga mõjuvad, mis on iseenesest mõistetav, kuna teda peeti väga heaks maastiku kunstnikuks. Brueghel paneb palju rohkem rõhku oma maastikutele kui Dürer. ,,Alpide maastik" Brueghel
4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, Kristuse õpilaste tegude kirjeldus ning apostlite kirjad esimestele kristlikuele kogudustele. Voorus- parimus või täius. ilu, lootus ja armastus. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib lä'bi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi asdma Jumala armu 7 sakramenti. Missa- armulauaga jumalateenistus. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Ketser- kristlane, kes krituseeris vaimuliku kiriku tegevust. Inkvisitsioon- kiriku kohus ketserite vastu võitlemiseks. Kirik- organisatsioon, mida juhivad piiskopid ja mille ülesandeks on palvetamine ja lunastamine Raad- valitses linna, eesotsas bürgermeister. Tsunft- mingi kindla käitööalaga tegelejad. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müüdi üle. Skraa- tsunfi põhimäärus, mis määratles ka tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960......
liikmetesse varieeruv. Maailm on religioosselt väga mitmekesine. Enamikes maades on õigus inimesel uskuda, mida soovib ning kellelgi ei ole õigust teda sellepärast hukka mõista. Veelgi enam, see on seadusega karistatav. Kui see aga nii ei oleks, kas inimene, kes siiralt usub, on piisavalt julge oma tõekspidamiste ja uskumiste tunnistamiseks või salgab ta kõike vaid selleks, et mitte paista teistsugusena, mitte saada põlguse osaliseks? Olen veendunud, et näiteks nii mõnigi kristlane, viibides ateistlikus seltskonnas, vastab taolisele küsimusele eitavalt, et end mitte kompromiteerida just nagu seda tegi Peetrus, kuulutades valeks väiteid, et teda olevat nähtud koos Jeesusega. Kartus oli muidugi põhjendatud. Tunnistades seotust oma õpetajaga, oleks ta arvatavasti jaganud tema saatust ning kolme risti asemel võinuks olla neli. Seega on täiesti mõistetav, et ka muidu vankumatu usumees teatud olukorras, kas siis kartes
Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti abielluda. Laulatada lubati õige noorelt. Peigmees pidi olema vähemalt 14, pruut 12-aastane. Vaimulike õnnistusel kihluti aga veelgi varasemas eas, mistõttu abielu sõlmimine ei olenenud mitte niivõrd noorpaari kui nende vanemata tahtest ja sümpaatiatest. Armutunded jäid tagaplaanile ja see oli kirikule meelepärane, sest õige kristlane pidi armastama eelkõige oma jumalat, mitte aga vastassugupoolt. Kirik toonitas, et mees on naise pea, naine peab kõigest alluma mehele, kellel on õigus oma kaasale mõõdukal määral ihupuhtustki jagada, nii nagu seda teeb õpetaja laiskade või üleannetute koolipoistega. Vaimulike vagadust rõhutati nende välimuse ning riietusega. Vaimulikku seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases
suri detsembris · Vaesunud aadlimees ei suutnud muretseda tütardele kaasavara, tahtis saata nad ennast müüma. Nikolaus viskas tuppa kullakukru · Rahakukkur, kuldkera, piiskopirüü · Peaingel Miikael tallab jalge alla saatanat Püha Paulus Caravaggio · Apostel, kes levitas kristlust mittejuutide seas · Alguses nimi Saulus, oli telgimeister ja Rooma kodanik · "Saulus, miks sa mind taga kiusad?" · Damaskuses kristlane nägemise tagasi ja ristis ümber · Raamat, mõõk, side silmadel; ratsu seljast mahakukkunu Püha Peetrus Rubens · Kaheteistkümne apostli juht · "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse...Ma annan sinule taevariigi võtmed.." · Jeruusalemma esimese kristliku koguduse juht · Võtmed, kukk, kaluripaat,võrk Püha Andreas El Greco · Kristuse esimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
