Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks.
Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida Euroopa ehk Bütsants" Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a Skisma ( ida ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone ,,Haridus" Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. ,,Viikingid" Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega. Kõige suuremad viikingite linnad asuvad Taani ja Põhja-Rootsi
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia ...
On katkendlikult säilinud, sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3951453 Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoonid Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline
Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja
Empoor rõdutaoline ruumiosa. Liseen seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik Liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Tambuur Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Ikonoduulid ikoonide pooldajad. Ikonoklastid pildieitajad. Ikoon usulise sisuga pilt. Ikonostaas ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Nimbus pühasära. Enkaustika vaha segamine värvidega(värvipigmentide).
Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone.
Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone.
Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad antiik- ja uusaegsetest piltidest. Ümberpööratud perspektiivi puhul hargnevad paralleelsed sirged üksteisest sügavuse suunas, olulisemate objektide esiletoomiseks. Kuldsed toonid, hingelisus, salapära, käte ja näo kontrastsus. Ikonostaas on pildisein, eraldas kooriruumi kogudusest. Ikonoduulid on ikoonide pooldajad, ikonoklastid vastased. Ravenna kirikute mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad, riided toretsevad, pead väikesed, kuid silmad suured, tihedas reas, tasapinnalised, tausta pole püütud kujutada. Mosaiigis kasutatud värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi. Kristlust käsitleti mitmekesisemalt, keisrikultus taandus. Tarbekunst oli väga rikkalik, kallid materjalid ja keerukad tehnikad.
„Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a – Skisma ( ida – ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone „Haridus” Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. „Viikingid” Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega. Kõige suuremad viikingite linnad asuvad Taani ja Põhja-Rootsi
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. IKOONID Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID
5. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. 15 saj jäid Bütsantsialad islamiusuliste türklaste võimu alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, seetõttu nad hävitasid Bütsantsi kunstipärandit ( st pole enam seda eriti järgi). Ikoon- usulise sisuga pilt. Usuti, et ikoonidel on võime teha imet ja usklike aidata. Ikoonidel kujutati märtreid või teisi pühakuid. Seina kus ikoonid rippusid nim. Ikonostaasiks. Ikonodueelid- ikoonide pooldajad, neisse uskujad. Ikonoklastid- mitte pooldajad,lähtusid samadest põhimõtetest, mis islamlasedki.
Oli Ida-Rooma järglane. 16) Mis teeb Hagia Sophia nii monumentaalseks. Sest kaeti kuplitega neljanurkse ruumi. ( Hästi rikkalik ja kallis ehitis oli) 17) Mis on tsentraalehitis? Kõik punktid on keskpunktis ühe kaugusel. 18) Mis kujuga on San Vitale kirik Ravennas? 8-tahuline- 19) Mis on ikoon? Pühapilt, mingist sündmusest või pühakust. ( kasutusel peamiselt õigeusus.) 20) Mida väljendas sõda pildi pooldajate ja pildi eitajate vahel? Pildieitajad on ikonoklastid. Väitsid, et ei saa kujutada, sest ei tea milline välja näeb. 21) Kuidas nim. kirikute ikoonidega pildiseinu? Nim. ikonostaasideks. 22) Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? Milline sündmus katkestas vene kultuuri arengu? Kujunes 9-10 sajandil. Katkestas mongolite sissetung. 23) Milline linn sai 14 saj. Venemaa keskuseks? Moskva 24) Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Kreekast 25) Nim. kaks tuntumat ikoonimaalijat. Võrdle
langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ülekaalu Pühapiltide valmistamine ja austamine taastati, kuid palju varasemat kunsti oli hävinud Teosed
San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha
Kujutatud on ettevalmistusi sõjaks ja ka kurikuulus Hastingsi lahing. 10. Mis on gooti kujutavas kunstis kõige silmapaistvam? Kirjelda seda! Klaasimaal e vitraazikunst, millele oli kujutatud piiblilood 11. Tead, mis on basiilika ja oskad joonistada basiilika põhiplaan (kolme lööviga)! 12. Seleta mõisted: 13. 14. Piilar lage või kaart kandev tugipost. 15. Lööv sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Basiilika löövideks jaotuv hoone. 16. Ikonoklastid pildieitajate liikumine, püüti hävitada inimesi kujutavaid teoseid. 17. Tsentraalehitis ehitise äärmised punktid on keskpunktist ühekaugusel. 18. Roidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis koosneb teravkaarroietest. 19. Vitraaz - läbipaistvast materjalist kunstiline kompositsioon. 20. Fiaal kaunistavad tornid. 21. Päiskivi võlvi siile ühendav kaunistatud kivi. 22
vasallide üle juba esimesel senjööril võimu ei olnud. 9. Bütsants. Kirjeldage Bütsantsi keisririigi ülesehitust keisri positsioon Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis keisrile ainult nõu anda. Keisrile allusid mitmesugused ametkonnad ja nendes oli kindel hierarhia. 10. Nimeta sinu arvates keiser Justinianuse valitsemisaja (527.-565.a) kolm peamist saavutust 11. Ikonoklastide ja ikonoduulide tüli põhjus Ikonoklastid väitsid, et ikooni kummardamine on nagu ebajumala kummardamine ning see astub vastuollu Piibli keeluga valmistada jumalast kuju või pilti. 12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13
Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja tagasihoidlikud. MAALIKUNST: maalikunstis on languse ja tõusuajad ning tänu sellele on seda säilinud katkendlikult. Seda on palju hävitatud, sest islamikunstis ei tohi inimesi kujutada. Bütsantsis oli võitlus kunstipooldajate (ikonoduulid) ja kunstivastaste(ikonoklastid) vahel. 8.saj. alguses saavad võimule ikonoklastid, hakkavad kunsti hävitama. Keiser pooldab, sest kloostrid olid rikastunud ja nii sai nende vastu võidelda.9.saj. keskel saavad taas ikonoduulid võimule, algab pühapiltide tegemine, pildid on au sees. Maalikunsti on vähe säilinud bütsantsi aladel, rohkem on venemaal ja põhja-itaalias(ravenna kirikutes bütsantsi mosaiigid poliitilise ja usulise sõnumiga). Keiser on kultusobjektiks,sest ta juhib riiki ja kirikut.
Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad.Leon III pooldajad (730. a keelustas ikoonid). · Ikonoduulid ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise). Kultuur · Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. · Antiikeeskujude austamine, arendamine. · Harmooniline tervik. · Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj 2) IX saj II pool, pärast kodusõja lõppu Kujutav kunst · Mosaiik ja fresko
Põhiplaanilt meenutab võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit. Suur kuppel oli keskel ja neli väiksemat äärtes. 2.Mida tähendavad mõisted "Liseen" ja "petik"? petik: liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid e petikud. Liseen: kitsad püstribad, mis liigendavad seinu BÜTSANTSI MOSAIIGID 4.Pildikummardajad(usulise sisuga piltide pooldajad) on IKONODUULID Pildirüüstajad(usulise sisuga piltide vastased) on IKONOKLASTID Seega tähendab IKONOKLASM ikoonkunsti 5.Ikoonidel ehk pühapiltidel kujutati tavaliselt PÜHAKUTE MÄLESTUSPILTE, kõige sagedamini aga MAARIA JEESUS LAPSEGA 7.Millele ikoonid maaliti? Maaliti kokku liimitud laudadest tahvlile 8. Ikoonid maaliti algul ENKAUSTIKA tehnikas, kus värvide sideaineks oli KUUM VAHA, alates 8.sajandist kasutati TEMPERA värve, mis segati MEE; MUNAVALGE VÕI MÕNE MUU ORGAANILISE SISEAINEGA VANAVENE ARHITEKTUUR 10. Mis on ikonostaas
portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud
· Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. · Preester Piiskob pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. · Klooster munkade ja vähesel määral nunnade moodustatud kogukond · Ikonoklastid ikoonide purustajad, kes pidasid ikoonide austamist ebajumala kummardamist
Enamasti Kristuse ema Maarjat lapsega. 15. Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Seda nimetatakse ikonostaasiks. 16. Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel? Kuidas viimaseid Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema nimetati? täielik teotamine ja suur patt. Pildieitajad-Ikonoklastid 17. Otsi ja lisa tööle ikooni näide Vladimiri Jumalaema ikoon (11.sajandi lõpp või 12. sajandi algus) (Pilt võetud: http://www.taskutark.ee/m/wp- content/uploads/sites/2/2015/01/B
Nelinurkne õu, mida ümbritsesid kahekorruselised ehitised. Ehitiste keskel asus nn. koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele. Mosee-pühakoda (hakati ehitama 7. Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille keskel kaev, ühel küljel suurem madal saal, mis on sammastega jaotatud löövideks. Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt Ikonoduulid Ikoonide pooldajad Ikonoklastid Ikoonide vastased Ikonostaas kooriruumi ja kogudusele mõeldud kirikuosa vahele jääv sein, mis kaetud ikoonidega Petik lame süvend arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa
BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku
Pea- Konstantinoopoli patriarh Pea- Rooma paavst Keskus- Konstantinoopol Keskus- Rooma Püha vaim lähtub isast Püha vaim lähtub isast ja pojast Abielu keeld vaid kõrgvaimulikel Abielukeeld kõigil vaimulikel - ikonoduulid ( ikoonide austajad, ikooniteenijad, nende arvates pühapiltide ehk ikoonide austamine lubatud) ja ikonoklastid (ikoonide mittelubajad, ikoonipurustajad, 730. a keelab keiser Leon III ikoonide kummardamise- väidab, et ebajumalakummardamine, ilmselt mõjud islamist, kus jumala jt kujutamine keelatud) 8. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu.
Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest. Bütsantsis kasutatakse erilist klaasisegu- SMALDI. I perioodis populaarsed keisrinna ja keisri temaatika (Theodora ja Justinianus) TL nr 4: Rooma stiil kujunes 10-12 saj. Gooti stiil 12-16 saj
-11. saj 3. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Maal: Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel
Maadeavastuste käigus õppisid inimesed tundma erinevaid taimi ja loomi.Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas.Varauusajal muutus oluliselt majanduskorraldus, eelkõige muutused kaubanduses,tööstuses ja edaspidi põllumajanduses. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Euroopasse.Peamiselt tõi Hispaania kulda ja hõbedat oma Ameerika-valdustest.Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse ja Lääne- Euroopas oli põllumajanduse areng väga intensiivne. b)ikonoklastid ja ikonoduulid *Ikoonid(kr ikonos- kujutis) on pühad pildid kus kujutati peamiselt Kristust ja neitsi Maarjat(Jumalaema). Kujutati ka kohalikke päritolu inimesi, kes oma tegevuse tõttu pärast surma pühakuks kuulutati. Ikoon esitas kiriku õpetust *730 keelas keiser Leon lll ikoonide kummardamise *ikonolastid- ikoonipurustajad leoni pooldajad *ikonoduulid- ikooniteenijad e ikoonide austajad Ikonoklastid väitsid,et ikooni austamine võrdub ebajumala kummar-
kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks.
Kuidas viimaseid nimetati? Usulise sisuga piltide pooldajad pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks ja tihti kaasnes sellega usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Pildieitajad lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Nende arvates olid Jumal ja kõik pühad nähtused ülemeelelised, järelikult nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil on sel juhul nende pühaduse teotamine. Pooldajad ikonoduulid Eitajad ikonoklastid Mis on ikoon? Usulise sisuga pilt Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Et need võivat imet teha ja usklikke aidata Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? ikonostaasid Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike? Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? 9.-10. sajandil 10. saj. lõpul astus Kiievi vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga
Idas ei kehtinud vaimulike abielukeelt, seda nuti ainult krgvaimulikelt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Pha Vaim lhtub isast, paavstid aga kinnitasid, et Pha Vaim lhtub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide
- Kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal. - Mitu kirikut Ravennas San Vitale. - Sisearhitektuur sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne - Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis. Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid - Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise. - Usulise sisuga pildid ikoonid. Usuti, et need teevad imet. - Pildieitajad ikonoklastid, arvasid et pühad asjad on nähtamatud, tähtsam oli pühaduse teostamine. Need muutusid riiklikuks poliitikaks. - Näited: Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline ja poliitiline. Kõikvõimas keiser. - Figuurid on saledad ja pikaks venitatud. Väikesed näod. - Ikoonimaal mälestusportreed. Kasutati temperavärve, mida segati muna või meega. Maalialuseks laudadest tahvel. Kõige levinum Maarja lapsega. Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid
Vasco da Cama-avastas meretee Indiasse 1498, sõites ida poole. Americo Vespucci-saadi aru, et on avastatud uus manner Ameerika. Fernao Magalhaes-Hispaania teenistuses portugaallane,tegi ümbermaailmareisi 1519- 1522.Tapeti pärismaalaste poolt Filipiinidel. Negatiivsed tagajärjed-süüfilis, malaariat peeti alguses kartuli süüks. Positiivsed tagajärjed-toodi euroopasse kartul, tubakas, mais, tomat. Väärismetallide sissevedu euroopasse. 2.ikonoklastid-e.ikoonipurustajad, keiser Leon 3(keelas ära ikoonide kummardamise) ja tema pooldajad, Ikonoduulid-ikoonide austajad Pilet 3 1.Renessans ja humanism. Levik euroopas 16. saj. Uus maailmavaade, ühiskond edukas, edusammud loodusteaduses, jumala asemel tähtis inimene, eeskujud antiikajast, ka kolmas seisus e. Kaupmehed rikastusid, humanism e. Ilmalik haritus, vastandus teoloogiale.Vabaneti usulisest maailmavaatest.LEVIK EUROOPAS-prantslane Erasmus Rotterdamist, ,,Narruse
Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
9. saj hakkab levima nn viiskuppelkirik, kus põhiplaan on ruudukujuline, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Kõrvalkkuplid paiknevad madalamas hoone osas ja keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Maali- ja mosaiigikunst Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri: 1) ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt(vaimulikud ja mungad) 2) pildi eitajad e ikonoklastid. Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine. (sõjaväelased) nendevahelises võitluses hävis palju pilte; riik toetas kord ühtesid, kord teisi. Varase Bütsantsi kunsti kuulsaimaid näiteid on Rovenna kirikute mosaiigid. Peamiselt on kujutatud keisreid. Figuuri on saledad, pikaksvenitatud ja ohtralt riietega kaetud. Näod on väikesed, silmad sured ja karmi pilguga. Inimesed seisavad tihti tihedas reas ja nagu hõljuvad õhus. Neid ümbritsevat ruumi ei ole püütud kujutada
Seinamaal Bütsantsi maalikunst Arengus vahelduvad Maalikunsti on säilitatud katkendlikult, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates õitsengud langusaegadega 15.sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla, kuid islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mistõttu on isegi Bütsantsi kunstipärandit hävitatud Võitlus kujutava kunsti Ikonoduulid pidasid Ikonoklastid lähtusid Ikonoklastide seisukohad 9.sajandil said ülekaalu pooldajate ja vastaste ikoone pühadeks põhimõttest, et pühade muutusid riiklikuks uuesti ikonoduulid ja vahel objektideks. Nad uskusid, asjade kujutamine pildil poliitikaks 8.sajandi pühapiltide valmistamine et pildid võivad imet teha on nende pühaduse alguses
o Mosaiigid Ravenna kirikutes · Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj
Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja. Suur idamaade kultuuri mõju. Ristiusk lõhenes õigeusu ja kaotiliku usuks. Arhitektuur Kirikud peamiselt tsentraalehitised 6. saj ehitati Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik. Bütsantsi mosaiigid,seinamaalid,ikoonid Islam on palju hävitanud, ka ikonoduulid(piltide pooldajad) ja ikonoklastid(pildieitajad). Kunst erineb antiigi omast(figuurid saledad,pikaks venitatud.) Kehavorme ei ole näha,toretsevad riided, Näod väikesed,silmad suured ja karmid Figuurid tihedas reas Ei taotleta looduslikke värve ega ümbritsevat ruumi Ei kujutata konkreetset sündmust vaid igavikulist Jeesust kujutatakse võimukana. Ikoon Kanooniline Keha tõrjumine Ümberpööratatud perspektiiv Kuldne taust Vanavene kunst Kreeka kultuurist mõjutatud,bütsantsist mõjutatud.Venelased on üle võtnud
Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka
jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et toetuti aniikautorite teostele, need tänapäevani säilinud tänu bütsantsi ümberkirjutustele, need viidi kooskõlla ristiusu põhimõtetega. Bütsantsis oli varakeskaja kultuur kõrgemal tasemel kui lääne-euroopas, sest lääneeuroopa antiikkultuur suuresti hävis rahvasterändamise tõttu, germaani hõimudele polnud see väärtus ja nad purustasid selle. Ikonoklastid ütlesid, et ikooni austamine läheb vastuollu Piibliga. Idas oli see põhilisem, sest ka islamis samalaadne keeld ja nad said sealt mõjutusi. IDASLAAVLASED Sarnaselt germaanlastele on samuti indoeurooplased, nagu germaanlaste puhulgi saab välja tuua algkodu. Germaanlaste algkodu asus Reini ja Doonau vahel, slaavaste algkodu asus Mustast merest loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal. Väljarändamine hakkas slaavlastel sajand hiljem kui germaanlaste puhul, seega viiendal sajandil
Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus
Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus
islamimaad vallutavad pool bütsantsi. suurin vahe islami usu ja kristluse vahel on see, et pole lubatud islamlastel kujutada elusolendeid. 8. sajandi aguses keelustatakse ikoonimaal. sellega ei taha leppida õigeusklikud ja mungad kes neid seal maalinund olid. seetõttu on vanem ikoonimaal enamasti hävinud. uuesti lubatakse ikoonimaal kui tule makedoonia dünastia. pärast seda ei tekkinud enam probleeme ikoonmaali lubatavusega. Seda perioodi nimetetekse pilditüliks, 8.-9. sajand. ikonoklastid olid ikoonmaali vastu ja ikonoduulid pooldasid ikoonmaale. ikonoklastid hävitasid ka maale, sealt tuleb ka see, et maalide hävitamist nimetatakse ikonoklasmiks. ikonoklastid arhitektuuri ei puutunud. 8. sajandil pilditüli ajal kaob ära enkaustitehnika, kuna see on kallis, pöördutakse tagasi temperavärvide juurde, kus kasutatakse sideainena muna või näiteks mett. ikonostaasid on tavaliselt kiriku idanurgas, altari läheuses. see on ikoonidega kaetud sein,
selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See nähtus on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste ja teiste rahvuste väljakujunemisega. BÜTSANTSI KUNST - IKOONIMAAL Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja selle vastaste vahel. Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Tihti kaasnes sellega usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Pildieitajad (ikonoklastid) lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki - Jumal ja kõik pühad nähtused ülemeelelised, st. nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil sel juhul nende pühaduse teotamine. Ikoonimaal - ikoonide traditsioon ja tehnika oli lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest. Nende eeskujul hakati maalima mörtrite ja teiste pühakute möletuspilte. Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. sajandist
e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. · Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. b. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): · Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. · Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. · Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst: · Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. · Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja
Süleiman oli aga liiga uhke ja ei tahtnud, et keegi teine toetab tema mosee ehitamist. Ta lasi kalliskive kasutada nagu tavalist ehitusmaterjali ja need müüriti minareti sisse. 4 minaretti ümber siseõue. 30. Hagia Sophia mosaiik 11 saj. Justinianus IX ja Zoe. Keskel on Kristus. Ikonoklasm e. pildirüüste. Icon on kreeka keeles pilt. Ikoon on kummardatav pilt. Ikonoklasm toimus 726(9)843. Eesmärgiks oli hävitada kõik elusa kujutused. Elusa kujutamise poolt olid ikonoduulid ja vastu ikonoklastid. Miks olid elusa kujutamise vastu 1) religioosne aspekt. See on Jumala madaldamine, labastamine, alandamine. Seotus paganlusega. 2) Maine aspekt. Basileus (tugev maine valitseja) oli elusa kujutamise vastu. Ta tahtis et rahvas oleks vähem usklik ning maksaks talle makse, selle asemel, et kloostritesse rikkuseid tuua. Rahval oli ükskõik, kellele nad maksavad. Kloostrid olid tollal väga rikkad. Kloostrite ehitamine keelati ja paljud kloostrid sekulariseeriti ilmalikustati. 843
saj Sant' Appolinare in Classe kiriku apsiidimosaiik. Ravenna 6.saj Kristus maailmavalitsejana. Katedraali apsiidimosaiik Cefalus (Itaalia) 12.saj Pilditüli 8.-9. Saj: pilditüli ikoonide pooldajate (ikonoduulide) ja eitajatega(ikonoklastide) vahel. Ikonoklastid väitsid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on ülemeelsed ja kujuteldamatud. Ikoonimaal-temperavärvid: segati kokku munavalge, mee või muu org. ainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel Kuulasim teema: Maarja Jeesus-lapsega Pehmejoonelised, ümarad näod; käed on kehaga kontrastis;
Kirikud olid tsentraalehitised; ringi,ruudu,võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujulised. * Hagia Sophia katedraal. Minaretid tornid moseedel. * San Vitale kirik 8 nurkne. Tähtsal kohal olid mosaiigid. 9 saj. hakati ehitama 5 KUPPEL kirikuid. Hilisbütsantsi kirikud on tagasihoidlikumad. 16.Bütsantsi maalikunst ikoonimaal Maalikunst ise on vähe säilinud. Bütsantsi kunsti elushoidjaks oli vene kunst. Usulised pildid ikoonimaalid. Ikonoklastid pildieitajad ja ikonoduurid pildi pooldajad. Inimkäsitlus oli hoopis teistsugune figuurid saledad ja pikaks venitatud. Riiete all keha välja ei paistnud, riide materjali luksusele pööratakse erilist tähelepanu; silmad on ilmekad. Koloriit kuld, rohekad toonid. ''madonna'' motiiv. * ''Maarja Jeesus lapsega'' Enkaustika tehnikas algselt, alates 8. sajandist temperavärvidega värvimullad segati munavalge, mee või muu orgaanilise sideainega
Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 – 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon – pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid – ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone.
annaabi.ee 
