Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890). Minoilise ja Mükeene kultuuri võrdlus (vaata ka järgmisel lehel olevat kaarti ja fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps. Kuulus valitseja Minos Agamemnon Erinevus nr 1 Rahulik Sõjakas
Kuna lossid ja linnad olid Kreetas kindlustamata Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Kreeta kunst osutab naiste suurele tähtsusele minoilises religioonis ja ühiskonnas. Kreeta kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutavad loodust, religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime, kuid piltide ja kujukeste põhjal
Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik
seal olid siiski esikohal jumalad, kes olid mõnevõrra siiski olulisemad kui naisjumalad. Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi. Mükeene kunsti aga iseloomustab see vastu sõjatemaatika ja kangelaseepika, kui sellegi poolest on üle võtnud eredavärviliste freskode maalimise losside ja jõukate majade seintele. Minoilise tsivilisatsioonile ei leia vastet näiteks Mesopotaamia või Egiptuse kultuurist. Ka kiri on neil kohapeal välja mõeldud. Kreeta ja Mükeene olid väga tihedalt seotud oma sarnasuste poolest. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi muistse kangelasajana, mille kohta kirjutati palju kangelaseeposeid.
Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus
Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) : ~1 600 eKr. Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon. Elanike etniline päritolu indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad. Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle kreetalaste kombed ja eluviisid ning kohandasid seda oma vajadustele. Mükeene kultuuri allakäik: ~1 200 eKr. - algas Vahemere idaosas ulatuslik rahvasterändamine.
IV. KREETA MÜKEENE KULTUUR: 1. KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka ajalugu vanaajal alljärgnevalt: Perioodi Aeg Perioodile iseloomulikud tunnused nimetus Kreeta- u 2000 1100 · Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta Mükeene eKr saarel u 2000 eKr. kultuur · Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr. · Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare.
lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata lugeda, Mükeenes kasutatud lineaarkirja B, aga oskatakse lugeda. Nii Kreetal kui Mükeenes olid olulisel kohal lossid. Kreekas tekkisid lossid linnast eemale, Kreetal aga lossi ümber. Kreekas olid olulisemal kohal jumalannad, Mükeenes austati ka naisjumalannaid, kuid peeti olulisemaks siiski meesjumalaid. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"
eKr). Asustus ulatub Gournias tagasi aga juba varaminose perioodi (2700-3000 eKr). Väljakaevamist alustati 20. saj. alguses ameeriklase Harriet Boyd poolt. Linn, mis katab 2,5 hektarit, on nüüdseks täielikult läbi tuhnitud. Gournia minoiline nimi ei ole tee all-linnast paleesse teada, praegune nimetus tuleneb kivist anumatest, mida linnas igal pool on leitud. Gourniat on nimetatud ka "minoilise Kreeta Pompeijks", sest see on hästi säilinud. Gourniast mõned kilomeetrid Ierapetra poole jääb Vasiliki - selle kandi teine Kivist veemahuti oluline minoiline asustus. Vaade lõunahooviPaleest lõunahoovi viiv trepile tee Mäe tipus asus luksuslik ehitis, mida peetakse Kreeta nelja suure palee miniatuurseks koopiaks. Lõunaosas paiknes suur hoov, mis ilmselt oli avaliku elu keskuseks.
lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast, mõlemad kuuluvad pronksiaega. Kuid kõigist neist ühistest joontest hoolimata ei saa neid mõlemaid kokku pidada üksuseks. Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist. Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri algus osutub sinnapoole. See on seletatav muidugi ka sellega, et Kreekas eneses pole Mükeene kultuuri algastmeid, kuna aga seevastu Kreetas ulatuvad minoilise kultuuri juured sügavale tagasi. Kultuuriajaloo uurija on sunnitud oma sihi saavutamiseks tähele panema peensusi. Seepärast olgu siingi ette toodud mõned üksikasjad, mis eraldavad Kreeta ja Mükeene kultuure teineteisest. Esiteks kuuluvad siia paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi muust ilmast eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg
kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr, mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Mükeene kultuuri lõpetas kreeka rahvasterändamine, mille käigus doorlased Mükeene kultuuri linnad 1200. aasta paiku eKr või pisut hiljem vallutasid ja purustasid. Mükeene kultuuri keraamikat iseloomustab tumedafiguuriline maaling heledal taustal. · Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid
Ka abielus spartiaadid viibisid enamus aja kodust eemal lahingutes. Kodanikes hinnati vaprust ning distsipliini, argust peeti aga ülimaks häbiks. Pikaaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrgema taseme. 6. Mõisted Minoiline tsivilisatsioon-Mükeene alal välja kujunenud Euroopa vanim kõrgkultuur. Mükeene kultuur- hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. Knsossos-Kreeta kuulsaim loss lineaarkiri A ja B- A-Minoilise kultuuri savitahvlitele vajutatud silpkiri, mida ei osata tänapäeval lugeda. B- Mükeene kultuuri ajajärgul kasutatud Lineaarkirjast A arenenud silpkiri, mida osatakse tänapäeval lugeda. hellen-müütiline hellenite esiisa. barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt arhailine periood- Kreeka riigikorraldus aastatel 800 500 e.Kr, mil toimus tsivilisatsiooni tõus. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka)
Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (linn oli ümber). Nii lossid kui ka linnad olid kindlustamata
minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Saksa teadlaste Heinrich Schliemanni ja Wilhelm Dörpfeldi poolt korraldatud arheoloogilistel kaevamistel leiti Trooja, Mükeene ja Tiryns. Inglise arheoloog Artur John Evans leidis Kreeta saare mälestusmärgid. Umbes 2000 a. eKr. ehitati esimesed suured sõjaliste juhtide lossid Kreeta saarele Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. 19. ja 20. sajandi vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid
Herodotos oli kreeka ajaloolane, kes hakkas uurima ja üles kirjutama lähema ajaloo sündmusi. Hiljemad põlved on teda nimetanud ka ajaloo isaks, tema teos ,,Historia" on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal . 10. 594 eKr Soloni seadusandlus Ateenas, kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele rohkem võimalusi. u 800 eKr võeti kasutusele tähestik u 2000 eKr jõudis rahvas Kreeta saarel arengus tsivilisatsiooni tasemele, minoilise kultuuri algus. u 720 eKr spartalased vallutasid Messeenia, hakkas kujunema Spartas nn Lykurgose korraldus. 338 eKr Philippos II purustas Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistas Kreeka oma ülevõimule. 146 eKr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule.
..............................................................1 1. Minoise kultuur...............................................................................................................................4 1.1. Tähtsamad sümbolid...........................................................................................................4 1.2. Legendid..............................................................................................................................5 1.3. Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 1500 a. eKr..................................................................5 1.4. Vasiliki.................................................................................................................................7 1.5. Plaikastro.............................................................................................................................8 1.6. Malia........................................................................................
Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. MINOILISE KULTUURI ÕITSEAEG 2000 1500 A. E.KR. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. · Knossos Knossose palee pindala: 20 000 m2
tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ei osata lugeda) oli eeldus bürokraatliku lossimajanduse tekkeks. Umbes 1600 eKr tekkis tsivilisatsioon Kreeka mandriosas Mükeenes. 15. sajandil eKr Kreetal aset leidnud vallutuste järel võeti omaks ka lineaarkiri A, millest kujunes lineaarkiri B. Kuna viimane on
Riigivalitsemisvorm, kus valitseb eluaegse päritava võimuga riigipea - monarh Linnriigi valitsemine - poliitika 17. Trooja sõda (1200 eKr) Lääne Rooma riigi lõpp (476) Rooma linna rajamine (753) Augustus saab Rooma valitsejaks (30 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) Kreeklaste ajaarvamise algus (776 eKr) olümpiam. Kuningate aeg Roomas (753-510 eKr) Ristiusust saab Roomas ainuke lubatud usund (380) Roomlaste ajaarvamise algus (753 eKr) Roomlased vallutavad kogu Itaalia (265 eKr) Minoilise tsivilisatsiooni algus Kreetal (2000 eKr) 18. R K Jupiter- (Zeus) peajumal; taeva, pikse ja tormijumal. Neptunus – (Poseidon) merede valitseja. Pluto- (Hades) allilma valitseja. Juno- (Hera) peajumala abikaasa, abielu kaitsja. Ceres- ( Demeter) põlluviljakuse jumalanna. Vesta- (Hestia) kodukolde jumalanna, kehastas kogu riigi koldetuld. Saturnus – ( Kronos) põllutööde edendaja ja ammuse kuldaja kehastaja. Minerva – (Athena) tarkusejumalanna.
2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid
Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika, idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast, mõlemad kuuluvad pronksiaega. Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist. Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri algus osutub sinnapoole. See on seletatav muidugi ka sellega, et Kreekas eneses pole Mükeene kultuuri algastmeid, kuna aga seevastu Kreetas ulatuvad minoilise kultuuri juured sügavale tagasi. Paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi muust ilmast eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn. megaron- tüüpi, kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas vaikülades. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune
Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene (keskusega Kreeka põhiterritooriumil) lõi eri rahvas. Kreeta ehk Minose ehk minoilise kultuuri loojaks on tundmatu päritoluga rahvas. Ka nende vanim kiri (lineaarkiri A) on tänini desifreerimata. Kultuurile olid iseloomulikud labürinditaolised lossid (suurim oli Knossos), mis olid kindlustamata. Ilmselt funktsioneerisid need usukeskuste ja kultusepaikadena, olles valitseja elupaigana ka poliitilise võimu keskuseks. Kunstis puudusid sõjaelemendid, kujutati pidustusi, domineerisid naised. Levinud oli härja ja härjasarvede kujutamine, ilmselt oli härg kultusloom.
Kreeta Minoiline periood Vanemate paleede aeg 2000/1950-1700/1600 eKr (Knossos )-> hetearhiline kultuur. Paleed ei kontrollinud suurt maa-ala enda ümber. Toimis lokaalsel tasandil asustustevaheline suhtlus. Suhtlemine agraarsete asustusüksuste vahel. Uute paleede aeg 1700/1600-1425-1450 eKr (Aghia Triadna)-> agraarüksuste vahel suhtlemine katkes, kaubanduslikud sidemed Paleedejärgne aeg 1450- 1050 eKr (paleesid tabas suur häving) 15. saj eKr toimus Minoilise kultuuri langus -võõrsissetung <- kõige tõenäolisem -> asula jäeti alles, hävitati vaid keskseid hooneid -sisekonflikt (eliidi vahel) <- eeldus -looduskatastroof <- kariloomi peidetud, veevõtukohti kaetud -Kreeta laevastiku hävimine -järk-järguline hääbumine Thera saare vulkaan 1627.eKr Mükeene kultuur alates umbes 1400 eKr. Sarnaneb Minoilise,Anatooli kultuuriga. Seostatakse eliidiga. Mükeene esiletõusu üheks oluliseks punktiks on väga sobiv asukoht. Uluburun - 14
KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja
linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitsemiskorralduses oli eesotsas preester-kuningad. S�jakad jooned puudusid. Religioon Kreetalased austasid jumalannasid. Neile ohverdati. Olulisel kohal oli h�rg, kes oli t�htsamaid kultusloomi. M�keene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas S�jaline �leolek Egeuse mere piirkonnas. Kreeklased vallutasid Kreeta saare (1500 eKr). Kreeklased v�tsid omaks minoilise kultuuri ja mugandasid lineaarkirja oma keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, mille seast kuulsam oli M�keene. Losside �mber aga polnud linnu. Toonases Kreekas �htset riiki ei tekkinud. Losside eesotsas seisis kuningas ja s�japealik. Neile allusid s�jalised kaaskondlased, kellega koos moodustati eliitkaarikuv�gi. Kangelaseepika K�ige armastatuim kangelaseepika oli Trooja s�ja lugu. Kuulsaimad kangelaseeposed - "Ilias" ja "Od�sseia"
Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B
Üllataval kombel olid lossid kindlustamata. Sõjalist otstarvet ei võinud neil seega olla ja meil pole mingit alust pidada lossi valitsejat eelkõige sõjapealikuks. Kreeta tsivilisatsiooni üks peamisi iseärasusi on kindlustuste, relvade ja üldse igasuguste sõjakate joonte puudumine. Ka Kreeta kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Võibolla kõige olulisem joon, mis Kreeta kunstis ilmneb, on naiste osatähtsus. Neid kujutati meestest sagedamini ja sageli olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. See asjaolu on mõne uurijad oletusele, et Kreetal võis olla matriarhaalne, st. naiste poolt valitsetud ühiskond. Kuigi enamus asjatundjaid peab sellist oletust alusetuks, lubab
· Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja tähtsaim kultusloom. · Mükeene oli ühiskonna- ja kultuuritasemelt Kreetast nõrgem. Küll aga olid nad sõjaliselt väga tugevad (hobused ja sõjakaarikud). · Umbes 1500 ekr vallutasid kreeklased Kreeta saare ja võtsid kiiresti omaks kreetalaste minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja endale sobivaks. · Kreekas tekkisid kindlustatud lossid, kuulsaim neist Mükeene( klükoobilised müürid). · Kreekas ei tekkinud ühtset püsivat riiki, losside eesotsas seisid kaks valitsejat kuningas ja sõjaväepealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid eliitkaarikuväe. · Pärast Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni langemist levisid jutud selle aegsetest
(Hermaphroditos ja Priapos). i. Eros tema poeg, keda kasvatas Aresega ii. Hephaistos abikaasa iii. Ares Armuke/armastus iv. e. Adonis; f. seos Inanna ja Dumuziga. g. Aphrodite ja Anchises; Zeus pani Aphrodite armuma troojalasse Anchisesesse ja sünnitama talle poja Aineiase h. seos Kybele kultusega; i. Attis. j. Seos arvatavalt minoilise taustaga kangelannadega (Helena, Ariadne jt.); k. seos teispoolsusega. 17. Ares ja Hephaistos. a. Kuju ja funktsioonid. i. Ares 1. sõjajumal 2. Homerose sõnul ei valmistanud talle miski enam rõõmu, kui sõjakära ja lahingumürgel 3. tema kaasased: a. Enyo b. Deimos hirm
munakividest mosaiik Kreetalt edasi kasutusel ka hellaadilises Kreekas. Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast,enamasti hilisminoilisest.Värvid kirkad ja heledad: helesinine,valge,kollane,tumepunane,harva ka roheline,ka must.Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud,elav ja meeleline laad. Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad kaunistatud reljeefidega . Kreeta Hagia Triada leiud minoilise perioodi steatiidist anumad Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike,sageli värvilisi.Ja tihedat savi.Vormid on mitmekesised kuid siiski lihtsad. Esinesid eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm. Keraamika Savitöödest terrakota, fajanss.Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi.Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus.Väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad.Kui Egiptuse kunst oli lineaarne,siis Kreeta kunst
Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli tolle aja Korintoses loogiline ning kas ülalmainitud motiivil oli Korintose jaoks sümboolne tähendus. Antiik-Kreekas kasutati sellise sümboli kohta sõna σήμα; terminit kasutasid juba Homeros ja Hesiodos. Üksiku looma kujulised märgid kaunistasid minoilise ja Mükeene perioodi pitsateid. Selliseid pitsateid on leitud Peloponnesoselt, Kreetalt ja Küklaadidelt. Valjastatud tiivuline hobune Pegasose müüt Pegasos hüppas koos oma venna Chrysaoriga välja Medusa kehast, kui Perseus Medusa pea maha lõi. Korintose kuningapoeg, Eurynome ja Glaukose (või Poseidoni) poeg Bellerophontes ihaldas Pegasost endale. Ta läks Korintose targa Ephyra soovitusel Athena templisse ning heitis seal magama. Unes ilmus talle jumalanna, käes kuldne ese.
d. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): · Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. · Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. 2. Mükeene tsivilisatsioon a. Kujunemine: · Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). · Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. · Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. · Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). b. Lossid ja ühiskonnakorraldus: · Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). · Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele
Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest
Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. · Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest
Losside valitsemiskorralduse kohta pole midagi kindlat teada. Arvatavasti valitsesid neis preester-kuningad, kuid seda pole võimalik tõestada. Knossose lossi väikest trooniruumi peetakse tänapäeval mitte kuninga, vaid preestrinna istmeks. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginud toonasel Kreetal olulist rolli. Sõjakate joonte puudumine on üks minoilise tsivilisatsiooni iseloomulikumaid omadusi. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Religioon Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Tihti kujutati jumalanna kõrval meest, arvatavasti mõnd
algul eKr sai valdavaks mustafiguuriline stiil. Punakaspruunile vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis nende detailid sisse, nii et need jäid punaseks. Umbes 530 eKr hakati vaase kujundama vastupidisel viisil punasefiguurilisena. Et maalida on lihtsam kui kraapida iseloomustab nende vaaside dekoori figuuride nõtkus ja detailirikkus ning meisterlik kompositsioon. KRONOLOOGIA Egeuse ehk Kreeta- U 2000 eKr Kreeta saarel kujunes lossikultuur. Minoilise kultuuri algus. Mükeene ajajärk 19.-18.sajand eKr Lineaarkiri A (u 2000-1100 eKr) U 1600 eKr Mükeene kultuuri algus U 1500 eKr Thera saarel toimus vulkaanipurse, mis tõi arvatavasti kaasa purustusi ka Kreetal. Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetat valitsema 15.-13.sajand eKr Mükeene kultuuri kõrgaeg
tules hävisid muidugi mõlemad, aga abi oli sellest ikka) 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Pronksiaja kultuurid (enne antiiki). Minoiline kultuur Kreetal jt Egeuse mere saartel varasem, ~2200 eKr. Olulisel kohal naised, naisjumalused, härjad. Keskus Knossoses. Ilmselt ei rääkinud üldse indoeuroopa keeli, kasutusel lineaarkiri A, ei osata tänapäeval lugeda. Minoilise kultuuri tõrjus välja Mükeene kultuur (Mandri-Kreekast). Kreeklaste jaoks n-ö "kangelaste ajastu", kus toimusid paljud müütilised sündmused (Oidipuse lugu, Trooja sõda). Protokreeka keel, kasutusel lineaarkiri B, on tänapäevaks desifreeritud.Sõjakad dooria hõimud hävitavad Mükeene kultuuri 12. saj eKr, kirjakunst unustati paarisajaks aastaks (kreeka tähestik ~ 8.9. saj). 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
III aastatuhande algul algas Egeuse piirkonnas pronksiaeg. Toonaste asulate seas olid tähtsaimad Knossos Kreetal, Trooja Anatoolia looderannikul ja Lerna Pelopponnesose poolsaarel. aastatuhande teisest poolest pärinevad Kreetalt ka varaseimad piltkirjamärgid pitsatitel. 23. 22. sajandil tabas Egeuse piirkonda purustuste laine. Võimalik, et selle põhjustas kreeklaste esivanemate sisseränne. Kreeta saar jäi purustustest suuresti puutumata. Minoilise Kreeta varaste losside periood u 2000 1700 U 2000 arenesid mõned Kreeta asulad linnadeks ühes nendega tihedalt seotud lossidega. Tähtsamad nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia. Kujunes välja nn hieroglüüfkiri ja Lineaarkiri A. Perioodi lõpust pärineb arvatavasti nn Phaistose ketas. U 1700 lossid purustati tõenäoliselt maavärina tagajärjel. Kteeta uute losside periood u 1700 1450 Lossid taastati enamvähem varasema üldplaneeringu kohaselt, kuid saavutasid nüüd
mere saartel. Selle levikuperiood jääb hinnanguliselt vahemikku 3650 kuni 1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10
Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga.
Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga.
Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga.
katkestust . Uus elanikkond , ja uued majad on tagasihoidlikumad ja materiaalne kultuur on tagasihoidlikum . 23-22 saj eKr on selge tagasilangus.Keegi ei tea mis juhtus.Tavapärane arusaam on see et indoeurooplaste sissetung. Keskmine pronksi aeg 2 at teine pool. Mandri kreekas oli stagnatsioon, vaesem , samas kreeta saarel on olukord pigem vastupidine. 2000 on kiire areng, mis soodustas immigratsioon,kiire arengu tulemusena tekivad linnad ja lossid.Sealt alates võiks lugeda Kreeta Minoilise kultuuri sündi.Valitses kuningas Minos. Arthur Evans kaevas välja selle. Arheoloogiliselt on teada et kujunesid mitmed suured asulad mida võime nimetada linnadeks , neist tol varasemal perioodil oli 3 olulisemat Knossos, Pallia , Ja Pestos. Kõik need olid pikajalise arengu produkt.Varasematest linnadest ja lossidest pole säilinud paljult, kuna mingi katastroofi laine vb maavärinad.Rajat nüüd uued lossid , mis on nüüd rekonstrueeritult nähtavad. Jagatakse 200
Minose tsivilisatsioon Kreetal. III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsevateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkirja A (eristamaks seda veel hilisemast kreekakeelsest lineaarkirjast B). Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et
aga ka ilmselt kultuseanumate tarbeks seintesse ehitatud nisid. itsva kultuuri hävingu Kreetal phjustas läheduses asuval väikesaarel, Theral toimunud vulkaanipurse.(u.1500 eKr.)Kreeta saare edasine saatus on suures osas seotud egeuse kultuuri hilisema väljenduse e. mükeene kultuuriga. Mükeene kultuuri jälgi Kreeka mandril vis jälgida juba alates u.1600.a eKr. Peamisteks keskusteks kujunesid seal linnriigid Mükeene ja Tirnys, mille seos Kreeta saarel itsenud minoilise kultuuriga ilmnes eeskätt tarbekunstiesemetes ja kultustoimingutes (snnimängud). Seoseid on aga teisigi. Palju sarnast on mükeene hauakambritel (1600-1500a.eKr.) Kreeta varase perioodi kalmetega, mille ette olid ehitatud nelinurksed eendid ja krvalruumid. Mükeene kultuuris asenduvad viimased küll pika käiguga, sarnasus aga on ilmne. Mükeene arhitektuuri varasemat perioodi esindavadki hauakambrid, eeskätt kamber ja kuppelhauad, viimaseid nimetatakse ka Tholos haudadeks
annaabi.ee 
