HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A11 Karin Eegreid VABAVARALISED SISUHALDUSSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Keegi Õps Uuemõisa 2015 Haapsalu Kutsehariduskeskus Karin Eegreid Arvutid ja arvutivõrgud A11 Sisukord Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Maecenas porttitor congue massa. Fusce posuere, magna sed pulvinar ultricies, purus lectus malesuada libero, sit amet commodo magna eros quis urna. Nunc viverra imperdiet enim. Fusce est. Vivamus a tellus. Pellentesque habitant morbi tristique senectus et netus et malesuada fames ac turpis egestas. Proin pharetra nonummy pede. Mauris et orci. Aenean nec lorem. In porttitor. Donec laoreet nonummy augue. Suspendisse dui purus, scelerisque at, vulputate vitae, pretium mattis, nunc
MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONNAD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID
Tema vastumeelsus abielluda Tiberius põhjustab Augustus maha istuda ja öelda oma lugu, kuidas ta sai keiser Rooma. Ta meenutab 46 eKr Rooma on keset kodusõda. Koos oma sõbra Marcus Agrippa, noor Octavius (Augustus) läheb Hispaania et aidata Julius Caesar lahing väed Pompey. Isegi kui nad on väiksemad kui nad suudavad alistada Pompey. Caesar kiitusega tema vastu poeg Octavius koos võidukas sisenemine Rooma ja siis saadab teda Makedoonia koos Agrippa ja poeg Caesari sõbra Maecenas. Seal Octavian kuuleb uudiseid Caesari mõrva ja ta naaseb Rooma, kus tema sõbrad. Back in Rome on ta võimeline saavutama nii rahva toetus ja Cicero. Tema võitlus vandenõulaste mõrva Caesar ja nõuab oma uue osa impeerium, leiab ta liitlane Mark Antony, Caesari parem käsi. Mark Antony mitte ainult teenib Brutus ja Cassius ta ka alustab hukkamiste laine, mis praktiliselt välistab vana rooma valitseva klassi. Nende hulgas, kes on tapetud on abikaasa Livia
o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad
Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator. Silmapaistvaim Rooma oraator oli Cicero. Saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Suur osa kõnedest on säilinud tänapäevani. Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine. Kirjandus ja kunst, vahend keisrivõimu ülistamiseks. Kuldne ajastu. Maecenas. Vergilius Silmapaistvaim poeet. Head suhted Augustuse pooldajatega. Peateos ’’Aeneis’’. Teos räägib Trooja hävitamisest, peakangelase Aenease põgenemisest, eksirännakutest merel, saabumisest Aafrikasse ja Aenease ning Kartaago armastusest imekauni kuninganna Dido vastu, mis kahjuks viis lõpuks Dido enesetapuni. Ajalookirjutised Varaseimad teated rooma mineviku kohta pärinevad kreeklastelt. Ise hakkasid nad seda üles kirjutama alles 3. saj. eKr, need teosed pole
) Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene V-Roomas ja Itaalias; vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi pol. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes u. 5000 mehest Foorum turu ja koosoleku plats Metseen rikas kunsti ja kultuurisoosija (sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maesdenase nimest) 6. Kes olid? Vali õige nimi! (Caesar, Nero, Titus Livius, Maecenas, Paulus, Peetrus, Zeus, Hestia, Jupiter, Mars, Poseidon) 6p Usukuulutaja ehk apostel, oli olnud Kristuse jünger, temast sai Rooma esimene piiskop Peetrus Rooma ajaloolane, kirjutas teose ,,Raamatud linna rajamisest alates" -- Titus Livius Kodukolde jumalanna -- Hestia Roomlaste sõjajumal -- Mars Taeva-, pikse-ja tormijumal roomlastel -- Jupiter Keiser, kiusas taga kristlasi, olevat mõningatel andmetel pannud põlema Rooma linna Nero 7
· nimetas esimest korda eestlasi ,,aesti" · ,,Annaalid". See rääkis Rooma ajaloost aastatel 14 kuni 68 pKr. Keiser Augustuse kuni keiser Nero surmani. Aurelius Augustinus · kummaline mees · alguses oli joodik, siis muutus täielikult, lõpus sai isegi preestriks · ,,Pihtimused" Luule · õitseng Augustuse valitsemisajal · tekkisid rühmitused · aristokraadid enamasti Maecenas · keiser Augustuse rikas lähikondlane · tema nimest on tulnud mõiste metseen (rikas kunsti, teaduse ja kirjanduse toetaja) · rühmituse liider Vergilius · 70 kuni 19 eKr · ,,Bocalica" tähendab karjuseluulet · Maecanse sõber ja tema kaudu sai keisri lähikondlaseks · ,,Georgica" · plaanis luua rahvuseepost ,,Aenis". See jäi lõpetamata, sest suri enne ära. a) peategelane Aenas
rändur Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Tal oli alamkihtides palju pooldajaid, kuid tema õpetuses nähti Moosese õpetusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist. Ta lasti hukata Kolgata mäel ristilöömise läbi. Tema surm ei peatanud tema õpetuse levikut. Teda peeti messiaseks ehk Kristus. Teda hakati nimetama Jumala Pojaks. 4. Mõisted Constantinus- Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Maecenas- rikas kultuurisoosija, kes võttis enda hoole alla andekaid kirjamehi Titus Livius- Ajaloolane, kes tõi oma teostes esile õpetlikku sõnumit. Ta kirjutas "Linna asutamisest alates", milles esitas Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Alma mater- ülikool Dum spiro, spero kuni hingan, loodan 5. Rooma keisririik 1) Varane keisririik 30eKr-235pKr 2) Segaduste aeg 235-284pKr 3) Hilise keisririigi aeg 284-476 Varane keisririik
kasutusele Juliuse kalendri. Gaius Octavianus Samas selgus, et Caesar oli testamendiga lapsendanud ja oma peamiseks pärijaks kuulutanud õetütre poja, suhteliselt tagasihoidlikust plebeisuguvõsast pärit 19-aastase Gaius Octaviuse, kes nüüdsest sai tuntuks Gaius Julius Caesar Octavianuse nime all. Titus Livius Ajaloolane, Livius kirjutas Rooma ajaloo. Selles ajaloos võttis ta endale ülesandeks ülistada vana vabariiklikku Roomat. Maecenas - Keiser ja ta lähikondsed soosisid kirjanikke ja õpetlasi. Eriti tuntuks on saanud keisri abiline, ülirikas ratsanik Maecenas . Maecenase kodus käisid koos silmapaistvad luuletajad ja kirjanikud, seal arutati ja loeti üksteise teoseid. Maecenas andis neile raha, kinkis maid jne. Tema nimest kujunes üldnimi metseen, millega tähistatakse kunsti ja teaduse rahalist toetajat. Nero oli Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54kuni surmani. Lõpetas elu enesetapuga
*impeerium valis kaitse --> barbarite tugevnemine *impeeriumi ülalpidamine nõudis liiga suuri kulutusi 9. Caesar- Rooma väejuht ja poliitik, 48 eKr tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, tapeti 44 eKr Octavianus- Rooma riigi valitseja aastatel 30eKr 14pKr, aunimetus Augustus Cicero- oratoor Roomas, konsul, toonane üks silmapaistvamaid riigimehi, antiikõpetlane Titus Livius- Rooma ajaloolane, tegutses Augustuse valitsusajal, ,,Raamatud linna rajamisest alates" autor Maecenas- Augustuse rikas sõber, toetas rahaliselt andekaid autoreid Vergilius- tol ajal enim esile tõusnud poeet, eepose ,,Aeneis" autor Constantinus suur- Rooma keiser (306-336), legaliseeris ristiusu 10. Proletaarid- Rooma riigi vaesed kodanikud Akvedukt- monumentaalne veejuhe Patroon- vaese roomlase eestkostja Term- avalik saun Klient- patroonist sõltuv kaitsealune Kirik- Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon
Autor Vergilius. “Aeneis” (I saj eKr) on Rooma eepos, mis sai Kreeka eeposte “Ilias” ja “Odysseia” järjeks. Auväärt Rooma perest. Hariti algul kodus, 17-18-aastaselt läks ülikooli. Tolle aja ülikoolis õpiti professori juures, kes õpetas korraga 4-6 õpilast. Pärast Caesari mõrva jäi Vergilius elatiseta. I teos “Bucolica” = karjaselaul – idüllliline poeem elust vabas looduses ja sellest, kuidas karjased elavad. Selle avastas Maecenas (Rooma kunstide kaitsja), kes oli seda lugenud ja võttis Vergiliuse oma tiiva alla. II teos “Georgica” = põllumeeste laul. Lisaks elu kirjeldustele annab ta põllumajandusalaseid näpunäiteid. See meeldis Augustusele, kes otsustas, et Vergilius võiks kirjutada Rooma eepose, sest enne polnud Roomal oma eepost, vaid olid Kreeka eeposed “Ilias” ja “Odysseia”. CARMINA BURÀNA (Baierimaa laulud) ______ vagandid
Süürias Caesar peale Pompeiuse tapmist sai tema Rooma riigi ainuvalitsejaks, kuid tapeti juba mõni aasta hiljem Antonius Caesari pooldaja, valitses idapoolsete osade üle, abiellus Kleopatraga Octavianus Caesari pooldaja, valitses läänepoolsete alade üle Traianus keiser, valitseja aastatel 98-117, Rooma impeerium jõudis oma haripunkti Cicero Rooma riigi tuntuim ja kuulsaim kõnemees, ühtlasi ka konsul ja riigimees Maecenas Augustuse rikas sõber, kultuurisoosija, tema nimest tuleb mõiste ,,metseen" Vergilius Rooma poeet, kes pani kirja rahvuseepose ,,Aeneis" Titus Livius kuulsaim Rooma ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates" Jeesus I saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Pontius Pilatus Juuda provintsi kuberner Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal, peale Jeesuse surma, pani Roomas aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks
Circus maximus- Hipodroom, Termid- avalikud saunad(SPA), Akveduktid- vee juhe. 16. Tähtsamad jumalad? Jupiter- taeva, tormi ja piksejumal, Pluto- surnute valitseja, Mars- sõjajumal, neptunus-merejumal, Venus- viljakuse jumalanna, Diana- jahijumalanna, Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta- kodukolde jumalanna, Janus- Rooma jumal,sõjajumal, rahu jumal algus jalõpp. 17. Kes olid? Cicero- poliitik, kõnemees, kõnekunsti arendaja. Maecenas- rikas Roomlane, kes toetas kultuuri. Titus Livius- ajalooteadlane, kirjutas suurteose linna rajamisest. Vergilius- kirjutas eepose ,,Aenis" ta sidus Troojaga roomlasi. Augustus- Rooma 1. keiser. Jeesus- oli juudi soost puuseppa poeg, kes kuulutas taevariigi peatsest saabumisest, Peetrus- 1. rooma piiskop, Paulus- kristluse levitaja. 18. Ristiusu tekkimine? Kristus- oli messias, kristlased- kristuse õpetuse kummardajad, piibel- vana ja uus testament kokku, Uus Testament-Johannese ilmutusraamat
madal stiil oma seisukohtade looglisiseks põhendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Suurel hulgal tema kõnesi on säilnud ja ka eesti keelde tõlgitud. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks sootsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri suur huvi ja soov kunsti, kirjasõna ja arhitektuuri arendamisle kaasa aidata. Augustus soodustas võimekate autorite loomingulist tegevust. Maecenas, kes oli Augustuse sõber, võttis oma hoole alla noori andekaid kirjamehi, kindlustades neile majandusliku heaolu. Maecenese nimest tulenebki rikka kultuurisoosja üldnimetus metseen. Vergilius Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik, kes on kodusõdades palju ülekohut tundnd ja seetõtti hindab Augustuse kehtestatus siserahu kõrgelt. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Aeneis idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase Aenease
alistas Rooma võimule Gallia, Pompeius Rooma riigimees ja väepealik, kes kogus kuulsust vallutustega Väike Aasias ja Süürias, Augustus esimene Rooma keiser, tema valitsusajal oli riigis pikk rahu periood ja majanduslik õitseaeg, Nero Rooma keiser, keda kahtlustati,et tema käsul pandi linn põlema, Traianus Rooma keiser, kelle valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, Vergilius rooma poeet ja kirjanik, kelle peateos on eepos ,,Aeneis", Maecenas Augustuse rikas sõber, kes aitas tall taotlusi ellu viia ja tema nimest tuleb kultuurisoosija üldnimetus metseen, Kleopatra Egiptuse kuninganna, Ceasari naine,Augustuse naine, Ptolemaios Egiptuse maadeuurija, kes mõjutas Rooma maateadust, 753 509 a eKr kuningate aeg, 509 30 a eKr vabariigi aeg, 30 a eKr 476 a pKr keisririigi aeg, 753 a eKr Rooma linna väidetav rajamine, 476 a pKr Lääne Rooma keisrivõimu ja vanaaja lõpp, keisri kukutamine võimult,
Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.Sageli saadeti noormehi Kreekasse kõnekunsti õppimasellega kaasnes sõjaline ettevalmistus.Juba varases nooruses osaleti ohvitseridena väeteenistuses.Kõnekunsti õppinu oli kohtus kaitsja või süüdistaja. Cicero (106-43 eKr) Rooma riigimees,kes mõjutas tugevalt kõnekunsti,ladina keelt ja roomlaste poliitika- ning moraalseid seisukohti. Tal oli meisterlik keelekasutus ja ületamatu stiilitunnetus. Maecenas Augustuse rikas sõber,kes aitas tema taotlusi ellu viia;ta kutsus oma lähikonda andekaid auroreid,luues kõik tingimused viljakaks loominguks. Vergilius Rooma poeet,kelle peateos oli ,,Aeneis". Titus Livius Rooma ajaloolane,kes kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates", milles jutustas üksikasjalikult oma riigi ajaloo Romulusest Augustuseni.
Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" Termid- avalikud saunad. Caracalla term neist kõige kuulsam. akveduktid- Veejuhtmed, Kuulsaim Pont du Gard 13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.) Maecenas- Augustuse rikas sõber,kes kutsus oma lähikonda andekaid loovinimesi,toetas neid rahaga ja lõi kõik tingimused viljakaks loominguks. Titus Livius- vanarooma ajaloolane Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". G. J. Caesar- Diktaator.kirjanik, kõnemees, (Vallutas Gallia) Augustus ehk Gaius Julius Caesar Octavianus , Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator
Omas tegelikku võimu, koondades endale tähtsamad ametid Diocletianus keiser, piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas nõuandva tähtsuse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Constantinus Suur muutis pealinnaks konstantinoopoli, mis oli lähemal rikastele ja kriisist vähem haaratud idaladele. Odoaker germaani väepealik, kes kukutas viimase lääne-rooma keisri romulus augustuse. Maecenas keisri rikas sober, kes toetas ta taotlusi Vergilius tuntuim poeet, eepos "aeneis" Titus Livius tuntuim rooma ajaloolane (detailne rooma ajalugu) Cicero kuulsaim rooma orator, ladina keele arendaja. Suurepärased kohtukõned. Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja
Gladiaatorid orjad. Rajati amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. 2)Hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule. · Säravaimad kultuuritegelased: Maecenas toetas andekaid artiste. Rikas ettevõtja e METSEEN. Vergilius peateos eepos ,,Aeneis". Poeet. Cicero konsul ja riigimees.Suur kõnepidaja. Hinnatud antiikõpetlane. Teoreetilised uurimused, kirjad, kõned. Ületamatu stiilitunnetus, keelekasutus. Kolm stiili: madal stiil(loogiline põhjendus), keskmine stiik(naudingu pakkumine kuulajale), ülev stiik(emotsionaalne innustamine). Titus Livius ajaloolane. Kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates". Üksikasjaline riigi ajalugu
23) Miks tekkis kristlaste algul konflikt Rooma riigiga? 24) Milline nägi valitsemine välja Rooma hilise keisririigi ajal? 25) Ristiusukiriku struktuur. 26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud: Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago 133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele
Draamas räägib sellest, kuidas eakas mees elab ühel mahajäetud saarel. Saarel, mida nõukogude hävituslennukid kasutasid öösel laskmistäpsuse harjutamiseks. Tähelepanuta tumm poiss pagendatakse mandrilt ja saadetakse saarele vanamehe juurde seltsi. Nii poiss kui ka vanamees jagavad saarel oma mälestusi. Poiss räägib oma kallis emast ning vana mees aastatest, kui ta oli noor misjonär Aafrikas. Osades: Evald Aavik Jakub Mait Merekülski Maecenas Ülle Toming Mother Georgica sai kriitikutelt väga positiivsed hinnangud. Filmi näidati mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel: Rotterdamis, Stockholmis, Torontos ja Prix Euroopa Festivalil Berliinis. Ideaalmaastik "Ideaalmaastik" on Eesti film aastast 1980. Filmi stsenaariumi aluseks on Karl Helemäe jutustus "Kevadkülvi volinik". Film taastati digitaalselt aastal 2008, taastatud filmi pikkus on 86 minutit. Filmi tegevus toimub Teise maailmasõja järgses Eestis
Colosseum Roomas. Neile meeldis ka vaadata hobukaarikute võidusõite hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus. 14. Rooma kultuur ja religioon Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka teoste mugandatud tõlgetest, kuid ületas peagi mõneski vallas oma eeskujusid. Kirjanduse kuldaeg saabus Augustuse ajal. Tähtsamad kultuuritegelased: Cicero- saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega Maecenas- võttis oma hoole alla noori lootust-andvaid kirjamehi Augustus- soovis kunsti, arhitektuuri ja kirjasõna edenemisele kaasa aidata Vergilius-Kirjutas „Aeneis“ Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Religioon oli riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. .
3. Kandis hoolt vaeste ja haigete eest 4. Korraldas kooliharidust 5. Kõrgeim kohtumõistja 6. Keelati muistsed usupidustused, s.h OM 7. Templid muudeti ristiusu kirikuteks Tähtsamad isikud Theopompos Kreeka ajaloolane, rääkis naiste kohast Rooma ühiskonnas. Plinius Rooma õpetlane, räägib akveduktidest, nende rajamisest ja tähtsusest. Juvenalis poeet , rääkis elust Rooma linnas. Diodoros Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku. Maecenas toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Vergilius poeet, teos ,,Aeneis". Titus Livius ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates". Rääkis riigi ajaloost. Romulus Rooma linna rajaja, 21.04 753 eKr. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Lasi viia pealinna Konstantinoopolisse. Cassiodorus veendumus, et kõik tähtis on vanades teostes kirjas ja tarkuse omandamiseks ei
ning ehitised püsivad tänaseni. 46. juuliuse kalender Julius Caesar võttis kasutusele päikesekalendri, milles on 365 päeva, tema nime järgi hakati seda ka kutsuma. 47. Raha ei haise - Vespasianus kehtestas avalikele käimlatele maksu, tema poeg aga heitis seda talle ette, mispeale keiser vastas: "Raha ei haise!". Tava kõnepruugis tähendab seda, et raha väärtus ei olene selle allikast. 48. Metseen kultuuri toetaja, sponsor. Augustuse sõber Maecenas ei tegelenud küll ise kultuuriga, aga paigutas sellesse raha. 49. Vandalism mõttetu kultuurihävitamine. Vandaalid rüüstasid Rooma linna, hävitasid kultuuriväärtusi.
HARIDUS- Perekonna ülesanne kasvatamine. Õpetamine olenes positsioonist. Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma kirjandus ja ajalugu. Kõnekunsti õppinu võis hiljem olla kohtus kaitsja või süüdistaja, Rooma oli õigusriik, kus kõik kodanikud olid sedause kaitse all. Ilma kohtuta ei tohtinud süüdi mõista. Said edasi kaevata. Sesdusetundjad. Juristid. Rooma seadustest mõned kehtivad veel ka tänapäevalgi. Kultuur hakkas aenema..Maecenas-toetas rahaliselt loovinimesi et kultuuri arendada. Eepos aeneis. Roomlased hakkasid kreeklaste eeskujul oma ajalugu kirja panema. Titus Livius. Linna autamisest alates. EHITUSKUNST- kividest teed ja sillad. Akvedukt. Joogivesi.kanalistatsioon, tellised, lubjamört. Konstrueeriti kaari. Võlve ja kupleid.
Constantinus Suur- Keiser, kes aastal 313 andis ristiusule samasugused õigused nagu teistele usunditelegi. Traianus - Vana-Rooma keiser Caesar - Riigimees ja väepealik. Sõlmis liidu Rooa riigi ühiseks loomiseks. Alistas Rooma võimule Gallia. Peale kodusõda tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, tema poeg aga sai esimeseks keisriks. Cicero Vana-Rooma kuulsamaid juriste ja filosoofe. Jeesus- Ristiusu levitaja, kes ütles rahvale et ristiusk on kõigile, ka vaestele. Maecenas Kultuuri edendaja Roomas, kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid, toetades neid rahaga ja luues tingimused viljakaks loominguks. Paulus - Apostel, keda kiusati taga, kuna oli olnud juut ja siis ilmutuste ajel pöördunud ristiusku. Kõige mõjukam ristiusu levitaja. Peetrus Jeesuse lähikaaslane, apostel, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Hannibal - Kartaago väejuht (Peetakse ajaloo üheks edukaimaks väejuhiks) Pontius Pilatus Mõistis Jeesuse ristilöömise.
Nad kasutasid seda Rooma väärtuste- patriotismi ja riigitruuduse põhjendamiseks. Teater: Roomas oli teater koguaeg samasugune see ei arenenud edasi. Cicero- Tal oli 3 kõnekunsti stiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajate naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks, ta oli kõnemees. Kuldne aeg kultuuris- Augustuse võimuletulek tõi kaasa kultuuri soodsa arengu. Kunsti ja kirjanduses rooma ülistamine. Maecenas oli rikas kultuurisoosija. Vergilius- poeetide seast kõige välja paistvam, Tema peateos, eepos Aeneis, pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele, see kirjeldab Trooja hävitamist. Ajalookirjutus:Caesar on ka tuntud ajalookirjutajana teoses Märkmeid Gallia sõjast, räägib oma vallutussõdatest. Titus Livius- ajaloolane, kirjutas teose Linna asustamisest alates. Ptolemaios- Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, pani universumi pildi kokku. 10
4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 22) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal. Ristiusu teke 1. Augustuse aeg: Maecenas. Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Hellenistlike ja idamaiste kultuste levik: Isis, Mithras. 4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste
20) Colosseum oli Rooma suurim amfiteater. 6. Kirjasõna ja kultuur: 1) Teater - polnud nii tähtis kui Kreekas. Rahvalõbustamine. Toimus vabas õhus. Olid naljakad. Labane, pilati poliitikuid. Polnud koori. Lauldi aariaid. 2) Kõnekunst, Cicero: Roomakõnemees – oraator. Cicero pärines ratsanikuseisusest. Saavutas kuulsuse hiilgaate kohtukõnedega. Senati õiguste ja vabariikliku korra pooldaja. 3) Kuldne aeg kultuuris: Toimus Augustuse ajal. Maecenas võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi. Tema nimest tuleb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. 4) Verigilius: Peateos, eepos: „Aeneis“ kirjeldab Trooja hävimist, Aenease põgenemist koos oma perega, tema eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist ning Aenease ja Kartaago imekauni kuninganna Dido armastust, mis viis Dido enesetapuni. 5) Titus Livius: mitmeosaline teos „Linna asutamisest alates“, milles esitab
mõista ja pidas selle asemel esmaoluliseks traditsioonide järgimist ning kohusetäitmist Kultuuri õitsemine Augustuse ajal · Augustuse võimuletulekuga alanud pik rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase · tema meelest oli kunsti ja kirjanduse ülesanne rooma võimsuse ülistamine · soodustas võimekate autorite loometegevust · kultuuri aitas tal soosida ka Maecenas o võttis enda hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi kindlustades neile majandusliku heaolu nii, et nad võisid muretult oma loomingule püheneda · kõik seni loetletud asjad tõid kaas a Rooma kultuuri seniolematu õitsengu · Augustuse aega tuntakse ka kuldse ajastu nime all Vergilius · augustuse aja üks silmapaistvamaid poeete · oli võitnud Maecenase soosingu · pühenes kirjutamisele
ainuvalitsuse omaks tunnistanud. Augustus võttis endale mitu ametit, ta oli samaaegselt konsul, asevalitseja, Senati liige, rahvatribuun ja väepealik. Augustus nägi kirjanduses ja kunstis vahendit Rooma võimsuse ja omaenda võimu ülistamiseks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas aga ka võimekaid karjamehi , et need saabunud suurusaega oma loomingus väärikalt jäädvustaksid. Tema taotlusi aitad ellu viia tema rikkas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid , toetades neid rahaga ja luues kõik vajalikud tingimused viljakaks loominguks. Maecenas oli tol ajal nii tähtis et tema järgi said pandud kultuurisoosija üldnimetus-metseen. Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Kõige enam tõuseb esile Vergilius oma teosega ''Aeneis'' min on pühendus Vergiliuse roomlaste legendaarsetele eelkäijatele.
2)Hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule. · Säravaimad kultuuritegelased: Maecenas toetas andekaid artiste. Rikas ettevõtja e METSEEN. Vergilius peateos eepos ,,Aeneis". Poeet. Cicero konsul ja riigimees.Suur kõnepidaja. Hinnatud antiikõpetlane. Teoreetilised uurimused, kirjad, kõned. Ületamatu stiilitunnetus, keelekasutus. Kolm stiili: madal stiil(loogiline põhjendus), keskmine stiik(naudingu pakkumine kuulajale), ülev stiik(emotsionaalne innustamine). Titus Livius ajaloolane
Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki. Kakles Caesari, Octavianuse, Antoniusega - käsul tapeti. Suur osa kõnedest säilinud. Eristas 3 kõnestiili: madal (seisukohtade loog. põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas kultuuritoetaja -> "metseen". Vergilius - Augustuse aja silmapaistvaim poeet. Eepos "Aeneis" - roomlaste eelkäijad, Trooja hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne. Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta kreeklastelt. Ise kirj alles 3. saj eKr, pole säilinud. Ka Caesar ajalookirjutaja - kirj lähiajaloost, ka eluaja sündmustest. Titus Livius - "Linna asutamisest alates" - Rooma ajalugu Romulusest kuni Augustuseni. Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid.
o (usk eelpool mainitud) o haridus pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri; Kreekas kõnekunsti õppimine o teater rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid; välisilme kreekapärane; näitemängud Kreeka komöödiate mugandused; näidendite tegelased kreeklased · Romulus rajas Rooma linna; kaksikvend Remus · Cicero - (kordamislehelt) · Augustus Caesari kasupoeg · Maecenas (kordamislehelt; ka Vergilius ja Titus Livius)
süzeed olid mõeldud meelelahutuseks. Enamasti kreeka näidendite mugandused. Põhilised tegelased olid kreeklased või siis tavalised tüübid, kelles võisid roomlased ennastki ära tunda (orjad, prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus
süzeed olid mõeldud meelelahutuseks. Enamasti kreeka näidendite mugandused. Põhilised tegelased olid kreeklased või siis tavalised tüübid, kelles võisid roomlased ennastki ära tunda (orjad, prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus
· Vähempopulaarsed hobuste võidusõidust ja gladiaatorite võitlusest. b. Kreeka mõjud: · Sarnane välisilme, kuid puudus koor. · Lisaks meestele hiljem ka naisnäitlejad. · Peamiselt komöödiad rahva lõbustamiseks, sageli Kreeka teoste mugandused. 5. Kultuuri õitseng Augustuse ajal a. Eeldused: · Pikk rahuperiood. · Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks. b. Maecenas: · Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi. · Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks. · Metseen rikas kultuurisoosija. c. Kirjanduse kuldne ajastu: · Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. 6. Ajalookirjutus: a. Kreeklaste eeskujul juba 3
Olulist rolli mängis ka keisri enda sügav huvi ja soov kunsti, arhitektuuri ning kirjasõna edenemisele kaasa aidata. Augustuse meelest oli kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis, et see jäädvustuks ka kultuuris. Seetõttu soodustas ta võimekate autorite kultuurisoosijaid, nende seast tähtsaim tema rikas sõber Maecenas. Viimane võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi, kindlustamaks neile majandusliku heaolu, nii et nad võisid muretult loomingule pühenduda. Maecenase nimest tulenebki rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Kõik loetletud asjaolud kokku tõid kaasa rooma kultuuri seniolematu õitsengu. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Vergilius Augustuse aja silmapaistvate poeetide seast tõusis kõige enam esile Vergilius. Vergilius oli
oli isegi orje. Algul olid kõik osatäitjad mehed, hiljem kaasati ka naisi. Rooma teatrietendused jäid lõbustamise vahendiks, ega polnud tõsised nagu Kreekas. Kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal Augustuse võimuletulekuga alguse saanud rahuperiood lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Augustus nägi kirjanduses ja kunstis head võimalust Rooma võimsuse ülistamiseks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist. Augustuse taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid, toetades neid rahaga. Maecenase roll toonases kultuurielus oli sedavõrd tähtis, et tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus- metseen. Ristiusu sünd Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elaniku juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada
kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jt, kes kõnelesid igapäevast, lopsakat keelt, kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlemisi. Augustuse võimuletulekuga alguse saanud rahuperiood lõid soodsad tingimused kultuuri arenguks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, kui ka võimekaid kirjamehi, et need saabunud suurusaega oma loomingus väärikalt jäädvustaksid. Auguste taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid, toetades neid rahaga ja luues kõik vajalikud tingimused loominguks. Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Paljude toonaste poeetide seast tõuseb kõige enam esile Vergilius. Oma peateose, eepose ,,Aeneis" pühendas Vergilius roomlaste legendaarsete eelkäijatele. Tulevaste põlvede jaoks kõige tuntum Rooma ajaloolane Titus Livius tegutses Augustuse valitsusajal
Antoninus Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda Pius aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks. Marcus stoitsistlik filosoof, kes püüdis valitseda jäägitu kohusetundega kogu ühiskonna Aurelius hüvanguks. Doonaul puhkesid sõjad markomannidega (germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu saavutas. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal Maecenas Ratsanikuseisusest M võttsi andekaid poeete oma kaitse alla. Lõi neile majanduslikud tingimused ja õhutas kirjutama Augustuse ideoloogiast. ,,Metseenlus" Vergilius Rooma kirjanik, suurimaid ja olulisemaid poeete, kelle peateoseks oli ,,Aeneis". Horatius Rooma poeet. Kirjutas Augustuse-ajal, oli üks tähtsamaid omaaja poeete. Armastas väga kirjutada heksameetrilisi värsse. Ovidius Ratsanikuseisusest pärit Vana-Rooma luuletaja
Peale kohtukõnede kirjutas ta ka erakirju, mis maalivad selge pildi tollasest ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Samuti kirjutas kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Augustuse valitsemise ning rahuperioodi ajal olid soodsad tingimused kultuuri arenguks kuna ka keiser huvitud kunstist, arhitektuurist ning kirjakunstist, mis pidid Rooma võimsust ülistama. Tema kui kultuurisoosija kõrval kerkis esile ka teisi: Maecenas. Lootustandvate kirjameeste majandusliku heolu kindlustaja. Tema nimest tuleb metseen rikas kultuisoosija. Seda õitsenguperioodi kutsutakse keisri järi Augustuse kuldseks ajaks. Selle aja lõpupoole kerkis poeetidest esile Vergilius. Oma teostes hindas ja ülistas ta läbielamiste tõttu siserahu. Peateos: ,,Aeneis",kus peategelane oli trooja sõjamees Aeneas. Sisu: Trooja hävitamine, Aenease põgenemine, eksiräänakud ning Aafrikasse saabumine. Kirjeldab ka sõdalase armastust Dido
aatrium. Vaesed elasid mitmekorruselistes üürimajades. Tekkis maa-alune kanalisatsioon. Linnas asusid avalikud saunad ehk termid. 4.5 Kirja sõna ja kultuur Rooma kirjandus kujunes kreeka kultuuri mõjul kolmandal sajandil enne Kristust. Teoreetiliste teaduste ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Rooma keisririigi ajal algas tänu Augustusele kultuuriõitseng. Augustuse rikas sõber Maecenas võttis oma hoole alla noori lootust andvaid kirjamehi. Tema nimest tuleneb metseen ehk rikas kultuuritoetaja. Astronoom Ptolemaios lõi maakeskse maailmapildi. Teater Ei olnud nii populaarne kui Kreekas. Teatri etendused tegelesid peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Näidendites hakati kasutama ka naisnäitlejaid. Kuulsaim Rooma näitekirjanik oli Plautus, kes mugandas Kreeka näidendeid
vaadetelt oli Catullus Caesari vastane, ründas teda oma loomingus, kuid hiljem otsis lepitust. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? Cicero aeg (81-43 eKr) rooma proosa kõrgaeg; Augustuse aeg, Cicerost Augustuse surmani (43 eKr-14 pKr) rooma luule õitseaeg; Luules sai tuntuks Patronaaz 68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Gaius Asinius Pollio (76 eKr4 pKr) Gaius Maecenas (70?8 eKr) Marcus Valerius Messala Corvinus (64 eKr8 pKr) 69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal? Vergilius oli pastoraalzanri algataja Roomas, ta võttis üle Theokritose teemad ja motiivid. Vergiliuse ekloogid viisid idealiseeritud karjustemaale Arkaadiasse ja kajastasid lisaks armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme
Grandioossed ehitised: termid. 212 eKr kuulutas kõik impeeriumi elanikud Rooma kodanikeks. Talle järgnes poliitiline kaos. 4. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal 1. Augustuse aeg: Maecenas, Vergilius, Horatius, Ovidius, Titus Livius. 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 26) Hiline keisririik ehk dominaat (284-476) 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2
eristab (23 joont)? 1. Kirjanduse koostis: kogu mitte-epigraafiline ladinakeelne kirjasõna, mitte vaid ilukirjandus (ka kõned, ajaloo - ja filosoofiateosed, teatmekirjandus, epistograafia). 2. Säilinud murdosa, palju vaid fragmentidena. 3.Suuline esitus, avatud suuremale hulgale publikule. 4.Kirjanduse loomine ,,jõudeajal" (otium, kr schol), ,,päristöö" (negotium) kõrvalt. 5.Seotus metseenlusega (1. saj eKr GaiusCilnius Maecenas> metseen) ja (kirjandus)poliitikaga. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist mõni autor. 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? 97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus, millistel Rooma kirjandus? 98. Kuidas suhestuti Roomas kreeka eeskujude ülevõtmisesse ehk helleniseerimisse eri perioodidel, s.t varasel perioodil, kuldsel ehk klassikalisel
arhitektuuri või kirjasana edenemisele kaasa aidata. Augustuse meelest oli kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on taastanud Rooma muistse kombelisuse ja pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis, et see jäädvustuks ka kultuuris. Seetõttu soodustas ta igati võimekate autorite loomingulist tegevust. Kuid Augustuse lähikonnas oli teisigi mõjukaid kultuurisoosijaid, kelle seas tähtsaim tema rikas sõber Maecenas. Viimane võttis oma hoole alla mitmeid noori ja lootustandvaid kirjamehi, hoolitsedes nende majandusliku heaolu eest, nii et nad ise võisid muretult loomingule pühenduda. Maecenase nimest tuleneb seetõttu rikka kultuurisoosija üldnimetus – metseen. Kõik nimetatud asjaolud kokku tõid kaasa Rooma kultuuri seniolematu õitsengu. Rooma kirjanduse osas tuntaksa Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Vergilius
(35) Kuid ka inimeste keskel viibides ei karda tark surmajärgseid ähvardusi nendelt, kellele on vähe seda, et neid kardetakse surmani. Mind ei kohuta, ütleb ta, ei konks ega teotamiseks väljavisatud laip, mis tükkideks kistuna mõjub nägijaile jälgilt. Kelleltki ei palu ma viimase au osutamist, kellegi hooleks ei jäta ma oma jäätmeid: loodus hoolitseb selle eest, et keegi ei jääks matmata. Kelle metslus välja on visanud, selle matab aeg. Suurepäraselt ütleb Maecenas: Ei kalmukünkast ma hooli, küll jäätmed sängitab loodus. Võiks arvata, et nõnda ütles kõrgelt vöötatu. Vaim oli tal ju suur ja mehelik, kuid õnnestumised vöötasid selle lahti. Jää terveks. XCIX. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Saadan sulle kirja, mille kirjutasin Marullusele, kui ta oma pisipoja kaotas ja kaotust kuuldavasti
Puudus koor , dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega Näitlejate ühiskondlik positsioon madal ja leidus ka orje. Algul olid kõik näitlejad mehed, hiljem oli ka naisi. Enamus näitemänge olid komöödiad Näitlejad olid enamasti kreeklased Tegelaskujudena esinesid rumalad, ihned, noorukid, prostituudid jt Kultuuri õitseng Augustus nägi kirjanduses ja kunstis vahendit Rooma võimsuse ja enda võimu ülistamiseks Augustuse taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas, kes kutsus oma ühiskopnda mitmeid andekaid autoreid Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all Esile tõuseb ka Vergilius - peateos ,,Aeneis" Ajalookirjutus Roomlased hakkasid uurima ja kirja panema oma ajalugu kreeklaste järgi Ajalugu pani kirja ka Caesar, kes esines kolmandas isikus ning natuke õigustas ka oma tegevust Tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tegutses Augustuse valitsusajal Ta ei toonud päevavalgele senitundmatuid fakte 2. Slaavlased ja Vana-Vene riik
Teadrid ehitatti lagedale maale ja piirati kürge kivi müüriga. Keskne koht oli kürge lava mille eest olid pingi read. 55 ekr ehitas pompeius ehitas marsi väljakule esimese alalise kivist teadri. Peamised autorid olid plautus- ligikaudu 20 näidendit ja tõlkis neid. Terentius- vabaks ostetud ori afrikast temalt on säilinud 6 komöödit. Nende komöödiates on elu peapeale pööratud, nt prostad ja orjad on kõige positiivsemad tegelased. Keiser augustusel oli rikas sõber Maecenas kes toetas andekaid autoreid. Tema roll rooma kultuuris oli nii suur et tema nimest tuleb kultuuri soosija üldnimetus metseen. Usk Jumalad · nuumen-iga looduse asi või olend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu ja seda tähistatti terminiga · laar tähtsaimad maja kaitsevaimud olid need. · Geenius maokujuline vaim,kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist.
annaabi.ee 
