kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm. 2)protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal:Brandenburg, Saksi, Hessen, Braunschweig, väikesed Põhja-Saksa vürstkonnad; lõuna poolt kuulusid siia rühma Pfalz ja Wüttemberg. Martin Luther suri 18
Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivimaale
Tema asemel läks sinna Lutheri kõrval teine tähtis teoloog Philipp Melanchthon.Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus.Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj
Saksamaa Patulunastuskirjade M.Luther, Saksamaa Usulise tõe ainus allikas on müük oli T.Müntzer lõhestamine, Piibel (emakeelne), vastuvõetamatu, usulise Augsburgi (1555 õndsaks saab läbi usu, tõe ainus allikas on kelle maa, selle võimu teostab Piibel usk) usurahu, Piibel riigivalitseja, mitte kirik saksa keelde, Saksamaa jagunes kaheks Sveits Habsburgide võimust Ulrich Zwingli, Zwingli surm Armulaud on sümboolne vabanemine, Johann Calvin kodusõjas, õpetuse mälestustoiming
Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku Põhimõte: "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, kelle õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin Inglismaal oli eestvedajaks kuningas Henry VIII Reformatsioon levis Saksamaal, Madalmaades, Suurbritannias, Taanis, Rootsis, Soomes, Vana-Liivimaal.
ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud vaid kõrgkihti vaid ka alamrahvas leidis Lutheri õpetust 1524-1525 aastad on näinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all Reformatsioon kui rahvaliikumine muutus poliitiliseks liikumiseks Augsburgi usurahu Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri Vürstidele anti õigus määrata oma alluvate usku Reformatsiooniga kaasaläinuid nimetati - protestantideks 1555. aastal kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu ,,Kelle valitsus , selle usk" Saksamaa oli veelgi lõhestatum kui varem
· Piiblit peetakse autoriteetseks usualuseks. · Üldine preesterluse põhimõte. · Õndsaks saab ainult läbi usu. · Kirik instututsioonina pole hädavajalik. · 7 sakramendist võeti 2 ristimine ja armulaud. · Rahvuskeelne/Emakeelne jumalateenistus. · Lihtne kirik maalid ja muu säärane lõhuti, põletati. · Kaotati preestrite abielukeelu nõue. · Likvideeriti kloostreid. Augsburgi usutunnistus ja usurahu: 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 1555. aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal J. Calvin. Kalvinistid
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal.
1. Reformatsioon on XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. PÕHJUSED: 1) riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt. 2) vaimulike privileegitud seisun tekitas rahulolematust. 3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5
tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk". Tulemus: Saksamaa jagunemine: 1) protestantlikud riigid Kesk- ja Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa. · Kuninga reformatsioon Inglismaal; miks ja millal toimus? Miks on nimetuseks "Kuninga reformatsioon"? Millised muutused leidsid aset kirikus
ühiskonda ajapikku ladestunud väärarusaamadest ja valetõlgendustest kristluse kohta käivates küsimustes. kirikusüsteeme oli vaja reformida, kuna kirik tegutses liiga kasuahnelt. Üheks tõestuseks sellele väitele on fakt, et kirikult oli võimalik osta indulgentse, et oma patte lunastada. Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal see võim, et inimesele tema patud andestada. Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Augsburgi usurahu ja selle sisu usurahu sõlmiti keiser Karl V algatusel, et lõpeksid riigisisesed vaidlused usuküsimustes ning et riik saaks täielikult pühenduda välisvaenlaste türklaste vastu koondudes. Määratleti luterluse põhiseisukohad. Hüljati kiriku välisele hiilgusele tähelepanu pööramine ning jutlused hakkasaid toimuma emakeeles. Isikud: Luther luterismi rajaja, kes algatas usureformid Saksamaal. Kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti.
seisukohtadest, kuid Luther ei teinud seda. .Luther kuulutati lindpriiks, varjas ennast aastaid Friedrich Targa lossis, kuid siis pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni
võimalusi Elisabeth troonilt tõugata. Hugenottide ja katoliiklaste vahel tekkisid pinged. 1562 algas 30 aastat kestnud kodusõda, kus lisaks usulistele pingetele toimus ka dünastiate vaheline võimuvõitlus. 24. augustil 1572 Pariisis tapatalgus, langes u. 10 000 hugenotti. Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV, kes pärast vahetas usku. 1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks Inglismaal. Usuvaenuste kulminatsioon oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Ausburgi usurahu oli vähendanud keisrivõimu Saksamaal. Edu saatis katoliiklaseid, mis tekitas ärevust Inglismaal ja Hollandis. Protestante aitas Rootsi, kellel õnnestus katoliiklasi lüüa. Sõda laastas kõige rohkem Saksamaad. 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Ausburgi usurahu põhimõtteid.
Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted
14.Miks leidsid Lutheri mõtted poolehoidu paljude rüütlite seas? Nad soovisid kirikumaade arvelt endale valdusi. 15...paljude talupoegade seas? Et saaks maksudest vabaks. Kuidas olid luther seotud Wittenbergiga? Oli linn, kus ta avaldas oma saksakeelse piibli. 16. Kuidas oli Luther seotud Warthburgiga? Ta peitis end seal tagakiusajate eest. 17. Kuidas olid Luther seotud Wormsiga? Wormsi päevadel kuulutati ta väljaspool seadust olevaks. 18. Mida tähendab 1555. a sõlmitud Augsburgi usurahu? Mõlemad usud said võrdsed õigused. Alamatele valis usu valitseja. Kuidas on reformatsiooniga seotud Gent? Usupealinn, kus valitses kalvinism. 19. Protestandid on üldnimetus katoliku kiriku vastaste kohta, kes jagunesid kalvinistideks ja luterlasteks ning keda nimetati eri maadel erinevalt. 20. Kalvinistid on Sveitsi protestandid, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt inimene peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik.
pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt hobune, gripp, varblane. Reformatsioon, selle eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. P: indulgentside müük, üleüldine pahameel katoliku kiriku vastu. Tagajärjed: Saksa talupoegade sõda, Augsburgi usurahu. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther oli usuteaduse doktor, kes algatas uhupuhastusliikumise katoliku kiriku vastu. Tema õpetuse 2 põhimõtet olid: 1) kõige tähtsam on Piibel 2) kõige tähtsam on sisemine uskumine. Lutherit ei põletatud sellepärast, et tänu trükikunstile olid tema 95 teesi väga populaarsed ja paljud inimesed olid tema poolt.
Reformatsiooni tekke ja leviku mõju: Majandusele kaubandus arenes. Rajati manufaktuure. Kaubalinnad kasvasid. Idamaade kaubad jõudsid ka Euroopasse. Haridusele teadmised looduse ja matemaatika kohta kasvasid. Koolid arenesid. Inimestele enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte sõda Schmalkaldeni Liidu ja keiser Karl V, mille kaotas keiser. Usurahu võeti vastu 1555
hukati 82 rootsi Verine. aadlikku. 1555 Augsburgi Õpetus levis üle 1558 troonile Henry Elisabeth I (lastetu) 1598 Nantes'i edikt: Rootsis: Lõuna-Madalmaad jäid edasi usurahu põhimõttel Euroopa: VIII tütar lubas Inglismaa 1) Prantsusmaal sai Iseseisvussõja juht Hispaania alla, jäid kelle maa, selle usk Sveitsis kalvinistid, Elisabeth I Tudor troonile Mary Stuarti valitsevaks katoliku Gustav Vasa valiti katoliiklikuks. Alles 1648 st vürstid määrasid Sotimaal prespüterid, (1558-1603), ta poja James VI
Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid
Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord. Reformatsiooni ideed, millesse andis olulise panuse Lutheri kaastööline ja mõttekaaslane Philipp Melanchthon, levisid peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520.aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud
Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lu...
· Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise lähenemise ,, kelle valitsus, selle usk", see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
Indulgents- patukustutuskiri mida müüdi paavsti nimel raha v kirikule osutatud teenete eest Reformatsioon- usupuhastusliikumine, martin lutheri algatatudkatoliku kiriku vastane usuliikumine. Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks. jesuiit - katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu e jesuiitide ordu liige
Die Reformation in Deutschland (1517-1555) Gründe: Die katholische Kirche war hinter der Zeit Kleriker waren nicht mehr ein Modell für Aktivitäten: Martin Luther nahm ein Buß-Buchstaben auf Verkauf Martin Luther schlug die Tür der Schlosskirche in Littenbergi 95 Thesen Luther stellte die Kirche unter dem Eid Auswirkungen: Reue Sales Letters Kirche Kosten Wissenschaftler Bremswirkung Ein Eingriff in das Governance- Sie wollten weg die meisten von der Kirche zu nehmen Ziele: Einfachere, die religiösen Praktiken zu ändern und modern Ein weltlichen Aktivitäten von größerer Bedeutung Grundsätze: Die Bibel ist das Fundament des Glaubens Der Glaube selbst aber wird gerettet werden Die Bibel muss eine Muttersprache Nur noch 2 Stück nur Sakrament - die Taufe und die Eucharistie Bewertung: Kirikutalitused wurde einfacher und billiger Geringere Auswirkungen auf die Wirtschaft und die Politik der Kirche Ergebnisse: Ausb...
· Lahingud kestsid 12 päeva · Tulemuseks oli Inglismaa tõus maailma võimsamaks riigiks (staatus püsis 300 aastat) · 1589 tegid Inglased Hispaaniasse sarnase, samuti ebaõnnestunud retke Kolmekümneaastane sõda 1618-48: · Viimane üleeuroopaline konflikt usu pärast · Osalesid või sekkusid kõik tugevad Euroopa riigid · Põhjuseks 1555 sõlmitud Augsburgi usurahu · Tekitas SRPR-is usulise lõhestatuse · Sõja ajend 1618 viskasid tsehhid aadlid aknast välja keisri nõunikud · Tsehhid valisid endale uueks kuningaks kalvinisti · Sõja algus olidki edukad keisri väed · Protestantlikud riigid nägid selles ohtu luterlusele · Erinevatel aegadel sekkusid Taani, Prantsusmaa, Rootsi, Inglismaa Taani periood: · 1625-29 · Sekkus Inglismaa ja Hollandi toetusel
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abi...
Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvan...
üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Reformatsioon ja rahvaliikumised. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Toimus Saksa talurahvasõda-toimus mitmeid talurahva väljaastumisi. Sõja mahasurumine lõpetas ref-i kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks. Luther oli talupoegade vägivallast sokeeritud ega toeta- nud seda. Augsburgi usurahu. Ref lõhestas Saksamaa 2e võrdsesse leeri. Otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku. Keisril polnud ref-i tagasitõrjumiseks mahti. Ref-ga kaasaläinuid hakati kutsuma protestantideks. Keiser Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel
Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks. 7) Augsburgi usurahu Kuulutati välja 1555. aastal. Sellega tunnistatu luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Saksamaal. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas, et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. 8) Kolmekümneaastase sõja põhjused ja tagajärjed. Vestfaali rahu. Millal toimus? KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA 1618-1648, põhiliselt Saksa-Rooma keisririigi aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike
Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud Pr- hugenotid Ing-puritaanid Šhotimaa-presbüterlased Reformatsioon inglismaal- John Wayeff Rooside soda Majanduslik areng Arenesid kapitalistlikus suhtes Tähtis manufaktuuritööstus
622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda. 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon. 1799.a. toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. 1802.a. Prantsusmaal kehtestati ,,Tsiviilkoodeks". 1804.a. Prantsusmaa kuulutati keisririigiks. 1815.a. Napoleoni Sada päeva./18.juuni Waterloo lahing./26.september asutati Püha liit. 1821.a. Napoleon I suri St.Helena saarel
Miks toimus varauusajal ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas murrang? 16-18.saj oli Euroopas varauusaeg. Tekkisid renessanss ja humanism, toimusid suured maadeavastused ja reformatsioon, samuti arenes ka teadus. See kõik põhjustas ühiskonnas murrangu ja tõi ka muutusi inimeste mõttemaailma. Renessanss tähendab Euroopa ajaloos kultuurilist ja vaimset murrangut ning uut maailmavaadet. Esialgu kujunes see välja Itaalias, hiljem levis ka Kesk- ja Lääne Euroopasse. Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene. Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus. Meresõidu ja kaubanduse areng oli üks eeldutest, mis pani aluse suurtele maadeavastustele. Toimus esimene ümbermaailmareis. Ameerika avastamine ja meretee leidmine Indiasse laiendasid inimeste maailmapilti ning...
aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj) 1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaalsuhete kujunemise
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev.
valitses 1509-1547 • Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutust • 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann)
Millisest kahest riigist said tõelised kolonisaatorid17 sajandil? Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes olid maadeavastajad Riigid koloniseerimise eesotsas olid Inglismaa, Holland, Prantsusmaa. Hispaania ja Portugal 37. Kuidas suhtusid eurooplased Ameerika kõrgkultuuridesse? Ameerika tsivilisatsioon oli enne eurooplaste külastust korras kui peale seda eurooplased hävitasid nende tsivilisatsiooni. 38. Reformatsioon, Martin Luther, protestantism, Augsburgi usurahu, Pärtliöö, Reformatsioon ehk usupuhastus Martin Luther pani käivitas reformatsiooni Protestantism ehk kõik katoliku kirikust lahku löödud usuvormid Augsburgi usurahu 1555. aastal ,,Kelle võim selle ka usk" Pärtliöö 1572. aasta üks verisemaid öösi, kus tapeti umbes 20000 Prantsusmaa protestanti.
Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a.sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk," mis tähendas, et iga vürst määras oma alamate usu.
katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. 1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)-Puudutas suurt osa Euroopat, peamiselt Saksamaad. Vesfaali rahu-Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati nüüdsest ka kalvinismi.
puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega Riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused Karm kirikukorraldus Henry VIII panus reformatsiooni
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 )
usu, mitte kiriku kaudu. 2) Luther kuulutas ainsaks usulise tõe allikaks pühakirja ehk piibli. Levik Martin Lutheri õpetus levis kiiresti teistesse maadesse. Ei vaimulik ega ilmalik võim suutnud seda enam pidurdada. Tema õpetus pööras elu saksamaal lausa peapeale. Prooviti Lutheri õpetusest kasu püüda. Sellele järgnes aga Saksatalupoegade sõda (1524-1526). 1555. aastal sõlmitu Augsburgi usurahu ja see tagas mõlemale leerile võrdsed õigused. VASTUREFORMATSIOON Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sesemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks..... Ignatius Loyola (1491-1556) Rajas jesuiitide ordu ehk jeesuse ühingu. Tema tahtis võidele reformatsiooni vastu. Jesuiitide misjonitöö oli kõikjal edukas. Ordu liikmeid valiti rangelt. Vastu võeti agaraid mehi.
7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma. Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal(1524-1526). Nad keeldusid maksude ja kümniste maksmisest. Thomas Müntzer ja Philip Melanchton hakkasid Lutheri mõtteid edasi viima. Pildirüüsteliikumine rüüstati kirikuid. 1555 Augsburgi usurahu. Kehtis põhimõte: kelle maa, selle usk. See oli mõeldud vaid aadlikele. Augsburgi usurahu lõhestas saksamaa ala veelgi. Ulricsh Zwingli j Jean Calvin olid sveitsi reformatsiooni juhid. Seal toimus usupuhastus riigi toel. Kalvinism aluseks oli sel lutheri usk, kuid see oli edasi arendatud. See oli range elukorraldusega. Kalvinistid allusid sellele. Nad said rikasteks, sest õpetused hõlmasid töökust.
Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Reformatsiooni levik: Saksamaa, Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia Saksamaa: Saksamaa lõuna-ja keskosas toimus (1524-1525) Saksa talurahvasõda talurahva väljaastumine. Nad nõudsid tagasi kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1555. aastal toimus Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Sveits: Reformatsioon levis väga kiiresti, aga seal toimus ka kodusõda. Reformatsioon ei tulnud lihtsalt, Johann Calvin pani aluse ühele suunale reformatsioonist(kalvinism) ja sealt edasi levis see Prantsusmaale. Inglismaa: Henry VIII oli kuningas, tahtis naisest lahutada ja kiriku juhtimisel oleks varandust juurde saanud
paavsti,mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. Ta koostas 95 teesi mis seletasid tema vaateis. Luteri kirik riik võttis kiriku vara ja maavaldused,tähelepanu pöörati jutlustele ja palvetele,kirikutest eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid,rahvakeelne numalateenistus. TALURAHVASÕJAD (1524-1525)talupojad nõutsid pärisorjusest vabastamist sest see vastuolus pühakirikuga,Luther ei toetanud,suruti maha ja ühtlasi lõppes rehformatsioon kui rahvusliikumine. AUGSBURGI USURAHU 1526 määratles luterluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused,vürstide õigus määrata oma alluvate usku, 1555 A. usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise."Kelle valitsus,selle usk"kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul. VASTUREFORMATSIOON-tugipunktiks Hispaania,algatas katoliku kirik mille vastutegevuseks oli inkvisitsioonide tugendamine,protentantismi kui väärõpetuse väljauurimine,sisemise ühtluse taastamine,jesuiitide ordu loomine
44. Suurte maadeavastuste konspekt. Kellel on, kellel pole.. 45. Ava reformatsiooni mõiste Kiriku ja ühiskonna muutmine, sh valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 46. Nimeta 3 reformatsiooni põhjust. Renessanssi ja humanismi levik Kirikuisade patune eluviis Ilmalikud valitsejad soovisid kirikut endale allutada 47. Kus ja millal algab luterlik reformatsioon? 31.okt. 1517 a, Wittenbergis 48.Augsburgi usutunnistus ja usurahu. 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 49. Kalviniste nimetati Prantsusmaal; Inglismaal ja Põhja-Ameerikas ning Šotimaal? Prantsusmaal-hugenotid Põhja-Ameerikas-puritaanid šotimaal-brespüterlased 50. 5. Täida tabel. (erinevad variatsioonid)
vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas. Selle üleeuroopalises suursõjas toetasid nii
vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.
Kolmekümneaastane sõda 23. mail 1618. puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad
meelsamini kuninga käaske LK 5 ÜL 4 Paranes sõdurite väljaõpe, kehtestati sõjaline kord. Miks neid muutusi tehti? Nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid paranes sõdurite väljaõpe. LK 8 ül 1: Charles I 1625a Pikk parlament 1640a Kodusõda 1642a Vabariik Cromwelli ajal 1652a Charles II 1660-1685 James II 1685-1688a Willem III Õiguste deklaratsioon ÜL 2 Puritaan- range usulise elukorraldusega usurahu liige, 16 ja 17 sajandil Pikk parlament- kuningas kutsus marlamenti kokku, et saada raha sõdimiseks sotlaste vastu. Kuulus revolutsioon- 1688aastal Suurbritannias toimunud riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas. ,,Õigluste deklaratsioon" Määras kindlaks parlamendi ja James II kuninga võimupiirid. ÜL 3 Kuningas oli riigipea, kuid parlament piiras ta võimu. Ta pidi alluma õigustele, seadustele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
