asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale. Nad pidid järgima kloostri rangeid reegleid. Näiteks munkadel oli naissoost isikutega suhtlemine keelatud. Sinna alla käivad ka munga ema ja õde. Kuulekal mungal ei tohtinud olla raha, raamatut ega muud eset. Kõik mida munk omas, pidi kuuluma kloostri omandisse. Mungad pidid järgima põhikirja, mille kohaselt pidid nad aitama vaiseid
kasuks. Aadliperede võsudele oli see sõjakunsti kõrval pea ainus alternatiiv. Esimene mungaordu Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480 u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus munkade puhul väga oluliseks ka elatumist oma enda käte tööst. Peale selle nõudis mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril
Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Ta otsustas otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha, ning poiss jääb mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia, tänu sellele samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest. Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust: 1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv
Seal töötasid nii talupojad kui ka mungad. Eeskujuliku põllumajanduse ja karjakasvatuse arendamisel oli kloostritel suur osalus. Mungad olid osavad ka muudes töödes. Nad tegid ilusat käsitööd, tegutsesid ehitajatena, maalikunstnikena, muusikutena. Keskaja kloostrites peale töö- ja teiste ruum. Mungad uurisid hoolega vanu kirju, kirjutasid neid ümber ja märkisid üles ka oma aja sündmusi. Kuid munkade ja nunnade elu ning kloostri sisekorraldus oli keskajal üsna erinev, kuigi oli tehtud katseid kloostri elu ühtlustamiseks. Lääne Euroopas olid tuntumad kloostrireeglid püha Benedictuse omad. Nende reeglite kohaselt oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja dissipliin. Ei tohtinud uhkustada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli lahti öelda isekusest ja loobuda kõigest isiklikust ning alluda kloostriülemale ehk abtile. Kloostrielu ei pidanud olema ülemäära karm
1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Looming Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 "Friedrich Reinhold Kreutzwald" portree "Roomlanna" "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt" Õli. 1887 Sünnikoht Csise Jaani kiriku "Ketraja" altarimaal "Ema" "Truu valvur" "Eeva granaatõunaga" "Lorelei needmine munkade poolt" "Friedrich Reinhold Kreutzwald"
kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid punkte.Milleks on- Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks.Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned
on kohe väljumas põrgust, sest nende taga on ümbrus maalitud väga põrgulikes värvides, kuid Heraklese kehale paistab eespoolt peale ere, kollane valgus, mis saab märkida kas põrgu lõppu või sada korda kuumemat põrgut. Kaljude värvimuutus punasest naturaalseks siniseks annab aga veel põhjust uskuda, et nad liiguvad ikka põrgust eemale. Maal kujutab kõigest ühte seika mõnest müüdist, kuid kindlasti võib öelda, et see sümboliseerib hea võitu kurja üle. "Lorelei needmine munkade poolt" Maal "Lorelei needmine munkade poolt" valmis aastal 1887 Pariisis. Tehnikaks oli ni lõuendil. Maal kujutab mütoloogilise tegelase, Reini jõe äärse kalju kurikuulsa sireeni, needmist mitmete munkade poolt. Sireen istub oma kaljunõlva peal kandes vaid üht siidriiet parema käe ümber. Tema kõrval on kohe üks munk, kes pealesuruvalt näitab sireenile risti. Tahaplaanile jäävad veel 3 munka. Üks neist kannab ilmselt samuti risti, kuid seekord on see pika kepi otsas
Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid
juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. "RIIGIKANTSLER VÜRST GORTSAKOVI PORTREE" Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlv "Truu valvur" "Itaalia maastik" "Lorelei needmine munkade poolt" "Tatarlanna Msatka mõisa aias"
1.Keskaja üldiseloomustus.Mis eriti huvitavat juhtus kirjanduses? Varakeskajal valitses ladinakeelne kirjasõna, klassikalise keskajal loodi kirjandust põhiliselt rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab
Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum.Rekonkista-pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest.Ristisõda-sõjakäik 11.-13-saj.,mis oli enamasti paavsti poolt algatatud kuna ta tahtis enda kätte haarata kristliku maailma ohjad.Gregorius VII-1073-1085 Rooma paavst,kes võitles muutuste eest-Gregoriuse reformid.Aquino Thomas-keskaja tuntumaid teolooge.Katoliku õpetuse arendaja.Benedictus Nursiast-520.-530.aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli.Rajas kloostri Itaaliasse ja pani aluse benediktlaste kloostri levikule.Dominicus- dominiilkaste ordu rajaja.Oli kõrgesti haritud ja tegi kiiret vaimuliku karjääri.Friedrich I Barbarossa-saksa-rooma keiser kolmanda ristisõja ajal.Richard I Lõvisüda-inglise kuningas kolmanda ristisõja ajal.Philippe II Auguste-prantsuse kuninga kolmanda ristisõja ajal.I ristisõda-1096-1099.Prantsuse ja saksa talupojad,feodaalid,moslemid.Jeruusalemm.Jeruusalemm vallutati.II ristisõda-
Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti parimaks tol ajal.
Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad õiguse eest- ja hingepalvetele. Tollastes aadli- ja rüütliperedes oli populaarne tava anda lapsi kloostrisse, sest seal oli võimalus saada põhjalikud õpingud, mille pakkus ainult klooster. Munkade arvates oli noormeestel parem tegeleda palvetamisega kui relvaharjutustega, nendest tasapisi pidid saama mungad. Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid. Munkade kogukond oli keskajal nii mitmekas ja mitmekesine, et sellest sai oluline ja tihti otsustav mõjur võimujagamismängus. Vaimulikele oli omane elitaarne mentaliteet, võimuihaldust, nende arvates ainult neil oli privileeg olla teiste inimeste esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest. Religioosse ja ilmaliku elu kasvav ideoloogiline ja institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon
mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika.
Pirita klooster Keskaegsest Pirita kloostrist on tänapäevani säilinud ainult varemed, aga tema kõrval seisab kaasaegne kloostrihoone 21.sajandist. Vanast kloostrist on säilinud kõige paremini kloostrikiriku lääneviil ja müürid, nunnade ja munkade eluruumid on osaliselt veel välja kaevamata. Tänapäeval on näha põhiliselt nunnade osa, mis jääb kirikust põhja poole, täpsemalt siiski vaid vanu alusmüüre ja mõningaid keldriruume. Kirikuhoonest lõunaddr ehk jõe poole jäid munkade eluruumid, kuid seda osa täiesti välja kaevata ilmselt ei õnnestu, kuna sinna on rajatud tee ja ehitatud ka maju 20.sajandi alguses. Traditsiooniliselt peetakse kiriku sisspühitsemise aastaks 1436 ja koostri häving sai alguse Liivi
Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. AJALUGU Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305
ühtlustas kloostrielu, valdav osa Lääne-Euroopa kloostreid elavad tema reeglite järgi. Benedictuse reeglite põhimõtted: peamiseks on alandilikkus ja distsipliin, lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust lahtiütlemine, alluda kloostriülemale e abtile, kloostri vahetamine keelatud, töö tegemine kogukonna ülalpidamiseks, enese harimine Kuidas tema reegleid aja jooksul tõlgendati: suuremat rõhku pöörati jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäeti soiku, annetati kloostrile sest usuti et munkade palved aitavad ka teisi, kloostrid kui suured naturaalmajanduslikud majapidamised. 4. Misjonitöö. Mõiste selgitus: ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades (ld missiosaatmine, lähetus). Algus ja koht: Briti saartel, eelkõige Iirimaal. 5. saj püha Patricku tegevusest. Tagajärjed: ristiusu levik Skandinaaviast lõuna pool elavate germaani rahvaste seas 5. Briti kloostrikultuur.
8) Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9) Paavsti ametlikud seisukohavõtud 10) Paavst aastatel 1198 1216 11) Paavsti õukond 12) Püha Benedictuse reeglite alusel tegutsev klooster 13) 910ndal aastal Prantsusmaal rajatud klooster 14) Ingel, kes sai allilma see on põrgu peremehekes saatanaks 15) Osa hingi ei lähe mitte otse taevasse vaid läbivad etapi, kus piinlevad viimse kohtupäevani 16) Usustõe peamine allikas keskajal 17) Kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused 18) Hispaania päritolu aadliseisusest munk 19) Keskaja tuntuim teoloog (perekonnanimi) 20) Pühakutega seostatavad esemed 21) Paavsti peakate 22) Püha aupaiste 1)Esimene inimene 2)Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3)Jumala poeg 4)Jumala maine asemik 5)Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile 6)Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud 7)Paavsti volitatud esindaja 8)Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9)Paavsti ametlikud seisukohavõtud
tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. Kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta. Kloostri arhitektuur Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Klooster ei olnud rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Idatiivas asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum. Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandi kirikukell, mis on Eesti vanim.
riigis.Annetused tegid kirikust suurima maavaldaja.Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigifunktsioone.Kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust.Nendest said kõrgemad kohtumõistjad. Hereesiad ja dogmaatika-Ristiusk pööras suuremat tähelepanu õigele uskumisele ehk dogmaatikale.Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks ehk hereesiateks. Kloostrite teke-Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ja koos sellega tarvidus munkade ühiselu reguleerida.Nii said alguse kloostrid. Augustinus ja Cassiodorus-Hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane Aurelius Augustinius (354-430),ta arendas õpetust päris patust.Kuulsaim teos on ''Jumala riigist'', Cassiodorus elas 490-583,koostas munkade harimiseks õpiku. 3.India:Aarlased-2.a.t keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud,keda nim. aarjalasteks
vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete
seega paljud inimesed vahetasid usku esmajoones oma kasu silmas pidades. 2)Ristiusk kuulutati ametlikuks riigiusuks ja sellega algas mitte-kristlaste ehk paganausuliste riiklik tagakiusamine. 3)Peale ristiusu legaliseerimsit olid peaaegu kõik järgnevad keisrid kristlased. 7. Miks kujunesid välja kloostrid, milline oli nende positiivne, milline negatiivne roll ühiskonnas? Kloostrid kujunesid välja eremiitide ja munkade kogukondade tekkimisel ja tarvidusel munkade ühiskonnaelu reguleerida. Positiivne oli see, et kloostrid olid antiikaja lõpuks olulised hariduse-ja kultuurikeskused. Negatiivne oli see, et kloostrikogukonnas olid ilmaelust eraldunud inimesed, kes pidi järgima kindlaks määratud eeskirju
Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine:
Vabal ajal otsisid rüütlid endale sageli lihtsaid ja tooreid meelelahutusi.Ühte sellist sõjalist võitlusmängu nimetatakse turniiriks.Need olid suurejoonelised üritused kuhu kogunes palju pealtvaatajaid. Viimase seisuse moodustasid vaimulikud.Vaimulike alla kuulusid paavstid,piiskopid,preestrid,mungad ning nunnad.Varasel keskajal olid Lääne -Euroopas levinud benediktlaste kloostrid,kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid.Klooster oli munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu.Kloostreid rajati tavaliselt inimtühja ja üksikusse piirkonda.Püüti olla võimalikult iseseisvad.Kloostril oli oma kirik,laoruumid, pagarikoda,söögisaalid,munkade kambrid jms. Kui ilmalikud kandsid seljas seda,mis neile meeldis ja oli moes siis vaimulike riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda.Toit vaimulike söögilaual oli suhteliselt kesine
Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine
Linnaelanike toit oli mitmekesisem kui maaelanikel. Linnal oli esinduslik välimus ja kirjaoskus oli laialdasemalt levinud. Toimusid pidustused ja näitemängud. Linnaelul olid ka miinused: iive oli negatiivne ning taudide levik oli suur. Linlased pidid tihti harjuma kõige uue ja tavapäratuga, mis võõrrahvad endaga kaasa tõid. Linnas levis prostitutsioon ning sotsiaalsed pinged ja vastuolud. 6)vaimulikud ordud; mungad olid olulised kultuuri edasikandjad. Vanaaja teosed on säilinud tänu munkade ümberkirjutistele. Kloostrite teine funktsioon oli majandustegevus. Benediktlased tegutsesid püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad munkade ja nunnade kogukonnad( nad olid varakeskajal domineerivad), kellel olid ulatuslikud maavaldused ja talupojad. Said ilmalike annetusi. Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal
preestrid lasid ta vangistada ja Juudamaa prokuraator Pontius asusid impeeriumi äärealadele, kõrbetesse, mägedesse, sest Pilatus mõistis ta surma (löödi Kolgata mäel risti) eemaletõmbumine vastas askeetlikele ideaalidele Jeesuse õpetuse levik pärast tema surma: pooldajad uskusid, et Kloostrite teke ermeiitide ja munkade kogukond, kus eraldunud kolmandal päeval pärast hukkamist oli ta end ilmutanud, taevasse elasid kindlaks määratud ja kirja pandud eeskirjade järgi, tekkisid tõusnud ja uuesti jumalariigi saabumist kuulutanud. Kindlamalt esialgu ida pool, hiljem läänes: kloostrite kätte kogunesid juurdus usk, et Jeesus oligi messias (Taaveti soost salvitud mees maavaldused, karm eluviis asendus luksuslikumaga. Suurt rõhku
luksusliku eluga harjunud kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid temaga Avignoni. Seda sündmust nimetatakse suureks skismaks. Alles 1417. aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V, võidi kirikulõhet pidada lõplikuks. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098.
allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Tsisterlaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga ja võttis oma ridadesse üksnes aadlikke, kerjusmungaordud olid aga avatud eelkõige linlastele. (naised olid keskaegses ühiskonnas isa või abikaasa eestkoste all). Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku hooldusasutuse funktsiooni. Usundiloolased arvavad, et kõigepealt loobusid eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama kristlaste Jumalat
portreteerimine Õhkkond Harmooniline, maine, optimistlik ja elujaatav Irooniline Õilistav ja kõlbeline armastus õhkkond, mille 7 neidu ja 3 noormeest oma vestluste, tantsude ja lauludega looduse taustal loovad. Temaatika Usuline korruptsioon ja munkade liiderlikkus,; Usuline korruptsioon; maised Õukonnaelu armuseiklused; inimeste patud ja nõrkused; eraelulised seigad; rõõmud; seisuste ja nõrkuste armastuse erinevad abielurikkumine, armukadedus; kohtunike kriitika, ülemast seisusest avaldumisviisid, truudusetus, aus korruptsioon alamasse langemine armastus, munkade
Tallinna vaatamisväärsused Bastionikäigud · salapärased käigud ehitati koos bastionidega 17.18. sajandil · Käikude rajamise eesmärk oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. · luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. Dominiiklaste Kloostri klausuur · 1246. aastal asutatud kloostri säilinud ehitis dominikaani munkade poolt. · Keskaegne romantika · Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. · Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone · Suurgildi hoone uksed on avanud 15. saj pärast renoveerimist. · Linna elus silmapaistvat osa etendanud hoones asuva ajaloomuuseumi püsinäitus ,,VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu" aitab mõista siin elanud inimeste erakordsust ning
sajandil. Enne aastat 313, põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast.
Piiskopikirik ehk piiskopkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke- nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas ka visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegsekloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. – Benedictus aitas tema enda loodud kloostrikorraldusega. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Alluti ainult abtile. Ei tohtinud uhkustada ja kloostrit vahetada. Nad pidid osalema jumalateenistustel ja ennast harima. 8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi? – Misjon sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal, püha Patricku poolt. See tõi kaasa endaga murrangu- püha Patrick suutis suure osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks
B. ? väga noorelt vanemad kaotanud tüdrukud C. ? seksuaalselt vabameelsed tüdrukud Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on A. ? vaid soovitused edukaks äriks B. Õige! lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda Kalvinistlik askees on A. Õige! oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest B. ? nö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. C. ? nö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. ? transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks B. ? Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest C. Õige! ettemääratusest ehk predestinatsioonist
Viimne Reliikvia Sisukord Sisu Rezisöör Filmimuusika Näitlejad Sisu Hans von Risbieter ja Agnes von Mönnikhusen kohtuvad Mäss pulmapeol Vaba mees Gabriel päästab Agnese Peagi olid nad Ivo laagris ja Agnese suguvõsa oli tal kannul Rezissöör Nimi: Grigori Kromanov Eluaastad: 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lääne-Virumaa Hüüdnimi: Grisa Haridus: Lõpetas Moskvas Lunatsarski-nim Riikliku Teatrikunstiinstituudi eesti stuudio aastal 1953 Filmi muusika Laulud kirjutasid: Tõnu ja Uno Naissoo Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostitu...
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ...
säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri ülem, ABTSISS: nunnakloostri ülem, MUNK: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud mees,
Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. See õpetus ehk dharma algas nelja õilsa tõe ja kesktee kuulutamisega. Neli õilsat tõde avaldas Buddha esmalt väikesele askeetide rühmale India linna Varanasi lähedal asuvas Sarnathi Hirvepargis. Buddha õpetas kasvavat budistlikku munkade hulka umbes 45 aastat, kuni oma surmani 80-aastaselt.
Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud:
samaväärne. Kloostrite tekke:Ristiusu õpetuse järgi oli hing igavene ja surematu,keha aga ajutine ja surelik.Pärast surma pääseb hing kas taevariiki või ootavad teda põrgupiinad.Et hinge eest hoolt kanda,tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda.See tähendas eriti kasinat elu,lihasuretamist e askeesi.Üksildusse tõmbunuid nim eremiitideks või munkadeks.Tekkisid ka terved eremiitide ja munkade kogukonnad ja koos sellega tarvidus munkade ühiselu reguleerida.Tekkisid kloostrid-kogukonnad,kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud eeskirjade järgi. Augustinus ja Cassiodorus:Cassiodorus-koostas munkade harimiseks õpiku.Kogu õpetuse jagas seitsmeks vabaks kunstiks:grammatika,dialektika,retoorika,aritmeetika,geomeetria,astronoomia ja muusika.Augustinus-kristlik õpetlane.Tema õpetuse järgi lasub inimkonnal patukoorem alates ajast,mil Aadam paradiisiaias Jumala keeldu eirates hea ja kurja tundmise puu vilja maitses
Kirik ja riik Bütsantsis Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.Aegajalt Bütsantsi keisririigi ajaloos kasutas keiser oma de ...
järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad. Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne
Enamasti olid need armastuslaulud tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad. Üks kuulsaimaid sansoonizanri heliloojaid on Clement Janequin. Keskajal toimus Euroopas üleminek feodalühiskonnale, kus väga suur võim oli kirikul. Tähtsamaiks raamatuks kuulutati Piibel. Jumalasõna levitamiseks ehitati kõige kaunemaid hooneid kirikuid. Pildid ja kujud kirikute seintel kujutasid tegelasi või stseeme Piiblist. Jumalateenistuse ajal esinev munkade koor püüdis laulda kargelt ja ebamaiselt, et luua kujutlus paradiisi inglikoorist. Ideaaliks sai kõhedu range askeetilku eluviisiga inimene, suurt tähelepanu osutati kannatuste, usulise ekstaasi, ja hingeheitluse kujutamisele kunstis inimese näoilme eriti silmade kaudu. Keskaegset iluideaali väljendab kõige ilmekamalt gooti stiil. Muusikakunstis kehastab askeetliku iluideaali vaimulik saateta koorilaul, mida esitas munkade koor. Algul oli vaimulik koorilaul ühehäälne ja seda nimetati
Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Kuulasin Gregoriuse koraali, ning see tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti nukra varjundiga, karmid ja askeetlikud. See oli muusika, milles teadlikult välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Algul levisid laulud suuliselt, kuid 11. Sajandil noodikirja leiutamisega hakati laule kirja panema munkade poolt. Keskajal olid ka teadatuntud rüütlilaulud. Rüütlilaulud olid keskaegsed armastuslaulud. Minu arvates ei ole neid võimalik võrrelda tänapäevaste armastuslauludega. Uue aja armastuslauludes on palju rohkem emotsiooni ja sõnumit kui keskajal. Rüütliluule pole kunagi eksisteerinud ilma muusikata. Keskajal tehti ka vokaalmuusikat- organumit. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Kui kuulasin muusikanäidet internetist, mille nimi oli Leonin-organum
varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud/leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3 sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst, ladina keeles, tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult hapendamata leiba, ristimärk5sõrmega. 1075 paavsti gregorius VII diktaat.St. Ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu tähtsust.
Euroopa vanim keskaegne eepika Iiri saagad. Islandi eepika. Anglosaksi eepos 1. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. 2. Bardid olid laulikud ja esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile 3. Kujunemisajaks loetakse II-VII sajandit 4. Iiri saagasid hakati kirja panema umbes VII sajandist, iiri munkade poolt. 5. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, sageli proosajutustuse vahel olid värsid 6. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn. Neis hinnati väärikust ja suuremeelsust 7. 8. ,,Vanem Edda" on Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik; koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. 9. ,,Vanem Edda" laulud on pärit XI-XII sajandist. 10
München Linn München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhjapool. Linna asukoht Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänubenediktiini munkadel e, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla. Rahvaarv Rahvastiku Müncheni - 1517868 inimesed (31. oktoober 2015) [1]. Seega on suurim linn Bavaria ja kolmas pärast Berliini ja Hamburgi, Saksamaa linna Kliima München on kontinentaalse kliimaga, mida mõjutab tugevalt Alpide mäestiku lähedus. Linna kõrgus merepinnast ja lähedus mägedele tingivad suure sademete hulga. Tormid saabuvad sageli ootamatult ning o...
organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna kaks katoliku kiriku põhikaitsjat ei suutnud leida üksmeelt, muutus reformiliikumine järjest võimsamaks. Pärast seda kui ordumeister Tallinna raele karmis toonis manintsuskirja kirjutas algasid linnas suured korrastused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. Kuni 500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 14. septembril 1524. aastal dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte
· teine suur realist oli Vassili Surikov (1848-1916) Kes oli esimene eesti soost kunstnik-realist? Nimeta vähemalt 1 tema töö! · Esimene eesti soost kunstiharidusega maalikunstnik oli Johann Köler (1826-1899); · ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile; · tema tuntumad tööd on: 1) ,,Autoportree"; 2) ,,Ema portree"; 3) ,,Isa portree"; 4) ,,Lorelei needmine munkade poolt"; 5) ,,Eeva granaatõunaga"; 6) Jaani kiriku altarimaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
