Kunsti liigid Arhidektuur · Sakraalarhitektuur pühamud(usuga seotud) · Profaanarhitektuur - elamud · Kindlustusarhitektuur - kindlusega ümbrisetud linnad Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 ...
Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst Margit Korbe Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................................. 2 ........................................................................................................................................................................2 2. ÜLDISI TEADMISI SIPPARIST......................................................................................................................3 3. TÄHTSAD SIPPARI AJALOOST KÕNELEVAD LEIUD............................................................................4 3.1. MONUMENDID....................
Skulptuur · Ehitusplastika · Reljeefid · Vabaplastika Materjalid: puit, klaas, jää, plastik, liiv, metall, pronks, vaha V.Timofeev Mati Karmin ,,Jahil" ,,Kalevipoeg" Malm Betoon, raudkivi 1899 1990
TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. B...
Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne. jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses.
See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul. Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid olid üsna realistlikud ja tihti dokumentaalse tähtsusega. Hea näide on Trajanuse võidusamba reljeefid (püstitatud Daakia vallutamise auks), Constantinuse triumfikaare atika reljeefid, Rahu altari reljeefid..
Skulptuurkunst süvendreljeef Reljeef Skulptuuriteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud Süvendreljeef Kujutis madalam pealispinnast. Kontuurid süvendatakse kujudesse, õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus Väga hästi kujutati reljeefidel loomi, aga ka inimeste kujusid Inimese ja loomafiguuride vahele oli lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut Päikesevalguses mõjuvad just süvend ja madalreljeefis valguse ja varju vahekord kõige paremini. Kunsti kõrgaeg 27001000a.eKr Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Vanas Egiptuses sät...
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse el...
1. Vaaraod ja jumalused ranged, suursugused ja üldistatud. Sünge ja üleinimlik toredus.Sfiniksid ja täisfiguurid tardunud, sirges positsioonis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus.Mõeldud eest vaatamiseks 2. Lihtrahvas ja loomad. Väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti puidust ja värvilised. · Reljeefid kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef), tihti eredalt värvilised, figuuride vahele lükiti hieroglüüfe. · Pinnakunst üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne individuaalseid iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Värvid ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid akunid. Ei püütagi edasi anda maailmas nähtavaid värvivarjuneid vaid arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet.
Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid,paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid
Kunsti liigid, alaliigid. ARHITEKRUUR:1)sakraalarhitektuur 2)profaanarhitektuur GRAAFIKA: 1)kõrgtrükk 2)sügavtrükk 3)lametrükk SKULPTUUR: 1)reljeefid 2)ümarplastika 3)vabaplastika 4)monomentaalplastika 5)ehitusplastika 6)pisiplastika MAALIKUNST: 1)õlimaal 29seinamaal 3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid. Kuulsamad megaliitilised ehitised: 4000.a vnune dolmen prantsusmaal, iirimaa poulnabronei dolmen, kromlehh inglismal stonehenge. Nim. 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias:s...
Egiptuse antiikaeg Kelly Solovjov Paikuse Põhikool 8.A Kunst Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid ja templid. Üldmulje templitest on monotoonne. Erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Püramiidid Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt
Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu
ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma
Prantsusmaal. See on nn. Pont Du Gard ( Gard´i jõe sild). Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- või kohtuhoonena. Hilisemate kristlike kirikute eeskuju. Skulptuur: 1. Skulptuure toodi Kreekast 2. Kopeeriti ( koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid) 3. Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris Portreed Ajaloolised reljeefid Esivanemate kultus, kodudes nende kujud Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul. Loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente – ka keiser Marcus Aureliuse rataskuju. Reljeedidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille ostas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu.
o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Chenonceaux´ loss [Seno(n)ssoo] Prantsuse-renessanss-skulptuur · Jean Goujon [Za(n) Gu'zo(n)] o Louvre'i fassaadi skulptorite autor. o Tema kuulsaim teos on nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" Pariisis. See on purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja ümber tõstetud. Seejuures paigutatiGoujoni reljeefid Louvre'i muuseumisse. Tänapäeval on kaev taastatud aga reljeefid on koopiad. Imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. · Germain Pilon [zer'mä(n) Pi'lo(n)] o Hauamonumentidele uue, renessansliku lahenduse andja.
inimesed terviklikkud, kuid siiski tardunud ja liikumatud. b) Jahistseene loomadesthoopis teistsugused, hoogsad ja loomulikumad. Kaastunnet avaldatavana on loodud lõvijaht;reljeefidel surmapiinades vaevlevad loomad. 10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (või joonista see) Maailmakuulus Mükeene lõvivärav koosneb ainult kolmest suurest kivimürakatest, millele toetuvad kaks nelinurkset kiviplaati, millele on tahutud reljeefid, kahe samba najale nõjatuvat elukat. 11) Iseloomusta: a) dooria stiil iseloomulik lihtsus, rangus ja tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüvi ahaneb veidi ülespoole. b) joonia stiil võrreldes dooria stiiliga on peenem ja õhellisem. Sambad olid peenemad, omas baasi. Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal
inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge lubja kristallid 10. Mitu aastat hiljem avati selle koopa koopia? 20 aastat hiljem 11. Kui pikad olid Lascaux koopa käigud kokku? Mitte üle 250 meetri 12. Mis loomi kujutati Lascaux koopajoonistel?
Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks. Kesklööv oli teistest kõrgem ja selle kõrges seinas olid aknad. Trajanuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See oli 30 m kõrge ja kunagi oli selle tipus Trajanuse pronksfiguur. Sambal oli 200m pikkune reljeefriba. Rooma reljeef oli realistlik ja dokumentaalselt täpne. Mõned reljeefid on siiski idealiseeritud. Sellised olid näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Palju tehti ratsamonumente ning
Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist.
VANAMESOPOTAAMIA KUNST VANA-MESOPOTAAMIA U.4000-600.A.E.KR. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. AJALOOLINE JAOTUS: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS...
kummardamine Y Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Y Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Y Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Y Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist Y Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega Y Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega
VANA-KREEKA SKULPTUUR VANA-KREEKA SKULPTUUR ON EHITISEGA SEOTUD RELJEEFID JA KUJUD NING VABAFIGUURID. KEDA KUJUTATI? Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI. Kolm perioodi ka skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr 1.Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees
3000-332 e.Kr. Egiptuses pidi kogu kunst näitama vaarao võimu ning uhkust. Suurteosteks olid Egiptuses püramiidid. 2. Mesopotaamias olid tähtsamaks skulptuuri ehitusmaterjaliks savi. See oli tollel ajal kõige kättesaadavam ning kõige kergesti leitavam. Veel kasutati Mesopotaamias ka sisseveetud kivimaterjale. Egiptuses kasutati aga enamasti kivi ja puitu, sest need olid neile hästi kättesaadavad ning nad oskasid neid ära kasutada. 3. Mesopotaamia skulptuuride reljeefid olid jutustava sisuga, enamasti olid reljeefid seotud ehitamisega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid (steele) ja vabafiguure. Ümarplastika ei kasutatud halva ning vähese materjali tõttu aga tehti kujukesi. Kujud olid kohmakalt kujutatud, aga ometi väga suursuguselt, tihti oli lisatud ka ornament ja kiri. Mesopotaamias domineeris reljeef. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest.
o Palverändurite kirik o Kesklööv on kaetud silindervõlvidega o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline transept o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega.
kindlustena · Pealt suuresosas lahtine · Tähtsal kohal olid sambad · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Templi sügavuses asus jumala kuju Templi kunstilisus · Egiptuse templid · Sfinksidest või mõjuvad väliselt jääradest moodustus rangetena pikk allee, mis · Templi seinu katavad kaunistab templisse värvikirevad viivat teed. hieroglüüfid ja · Ka seest kaunistasid reljeefid jumalate ning templi seinu ja valitsejate kujudega sambaid kaunid reljeefid, maalid ja hieroglüüfid. Püloon · sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks kaljutemplid · On tamplid mis on kas raiutud kaljusse või on
olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas, olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist. Constantinuse triumfikaar-valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle). See on kahtlemata üks parimatest rooma triumfikaartest, üldkompositsioonilt on see rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised, kuid enamus selle detailide st ja
korrapärasus on nii hästi tasakaalustatud, et kujud mõjuvad meile elutruudena, kuida samas kaugete ja igikestvatena. Pea Giza kuningate kalmistult, u. 2551- 2528 eKr. Lubjakivi, kõrgus 27,8cm, kunstiajaloo muuseum 6 See geomeetriline korrapärasus ja looduslike vormide täpse edasiandmise kombinatsioon on iseloomulik kogu egiptuse kunstile. Kõige paremini peegeldavad seda hauakambrite seinu kaunistavad reljeefid ja joonistused. Tõsi küll, sõna ,,kaunistama" vaevalt sobib kunsti kohta, mida pidi nägema vaid surnu hing. Need joonistused, reljeefid ja skulptuurid ei olnud tegelikult mõeldud kunsti nautimiseks. Nende ülesanne oli ,,elus hoida". Seal kauges ja sünges minevikus oli kombeks üliku surmapuhul saata koos temaga teise ilma ka ta teenrid ja orjad, kes ohverdati, et ülik saaks oma elu teispoolsuses alustada piisava kaaskonnaga. Hiljem hakati seda kommet kas
Romaani kujutav kunst. · Omapärane skulptuur ja maalikunst · Pärast iknoklastide võimuaega oli Bütsantsis taaselustunud maalikunst, mille teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi (Notre
Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Ramses II koobastempel Abu-Simbelis. Hatsepsuti hauatempel Deir-el-Bahris. Kuningate org fassaad Obeliskidega . Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Lehmalüps Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning inimeste ja loomafiguuride vahele pandi ka hieroglüüfe, et need seletaksid/täiendaksid kujutatut. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Ehnatoniaegne kunst Uue riigi ajal esimene katse muuta kunsti traditsioone toimus vaarao Amenhotep IV e. Ehantoni ajal
Klassikasel ajajärgul toimusid Kreekas kõige suurejoonelisemad ehitustööd. Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk akropolidele. Iga tempel oli pühendatud jumalatele, kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile
Trajanuse foorum vasemas nurgas Venus Roomas. 2. saj. e.m.a. Genetrixi tempel. 1. saj. e.m.a. Makett. Rooma monumendid. Tituse triumfikaar. 81. m.a.j. Tituse triumf. Reljeef Constantinus Suure võidukaarel. triumfikaar. 315 m.a.j. Marcus Aureliuse Trajanuse sammas. 113 Reljeefid Trajanuse ratsamonument. 161- m.a.j. sambal. 180 m.a.j. Rooma mausoleumid. Caecilia Metella mausoleum. 30 e.m.a. Caius Cestiuse Augustuse mausoleum mausoleum. u. 12 1. sajandil m.a.j. e.m.a. Makett.
arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi.Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. 10.sajandi lõpul valmis puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.sajandi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri.Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. Tavaline oli relfjeefide paigutamine portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks
suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt. Seda poosi ei kasutatud oskamatuse pärast, vaid see näitas pigem kujutatava tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini. Objektide vahele paigutati ülevalt alla loetav piltkiri- hieroglüüfid. Perpektiivi ei tuntud
dünaamiline, nõtke, liikumine. Valitseja Gudea ajal loodi muljetavaldavaid elusuuruses dioriidist kujusid, mis olid ülimalt ametlikud, kuid neis valitses suurepärane tasakaal loomutruu kujutamisviisi ja abstraktse skulpturaalse mahu vahel. Needsamad jooned avalduvad ka Hammurapi ajal. Pilt: ASSÜÜRLASED (domineerisid Mesopotaamias u 1000 - 610 e.m.a). Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Nende kunst oli ka väga militaarse iseloomuga. Kunstis ülistati piiramatu võimuga monarhi. Erinevalt Mesopotaamia rahvastest oli neil võimalik kasutada materjalina rohkem kivi. - sealt ka kivisse raiutud reljeefid mis saavutasid ülima täiuslikkuse kuningas Assurbanipali Ninives asuvas palees. Kujutised reljeefidel mõjuvad loomulikult. Assüürlaste lossidest on leitud fantastiliste olendite kujusid (tiivulised lõvid, viiejalgsed
seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Vana patriitsi portree Cicero büst e. rinnakuju Julius Caesar Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefid Trajanuse sambal
· Tuvi pühavaim On olemas ka motiivid, mis illustreerivad mõnda kohta piiblist. Kõige tuntumad ikoonid on rist ja ülestõstetud kätega inimene ehk palvetaja. Piibli tegelased meenutavad veel inimesi, mis siis, et on kohmaka võitu. Kuid neil on suur tähendus, sest just nendest sai alguse uue ajastu kunst. Välditi skulptuure, kuna kardeti sarnasust paganlike religioonidega. Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage. Vormilt on need reljeefid nagu roomlastel, kuid ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus tehti arusaadavaks tinglikult). Kirikuehituse algus. Mosaiigid
· paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad · nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud rohkem elavust ja värskust kui Fontain. Koolkonnas · imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng · osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis
loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki Augustuse kuju puhul. olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Maalikunst: Maalikunst: Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. kujutati olendeid moonutatud mustade Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus
Üks suurimaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi:
Väljakaevatud tsikuraadi jäänused Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast (sumerid). Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pü- hendatud tempel. Hoone on ehita- tud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmat- tidega. Seintes olid nn. "nutuavad" et võimalik veeaur ära juhtida ja rennid vihmavee jaoks. Vana-Mesopotaamia kujutav kunst · Juhtivaks alaks olid skulptuurid ja reljeefid · Kunagise Mesopotaamia aladelt on leitud hulaliselt keraamikat · Inimkeha proportsioonid olid tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri
eespool, rusikasse surutud käed tihedalt vastu külgi, või rinnal. Nägudel mängleb võimukus, salapärane pisut üleolev naeratus ning pilk on suunatud kaugusse. Egiptuse skulptuurid on otse eest vaatlemiseks. Figuuride proportsioonid on loomulikud, kuid hoolitud üksikasjadest. Skulptuurid lihtrahvast olid palju vabamad ja elavamad, tihti puidust ja värvitud. Reljeefid Esined madalreljeefe ning ka süvendreljeefe. Reljeefid olid tihti eredalt värvitud. Inimese- ja looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Sellised Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Maal ja maalikunsti omapära Maalis valitseb samasugune üldistamine ja stiliseerimine. Kasutatakse taas egiptuse poosi. Värvid ei väljenda täpselt loodust, kuid on kaunid. Arvestati peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet.
Ümber kogu hoone kulges ühe-või kaherealine sammastik (Reegli järgi oli pikemal küljel sambaid kaks korda rohkem, kui otsaseinas ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17) Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas) Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut.
ja kõrge, tipus 4-hobuse rahkend. *Aleksandria tuletorn-asub Aleksandrias, ehit 3. saj eKr. KREEKA SKULPTUUR-1.) arhailine-*Kouros-meesterahva kuju, Kore-naise kuju.*pole teada autoreid * arhailine naeratus 2.) klassikaline ajastu *klassikaline näotüüp *Polykleitos-"Odakandja", mõõdistas inimese, pani paika iluideaali * Myron- ,,Kettaheitja", sportlased, säilinud marmorkujud, kuigi oli pronksimeister, annab edasi keha dünaamilisust. *Phudias- Parthenoni reljeefid, ateena pronksikuju akropolil. * Praxiteles* marmorimeister, aphrodite oli lemmik, keda kujutada. 3.) Hellenistlik ajastu* Lakooni grupp* Milose veenus, klassikalises stiilis *toretsev, ülepakutud,realistlikum klassikalisest ajastust. KREETA VAASIMAAL- veini,maitseainete ja lõhnade hoidmiseks. 1.) akrvaariumistiil-erineva kujuga, heledal põhjal tume kujundus, kujut mereloomi 2.)paleestiil-amfora-ülalt kitsas, alt lai, geomeetrilised kujundid 3
kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Vana-Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates.
savikujukesi,pitsatsilinder,kivi sfinksid, hauakambrid jne on leitud? sambad Kus kasutati Ehitistel, vabafiguurid, Templid, hauakambrid, kivisammastel, lossiväravate ehitistel, arhitektuur skulptuure? juures “valvuritena” Kompositsiooni Tavaliselt valitseja kõrgemal Ühendati inimese ja mõne kui alamad. Reljeefid looma kehakuju. eripära: külgvaates Skulptuurid on määrtud otse eest vaatamiseks Isikupära Suurusega rõhutati valitseja Varaode pilk suunatud üle tähtsust ja erandlikkust , kõigi ja üleolev naeratus. Ei rõhutamine: kõrvale jäeti isikupärased hoolitud individuaalsetest
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole
Maria Laachi kloostrikirik-selle eeskujuks oli Cluny kiriku arhitektuur(eri kõrgusega tornide hulk) Romaani stili profanaarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused.Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid.paigutamisel üritati arvestada ooduslikke tingimusi-järske mäenõlvu,veekogusid. 29 10 saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu vaid kannatuse tundeküllane väljendamine.Paljudes euroopa osades hakati looma arhitekruuriga seotud skulptuuri.Enamasti reljeefid kiriku fassadidel. Mõnel juhul võeti eeskujuks Rooma triumfikaari.Reljeefide paigutamine tavaline portaali külgedele(palestikule) ja selle kohale,ümarkaarsele viiluväljale(tümpanonile).Reljeefe ka siseruumis(piilarite kapiteelidel).Reljeefid polnud mõeldud lähedalt vaatamiseks.Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe kuna kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Romaani stiilil eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid ja imede
Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Gooti stiil: Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Renesanss: Tuntud on ka tema Pariisi Süütute kaevu reljeefid. Seda kaunistavad graatsilised veekruusidega nümfid. Iga figuur on kujutatud erinevas liikumises, pea kergelt ühele poole keha teisele poole pööratud. Rütmiliselt voogavate riidevoltide alt võib kergelt aimata keha. Klassitsism: 3. Tähe võidukaar Pariisis Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal , et ülistada keisri ja tema armee sõjalist vaprust. Tööd kestsid ligi 30 aastat kuna vahetati arhitekte ja muudeti plaane. Kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
