profaanehitised (turuhooned, teatrid, saunad jms). Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu. Hakati tähtsamaks pidama hoonetevahelisi kooskõlasid. Egiptuses asuva Aleksandria linna olevat kavandanud Aleksander Suur ise. Aleksandria ette Pharose saarele ehitati üle 100m kõrgune tuletorn. Hellenistliku maailma kultuurikeskuseks oli Pergamoni linn Väike-Aasias, mis oli tuntud oma heakorra poolest. Paremini on aga säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Hellenismiajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristoteles arvas, et maalikunsti ja skulptuuri eesmärgiks on elu jäljendamine ja see pakub inimesele naudingut. Tema arvates näitab väärtuslik kunst mitte seda, mis on vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just klassikalise ajastu kunsti. Ükski inimene polnud täiusliku kehaga, mistõttu ühendasid kunstnikud oma teostes erinevate inimeste täiuslikke omadusi
Tõlgenduse sünd ja areng 1. Mis on vanim Euroopas tekkinud kirjandus? Antiikkirjandus on vanim Euroopas tekkinud kirjandus. 2. Millal ja kus hakati kirjandust püsivalt uurima? Millele kirjanduse uurimisel keskenduti? Kirjandust hakati uurima hellenismiajal ehk 1. – 3. saj eKr. Püüti välja uurida teksti algupärast kuju, mis oli ümberkirjutustega kaduma läinud ning uuriti ka üksikuid sõnu ja nende tähenduse muutumist ajas. 3. Kellelt pärinevad renessansiaja tõlgendusteoreetilised seisukohad? Millised need on? Esimesed tõlgendusteoreetilised seisukohad renessansiajal pärinevad Matthias Flaciuse (1520 - 1575). Tema arvates on iga teos loodud kindlate reeglite järgi
kogunes sageli hiigelvarandusi. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Silmapaistvamaks zanriks kujunes hellenismiajal luule, mida soosisid Egiptuse jumalad. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleeme üle. Ei kadunud ka teater. Teater oli igas suuremas linnas. Jätkuvalt tehti uusi näidendeid, kuid ka kanti ette vanu. Enam ei eelistatud sügavamõttelisi ja tragöödilisi näidendeid, vaid hoopis komöödiaid. Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, kuid
küsimuses. (Sokrates, Platon, Aristoteles) 25 Milliste teemadega tegelesid kreeka filosoofid lisaks ideaalse riigikorra otsimisele? Nimetage kaks teemat. 26 Töö pildiga: Ateena akropol (ehitised, arhitektuuristiil, Perikles, arhitekt, rajamise aeg, jumalad) 27 Millised muutused toimusid riigivalitsemises hellenismiajastul polistega võrreldes? Tooge kaks näidet. 28 Milline uus kreeka kultuurikeskus kujunes välja hellenismiajal? Millega see tuntuse saavutas? 29 Millised olid kõige suuremad muutused kreeka kultuuris hellenismiajastul? Tooge kaks näidet ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 30 Miks peetakse Aleksander Suurt silmapaistvaks valitsejaks maailma ajaloos? Põhjendage vastust kahe näitega tema valitsemisajast. 31 Kes nad olid, millega tuntuks said? (Perikles, Philippos II, Homeros, Pindaros, Aischylos, Sophokles. 32 Tooge kaks näidet Vana-Kreeka kultuuri mõjust tänapäeva Euroopa kultuurile.
Pottsepakeraamika, Madalkuumus kunstkeraamika, Klinkertooted, Kivinõu, Shamott- tooted, Ajalooline fajanss, Peenfajanss, Portselan, Kuumuskindel keedunõu. N: Vaasid, nõud Kuppel - ümar, poolkaaretaoline katus. Kuppel ei nõua tugipiilareid ega kandepalke. N: Santa Maria del Fiore katedraal, Pant(h)eon Korintose stiil - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Teised kaks olid joonia ja dooria stiil. Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. N: Maison Carrée Nîmes'is, Zeusi tempel Ateenas, Helsingi toomkirik Mausoleum - on monumentaalne haudehitis.Mausoleumi nimetus on tulnud Kaaria satraabile Mausolosele Halikarnassoses 4. sajandi keskpaiku eKr püstitatud hauamonumendi järgi.
sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest, samuti ka filosoofe ja kirjamehi, kelles ta nägi traditsiooniliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Vana-atika komöödiale järgnes nn keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud väga vähe, üksnes fragmente. Iseloomulik oli koori rolli taandumine, koor laulis vaid vahelaule, millel ei olnud üldse seost sellega, mis toimus lavapeal. Tegevus muutus aga parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismiajal ehk uusatika komöödias domineeris olustikuline laad. Populaarsed olid nö stereotüüpsed karakterid, kes olid kas jämedad sõdurid, parasiidid, kokad, armunud noormehed, osav orjad. Sellele ei jäänud puudu ka stereotüüpsed süzeed hüljatud laps, pimedas võrgutatud tütarlaps, kellegi kangelase tagasitulek ja muu sarnane. Mulle on osaks saanud võimalus viibida Kreekas, 2300 aasta vanuses epidaurose antiikteatri asupaigas. Antiikteater on imeline akustikapärl, ükskõik kes
Näiteks: Ateena Parthenon, Hephaistose tempel Ateenas Joonia stiil- Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses, Korintose stiil- Korintose stiil oli kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Krüselephantiintehnika- Akropol- Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit.Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse.
teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani Erilise õitsengu saavutas hellenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika. Rooma ajajärk Rooma ajajärgul tekkis nn kirev kirjandus, mis rahuldas rahva suurenenud lugemishuvi Populaarsed olid rahvalikud seiklus- ja armastuslood (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios), tekkis karjaseromaan (Longose "Daphnis ja Chloe"). Kreeka mütoloogia Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr
Zeusi ja Hera tempel Olümpias Ateena Partheon Joonia stiil - Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Nike tempel akropolises Hera tempel Samose saarel Korintose stiil - Oli kõige rohkem levinud hellenismiajal. Korintose stiil sarnaneb Joonia stiiliga. Erinevus seisneb põhiliselt sambakapiteelides. Korintose stiili puhul kaunistab sambaid lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui Dooria ja Joonia kapiteelid. Zeusi tempel Olümpias Rooma/Pariisi pantheon
Eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. 20.Hellenismiaja ühiskonnas tekkisid võrreldes Kreeka polistega suurriigid ja linnad(väljaspool Kreekat,rikkad),rahvaarv kasvas hellenismiajastul,riikide eesotsas oli piiramatu võimuga monarh,tekkisid õukonnad,võeti palju eeskuju sama piirkonna varasematest valitsejatest,kaubandus elavdus,orjapidamine sai populaarsemaks,nüüd piirdusid linnade võimuorganite volitused ainult siseasjade korraldamisega.21.Muutsed hellenismiajal kultuurielus a)filosoofia-Juureldi rohkem inimest kui üksikisikud puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle.Kuidas saavutada õnn ja hingerahu ?(Epikuros-väitisd ,et inimest ei oota pärast surma midagi.Stoitsistlik-tark lepib saatusega ja vabaneb himudest.b)teaduses-Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks,Eukleides-tegi matemaatika kohta raamatu,geomeetria põhialused,Archimedes-kruvi.Astronoomid uskusid ,et maa on kerakujuline,maa ligikaudne ümbermõõt
ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam sltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus: a) filosoofias, b) teaduses, c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas saavutada nn ja hingerahu. Samuti tles niteks Epikuros, et jumalaid pole vaja karta. Teaduses - valdkondade tekkimine, snastati geomeetria phialused, usuti kindlalt, et Maa on kerakujuline, joonestati mitmeid Maakaarte. Kirjanduses - thtsaim zanr luule, ainet otsiti tihtipeale mtoloogiast.
kirjeldustele ja kuulub mükeene ajajärku. Trooja sõda on tõenäoliselt ajalooline sündmus ning leidis aset 13. või 12. saj. eKr. Lood Trooja sõjast kandusid edasi põlvest põlve mitmes eri variandis kuni eeposte kirjutamiseni. "Iliase" (e. lugulaul Ilionist) tegevus toimub Trooja piiramise kümnendal aastal ja kestab 49 50 päeva. Eepose sisuks on üks kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba eelnevalt tuttav. "Ilias" koosneb 15 700 värsist ja on hellenismiajal jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeka tähestiku tähtede arvule). Tegelasteks on mitmed rooma ja kreeka heerosed ja jumalad. Peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus (Kleis 1980:26). Kui "Iliase" ainestik on rohkem heroiline, siis "Odüsseia" ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse seiklused takasiteel koju Trooja sõjast kümme aastat peale selle lõppu. "Odüsseia" koosneb 12 000 värsist ja on samuti jaotatud 24 lauluks.
saartel. H. eeposeod esitasid rapsoodid kitaara saatel, nende värss seostus üleva stiiliga. Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks. Aleksandira + uusaja filoloogid on tegelenud nn H. küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H. teosed -> tähtis ajalooallikas -> viited kreeklaste ettekujutlusele oma minevikust kui ka nende kaasaja olustiku detailidele. Geograafiliselt on detailid üsna täpsed. Palju mütoloogilisi tegelasi, kuid tegu vaid fiktsiooniga. H
moraalifilosoofia algseimate ning kesiseimate küsimuste hulka. EETIKA AJALUGU Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt. Alustades sellega, millised voorused on kõlbelise elu aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi. Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine
aegadel ja pikas oma teravmeelsetes teostes Ateena demokraatiat. Järgmine ehk kolmas Vana-Kreeka kirjanduse periood hõlmab aastaid 330 eKr kuni 30 eKr ning on tuntud hellenismi ajajärgu nime all. See on aeg, mil leiavad aset Makedoonia Aleksandri vallutused, mis omakorda toovad Kreekas kaasa mitmeid muutusi. Ateena kaotab oma tähtsaima kultuurikeskuse rolli ning uueks keskuseks saab Aleksandria. Erilise õitsengu saavutas hellenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika ning milles hakati suuremat huvi tundma üksikisiku vastu. Sellega seoses hakkasid levima eelkõige lühivormid, nagu eleegia ning epigramm. Hellenismiajastu tuntuimateks luuletajateks olid Kallimachos ning Theokritos. Neljas ehk ühtlasi viimane osa Vana-Kreeka kirjanduse periodiseeringust hõlmab aastaid 30 eKr kuni 400 pKr ning see on Rooma ajajärk. Seda ajajärku iseloomustab Kreeka mineviku kummardamine
Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline
kultuuripärandit. 30. Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust? 31. Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat? Peamisteks teemadeks bütsantsi kunstis olid kiriku- ja keisrivõimu seose kujutamine ning usulised teemad. 32. Mis on kirjanduses cento? Cento on luuleteos mis on koostatud teiste autorite värssidest, mis on uude vormi ümber korraldatud. 33. Mis on koinee? Koinee oli AntiikKreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal kõigi kreeka keele murrete segunemsel. 34. Mis on majusklid ja minusklid? Majusklid suurtähed, minusklid väiketähed 35. Mis on modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned? Modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned: indiviidi tähtsustamine, uue (ja alternatiivse) otsingud, antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega. 36. Mis on palimpsest? Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 37
· Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. · Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. · Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. · Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. · Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. · Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. e. Idamaised mõjud: · Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. · Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. · Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. · Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. 2. Kristluse tekkimine ja levik: a. Jeesus: · 1
süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. (Aava 2003: 14) Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest (384-322), kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tema kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogika ning argumenteerimisoskus. (Aava 2003: 16-17) Hellenismiajal kujunes Vana-Kreeka väitlus- ja kõnekunstis välja kaks põhisuunda – atikism ja asianism. Väike-Aasia kreeka linnades läks 3. saj eKr moodi uus stiilisund, mis eelistas ilukõnet, hiilgavaid epiteete ja metafoore, mis hakati nimetama aasia suunaks. Atika suund kujunes 1. saj eKr ja seadis eeskujuks Demosthenese ning teiste 5.-4. saj Atika silmapaistvate oraatorite kõned, mis olid koondatud kümne Atika kõnemehe kaanoniks. Atikism taotles väljenduslikku täpsust ja konkreetsust
Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskajal. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku „Institutiones“ Cassiodorus on kirjutanud ka kroonka „Maailma loomisest“, kommenteerinud psalme ja käsitlendu usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8.Lääne-ja Ida-Rooma suurimad kultuurilised erinevused Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a riigivalitsemises. 9.Koinee- Antiik-Kreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka dialektide segunemisel. 10.Majusklid-suurtähed, tähed mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, nt ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist jäid majusklid kasutusele ehiskirjana. Minusklid-väiketähed, tähed mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4.saj m.a
tiibrõdu katust. Ka Tallinnas asub hetkel üks selline. Linnarahva jaoks oli olulisel kohal agoraa ehk turuplats, mille ümber paiknesid mitmed ühiskondlikud hooned ja templid. Ka Kreekas asusid elumajad üksteise kõrval. Sees on sammal õu, sinna avanevad eluruumid. Üheks põhiliseks ruumiks elumajades oli andron, mis oli meestele mõeldu ruum, kuhu naisi ei oodatud. Seal asus sisse ehitatud mööbel. Hellenismiajal, mis sai alguse 4nda sajandi lõpus eKr ja kestis kuni 1 sajandini eKr., on Kreeka laienenud ja nüüd ei ole enam nii tähtis emamaa, kuid ülemere keskused. Arhitektuuris on Idamaade mõjud. Kui Kaaria kuningas Mauseleum ära sureb, lastakse ehitada suur mausoleum ehk üksikhaud, mis on mõnes mõttes astmikpüramiid, mille tipus ongi püramiid. Linn on väga korrapärane ja tänavad on välja kujunenud. Antiik Rooma Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam riik
Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8. Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused? Vastus: Keel, rikkusevahe ja riided. Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Vastus: Oli antiikajal Kreeka ühiskeel. See tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunedes. 2 10. Mis on majusklid ja minusklid? Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana.
Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8. Millised olid LääneRooma ja IdaRooma suuremad kultuurilised erinevused? IdaRoomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Koinee oli AntiikKreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunemsel. 10. Mis on majusklid ja minusklid? Majusklid suurtähed, minusklid väiketähed. Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana.
parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin. Kujur Polykleitos mõõtis inimesi ning töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Tema ,,Odakandja" skulptuuri vaadates oli see madal jõuline figuur. Klassikalise ajastu kuulsaim kujur oli Pheidas, kes kujundas suure osa Ateena akropolist, lisaks maailmaime Zeusi kuju Olümpias. Hellenismiajal hakkas kunstnikke enam huvitama inimisiksus, tema individuaalne välimus ja tunded. Portreelahendused muutusid veenvamaks, valitsejaid idealiseeriti. Kujurite meisterlikkus kasvas, modelleerin muutus tundelisemaks, figuurid saledamaks, jõu asemel rõhutati graatsiat ja ilu. Esmakordselt oli alasti ka naine. Tuntud on Praxitelese Aphrodite ja Aphrodite (aka Venus) kuju melose saarelt. Maalikunst
85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile (,,Hekale"). Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid. Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjaseluule, mis tekkis hellenismiajal. Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion. 87. Mis on Anthologia Palatina? Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr ,,hõbedane ajajärk": 14117 hilise keisririigi ajajärk: 117476. 89. Keda nimetati philhellen'iks?
29. "Homerose küsimus" Juba antiikajal ei teatud H isikust suurt midagi. Kujutati pimeda raugana. (`Homeros' täh Väike-Aasia kreeklastel joonia murdes `pime'.) Arvatav eluaeg VIII saj. e. Kr. Arvatav elukoht Väike-Aasias Ioonia linnas Smürnas või Chiose saarel.(Sel saarel elasid eepilised laulikud homeriidid, kes väitsid end H-st põlvnevat.) Peisistratos (Ateena türann) algatas VI saj. H tekstide redigeerimise (lasi kirja panna). Hellenismiajal algas H tekstide teaduslik uurimine Aleksandrias. Poeemid numereeriti, tähistati Iliase laulud alfabeedi suurtähtedega (majusklitega) ja Odüsseia laulud minusklitega. Pole kindel, kas H oli tegelik autor või redigeerija ja toimetaja. Kreeka teadlased arvasid, et H oli ainult Iliase ja Odüsseia autor, varem arvati, et H kirjutas kõik kangelaslaulud (küklilised poeemid). Kuni V sajandini omistati H-le veel teisigi eepilisi teoseid. Osad omistasid talle ainult Iliase (keegi
kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr Agoraal ei otsustanud juristid, selline seisus puudus Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr) Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Põhiperioodid riigikorra järgi I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid. II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile
Kallimachose "Hekale" sarnaselt eeposele ,,Argonautika" müütlise sisuga lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa. Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika on karjuseluule, tekib kirjandusliku zanrina hellenismiajal. Tuntumad esindajad on Theokritos (pastoraalizanri rajaja), Moschus ja Bion Smyrnast. 87. Mis on ,,Anthologia Palatina"? Heidelbergi ülikooli raamatukogu järgi nime saanud vanakreeka luule antoloogia sisaldab peamiselt epigramme. Selle 16 raamatust ja 3700 luuletusest koosneva kogu kirjutasid keskaja 10. 13. sajandil õpetlased Kephalas ja Planudes varasemast ajast säilinud baasi põhjal. __________ 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega).
megaron · Megaron suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides · Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni VIII Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline
Ilukirjanduslik põhiteos: hellenismiaja ulatuslikem eepos Argonautika (4 laulu, 5835 rida), käsitleb argonautide retke ning Iasoni ja Medeia suhet Jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnet e kirjeldusele ja analüüsile 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika e pastoraal e karjuseluule Kirjandusliku zanrina tekib hellenismiajal Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion ,,Idüll": teos, mis kirjeldab elu idealiseeritud looduses (sageli karjuste ja põllumeeste puhkehetki) Korduvad teemad: elu, selle rõõmud ja kurvad hetked, eriti seoses armastuse ja sõprusega Sageli esineb siin karjuste laulu (ka lauluvõistluste) kirjeldusi Mõjud rooma luulele: Vergiliuse Bucolica ehk 10 ekloogi 87. Mis on Anthologia Palatina? Enamik epigramme on meieni jõudnud 10.-13
Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud Museionis tegutsesid ajajärgu silmapaistvaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased asjatundlikult kogusid, korrastasid, vajaduse korral ümber kirjutasid ja seletustega varustasid. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Hellenistlik kirjandus Silmapaistvaimaks žanriks hellenismiajal tõusis luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast, kuid lauldi ka karjuste armastusest maalilise looduse rüpes või ülistati valitseja perekonda
PÕHIJOONTES A.H TAMMSAARE ELU JA LOOMING , ,,JUUDIT" 7. ja 6. sajandil eKr hakkasid oma tekste kirja panema ka luuletajad. Esialgu nimetasid kreeklased luuletajaid eleegia- ja jambi- või laululoojaiks. Eleegiaks nimetati luulet, millele oli omane kaksikvärss, sisuks elulised teemad. Jambi puhul oli iseloomulik kolmik värsimõõt, sisult enamasti satiiriline. Paljude eleegiate eripära seisnes näiteks selles, et need innustasid sõdalasi võitlema. Hellenismiajal tuli käibele mõiste lüürika, mille all mõisteti muusika saatel lauldavat luulet: monoodilist (soololaululine) ja koorilüürikat, mille puhul lisandus tekstile ka tantsuline liikumine. Monoodiline luule oli tundelisema teemakäsitlusega ning erines ka vormilt. See koosnes salmidest e stroofidest. Igal poeedil kujunes välja oma meelisstroof, milles kasutati erinevaid värsivõtteid. Koorilüürika moodustasid matuse- ja pulmalaulud, laulud jumalatele, peolaulud
2) sammastik; samba osad - baas, tüves ja kapiteel; kapiteeli osad - ehhiin ja abakus 3) talastik ehk. antablemaan; talastik jaguneb kolmeks osaks - arhitraav, friis ja karniis, mille ülemises osas ongi siima. DOORIA JA KORINTOSE JOONIST VAATA ÕP. Kreeka ehituskunsti iseloomustus Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks Vana-Kreekas rajati palju templeid Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi
Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki.
neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki.
neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) – tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. Pontifex maximus – ülempreester, kelleks oli keiser. Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid – salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. Bacchuse müsteeriumid – Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine – lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki.
annaabi.ee 
