võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika"
ajend Tartu maks (Tartu piiskopkonna maks 1 mark aastas elaniku pealt) Iseloomusta pildi järgi Liivimaa sõjalist võimsust! Ivan IV Julm 15301584 Sõjategevuse algus 22.01.1558 Vene väed SigAlei juhtimisel rüüstasid Tartu. Läti ja Alutaguse piirkondi 1558 aprill Vene väed alustasid Narva piiramist ja pommitamist 1558 juuli alistub Tartu 1558 august vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vaherahu Mõisameeste laager Olukord 1559 Tartu piiskopkond oli likvideeritud ordumeister Fürstenberg ei suuda organiseerida vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler katsed tagasi vallutada Tartu ja Laiuse kindlusi ebaõnnestusid sept.1559 SaareLääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see läänistas omakorda oma vennale hertsog Magnusele Laiuse lossi vare med Liivi ordu häving pillav eluviis
Liivi sõda 16.SAJ Sõja põhjused 1550.aastatel sõjaväe kasvades tekkis maa puudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Väljapääs Läänemerele. Liivimaa sõjaline jõud oli nõrk. Tartu maks jäeti maksmata. Sõja käik 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. 1558.aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprill-Narva piiramine. Mai keskel Narva alistus. Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene v...
Alates aastast 1922 hakati Liivimaal elama seltskonnaelu, siis tuli esimene Liivlaste laulukoor. 1923 tuli Liivi selts ja Liivi keelt hakati lähema ja kaugema ümbruse koolides vabatahtliku ainena õppetama. Liivimaad on tahetud ka vallutada. Venemaa algatas sõja mille eesmärgiks oli vallutada Liivimaa alasid, mis ulatusid peale Kuramaa veel üsna kugele Lätimaa külje alla. See sõda algas 1558 pkr. Aastal 1561 sekkusid Liivimaa jagamisse ka Poola, Leedu, Rootsi ja Taani. Aastal 1559 tehti Taani vahendusel pooleks aastaks vaherahu. Kuna Liivimaad ründasid mitu riiki korraga, siis pidi Liivimaa ordu 28. novembril aastal 1561 alla andma . Liivimaal pole kunagi olnud otseselt mingit presidenti ega poliitilist valitsust. Valitsuse asemel olid ordud, mille juhid vahetusid päris tihti, nii et üks juht sai ametis olla tavaliselt kuni 5 aastat. Aastatel 1309-1322 pkr. Juhtis Liivimaa ordut G. von Rogge kes sai ametis oldud haruldaselt pikad 13 aastat. Liivimaal on olnud
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...
ja vallutas Rõngu linnuse, kuid Tartu piiramine ebaõnnestus ja Laiuse all sai Kettler ise haavata, misjärel sõjakäik katkestati. Järgmisel aastal, kui venelastega sõlmiti vaherahu, läks Kettler ordusaadikuna Poola ja Leetu ning taotles kuningas Sigismund II Augusti toetust. 1559. aasta sügisel nõustuski too seda andma, kuid tingimusel, et Fürstenberg astub tagasi ja Kettlerist saab ordumeister. 21. septembril 1559 see toimuski. Poola väed hakkasid saabuma Väina jõest lõuna poole jäävatesse Liivimaa linnustesse, kuid see protsess oli äärmiselt aeglane ega takistanud venelaste edasitungi järgmisel aastal. 1559. aasta lõpus tegi Kettler veel ühe katse venelasi Tartu piiskopkonnast välja lüüa, kuid ka see ebaõnnestus. Gotthard Kettler Hertsog Magnus/Liivimaa kuningas Magnus.
Liivi sõda Kait & Stiven 1558-1583 Liivi sõjas osalesid: Vene, Poola-Leedu, Rootsi, Taani ja muidugi Vana-Liivimaa. Sõja aluseks oligi tahtmine saada rohkem makse ja rohkem maad. Millest algas sõda? Venelased tõid põhjuseks nn Tartu maksu mitte maksmise. Venelased tungisid sisse Vana-Liivimaale aastal 1558. Venelased vallutasid Tartu, Narva ja Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi
VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale.
Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine. Narva alistus mai keskpaiku soodsate tingimustega. Linn olulist kahju ei saanud, kui see oli alistunud. Kõik kes tahtsid võisid linnast lahkuda. Edasi liiguti Tartu alla. Sinna veeti hulga suurtükke ja asuti linna piirama. Nädal peale pommitamise algust ehk siis 18 juulil linn alistus. Tartu säilitas algul oma õigused. Siinne piiskopkond oli langenud. · 1559.a.aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. · 1559.a. sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, aga ebaõnnestus. · 1560.a. hävitati 2 augustil Liivi ordu täielikult. · 1560.a. septembris algas Talupoegade ülestõus, enamuses Lääne- ja Harjumaal. · 1561.a. juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. · 1563 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. · 1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna. Rootsile kuulusid enne seda Tallinn, Paide
Mary Stuart Mary Stuart sündis 8. detsembril 1542. aastal Sotimaa kuninga James V ja Marie de Guise'i perre ja hukati 8. veebruaril 1587. aastal. Ta oli Mary I nime all Sotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542. aastast kuni 24. juulini 1567-da aastani. Kuna James V suri nädal pärast tema sündi, siis 6-päevaselt (reaalselt küll 1561. aastast) sai Mary Sotimaa kuningannaks. Aastal 1558 abiellus ta Prantsuse dofääniga, aastast 1559 Prantsusmaa kuningas François II-ga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna. François II suri 5. detsembril 1560. aastal. Mary Stuart naasis Sotimaale. Hiljem püüdis ta Hispaania, Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat Elizabeth I-st. 29. juulil 1565 abiellus Mary Holyroodi palees oma nõbu Henry Stuarti ehk lord Darnleyga. Abielu vihastas Elizabeth I-st, kuna temalt ei küsitud
22. 01. 1558 Vene väed tatari khaani sahh Ali (Sig-Alei) juhtimisel tungivad Tartu piiskopkonda rüüstama, lahkuvad. Järgneb Ivan IV teade, et võib sõlmida vaherahu, kui tuuakse ära Tartu maks. Seda ei tehta. 1558. aasta kevadel asuvad Vene väed Liivimaad vallutama. 1558 aprill Narva pommitamine kivikuulidega, 11. aprillil linn alistub. 18. 07. 1558 Tartu alistub. 1558 augustis alistavad Vene väed rea väikelinnu Ida-Eestis. 1559 aprill Taani vahendusel sõlmitakse pooleks aastaks vaherahu, mida piiskopid, ordu, rüütelkonnad ja linnad kasutavad liitlaste otsimiseks. Katoliiklik ordu ja piiskopid paluvad abi Poolalt, luterlikud linnad ja aadlikud Rootsilt. 1559 sügis ordu üritab Tartut venelaste käest vabastada, kuid ebaõnnestub. 1559 september Saare- Lääne piiskop müüb piiskopkonna (30000 taalri eest) Taani kuningale
Boriss Godunov (1598-1605) Itaalia Itaalia sõjad ei toonud vallutajatele Itaalia sõjad 1494-1559. Habsburgide linnriigid edu- Itaalia säilis. Itaalial väga hea ja Prantsuse kuningate vahel. Itaalia kultuur ja peened kombed. Sai sai rängalt kannatada. Rooma tuntuks hiliskeskajal kui üks Euroopa rüüstamine Karl V palgasõdurite rikkamaid riike ja linnastunumaid poolt 1527.a mais. 1559.a sõlmiti piirkondi. Tekkisid käsitööettevõtted Hispaanlastega rahu, säilisid aga ja Itaalia pangad. hispaanlased oma alad Lõuna- ja Kirjanduses: Dante ,,Jumalik Põhja- Itaalias. Riiklikult killustatud. komöödia". Boccaccio ,,Dekameron" Õpetlaste saavutused: Lorenzo Vallale on kõige enam kuulsust toonud Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumentide paljastamine. Poliitilises elus: Niccolo Machivelli ,,Valitseja".
4 1535.a Wonradt (Niguliste kirikust)-Koell (Pühavaimu kirikust)- I eesti keelne raamat, millest on midagi säilinud. Liivi sõda (1558-1583) Põhjused- Liivi sõja ajendiks oli Tartu maks 1. Suurriikide võimuvõitlus Läänemere aladel. Alustas Venemaa, kes tahtis saada teed Läänemerele. Tähtsamad sündmused I 1. 22.jaanuar 1558 venelaste retk Tartumaale. 2. 1558 Mais langes Narva. 3. 1558 Juulis langes Tartu. 4. 1559 aprill- VAHERAHU 5. September 1559- Saare-Lääne müüb oma maad 6. 1560 langes Viljandi 7. Talurahva ülestõus Tähtsamad sündmused II 1. 1561- P-Eesti alistub Rootsile. 2. 28.november 1561- Liivi ordu alistub Poolale. 3. 1570-1578 Liivimaa kuningriik. 4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B
Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse. Vahepeal vaibunud venelased alustasid uusi sõjategevusi Ivan Julma juhtimisel. 1572-1577. aastatel vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti
Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski vajaliku summa kokku koguda ja ära maksta, pakkumine lükati tagasi. 1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare- Lääne piiskop müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi tänu valedele luureandmetele hävitavalt lüüa. Suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Maarahva seas kasvas pahameel, kuna võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede
sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2. 30000 taalri eest. andis Alad oma vennale Magnusele. Liivi ordu häving- 1560 2 aug härgmäel, et takistada venkusi Vijandisse. 500 12000 vastu. Talupoegade ülestõus-1560 algaski. Laienes lääne ja harjumaal
TUBAKAS Maria Redjolkina 10. klass Tubakas on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede ja põõsaste perekond. Selle levilaks on Põhja- ja Lõuna- Ameerika, Austraalia, Edela- Aafrika ja Vaikse ookeani saared. Tubaka perekond on saanud oma nime Nicotiana Jean Nicot' järgi, kes oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning saatis 1559. aastal Caterina de' Medicile raviotstarbelon saanud oma ladinakeelse nime tubakataime. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti.Tubakalehtede saamiseks kasvatatakse mitmeid tubaka perekonda kuuluvaid liike. Kõige levinum neist on vääristubakas ehk virgiinia tubakas (Nicotiana tabacum). Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab alkaloidi nikotiini. Tänan tähelepanu eest!
vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused
, Moi Imja 12. : 1381 : 13 919 (2010) : , : 14,95 ² Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1381 1559 1563 1645 - 1721 - . 1917 - 1918 - - Tammisaari , Click to edit Master text style Rønne , Second level Mariehamn , Third level Fourth level Fifth level Shevde , Vammala , Turku , Talsi , Kuurne , Click to edit Master text style Second level
Elizabeth I 07.09.1533-24.03.1603 Grete Nisu 2010 Printsessi sünd. Sündis 7. septembril 1533 Ema kuninganna Anne Boleyn Isa kuningas Henry VIII Isa soovis poega ja lasi Anne hukata. 10. Septembril ristimine Vanglast troonile. 15. jaanuaril 1559. krooniti 18. märts 1554 saadeti kuningannaks Westminster Towerisse. Abbey's. Inglismaa iseseisvuse kaitsmine. Vaenlased Prantsusmaa,Sotimaa, Hispaania. Lahing Hispaania `'võitmatu'' armaada vastu aastal 1588. Maadeuurijad, meresõitjad. Walter Releigh uuris Francis Drake purjetaja ja abiks Hispaania
vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused
erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale
Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem si...
liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS / TÄHTSAMAD SÜNDMUSED: 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, saamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud Vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559.aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola ning Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559
17.10.2011 Renessanss Manerism 1 17.10.2011 Termin "renessanss" (rinascimento taassünd, s.t. antiigi taassünd) Esimest korda kasutas oma ajastu kohta Giorgio Vasari 1550.a. teoses "Itaalia kõige silmapaistvamate arhitektide, maalijate ja skulptorite elulood" ·Maise maailma ja inimese taasavastamine ·Inimene on kõigi asjade mõõt. Humanistlik maailmavaade ·Ilmalik kultuur 2 17.10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011 1492: Ameerika "avastamine" · Maailmapildi muutumine · Spetsialiseerumine · Itaalia kiireimad muutused · Prantsusmaa või...
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bour...
Gerttu Blank Jahijumalanna, kes on neitsilik ja ligipääsmatu. Jupiteri ja Latona tütar, Apollo kaksikõde. Loomade kaitsja, kes nautis laulmist ja tantsimist. Valvas ka laste ja nende sündimise üle. Neitsijumalanna, kes vandus, et ei abiellu. Tema loomaks oli jahihirv. Teda kujutatakse üldiselt vibu ja hirvega. Ta moodustab kolmainusese Energia, ämmaemanda ja Virbusega. Dianat austavad ertiti madalamast klassis inimesed. Orjadele pakuti tema templis varjupaika. 13.augustil on Dianale pühendatud festival. Üks populaarsemaid jumalannasid kunstis. Teda on kujutanud kunstis kuntsnikud: Tizian, Peter Paul Rubens, Francois Boucher, Nicholas Pouissin. Enamik kunstiteoseid räägivad, kuidas ta pärast küttimist puhkab. Tempel Dianale Actaeoni surm Valge marmor Titian Efesoses Õlimaal 4.Sajand eKr Central Hall ...
Tubakas Kasvutingimused Levilaks on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika ja Vaikse ookeani saared kasvatatakse lavades ja avamaa peenardes, nii kõetavatel, kui ka mittekõetavatel lavadel. Parim kasvutingimuse temperatuur on 22-28°C juures ja hiljem 18-25 °C juures. Kasvab tavaliselt troopilises ja subtroopilises vöötmes. Aastas annab ainult ühe saagi, kuna lehed ja õied kuivatatakse ja töödeldakse, kui taim on piisavalt suur. Kodumaa Tubaks on saanud oma ladinakeelse nime Nicotiana Jean Nicot' järgi. Jean nicot oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning tubakas pärineb algselt Portugalist. Kuid arvatakse ka, et tubakas on tulnud Yucatan peninsula, Mexicost. 1559. aastal saadeti tubakataimi raviotstarbel Prantsusmaale ja Inglismaale ning sealt edasi üle maailma. Peamised kasvukohad Kasutus võimalused Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat...
1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola- Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega 6 Tallinnale rünnaku vastu valmistuda.Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest
Ajalugu Esimene teadaolev 3/4 taktimõõdus on päris aastast 1559 Prantsusmaa Provintsist. Algselt oli tantsu nimeks Volta, mis tähendab itaalia keeles pööret. Juba algusaegadest sisaldas tants pööret. 16 sajandil muutus Volta Lääne-Euroopas populaarseks. Volta nõuab, et tantsupartnerid oleksid lähestikku ning naine asetseb mehest vasakul. Mees hoidis naist puusast, naine aga oma paremat kätt mehe õlal ja vasakuga hoidis kleiti. See oli vajalik, et kleidi saba üles ei läheks, kuna tantsus pidi mees naist tõstma. 19
Selle asemel, et oma kaitsevõimet tõsta, puhkes Vana-Liivimaal viimane kodusõda Ordu ja Riia peapiiskopkonna vahel. Uus saatkond läks siis Moskvasse ilma maksuta, aga uut saatkondaMoskvas enma vastu ei võetud. 1558. aastal tungisid vene väed Ida-Eestisse. Alustati linnuste piiramist. Narva vallutati, Tartu alistus ja venelastel õnnestus hõivata veel terve rida Ida-Eestis paiknevaid linnuseid, sest praktiliselt ei osutatud mitte mingisugust vastupanu. 1559. aastal sõlmiti pooleks aastaks vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel. Juba esimese sõjaaastagea oli üks väikeriikidest kadunud - Tartu piiskopkond oli lõpetanud oma eksisteerimise. Kuna ülejäänud Vana-Liivimaa väikeriikide valitsejad tunnetasid nüüd ohtu, siis käitusid nad erinevalt: 1)Saare-lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused maha Taani kuningale - teine Vana-liivimaa väikeriikidest oli lõpetanud oma eksisteerimise 2)Ordu otsis toetust Poola-leedult, 1559
Pieter Brueghel Vanem Pieter Brueghel Vanem c. 1525 9 September 1569) oli Flaami Renessaanssi kunstnik ja graafikute tegija, kes oli tuntud oma maastike ja talupoja stseenide poolest. Talle viidatakse vahest, kui ,,Talupoeg Brueghel" et eristada teda teistest Bruegheli dünastia isikutest. Alates 1559 aastast kaotas ta "h" oma nimest ja allkirjastas oma maalid Bruegel-i nimele. Sündis Breugel-is lähedal Breda linnale (Hollandis). On ka andmeid, kus väidetakse, et ta sündis Bredas. Ta oli Coecke van Aelst õpilane, kelle tütre Mayken-iga ta hiljem abiellus. Ta elas mõnda aega Prantsusmaal ja Itaalias, hiljem läks ta Antwerpi, kus 1551 aastal teda aksepteeriti kui meistrit, kunstnike gildis. Mõnda aega hiljem kolis ta Itaaliasse ja tuli tagasi Antwerp-i enne Brüsselisse jäämist 10 aastat hiljem. Ta sai hüüdnime ,,Talupoeg Bruegel" või ,,Bruegel-talupoeg" sellepärast, et ta riietus talupojaks, et sulandud...
TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid
2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560. aastal algas Eesti talupoegade ülestõus. 1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa. Venelased tungisid edasi ja vallutasid Viljandi. Kõik Vana-Liivimaa keskaegsed riigid olid 1561
*) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult. 4) Viru-, Lääne- ja Harjumaa alad alistusid 1561 Rootsile, Pljussa. -) Kolme kuninga aeg tõi uusi muutusi: 1) Aastast 1582 kuulusid Poola-Leedule Lõuna-Eesti alad, kuid 1629 läksid need Rootsile, Altmargi vaherahuga. Üleväina Liivimaa oli jagatud kolmeks president-/vojevoodkonnaks (Tartu, Pärnu ja Võnnu). Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼
kõikidele naabritele. Millise jälje on Elizabeth ajalukku jätnud ? Ühe pikima valitsusajaga ja edukaima monarhina ajaloos õhutas Elizabeth 45 aastat õukondlastes ja lihtrahvas lojaalsust , armastust , pühendumist. Alustas Uue Maailma koloniseerimist , Virginia osariik on nime saanud auavaldusena Neitsikuninganna Elizabethile Ühendas Inglismaa rahva pärast 11 aastat kestnud ebastabiilsust Taastas 1559.a. anglikaani kiriku Tõrjus korduvalt ja edukalt tagasi oma aja kaks supervõimu : Prantsusmaa ja Hispaania Ajaloolane Stone kirjutas : " Nad asetasid tema kuju ja pildi kuninglikus rüüs kirstule , ning kostus üleüldine südantlõhestav ohkamine , ägamine ja halamine , mille taolist inimkond pole eales näinud ega kuulnud . Kõige säravam päike loojus viimaks läände . " Mida õpetab Elizabeth meile ?
pikendust ei antud ja saadikuid ei võetud vastu ja saadiukud tulid tagasi eestisse. 1558 aasta alguses ründasid moskva suurvürsiväed vanaliivimaad. Põhimõtteliselt rünnati narva suunalt ning peipsijärvest lõunast ehk kagusuunast. Ei suudetud moskva suurvürsi väele vastu hakata. Moskva suurvürst hõivas idaeesti. Tartupiiskopkond kui selline vanaliivimaal likvideeriti. Vahepeal sõlmiti vaherahu. Kui vaherahu kehtis, siis püüdis leida vanaliivimaa endale liitlasi. Ordu andis ennast 1559 aasta poola-leedi kaitsealla. Et jäi nagu riigina alles aga andis enda kaitse alla. See vastu saare-lääne piiskop 1559 aastal müüs oma valdused taani kuningale. Vaherahu kestis pool aastat, ordu vastu panna ei suutnud ja 1560 aastal purustati ordu väed härgmäe lahingus. Samal aastal puhkes põhjaeestis talurahva ülestõus. Talupojad kaebasid selle eest et kuigi nad maksavad ja asju siis neid ei kaitsta venelaste rünnakute eest et nende maad rüüstati
aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja vallutas mais Narva, juunis Vastseliina ja juulis Tartu. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat Rõngu linnusevallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. 1559
aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja vallutas mais Narva, juunis Vastseliina ja juulis Tartu. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat Rõngu linnusevallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. 1559
1548. aastal koos Charles de Ronsardi abiga sai temast vaimulik Unverris. Sellel ajal elas ta Pariisis. 1550 aastal oli ta kuninga kabelisse kantud kui"tavaline laulja" ja varsti pärast seda kui ,,tavaline helilooja"- enne teda oli sanud selle nimetuse vaid üks helilooja( Sandrin). Tema testamendis 1558. aasta jaanuaris jättis ta oma väikse maavalduse heategevuseks ja peale seda vaevles ta jälle vanuse ja vaesuse käes, et tegeleda oma tööde kallal mis avaldati 1559 aastal postuumselt. Üks tema tuntumaid teoseid on ,,Lindude laul", kus vaheldumisi poeetilise refrääniga matkitakse mitmesuguste lindude hääli.
Kliima mõju Eesti väikejärvedele Kerli Kisant Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia 2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
Sai oma neitsilikkuse poolest kuulsaks ning tema ümber kujunes kultus, mis leidis väljenduse tollases kunstis ja kirjanduses Oli valitsemises võimsam kui ta isa ja õed- vennad Ehkki ta oli välispoliitikas ettevaatlik ja toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid ja halvasti varustatud sõjaretki, sidus Hispaania Võimatu Armaada purustamine tema nime igaveseks võiduga 20.valitsusaasta jooksul ülistati teda kui kuldajastu valitsejat 15.jaanuar 1559 krooniti ta Westminster Abbeys Inglismaa ja Iirimaa kuningannaks. Ta ei abiellunud kunagi, kuna see oleks tema riigi võinud allutada abikaasa mõju alla Tema kätt palusid Rootsi kuningas Erik XIV, Hispaania kuningas Felipe II, Prantsusmaa kuninga Henri II poeg ja paljud teised, sealhulgas tema eluaegne sümpaatia Robert Dudley Omaette küsimus on, kas Elizabeth jäi ka tegelikult neitsikuningannaks, sest tihti on
Viies tase Elizabeth I Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mary Stuart (15421587) Mary Stuart oli Mary I nime all Sotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542 kuni 24. juulini 1567. Aastal 1558 abiellus ta Prantsuse dofääniga, aastast 1559 Prantsusmaa kuningas François IIga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna. Mary Stuarti hukkamine 1567. aasta juunis puhkes Sotimaal Maryvastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal 1aastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta
de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond Guise. Mõlemad poliitilised rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, kuid omavahel veelgi teravamalt vaenujalal. 16. sajandi keskpaigaks oli hugenotte umbes 400 000. Usulistest erinevustest arenev vaen valmistas ette ususõdade puhkemist. 1559.a. lõppesid Itaalia sõjad ning Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560.a.sai Prantsuse kuningaks Chales IX, kes oli alaealine, seepärast asus regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõjad said alguse 1562.a., mil hertsog de Guise tungis kallale Vassy alevis oma väesalgaga hugenottidele. Veresaun vallandas hugenottide ülestõusu. Toimus rohkesti kohalikke kokkupõrkeid, misjärel algasid juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas
79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053
beautiful balconies. The Defence Tower has suffered the most and has been numerously rebuilt. The tower has Neogothical paintings on the wall, fireplace, staicase and a gallery made of oak. The other tower, Tall Herman is the oldest and best preserved part of the castle. The tower is isolated from the castle, the only connection is drawbridge. History It was founded in 1381. Kuressaare castle was a bishops resident til the end of Livonian war. In 1559. Johannes V Münchhausen sold the castle to Danes. The Danes built a new defence system to the castle, because military technology was improved. In 1645 , with a Brömsebro peace treaty the castle was given to Sweden. In the beginning of 20, century , Kuressaare castle was restaured to be a resident of Saaremaa knighthood. Since September 22 1920, the castle belongs to county government. Why go there?
1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulge...
Liivi sõda 1558-1583: Dominium maris Baltici Vana-Liivimaa nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan I-le Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad (40000 kassani sõdurit) 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 Pooleks aastaks vaherahu Paaniline liitlaste otsimine ordu annab end Poola kaitse alla, Saare-Lääne piiskop müüb oma maad Taani kuningale Vana Liivimaa lõpp: 1560 Ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss > suruti maha 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna andsid Rootsi kuningale ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumine Poolale > Keskaeg läbi, sest Liivimaad enam pole Põhjamaade 7-aastane sõda:
16. saj. keskpaik: 5 väikeriiki: Orduriik, Riia peapiiskopkond ja Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
