Germaanium Sissejuhatus Saksamaa ladinakeelse nime Germaania järgi Järjekorranumber 32 Aatommass 72,59 Kus leidub ? Polümetallilistes maakides Kivisöes Er ipära Pooljuhtseadised Elektronskeem: Ge +32¦ 2)8)8)14) tihedus normaaltingimustel 5,3 g/cm3 Kus kasutatakse Elektroonikas Optiline lääts Biotoime
ROMAANI STIIL Kristiina Anton • On alguse saanud kristluse usust. • Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid(ümarkaar, silindervõlv). • Eeskuju saadi karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaania traditsioonid • Eeskätt avaldub arhitektuuris Romaani basiilika osad • Portaalid (sissepääsud, mis on kunstipäraselt kujundatud) • pikihoone(sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks) • Transept(põikihoone) • Koor (koht vaimulikele ja koorile) • Tornid (võisid puududa, või seista eraldi kiriku kõrval) • Basiilika kõrval seisnes ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik(kolmelööviline)
armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema naine kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid algselt luulevormis.Nende keskne kangelane oli kuningas Artur keda kujutati ideaalse kuningana ja keda ümbritsesid täiuslikud kaaslased ehk kasteist ümarlauarüütlit. Lugude
Antiikaeg on Euroopa kultuuri algus,antiikkirjandus on loodus 8.saj eKr-5saj pKr.Oraakel on koht,kus jumalad kuulutavad tulevikku. Surnute matmisega oli kiire kuna kreeklaste jaoks oli tähtis usuline kohustus,kuna kjui surnu veel matmatta oli,eksis hing rahutult mere kaldal.Antiikkirjandus-Vana-Kreeka ja-Rooma kirjandus,mis kujunes välja rahvaluule muistenditest,pärimustest ja lauludest. Varasem on V-Kreeka kirj. 3saj eKr kujunes Kreeka eeskujul Rooma kirjandus.Antiikaja 2 liiki 1)eleegia(igatsev,nukker,armastusest,sõjast,poliitikast) 2)jamb(pilkelaul,võis olla ka õpetliku sisuga) 3)meelika(monoodiline-Sappho on pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Eurip...
Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Üks peamine Rooma languse põhjusi oli ka sõjaväe barbariseerumine.Selle tulemusena oli sõjavägi küll võitlusvõimelline, kuid kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest.Rooma sõjaväe ja sealt ka riigi etteotsa tõusnud germaania väepealikud mõistsid sealset tsivilisatsiooni enamasti üsna pealiskaudselt.Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riigi kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu.
Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 5 tuhat aastat e KR Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat.
sajandi lõpuks eKr aga valitsevaks kogu Itaalia aladel. Teised itali hõimude keeled surid järkjärgult välja, etruski alade vallutamisega 2. sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade järel, kui Rooma oli võidukas Kartaago üle, vallutati Hispaania idaosa ja lõunarannik. Rooma võim ja koos sellega ladina keel levis sajandite jooksul põhja poole, Gallia ja Germaania aladele ning Britanniasse. Suurima ulatuse saavutas Rooma riik keiser Traianuse ajal (98-117 pKr), kui riigi piirid ulatusid Euroopas Britanniast Germaaniani ja Doonau aladelt Armeeniani. Kõigil neil aladel oli ladina keel riigikeeleks. Kreeka vallutamine 146.a. eKr aitas kaasa kreeka keele tähtsuse tõususle ja selle mõju suurenemisele ladina keele arengus. Kreeka kõrge kultuur tõi kaasa selle, et haritud roomlase jaoks oli loomulik osata ladina keele kõrval ka kreeka keelt,
Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult. Nad leppisid kokku, et nad küsivad mõlema perekonna järgi (peategelasel vanemad ja Böttcheril naine). Otsides arsti, kelle juures Graeberi ema käis, leidis ta hoopis mehe tütre Elisabethi, keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku "Germaania" restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult. Üle päeva käisid vene lennukid, mis linnas aina rohkem maju pommitasid. Noored otsustasid abielluda, kuna sõduri naine saab kuus 200 marka, kuid peamine põhjus oli see, et Graeber tahtis hoida relva asemel Elisabethi enda käte vahel. Tunnistajaks sattus lausa SS-obersturmbannführer Hildebrandt. Kolm nädalat sai kiiresti läbi, veetes iga õhtu Elisabethiga
Äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks. Nimetus on alguse saanud Demosthenese leegitsevatest kõnedest Philippose vastu. 3. Mis on heksameeter? Heksameeter on kuuesmõõtja, rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumine. 4. Mis on Sokratese meetod? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Nime on saanud Sokratese järgi. 5. Millega paelub eestlasi Tatsituse teos ,,Germaania"? Uurib aeesti hõime. Oletatakse, et see on esimene vihje eestlaste kohta. 6. Antiik teatri põhiplaan? Amfiteater jaguneb kolmeks osaks: teatron(vaatajad, kohti oli umbes 17000), orkestra ja skeene(lava). Etendused käisid hommikust õhtuni vabadel päevadel. Vaesematele ateenlastele anti raha teatris käiguks. Teatris kasutati teatrimasinaid(ratastel liikuv lava, jt). Orkestra kekel oli altar(Dionysosele). Küljel sisse- ja väljapääsud
Epikuurlane - Vana-Kreeka võiduka väepealiku aunimetus filosoofi Epikurose õpetuse princeps - Rooma keisrite pooldaja, lõbude ja elu nautija, mitteametlik tiitel; vürst, prints usub, et inimese õnn peitub munitsiipium - temas endas omavalitsusõigusega linn Vana- Stoiline rahu - Roomas Senat - Valitsev riiginõukogu, provints (Gallia, Albion, kuhu kuulusid tähtsamate Germaania - Ibeeria, Lusitaania) sugukondade vanemad vallutatud ala väljaspool Itaaliat Rex - kuningas sabiinitarid roomlaste röövitud Regaalid valitseja võimu noored ilusad naised Kesk-Itaaliast tunnuse (nt kroon, valitsuskepp) leegion V-R armee üksus Seniilne - gladiaator elukutseline Konsul - kahevõitleja pontifeks maximus - maniipul leegioni allüksus,
Oidipus päästab Teeba ja abiellub enda teadmata oma emaga. Lõpuks saab aru et ta oli kogemata oma isa tapnud. Ränk saatus asuale mehele. Proosa; Herodotos- ajaloo isa Demosthenes- suurepärane kõnemees Filosoofid. Sokrates: ,,ma tean, et ma midagi ei tea" Platon" Pidusöök" AristotelesPoeetika Rooma Kirjandus: Plantus: Hooplev sõjamees Proosa: Cicero Retoorika- kõnekunst Caecar Bubico- piir mille ületamisel tuleb edasi minna Tacitus: Germaania- eesti Luule: Vergilius- Bucolica, Georgica Rahvuseepose autor Aeneis Õpetaja küsis: Achilleus: Kreeka kangelane Antigone: Oidipuse tütar, Sophoklese teose peategelane Ariadne lõng- juhtnöör Echo- kaja Kassandra- Priamose tütar, Hektori, Parise õde, selgeltnägija, teda ei usuta Kreon- Iokaste vend Oidipus- kuningas Orester- Agamemnoni ja Klytaimestra poeg Orpheus- käis põrgus Athena- tarkusejumalanna Plautus-hooplev sõjamees, rooma Styx- jõgi siinpoolsus , sealpoolsusega
Kuid Hitleri kõige suuremaks arhidektuuriliseks eesmärgiks võiks pidada Berliinist Welthauptstadt Germania loomist. See oleks olnud terve maailma pealinn, ning Berliin plaaniti täiesti ümber ehitada. Seda ei jõutud teha sest Hitler ei võitnud sõja. Selle linna südameks oleks saanud Volkshalle. Kõrguseks oleks pidanud olema 290 meetrit mis oleks tol ajal olnud gigantne. See oleks olnud koht kust Hitler, kui maailmavalitseja oma tahet oleks kuulutanud. Ühe ainsatest Germaania ehitistest, mis valmis, oli riigikantselei ja olümpiastaadion. See sai valmis 1939. aastal kuid peale sõja lõppu lammutati suurte purustuskahjustuste tõttu. Samuti plaaniti ehitada berliini võidukaart, mis oleks olnud pariisi omast kaks korda suurem ning teisi hooneid. Suurte ehitiste jaoks testiti Berliini pinnase kandevõimet, valmistades hiiglasuure betoonsilindri. Tehti kindlaks et, kui silinder vajub vähem kui 6 cm maasse, on pinnas sobiv
See põhimõtteline seisukoht välistab iganenud vaated suhteliselt hilisest idast saabumisest, mongolisegusest geneetilisest päritolust. Kogu Põhja-Euroopa vanim elanikkond on olnud igati tõenäoliselt soomeugrikeelne ning meie nn sugulaskeelte levikusuund on olnud hoopis läänest itta kuni Kesk-Siberini välja." Esimesed andmed eestlaste kohta Thatsiuselt - Arvatavasti esimesed andmed eestist 2.saj. pkr Rooma ajaloolase Thatsiuse kirjutatud raamatus Germaania, mis rääkis põhjapoolsetest rahvastest ja seal nimetati eestlasi aestideks, kes olid parimad põlluharijad. Püha loomaks nimetati metssiga 1)Eestlaste päritolu teooriad - 1. Eestlased vanade sumerite järglased. 2. Eestlased pärit Jaapanist. 3. Paiksusteooria, elanud siin alal 5000 aastat, hilisemad sisserändajad rahva hulka sulandunud. Tõestuseks sõnad, mis pole sarnased üheski teises keeles. 4. Soome-Ugri teooria: eestlased kuulusid soome-
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl.
Vanakreekas oli ringikujuline tantsuväljak ehk orkestra; lavatagune ehk skeene; vaatamispaik ehk teatron. Rooma teatri erinevused kreeka teatrist: pole enam tantsuväljakut, esinejateks orjad, mitte vabad kodanikud, etenduse käigus tutvustati tegelasi ja räägiti toimunud sündmustest ja tulevast sündmustest: põhjuseks inimeste pidev sagimine. Varases rooma teatris maske veel ei kantud. 16.Miks on Euroopa rahvaste kultuuriloos tähtis Tacitus? Kuna Tacitus märkis oma teoses ,,Germaania" esimest korda ka euroopa rahvaid sealhulgas Eestit (Aesti). Milliste tänapäeval tuntud vormide autoriteks peetakse Gaius Julius Caesarit ("Märkmeid Gallia sõjast"), Marcus Tullius Cicerod? G.J.Caecari peetakse I memuaari autoriks. M.T:Cicerod peetakse retoorika arendajaks ehk kõnede kirjutajaks ja traktaatide autoriks. 17.Kes on roomlaste eepose ,,Aenis" autor? Millest ,,Aenis" jutustab? Autor: Pulius Vergilius Maro
Elati külaühiskonnas,tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega,kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Väikesi kuningriike oli mitu,neist kõige tugevaim oli Svearikest-`Sveade riik'. Suurimaks keskuseks kujunes Vana-Uppsala. Skandinaavia ei olnud päriselt muust maailmast ära lõigatud,sellele viitavad arheoloogilised leiud(ehted,mündid) ja mütoloogia.Ajavahemikus 800-1050 valitses siin viikingite kultuur.- allikad: reisikirjad,eeposed,kroonikad,saagad,ruunikirjad. Tacitus ,,Germaania''- 1.saj, ta mainib oma reisikirjades ka Eestit(Aestii). Munk 8.saj kirjutas,,Beowulf''- germaanlaste vanim kangelaseepos,tegevus 512-520 ja räägib Beowulfist e göötalaste kuningast. Bremeni Adama kroonikas on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi,väidab et skandinaavlased on amatsoonid ja gükloobid,et nad korraldavad verepidustusi(ohverdamised) ning iga mees pidi ohverdama 7 elu. Eepos,,Edda'' koosneb Vanemast ja Nooremast Eddast, ,,Vanem Edda'' (9-12saj)
Ta küsis nõu ühelt Germaanlase hõimu pealikult Segesteselt, kes oli vangi võetud, et mida peaks nad tegema. Segestes soovitas neil minna tagasi teist teed, sest tuldud teel võib neid varitsed oht. Tagasiteel satusid nad siiski rünnaku ohvriks, kuigi nad läksid tagasi mööda jõge mäkke rühkides. Selles lahingus oleks ta peaaegu kaotanud oma elu, kui Segestese poeg poleks teda aidand ja tänutäheks tahtis ta poissi harida. Ta viimane sõja käik Germaaniasse oli edukas. Germaania hõimud olid demoraliseerunud ja alla andnud. Peale seda pöördus ta tagasi Rooma mida ta polnud kuus aastat näinud. Talle omistati tribuunivõim(tribunicia postestas). Pärst seda tahtis August, et ta läheks Armeeniasse rahutusi maha suruma, aga ta keeldus ja see tundus Augustusele reetmisena. Tiberiusele oleks omistatud selle ülesande täitmisega täielik võim (maius imperium). Pärst keeldumist pages ta Rhodose saarele, kus ta veetis neli kõige õnnelikumat aastat oma elus. Ta
kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Veel rooma kirjanik Plinius teab rääkida kreeka teadlasest Nikiasest: "Nikias pidas merevaiku omapäraseks päikese mahlaks. Tema arvates põrkavad kiired läänes kõvemini vastu maad ja neist eritub rasvast higi. Selle uhuvad ookeani vood Germaania randa." Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud ..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik
Plinius Vanem (1 saj. pma) Naturalis Istorija Titus Livius Publius Cornelius Tacitus, Germania ( nim. Germaani hõimu nimega Aestii) Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng)
mõõtmeist annab ehk aimu, et aatriumisse mahtus Nero 30- meetrine hiigelkuju, rikkalikult oli kasutatud kulda ja kalliskive. Nero viimsed päevad Tagasiteel Rooma, jõudis Napolis Neroni sõnum, et Gaius Julius Vindex, Gallia Lugduensise valitseja, on keisrist lahti öelnud. Vindexi toetasid Tarraco Hispaania valitseja Servius Sulpicius Galba, Lusitaani ja Aafrika valitsejad ning Germaani hõimud, keda 9 rõhusid üle jõu käivad maksud. Vindexi purustas keisrile truuks jäänud Ülem-Germaania valitseja Verginius Rufus. Samas ei andnud see võit veel Nerole võimalust vabalt hingata. Verginiuse mehed soovisid oma juhatajat keisriks, Verginius keeldus ja andis senatile võimaluse valida uus keiser. See ei olnud Nerole lihtne olukord ja ta ei suutnud enam otsuseid langetada. Nero reetis ihukaitseväe prefekt Sabinus, kes veenis oma vägesid princeps`i hülgama ning ostis pretoriaanide toetuse Galbale. Galba üksnes ootas, teatades senatile, et on saadaval, kui teda vajatakse. Senat
aastal e.Kr, et rünnata Süüria kuningat Antichos III, mis ka roomlastel õnnestus, kuid Kreeka linnad said vabaks teatud tingimustel Philippos V poeg Perseus üritas Makedoonia mõju Kreekas taastada, kuid seegi katse 168 aastal e.Kr ebaõnnestus.Rooma ülemvõim oli Faielik. 9) Nimeta 2 teooriat kus kohast pärinevad skandinaavlased?-(lk108) a) Lääne slavinistid rõhutasid, et slaavlased on kogu aeg Kesk-Euroopas elanud, väites, et Rooma riigi perioodil, elasid nad seal germaania keeli kõneleva vähemuse varjus. b) Vene teadlased aga olid seisukohal, et slaavlased on pärit emakeselt Venemaalt ning Kes- Euroopa slaavistumine kesk-ja uusajal on migratsiooni ajal.Alles 1989 hakkasid venelaste seisukohad peale jääma. 10) Millal mainiti slaavlasi esimest korda ning mis piirkonnas?-(lk.108) Vastus:Slaavlasi mainiti esimest korda 6saj p.Kr, mil nad asustasid piirkonna, mis ulatas Karpaatide põhjaservast ja Visla jõe ülemjooksust kuni Musta mereni.
tähendab ühtlasi, et Islandil levis vaid üks norra keele murre.17 Olulisemaks perioodiks skandinaavlaste kujunemisel peaksin aga aastatuhandeid 7000-3000 e.Kr. mil mindi küttimiselt üle maaviljelusele, sest teadaolevalt just maaviljelusega saabusid germaani hõimud Skandinaaviasse ja kujunesid nüüdisskandinaavlased ,,indoeurooplaste hõimud liikusid tänapäeva Taani, Rootsi, Norra aladele umbes 3. aastatuhandel". 18 Germaania keel sai domineerivaks Lõuna- Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal pühkides minema vanemad sealsed keeled. Lõuna-Skandinaavia koha nimed on nt enamjaolt kõik germaani pärased, ja need mis pole on saami omad, 19 mis viitab soome-ugri ja skandinaavia keele segunemisele (ilmselt ka geneetilisele segunemisele). Lisaks sellele, et kui germaanlased tänapäeva 12 Kalevi Wiik, lk 85-87. 13 Samas, lk.74. 14 Samas, lk.75. 15
võimalusele, et Arminius võiks käituda nii autult ja juhtida armee, kus ta ise ohvitser oli, varitsussse. Oli ju Arminius Rooma kodanik ja ratsaniku seisuses. Mõni teine kindral oleks ilmselt Arminiuse vähemalt üle kuulanud, aga Varus seda ei teinud. Minu arvates oli Varus selleks liiga harjunud Süüriaga, kus kohalike peale võis palju kindlamalt loota, kuna Süüria oli olnud Rooma provints palju kauem kui Germaania alad. Samuti ei olnud ta elukutseline sõjaväelane ja ilmselt seepärast ta ei mõistnud, mis võib juhtuda kui tema armee tõesti otse vastase varitsusse läheb. Enne rahutuste algamist oli Varus saatnud üle kogu provintsi laiali väikseid väeüksusi. Kohalikud hõimud palusid neid appi kõiksugu tööde jaoks: kaubavoore kaitsema, korda pidama ja kurjategijaid arreteerima. Nüüd kogus ta nad kiiresti kokku, kuna ta ei tahtnud marssida rahutusi maha suruma väiksearvulise sõjaväega
lihtrahvas aga olevat tänavatel karjunud: "Tiberius Tiberisse!" (nii talitati tavaliselt roimarite laipadega). Tiberiuse elu ja valitsemisaja kohta annavad antiikautoritest kõige rohkem materjali Tacitus, Suetonius (kes kirjutas ka Tiberiuse eluloo) ning Cassius Dio. 3) Caligula 37- 41 eKr Caligula pärisnimi oli Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus. Caligula sündis 12 a. pKr ja ta oli kolmest õest ja vennast noorim. Oma hüüdnime Caligula ta sai Germaania sõjaväälaagrist. Tema isa Germanikus oli väga populaarne väejuht ning keiser Tiberiuse õepoeg ja pärija. Aastal 19 pKr Germanikus suri malaaria kätte, aga tema naine Agrippina oli veendunud, et Tiberius mürgitas Germanikuse. Hiljem suri ka maapaos peidus olnud Agrippina ja Caligula vanemad vennad tapeti. Caligula jäi ellu kuna teda kaitsesid Tiberiuse enda ema ja tema naise õde Antonia Augusta. Tiberius suri aastal 37 pKr, kuulujutude järgi suruti padi näole
Gallia, Illüüria, Kartaago. Gallias ja Ibeerias oli kiire linnade assimileerumine. Kartaago latiniseerus kiiresti ja oli kultuuriliselt hästi arenenud piirkond. b) Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mõned mägirajoonid. Ladina keelt rääkis rooma sõjavägi, kadus koos sõjaväelastega (5. saj. pKr) ja rohkem ei juurdunud. c) Täiesti latiniseerimata piirkonnad: kogu Vahemere idabassein (kreeka keele alad), mõned piirkonnad Euroopas (Germaania). Seal säilis kreeka keel ja kultuur. Germaania Reinist idapoolsed alad ei latiniseerunud Ladina keele diferentseerumine ühisprotoromaani / sardi protoromaani kontinentaalne protoromaani / kesk-lääne protoromaani balkani protoromaani
Lõpuks läks nõunikel korda keisrit veenda ja Nero saabus Roomasse tagasi triumfiraatorina. Nero lõpp Tagasiteel Rooma, jõudis Napolis Neroni sõnum, et Gaius Julius Vindex, Gallia Lugduensise valitseja, on keisrist lahti öelnud. Vindexi toetasid Tarraco Hispaania valitseja Servius Sulpicius Galba, Lusitaani ja Aafrika valitsejad ning Germaani hõimud, keda rõhusid üle jõu käivad maksud. Vindexi purustas keisrile truuks jäänud Ülem-Germaania valitseja Verginius Rufus. Samas ei andnud see võit veel Nerole võimalust vabalt hingata. Verginiuse mehed soovisid oma juhatajat keisriks, Verginius keeldus ja andis senatile võimaluse valida uus keiser. See ei olnud Nerole lihtne olukord ja ta ei suutnud enam otsuseid langetada. Nero reetis ihukaitseväe prefekt Sabinus, kes veenis oma vägesid princeps`i hülgama ning ostis pretoriaanide toetuse Galbale. Galba üksnes ootas, teatades senatile, et on saadaval, kui teda vajatakse. Senat
-2.saj pKr Traakia, Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse 12. Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, Pürenee ps, Lõuna-Gallia, Põhja-Gallia, Lkkutsia, Pannoonia, Kartaago. Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mägirajoonid Piirkonnad kus ladina keel ei juurdunud: vahemere idabassein, Germaania 13. Ladina keele diferentseerumise tegurid - sotsiaalsed faktorid: 1. Rahvastiku struktuur: ladinakeelse rahvastiku ümberasumine, kohaliku rahvastiku latiniseerimine, kahe eelneva kombinatsioon piirkonna staatus- kui on rahulik, ei pea sinna sõjaväge viima-> vähem immigrante kohaliku rahvastiku tihedus- mida rohkem kohalikke, seda suuremas vähemuses immigrandid sisserändajate sotsiaalne päritolu- 2
Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles. · 1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes · 1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen · 1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu · 1872- Eesti Kirjameeste Selts e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine. · 98 pKr- P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. actiuse germanias kirjeldati rooma impeeriumi ümbritsevaid hõime ning põhja poolsete hulgas on ära mainitud selline hõim nagu aestid, neid arvatesk olevat proteestlased ning seetõttu seda daatumi peetakse ka eesti kultuuri eostamise daatumiks · 1919- - Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe 1
· Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. · 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). c. Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks (Itaalia, Gallia, Hispaania), (Germaania ja Britannia), kirjakeeleks vanabulgaaria kus ladina keele mõju kus germaani keelte mõju keel. suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) 1
Lääne-Euroopas toimus paavsti autoriteedi tõus ja Frangi riigi hiilgus. Paavst, kes algselt oli üks piiskopitest. Paavstil puudus ilmalik võim ning ta allus keisrile. Keisrivõimu nõrkus Läänes põhjustas paavsti võimu ilmalikustamist. Murrangu tõi Gregorius I (590 – 604), kes pani paavsti maj. aluse ning esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6. saj. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus
Anglosaksi hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829.a ühendati Loode-Inglismaal asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802- 839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks. · Briti saarte ristiusustamine: Kuigi suure rahvasterände ajal oli Rooma riigis 4.saj valitsevaks usundiks saanud ristiusk Briti saartelt peaaegu välja tõrjutud, algas just sealt ulatuslikum misjon e ristiusu levitamine (lad k missio saatmine, lähetus) paganlike germaania rahvaste seas. 5.saj hakkas Iirimaal mosjonit tegema Bretagne`ist pärit püha Patrick (eluaastad u 387-493; Iirimaa kaitsepühak). Tema tegevuse mõjul muutus Iirimaa 6.sajandiks valdavalt kristlikuks piirkonnaks. Iiri mungad rajasid kloostreid ja teostasid koos Roomast saadetud vaimulikega misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7.saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri-
paepealsemad mullad. 100 eKr 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid. Ilmuvad linnused, hakatakse tootma oma rauda(soomaak) Vanem e rooma rauaaeg 100-450pKr Kaubavahetuse käigus jõuab meie alani rohkesti Rooma päritoluga esemeid meie alal. Peetakse eesti aja õitsengu. Kividkirstkallmed asenduvad ristkülikukujulise tarand kalmed koos põletusmatustega. 98a Rooma geograaf ja ajalookirjutaja Pabbius Cornelius Tacitus kirjutab teose ,,Germaania", milles kirjeldab ka läänemere äärseid rahvaid: Fenni, Aesti. Eesti alal kujuneb välja 3 suuremat hõimurühma, mõnevõrra erinava kultuuri traditsiooniga murded, mustrid. Põhja ja kesk eesti, lääne eesti ja saared. Silmapaistvamad kalmad on proosa kalmed, kust Tallinna Linna muuseumi arheologid leitsid kulatud esemeid. Sellega näib et, rahvas on muutunud rikkaks. Hõbe ning kullatud esemed peidetakse maasse. Eesti saartele levib Skandinaavia eriti Gotland-Ojamaa rahvastik.
a ühendati Loode-Inglismaal asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802-839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks. 1.4. Briti saarte ristiusustamine: Kuigi suure rahvasterände ajal oli Rooma riigis 4. saj valitsevaks usundiks saanud ristiusk Briti saartelt peaaegu välja tõrjutud, algas just sealt ulatuslikum misjon e ristiusu levitamine (lad k missio saatmine, lähetus) paganlike germaania rahvaste seas. 5. saj hakkas Iirimaal mosjonit tegema Bretagne`ist pärit püha Patrick (eluaastad u 387-493; Iirimaa kaitsepühak). Tema tegevuse mõjul muutus Iirimaa 6. sajandiks valdavalt kristlikuks piirkonnaks. Iiri mungad rajasid kloostreid ja teostasid koos Roomast saadetud vaimulikega misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7. saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas
Frankidest ei saanud meresõitjaid. Selles mõttes ei olnud nad Rooma mantlipärijaid. Siinne väikesõdade loetelu ei ole ammendav. See ei olnud ka meie eesmärk, pigem oli selleks soov näidata, et Frangi riik oli sõjast etinud oma käsitöö või isegi riikliku doktriini. Karli neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul, seega 768-814, möödusid vaid 790. ja 807. aasta ilma sõja ja võitluseta. Karli-aegne Suur-Frangi riik koosnes neljast osast. Need olid Prantsusmaa, Germaania ning Karli poegade Ludwigi ja Pippini valitsetavad Akvitaania ja Itaalia alamkuningriigid. Nende nelja riigiosa iseärasused ja iseloomulikud jooned on jälgitavad ka veel meie päevil. See oli riik, mille pindala oli üle miljoni ruutkilomeetri ja läbimõõt põhja-lõuna teljel 1500 kilomeetrit, hamburgist Barcelonani, ning ida-lääne teljel 1200 kilomeetrit, Magdeburgist Nantes'ini. Peamine valitsemisvahend oli kuninga autoriteet aadli ja rahva silmis. Kui otsustavas punktis
Polyphemos kurvastas, kuna oli kohmakas ja ei võinud tüdrukule meeldida. Hilisemates lugudes küll Galateia ta armastusele ei vasta, kuid kohtleb teda sõbralikumalt. Kui Galateia armus Akisesse, tappis Polyphemos armukadeduse tõttu mehe, kellest sai siis jõejumal. 16. Caesar – pärit iidsest aristokraatide perest, kes väitsid, et on Aenease poja järeltulijad. Tegi kiiret karjääri riigiametites. Väejuht Egiptuse, Hispaania, Gallia ja Germaania vallutamisel. Hukkus 44 eKr vandenõu tõttu, surmajärgselt jumalikustati – Iulius = juuli; tegi kalendrireformi. Teosed: „Märkmed Gallia sõjast“ – sõjaretk Germaaniasse ja Britanniasse. Püüdis anda erapooletut suhtumist – objektiivne kirjedus; tegelikult õigustab oma tegusid. Kirjeldab Britannia ja Germaania eluolu. Kasutab 3.pööret, lakooniline, lühem. „Märkmed kodusõjast“ – õigustab oma käitumist võitluses Pompeiusega.
Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi tugeva kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Germaanid võtsid peagi vastu ristiusu, bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Kostantinoopoli mungad Kyrillos ja methodis 860 Piibli vana bulgaaria keelde. Tekkisid uued rahvad ja keleed: (Hispaania, gallia) Vahemeremaad, kus ladina keel tähtsam tekkis romaani keled, prantsuse, hispaania, Itaalia, portugal, rumeenia. (Britannia, germaania) Põhja- Euroopa, kus germaani keeltekkis germaani keeled: norra, saksa, taani, inglise, hollandi, flaami. Slaavlaste, kus vanabulgaaria keled tekkisid slaavi keel:vene, valgevene, ikraina, tsehhi. 6.Bütsantsi keisririik a) Püsimajäämise põhjused Paiknemine tähtsate kaubateede ristumiskohal(Vahemerelt Mustale merele ja Väike-Aasiast Euroopasse). Justinianus läks barbarite vastaselt
• Ühiskonnakorraldus: eliit, kes tegeles praktiliselt vaid sõdimisega ja “ülejäänud” – põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus • Oppidumid ehk kindlustatud asulad Euroopa ajaarvamise vahetuse paiku • Rooma vallutused – Gallia, Briti saarte lõunaosa, soov tungida üle Reini jõe • Lüüasaamise järel Teutoburgi metsas (9. pKr), misjärel keskenduti piirikindlustuste (Limes’e) rajamisele • Reini põhjakaldal kujunes nn vaba Germaania • Vallutatud alad romaniseerusid kiiresti • Suur osa Rooma tarbeasju valmistatud kauplemiseks germaanlastega Põhja-Euroopa (Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia) • Võime rääkida külaühiskonnast, olulisi murranguid ei toimu kuni viikingiajani • Pikk-majad, tavaliselt ühe pere kasutuses, ühes pooles inimesed, teises kariloomad • Põllumajanduse ja karjakasvatuse areng (nt leitud puust atru) • Asustusmustri muutused ajaarvamise vahetuse paiku: rõhk metallitootmisele,
läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse
läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine · Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid · Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna
Ta ei juhtinud sõjaväge kunagi teedele, kus võis olla varitsus, vaid tutvus eelnevalt olukorraga. Ka Britanniasse ei läinud ta enne, kui oli kogunud teavet sealsete sadamate, laevasõidu- ja maabumispaikade kohta. Samal ajal aga, kui oli teatatud Germaania laagrite ümberpiiramisest, läks ta Gallias teele läbi vaenlase tugipunktide enda omade juurde. Mitte alati ei alustanud ta lahingut eelneva plaani järgi, vaid sageli ka ootamatult, otse teekonnalt tulles, mõnikord halva ilmaga, siis, kui seda temast kõige vähem oodati. Oma sõdureid ei hinnanud ta mitte kommete ega rikkuse, vaid ainult võitlusvõime järgi ning kohtles
alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis kääpad suhted naabritega: u 600
Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma senat andist talle aunimetuse Augustus. Pärast keisririigi algust vormiliselt vabariik säilis aga de facto mitte, keiser nimetas ametisse väepealikud jm. Säilisid küll senat ja mitmed muud riigiasutused aga tegelik võim oli keisril. Suurima territooriumi saavutab Rooma keiser Traianuse valitsemise ajal, valitses ta 98-117pKr. Traianuse ajal Rooma hõlmab endas terve Vahemerd ümbritseva ala ja ka osa Euroopast, Britannia, Gallia, Germaania, Hispaania, Kreeka, Juudamaa, Mesopotaamia jne. 2saj pKr toimub oluline muutus, Rooma loobub aktiivse välispoliitika ajamisest ja ajapikku tema alad hakkavad vähenema, piirialad langevad naaberriikide alla, liitlasriigid, mis olid Roomast sõltuvad iseseisvusid. Rooma suurriik hakkabki 2saj pKr paiku hääbuma. Hilise keisririigi ajajärk algab keiser Diocletianuse valitsemise algusega aastatel 284-305pKr. Oluline tema juures on see, et ta viis läbi mitmeid reforme, püüdes
Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks kirjakeeleks (Itaalia, Gallia, Hispaania), kus (Germaania ja Britannia), kus vanabulgaaria keel. ladina keele mõju suurem. germaani keelte mõju suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, itaalia, Rootsi, saksa, norra, taani, inglise, Vene, valgevene, ukraina, tsehhi jt. portugali, rumeenia. hollandi, flaami. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused
heina rauast vikatidega. Võimaldas üles harida uusi põlde ja kasvatas saagikust. Teiselt poolt ulatusid siiani välja rooma impeeriumi kaubanduslikud mõjud.Roomlased avastasid läänemere ja merevaigu. Visna jõgi merevaigu tee.Vahetati roomamüntide vastu ja ehete.Läti rannikult, kuramaarannikult küll leitud aga tegemist väheste leidudega. Põhiliselt saadi leedu rannikult ja preisimaa rannikult. Esimsed kirjalikud allikad läti hõimude kohta.(Germaania )908 pKr. Aistide hõimud.Ise ei kasuta merevaiku üldse jaimestavad et saavad selle eest tasu. Veel üks tegur toonane euroopa oli rahulik ajajärk,läti aladel nendel sajanditel ei tunta enam kindlustatud asulaid. Umbes 5 saj -8 saj. Keskine rauaaeg.Pkr.Soodne ajajärk, püsisid kaubandus sidemed ja põlluhraimine jne.Lõppenud rooma raua aeg ja rahu.Suure rahvaste rändamise mõjud ulatusid ka siia ja väga rahutu aeg lätlastele
Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks (Itaalia, Gallia, Hispaania), (Germaania ja Britannia), kirjakeeleks vanabulgaaria kus ladina keele mõju kus germaani keelte mõju keel. suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453)
Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks (Itaalia, Gallia, Hispaania), (Germaania ja Britannia), kirjakeeleks vanabulgaaria kus ladina keele mõju kus germaani keelte mõju keel. suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tšehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453)
annaabi.ee 
