kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaat Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur. Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused. Paavst Innocentius III, valitses 1198-1216 suurima mõjuga paavst. Suutis muuta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Ta suutis muuta paavstivõimu kõrgemaks ilmalikust võimust. Innocentius alustas ristisõdasid Baltimaadesse. Järgmistel paavstidel ei õnnestunud kättevõidetud võimupiire hoida.
Paavsti nimi oli Leo III. c. Karolingide impeeriumi iseloomustus Karolingide dünastia algas Pippin Lühikesega. Karolingid üritasid Rooma kultuuri ja teatmiste taset saavutada. Tekkis vasalliteet. 6. Feodaalsuhete kujunemine a. Vasalliteet, vasall, senjöör Vasalliteet- kuningas andis maad Suurfeodaalidele, kes olid senjöörideks väikefeodaalidele, kes omakorda andsid maad Väikefeodaalidele. Vasall- maaomanik. Senjöör- maaomanik, kes andis vasallile maad b. Investituur Senjööri ja vasalli suhted pani paika vasalliteet e investituur. c. Vasalli peamised ülesanded senjööri ees ning vastupidi Vasall pidi maa eest tasuma senjöörile sõjaväes teenides. Senjöör pidi vasalli kaitsma ja talle maad andma. d. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused. Talupojad said tööd ja maad vasallidelt, nad kuuletusid just neile. Tekkis poliitiline killustatus. e. Läänipüramiid, „minu vasalli vasall ei ole minu vasall” f
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema
Sise: Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused ) Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus. Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel. Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad. Feood - pärandamisõiguseda lään Rendihärrus - kogu feoodi maa oli renditud talupoegadele. Mõisahärrus - selle korral kasutasid talupojad väikest maalappi. Tasuks pidid nad käima ka mõisa maal tööl.
tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus- talupojad kasutasid ainult väiksest lappi, millest toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks, ta tasus feodaalile maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Nõukogu- suurvasallidest koosnev, kuninga ümber, mis andis talle soovitusi poliitilistes küimustes.
rahvusvahelist õigust, mistõttu sõda oli päris endeemiline ja seda leevendasid ainult veidi sõjameeste ühised väärtused, mida Läänes nim hiljem rüütlikoodeksiks, aga mida põhimõtteliselt tunti ka islamimaailmas. (37) Keskaegset sõjaväge hoidsid koos sund, ustavus, rahalised peibutised ja idealism. Esimest kolme pakkusid tavapäraselt rüütlid ning ristisõdade alates??? oli neil võimalik pakkuda ka neljandat. I RISTISÕDA: Simonia- kirikuametite müük Investituur- tseremoonia, mille käigus anti ametisse pühitsetud piiskopile ta vande aujärge tähistavad sõrmus ja karjasekepp. Kunn viis läbi Reformipaavstide loosung: libertas ecclesiae e kiriku vabadus. Hostes-avalikud vaenlased ja seeläbi automaatselt õiglase sõja sihtmärgid, omandasid õigluse aura. (46) Augustinius ühendas antiikse ja piibelliku õiglase sõja traditsioonid ning töötas välja teatud üldprintsiibid, mis ei eeldanud enam aktiivset Imperium Romana´t. (46)
Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus. Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu. Absolutism piiramatu ainuvalitsus anglikaani kirik katoliiklik kirik Inglismaal astrolaab tähekõrgusmõõtur bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu koge purjelaev konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustes osalenu moslem islamiusuline
Patriarh Õigeusu kiriku juht Kirikukogu Kõrgemate vaimulike koosolek Merovingid Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia Karolingid Karl Suure järgi nimetatud dünastia Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek Ruunikiri Viikingite kiri, peamiselt kividel Misjonär Jutlustaja, pöörab paganaid ristiusku Kanoonik Piiskopist Madalmaade vaimulikud
2. Mida tähendab ``minu vasalli vasall ei ole minu vasall? (1) Seda, et feodaali ei huvitanud mida tema vasalli vasalli käekäik, sest tema vasalli vasall ei ole tema vasall. 3.Mis on benefiits? (1) uspärandamisõiguseta maavaldus 4.Mis on allood? (1) täielikkus omades olev valdus 5.Mis on domeen? kuninga valdus 6.Mis on feood? pärandatav maavaldus 7.Mis on immuniteedikiri? kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus? (1) talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 12.Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad
kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu. Püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua. Ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Bulla- paavsti ametlik sõnavõtt. Kuuria-paavsti õukond. Legaat-paavsti volitatud esindaja. Katar-katoliku kiriku vastane. Fabliool-värsivormiline lühilugu. Investituur-paavstide ametisse nimetamine. Kastellaan-lossiülem Trubaduur-poeet ja laulik Sakrament- kiriku õnnistav toiming
Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik. Algselt saksarooma keisrid nimetasid piiskoppe ametisse ja kuna piisopile allusid ka maavaldused siis sellega seoses toimus ka maavalduse üleandmise tseremoonia. Paavstidele toimus see vaimulike asjadesse sekkumisena piiskoppide üle peas võim olema paavstil mitte keisril, ilmalik ja vaimulik võim lahku!. Kui tuli paavst
kirikuvõimu ülemuslikkust · 1076. a. kutsus Heinrich IV Wormsi kokku saksa piiskoppide sinodi ja teatas seal, et loobuvad paavstile kuuletumast · Paavst Gregorius VII omakorda viskas keisri kirikust välja · Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv · suur skisma · kirikukogude aeg Benediktlased Tsistertslased Frantsisklased Dominiiklased Loomise aeg 6. saj. 11. saj. 13. saj. 13. saj.
Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus Senjöör kaitse nii kohtus, kui ka maadel Mõlemal omad õigused ja kohustused Väljakujunemise põhjused: 1. Sõjaväeorganisatsiooni teke 2. Stabiilne võimusüsteem läänipüramiid (kuningas kuni väikevasall) "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall!" Domeen kuninga valdused Allood täisomanduses maa-ala Investituur vasallisuhete sõlmimise akt Immuniteedikirjad riigivõimu osade üleandmine vasallile Benefiits Martelli aegne feood e lään 11.saj Inglismaale rekonkista käigus Hispaaniasse 13.saj Eesti aladele rendihärrus talupojad maksid maa kasutamise eest renti mõisahärrus - maksti renti mõisas teotööl käimisega, ise kasutasid väikest maalappi sunnismaised talupojad pärisorjad; võimalus linna pageda, muidu maa-alalt ei tohtinud lahkuda
Heinrich teele Itaaliasse et kohtuda Gregorius VII. Keiser olevat seisnud 3 p. Paljajalu lumes oodates paavstilt armu. Pühitsetud preesrina ei saanud paavst keelduda sakrameni andmisest (patukahetsejale tuleb armu anda). Tüli lõpetas siiski alles keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122.a. Wormsi konkordaat (ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe). Selle järgi valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra järgi vaimulikud ja vaimuliku ametitunnused annab neile paavst (vaimulik investituur), et aga piiskopid ja abtid on ühtlasi oma piiskopkonna ja abtkonna ilmalikud valitsejad, said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur). 3 Suurima ilmaliku mõju saavutas paavst Innocentius III (1198-1216). Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopat paavstivõimust otseselt sõltuvaks. 1215.a
uue keisri. Nii astuski Heinrich paavsti ette patukahetsejana jaanuaris 1077. Nii jäi Heinrich keisriks, kuid see ei tähendanud veel investituuritüli lõppemist. See lõppes aastal 1122, kui järgmine keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II sõlmisid Wormsi konkoraadi. Selle järgi valiti vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop (vaimulik investituur). 1 Kuna nad olid samaaegselt ka oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, seega keisri vasallid, said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur). AQUINO THOMAS By Oll©®TM 2004 Keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat, oli Aquino Thomas (1225- 1274). Ta sündis Lõuna-Itaalias, astus 1244
). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur? Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus, pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus (miks muudeti mõisahärruse puhul talupojad sunnismaisteks. Kust kulges kahe majapidamise vaheline piir. Miks Lääne-Euroopas pole pärisorjust selle klassikalisel kujul olnud?’ 16. Araablased ja islami teke, õp. (II osa) lk 57-61 Islami kui uue monoteistliku religiooni teke (millal?). Muhamed, tema elu ja tegevus: aastad – 610, 622 (miks islami ajaarvamise algus?)
- All- Nilfheim · Jumalad- aasid ja vaanid · Odin, Thor ja Frej Feodaalühiskond, feodaalsuhted Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis 8. Sajandil. Põhjused- · Karl Martelli sõjaväereformi tõttu kujunes välja uut tüüpi sõjaväesüsteem · Vajadus stabiilse võimusüsteemi järele · Maa ja sõjalise kaitse vastastikune jagamine (?) Feodaalkord tugines feodaalsuhetel ehk vasalli a senjööri vastastikusel lepingulisel sõltuvussuhtel (investituur, vasallivanne). Senjööri ja vasalli suhe on- · Lepinguline (kaitse ustavus - Investituur (pidulik seisusesse või ametisse seadmine) · Isikuline ehk põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" · Hierarhilisus Vasalliteedi kaudukujunes välja länipüramiid ehk feodaalne hierarhia Maavaldus feodaalühiskonnas- · Lään - Benefiits - Feood (suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus) · Domeen (kuninga isiklik maavaldus)
t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2. Tugev paavst Gregorius VII (XI saj.) ja tema reformid - Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti) - 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii kõrgvaimulikele kui ka - ilmalikele konflikt Saksa keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel ja nn. Canossa teekond - Wormsi kirikukogu otsus: vaimulik investituur paavstilt ilmalik investituur keisrilt 3. Mõjukas paavst Innocentius III (XII XIII saj.) - Andekas usuteoreetik - Hea diplomaat - Paavstist kõrgemaks pidas vaid jumalat - Korraldas ristisõjad baltikumi paganate vastu 4. Inkvisitsioon ja ketserid - KETSERID inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kiriku üldtunnustatud õpetusega ei käi vähemalt kord aastas armulaual või/ja pihil surnukeha ei tohi kristlikult matta
Läänes oli teenistus ainult ladina keeles, idas kohalikes keeltes. Tsölibaat - Ei tohtinud paarituda. Idas pidid tsölibaadis elama ainult mungad ja nunnad. Läänes pidid olema kõik vaimulikud tsölibaadis. 2. Tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias. Lateraani kirikukogu kehtestas uue paavsti valimiskorra. Otsustasid, et paavsti hakkavad valima nüüd ainult Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3. Tugevdada vaimulikku võimu kogu Euroopas. See viis investituuri tülini. Investituur on tseremoonia, kus antakse üle maavaldust senjöörilt vasallile. Investituur tähendas ka peapiiskopi ametisse nimetamist. Nii puhkes see tüli, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Gregorius keelas Heinrichil uue peapiiskopi ametisse nimetamist. Paavst tuli välja ka avaldusega, et paavst tohib ametisse määrata ja tagandada peapiiskoppe, piiskoppe ja keisreid. Heinrich kuulutas Gregoriuse valimise kehtetuks. Heinrich tagandas Gregoriuse ja Gregorius Heinrichi
Varakeskajal, hoolimata mõningatest erinevustest, püsisid suhted kahe kiriku vahel head. Oluline erinevus kahe kiriku vahel oli ka suhe ilmaliku võimuga. Kui läänekatoliku kirik ei soovinud alluda keisrile, ei olnud sobilik alluda ka idakirikule. Tugevnes püüd allutada idakirik paavstile. 1054. aastal olid erimeelsused kasvanud nii suureks, et paavst ja patriarh panid vastastikku üksteist kirikuvande alla. Investituuritüli 1075-1077 Investituur on sündmus, millega senjöör annab vasallile üle maatüki ehk sisuliselt läänisuhte sõlmimine. Piiskoppide ja vaimulike puhul tähendas see nende ametisse nimetamist. Alates Otto I olid seda teinud keisrid, mis häiris paavsti. Avalik tüli puhkes 1075. aastal. Keisriks oli Heinrich IV ja paavstiks Gregorius VII. Paavst keelab ilmalikel võimudel kiriku asjadesse sekkumise ja nõuab keisrilt tunnustust paavstivõimu ülimuslikkusele. Vastasseisu haripunkt 1076. aastal
Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus-on isiku,kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste,mida iseloomustab feodaalide politsei- ja
Läänikord oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Klassikalisel kujul toimis läänikord Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal. Ühiskond põhines eliidi isiklikel suhetel. Hierarhia: aluseks senjööri ja vasalli omavaheline leping.Lään anti vasallile läänistusaktiga- tseremoonia, mis lõi juriidilise sideme. Läänistusaktil oli 2 osa: 1) hommage- truudusvanne, 2) investituur- läänivalduse üleandmine. Läänikorra aluseks oli vasalliteet ( vt vasalliteet). Hommage: truudusvanne, mille vasall andis senjöörile põlvitades tema ees ( see zest lõi juriidilise sideme!) consilium et auxilium- "abi ja nõu". Vasall kohustus senjööri ees andma nõu ja abi. Immuniteet: Sõltumatuse üks aste. Isiku, ala või institutsiooni vabastamine andamitest, kohtuvõimust, ükskõik mis kohustustest. Nt kirikuala, kus kehtis kiriklik kohtuvõim.
Paavst kui kõrgeim vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada ka keisreid ja kuningaid. See tõi kaasa suure tüli paavst Gregorius 7’da ja keiser Heinrich 4’da vahel. Heinrich kuulutas, et paavstivalimine on kehtetu ning paavst viskas ta kirikust välja. 1077a’l pidi Heinrich minema Canossasse patukahetsusretkele. Võitlus lõppes 1122 Wormsi konkordaadiga. Kokkuleppega ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Ilmalik investituur: Ilmaliku investituuri käigus antakse üle valitsemissau e. Skepter. Seda viis läbi kuningas/keiser (või tema esindaja) Vaimulik investituur: see on piiskopi kohalekinnitamine. Üle antakse sõrmus ja karjasesau. Paavst vedas seda läbi. Sümboliseeris võimu inimeste üle. 18. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD 1) Vaimulikud- usuline vennaskond/õeskond, mis koosnes munkadest või nunnadest
põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu
Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks
kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja vasallitruuduse vandumine investituur sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja sõlmitakse leping, vastastikused kohustused. Kui üks pool ei täida kohustust, leping kaotab kehtivuse. Leping on isikuline minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Kuningas on kõrg- Keskaja alguses kõige väiksema maa-alaga. Tema maad kutsutakse domeeniks. Benefiits areneb välja feoodiks, mis on pärandatav valdus, isalt pojalt, aga endiselt on maa senjööri
Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli: 1. Lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused, nende täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. 2. Hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgem. 3. Isikuline kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ja rüütlid.
Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel; vaimuliku võimu ametitunnused andsid paavst või peapiiskop(vaimulik investituur). Olles enamikud oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, keisri vasallid, said nad ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt(ilmalik investituur). 11 Suurima ilmaliku mõju saavutas InnocentiusIII (1198-1216). Vasallisuhete kaudu muutis ta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta sekkus oma aja poliitika olulisematesse küsimustesse, andes sellele
Pikka aega oli 11. saj paavstivõim Tusculumide perekonna siseasi. Tegelik paavstivõimu mõju piirdus ainult Rooma lähiümbrusega. Saksamaal sulasid samal ajal kokku riik ja kirik tekkis Reichskirche. See tähendas, et keisrid nimetasid ametisse piiskoppe ja abte, kes olid ilmalikud ametnikud. Tihti olid sellistel tähtsatel kohtadel paavsti perekonnaliikmed. Teoreetiliselt valiti piiskop kohaliku kogukonna ja abt kloostri kogukonna poolt. Investituur vaimulike ametissenimetamine oli puhtalt ilmalik toiming. Kiriku seas tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks
pakuti kaitset. 3. Feodaalsuhete levik a. Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). b. Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. 4. Feodaalühiskonna tunnused a. Vasalliteet (läänisuhe): · Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. · Nii kujunes rüütlikiht. · Investituur läänistamise protseduur. · Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). · Läänimees (feodaal) maa omanik. · Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). · Feodalism läänikord (kitsamas mõistes). · Läänisuhe oli lepinguline mõlemal oma õigused ja kohustused, mille
kohalikega paremini suhtlema. Dominiiklaste ordu - Tegutsesid ka Tallinnas, võitlus ketseritega, INKVISITSIOON Frantsisklaste ordu - Kerjusmunkadest said õppejõud ülikoolis. - Tallinnas Pirital on katoliku klooster PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITLUS · Paavstide ja keisrite võimuvõitlus väljendus kõige paremini investituuritülis . Ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist. Teine tähendus on ametikoha üleandmine. · Aastal 962 oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis, mis kannab nimetust Saksa Rooma keisririik. · Esialgu nimetasid keisrid piiskoppe ametisse. · Piiskopid omasid maad, sest keisrid andsid neile seda maavalduste üleandmistseremoonia · Aja jooksul paavstide võim tugevnes · Paavstis soovisid, et vaimulik võim ei sõltuks ilmalikust võimust.
Ühel vasallil võis olla mitu lääni eri senjööride käest, senjöör omakorda kellegi vasall. Kõrgemate läänisuhete institutsioon (Hommage lige). Suhe, mis on esimesel kohal vasalli jaoks. Inglismaal kuningavõim (vasalli suhe ainult kuninga suhtes) tugevam kui Prantsusmaal. Lääniakt algul suuliselt, hiliskeskajal aina enam kirjalikult. Hommage =truudusvanne (saksa keeles Man vasall, mees). Investituur = lääni üleandmine vasallile, nt sümboolse eseme üleandmine. 13. sajandil olid juriidiliselt siduvad zestid ja tseremooniad. Hiliskeskajal hakkab dokument ise seadust looma. Algul läänistusakti tunnistajad, hiljem üriku tunnistused. Senjöör (lääniisand) vs vasall (läänimees). Leping oli kehtiv ükskõik kumma poole surmani. Peatselt päritav aga akti tuli korrata. Läänistusaktiga võtsid mõlemad pooled kohustusi. Vasall nõu ja abi senjöörile. Consilium auxilium
kompromistliku Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli paavstivõimu tugevnemine ja Saksa- Rooma keisrite võimu nõrgenemine. Wormsi konkordaat Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II kokkulepe, mis lõpetas investuuritüli. Sõlmiti Wormsis 1122. WK oli kompromiss, selle põhjal kuulusid keisrile Saksamaal prelaatide valimise kontrolli õigus ning ilmaliku investuuri õigus (õigus läänistada maavaldusi valitsuskeppi üle andes). Ilmalik investituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine). Teistes keisririigi osades (Itaalias ja Burgunidas) jäi keiser valimistest kõrvale ning ilmalik investituur järgnes vaimulikule 6 kuud hiljem. (Keisril polnud võimalik enam piiskopiameteid täitmata hoida ning nii piiskopkonna tulusid endale võtta). Heinrich IV (1056-1106). Polnud nõus paavsti enesest kõrgemaks tunnistama. Heinrichi püe
Calixtus II kokkulepe, mis lõpetas investuuritüli. Sõlmiti Wormsis 1122. WK oli kompromiss, mille põhjal kuulusid keisrile Saksamaal prelaatide valimise kontrolli õigus ning ilmaliku investuuri õigus (õigus läänistada maavaldusi valitsuskeppi üle andes). Ilmalik invesituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine). Teistes keisririigi osades (Itaalias ja Burgunidas) jäi keiser valimistest kõrvale ning ilmalik investituur järgnes vaimulikule 6 kuud hiljem. SACREDOTIUM JA IMPERIUM: Sacredotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst)/ imperium ehk ilmalik võim (selle pea oli keiser). TAANI POLIITIKA PÕHJA-SAKSAMAAL 12-13 SAJAND: Taani pidas osaliselt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI kasutas ära Saksa- Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi
Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias
1122. Tagajärg oli paavstivõimu tugevnemine ja Saksa-Rooma keisrite võimu nõrgenemine. Wormsi konkordaat Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II kokkulepe, mis lõpetas investuuritüli. Sõlmiti Wormsis 1122. WK oli kompromiss, selle põhjal kuulusid keisrile Saksamaal prelaatide valimise kontrolli õigus ning ilmaliku investuuri õigus (õigus läänistada maavaldusi valitsuskeppi üle andes). Ilmalik investituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine). Teistes keisririigi osades (Itaalias ja Burgunidas) jäi keiser valimistest kõrvale ning ilmalik investituur järgnes vaimulikule 6 kuud hiljem. (Keisril polnud võimalik enam piiskopiameteid täitmata hoida ning nii piiskopkonna tulusid endale võtta). Heinrich IV (1056-1106). Polnud nõus paavsti enesest kõrgemaks tunnistama. Heinrichi püe ohjeldada
hoolitsesid vaeste eest, olid ka palverändurite öömajad. * Klostrisse astuti, sest sooviti jumalat teenida, vanemad saatsid, mindi õppima, teha seal karjääri. * 12-13 saj. tekkisid kerjusmunga ordud need tekkisid teatud sellisele teatud sellisele teatud sellisele reaktsioonile, et tekkisid linnad tekkisid linnadesse ja olid sellised, et sealsed liikmed olid vabamad ja rändasid ringi. Kerjusmunkadest said ka õppejõud ülikoolides. * Investituur maavalduse/ametikoha üleandmine. * 962 Saksa Rooma keisririik. * Renessanss on termin, mis võeti kasutusele 1550. aastatel tähistamaks vaimset ja kultuurilist murrangut. (Põhja-Itaalias juba 14. aajandil.) * Pangandus sai alguse Firenzes, Medicite suguvõsast. Seal kujunes välja ka varakapitalistlik tootmine. (Kujunesid välja tööjaotusega suured ettevõtted ehk manifuktuurid) * Kujunes välja universaal inimene, kes on pädev nii kunstis kui ka teaduses.
riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala. Investituuri tüli õigusküsimused avaldusid kolmes vaidlusobjektis: 1. Tsölibaat-piiskopid ei tohtinud enam abielluda 2. Simoonia-kiriklike ametikohtade omandamine raha eest on lubamatu 3. Investituur Kõigi 3 küsimuse puhul oli tegemist kiriku vabaduse uuendamisega riigi ja ilmalike võimude suhtes tema vaimse ja poliitilise eelistuse taastamise abil. Paljud preestrid olid abielus ja seotanud lapsi, laste eest hoolitsemine oli tähtsam kui kirikuvara eest. Järeltulijate kindlustamine varaga toimus kiriku arvel. Kui järeltulijad oleks jäänud vaimulikku seisusesse, poleks see nii suur probleem olnud. Kirik vaesus kahekordselt vabade laste tõttu. Kirik
riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala. Investituuri tüli õigusküsimused avaldusid kolmes vaidlusobjektis: 1. Tsölibaat-piiskopid ei tohtinud enam abielluda 2. Simoonia-kiriklike ametikohtade omandamine raha eest on lubamatu 3. Investituur Kõigi 3 küsimuse puhul oli tegemist kiriku vabaduse uuendamisega riigi ja ilmalike võimude suhtes tema vaimse ja poliitilise eelistuse taastamise abil. Paljud preestrid olid abielus ja seotanud lapsi, laste eest hoolitsemine oli tähtsam kui kirikuvara eest. Järeltulijate kindlustamine varaga toimus kiriku arvel. Kui järeltulijad oleks jäänud vaimulikku seisusesse, poleks see nii suur probleem olnud. Kirik vaesus kahekordselt vabade laste tõttu. Kirik pidi
kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega; Karl Martelli ajal nim. sõjameestele antud lääni benefiitsiks, polnud pärandatav, kujunes siiski tava, et maa läänistati edasi pojale; hiljem muutus benefiits feoodiks, see oli pärandatav, pärandi saamisel tasuti pärandimaks senjöörile Domeen kuninga maavaldus; kahanes pidevalt, sest jagas maad välja Investituur sümboolne akt, selle kaudu toimus vasallisuhte sõlmimine, vasall vandus isandale ustavust, sai vastutasuks lääni, vannet uuendati, kui poeg astus läänisuhtesse isa asemele, lääniisanda surma korral ka Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu maa kasutamise eest oli teine: rent ja maksud ja/või teotöö, talupojad polnud vabad, olid sõltuvuses isandast, isandal polnud talupoja suhtes kohustusi.
1117 Heinrich vallutas Rooma linna ning pani ametisse vastupaavst Gregorius VIII (1118-1122). 1122 tegi paavstiga kompromissi (Wormsi konkordaat). 1124 ründas ta Prantsusmaad, kuid löödi tagasi Investituuritüli2.kangelane-Wormsikonkordaat Investituuritüli kestis 1075-1122. Tüli keisrivõimu ja paavstivõimu vahel. Keiser nimetas ametisse oma riigi vaimulikud (Ottode Reichskirche), reformivad paavstid ei lubanud enam seda (keelati preestrite abielu, vaimulike kohtade ostmine, ilmalik investituur vaimuliku ameti võis anda vaid paavst). Paavst Gregorius VII (1073-1085) nõudis, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnustaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem - kuna paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim. Ilmalikud valitsejad olid troonil jumala arumust, sellest alates andis võimu paavst. Sündmustik: Jaanuar 1076 keiser kuulutab paavst Gregorius VII tagandatuks. Vastuseks paavst tagandab keisri ning viskab ta kirikust välja.
Feodaal suhted Feodalismi tekke põhjusteks olid 1. frangi riik vajas tugevat sõjaväge, et sõjamehed jõuaksid osta raske ratsaväe varustust anti neile maa koos talupoegadega ,kes tegid tööd ja maskid makse neile. Sõjameestest kujunes rüütlite kiht (Feodaalid). 2. vajati kindlat võimu süsteemi kus alluvus suhted oleksid paigas. Vasall alam. Vandus senjöörile igavest truudust. (investituur oli selle nim) Teenis senjööri sõjaväes (40 päeva aastas). Vajadusel laenas senjöörile raha. Ostis vajadusel senjööri vanglast välja. Toetas senjööri nõuannetega. Senjöör ülem . andis vasallile maad ja kaitses teda kohtus. Feodaalne hierarhia ehk lääne püramiidid. 1. kuningas (vlitseja) 2. suur feodaalid (hertsogid krahvid) 3. väike feodaalid (rüütlid kellel olid suured maad) 4. väike rüütlid rüütlid kellel olid väiksed maavaldused.
Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur läänistamise protseduur. Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) maa omanik. Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism läänikord (kitsamas mõistes). Läänisuhe oli lepinguline mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes.
Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur läänistamise protseduur. Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) maa omanik. Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism läänikord (kitsamas mõistes). Läänisuhe oli lepinguline mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes.
Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi – anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur – läänistamise protseduur. Lään (feood) – vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) – maa omanik. Domeen – kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism – läänikord (kitsamas mõistes). Läänisuhe oli lepinguline – mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes.
annaabi.ee 
