Koerte aretus läbi aja Hanna Vahter Sander Green Kadrioru Saksa Gümnaasium Koera põlvnemine Metsikutest eellastest Kujunes umbes 8000 a eKr Esimene koduloom, kelle inimene kodustas Koera eellase luid on leitud mitmetel väljakaevamistel Canis Lupus Neenetsi laika Kiviaja koeratüübid Sookoer – lühike kolju ja järsk üleminek koonult otsmikule, lühike koon Inostrantsevi koer – lamedam otsmik, üleminek otsmikult koonule sujuvam Putjani koer – kolju sarnaneb
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg kestab 5. kuni 15. sajandini pKr. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne).
HÜDROISOLATSIOONMATERJALI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Hüdroisolatsioonmaterjali tiheduse määramine. Materjali standarditele vastavuse kontroll. Materjali tõmbejõu katsetamine. 2. Katsetatud materjal Hüdroisolatsioonmaterjalid 4000S-1, 4000 ja 8000 3. Kasutatud vahendid Tõmbemasin, nihi, digitaalne kaal KERN 440-33 täpsusega 0,01g, joonlaud, kalkulaator, metalltoru diameetriga 27, 54 mm 4. Töö käik 4.1 Mõõtmete määramine Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Kõiki kolme mõõdet määratakse nihikuga ja joonlauaga. 4.2 Hüdroisolatsioonmaterjali tiheduse määramine Määratakse mõõdetud katsekeha massi ning seejärel arvutatakse tihedust valemiga 1:
Isikud, kes on nii esimeses kui teises ja kolmandas nimekirjas Isikud, kes on teises ja kolmandas, aga mitte esimeses nimekirjas Filter2 Isikud, kes on kolmandas nimekirjas rohkem kui üks kord (tulemuses kõik isikud ainult üks kord) Esimesel poolaastal tehtud väljamaksed, mis on väiksemad kui 10000 (kolmanda nimekirja alusel) Meestele makstud summad vahemikus 8000..15000 (kolmanda nimekirja alusel) Mehed teisest nimekirjast, kes on sündinud nädalavahetusel Naised teisest nimekirjast, kes on sündinud suvekuudel (juuni, juuli, august) Risttabel1 Inimeste arv sünni nädalapäevade lõikes (teise nimekirja alusel) Sama eesnimega isikute arv teises nimekirjas Sama perenimega isikute arv teises nimekirjas Inimeste arv sünniaastate lõikes (teise nimekirja alusel)
11.1996 mees 23.09.1967 36808250314 Rein Haab 5.09.1994 mees 25.08.1968 37001240217 Heiki Haavapuu 11.02.1999 mees 24.01.1970 37102010218 Alar Sarapuu 7.08.2000 mees 1.02.1971 36608130219 Jüri Pihlakas 26.07.1998 mees 13.08.1966 Palk Tööaeg Min palk Kesk_palk Max_palk 10000 14 6000 8000 10000 10000 24 8000 6 10000 17 10000 18 8000 7 10000 18 10000 14 8000 9 10000 17 10000 16 10000 13 6000 4 10000 19 10000 19 10000 19 8000 5 10000 19 10000 18 10000 13 10000 17 8000 6 10000 19 8000 7 10000 24 10000 15 10000 38
Põhivara jääkväärtus 24000 100000 300000 410000 AKTIVA KOKKU Passiva Maksuvõlad 0 2000 0 0 Võlad töövõtjale 0 21000 3000 11000 Pikajalised laenude tagasima- 0 0 78000 89000 ksed järgmisel perioodil Võlad hankijatele 0 3400 20000 22000 Muud lühiajalised võlad 0 0 8000 20000 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 0 KOKKU 0 Pangalaenud 0 0 300000 220000 Muud pikajalised kohustused 0 0 20000 11000 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 0 0 KOKKU 0 Põhikapital 60000 260000 583400 704000 Eelmiste aastate
14 377 13 233 12 144 89 Column A 11 Column B 10 55 9 34 8 21 7 13 6 8 5 5 4 3 3 2 2 1 1 1 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 12000 10946 10000 8000 6765 6000
kuus(480 000 krooni aastas) ja viimane aste 40 001 krooni kuus ja rohkem(üle 480 000 krooni aastas), millelt makstakse 30%. Tulumaksumäära arvutamiseks: maksu kogusumma : kogupalk(neto palk) ehk ka (brutopalk - netopalk) : brutopalk x 100(et saada %) = mingi % Kolm näidet: Kui inimene saab 12 000 krooni kuus palka(bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum(4000) ja maksu makstakse 8000 krooni pealt 20%(8000 x 0.2) ehk 2000 krooni ja inimesele, siis inimene saab kätte 4000 + 6000 = 10 000 krooni (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (8000 - 2000) = 10 000 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (12 000 - 10 000) : 12 000 x 100 = 16.67% Kui inimene saab 50 000 krooni kuus palka(bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 4000 ja saadakse 46 000. Teine aste on kuni 40 000
1 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlg arveldusarve 80000 2 Osteti Põhivara Põhivara arveldusarve 45000 3 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve aktsiakapital 250000 4 Tasuti Krediitoritele Arveldusarve Krediitorid 125000 5 Viidi raha kassast a/a-le Arveldusarve Kassa 8000 Pearaamat Kassakonto Kreeditorid Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 8500 195000 5) 8000 4) 125000 Käive
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.9 2017/2018 Hüdroisolatsiooni katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Hüdroisolatsioonmaterjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata hüdroisolatsioonmaterjalide omadused 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutati kolme tüüpi Bituthene hüdroisolatsioonmaterjali: 4000, 4000s ja 8000 (isekleepuv HDPE/ kummibituumen rullmembraan) 3. Kasutatud katseseadmed Joonlaud: katsematerjalide mõõtmiseks Nuga/käärid: piisava suurusega tüki lõikamiseks materjalist Mõõtekaal: katsetatava materjali massi leidmiseks Külmakast: katsekehade külmutamiseks Tõmbetugevuse katsetamise seade. 4. Katsemetoodikad 4.1. Pinnamassi leidmine Määrati katsekehade mõõtmed aritmeetilise keskmise meetodil. Selleks võeti
35 30 25 20 Axis Title Rs=100 15 Linear (Rs=100) 10 5 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 Axis Title 90 80 70 60 50 Axis Title Rs=0 40 Rs=100 30 20 10 0
Laen 9205 9205 9205 9205 9205 9205 9205 9205 9205 9205 9205 9205 Töötajate palgad 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 20693 Reklaamikulud 2000 2000 1000 500 500 300 Toitlustus 5000 7000 8000 8000 7000 8000 9000 9000 9000 9000 9000 10000 Kommunaalteenused 500 600 600 600 600 700 700 1500 1400 1400 1500 1600 Kulutused kokku 40398 42498 42498 41998 40498 41598 45098 45398 45298 45598 45398 46498 Raha lõppjääk 91002 66504 49006 32008 14510 5912 814 3416 8118 13520 22122 35624 16
Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku D ? 70 000 Käibevara kokku CA ? 60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000 Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000
Google Chrome Dolphin Bro M Mozilla Firefox Dolphin Browser Google Chrome 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 Sundspider Kraken Browsermark Peacekeeper Memory Usage (no page loaded) Memory Usage (5 pages open) eacekeeper Memory Usage (no page loaded) Memory Usage (5 pages open) 63 135 45 294
mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 3-Apr osteti mööblit 4800 6-Apr sularaha panka 7200 9-Apr tasuti mööbli arve osaliselt 3800 13-Apr tagastati mööblit 248 19-Apr osteti seadmeid 2240 26-Apr müüdi osad seadmed 300 300 27-Apr tasuti mööbli arve osaliselt 232
RV09: PROGNOOSITAV RAHVAARV --- Aasta, Vanus, Variant ning Sugu Variant 1 Mehed Naised 2012 8419 8023 Rahvaarv 8278 7889 8123 7741 8600 7923 7550 8400 2013 8534 8132 8411 8017 8200 8274 7885 8000 8120 7738 7800 2014 8624 8218 8419 7600 8278 8527 8126 8023 8123 7889 79
Ametikoht/Palk Madalaim Keskmine Kõrgeim M adalam ate palgate illus tre erim in Sekretär-assistent 4500 5500 9000 30000 Müügimees 4000 8000 13000 25000 Spetsialist 6000 8500 22000 20000 Peaspetsialist 8000 12000 32000 15000 10000 8000 700
Microsoft Excel 14.0 : [KutusteSegamineALGUS.xls]Model : 26.03.2014 12:55:29 . $B$16 Toornafta 1 Bensiin 3000 0 25 $C$16 Toornafta 1 Kütteõli 2000 0 20 $B$17 Toornafta 2 Bensiin 2000 0 25 $C$17 Toornafta 2 Kütteõli 8000 0 20 $D$16 Toornafta 1 Barrelit kasutatud 5000 30 5000 $D$17 Toornafta 2 Barrelit kasutatud 10000 17,5 10000 $B$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Bensiin 40000 -2,5 0 $C$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Kütteõli 60000 -2,5 0 58,333333333 8,3333333333
Andmed: Lahendus: I= 1,2 A l=F÷(B×I×sinα) B= 0,05 T l= 3,6 ×10-3 N÷(0,05T×1,2A×90º)= 0,06 m F= 3,6 mN = 3,6× 10-3 N α=90º l= ? Vastus: 0,06 meetri pikkusele juhtmele. 23.Milline jõud mõjub laengule 0,5 nC elektriväljas tugevusega 8 kN/ C? Andmed: Lahendus: q= 0,5 nC = 0,5×10-9C F=q×E E= 8 kN/C = 8000 N/C F= 0,5×10-9 C × 8000 N/C = 4×10-06 N F=? Vastus: Laengule mõjub 4 ×10-6 N suurune jõud. 24.Kui suure jõuga mõjutavad teineteist kaks 32 nC suurust laengut, mille vaheline kaugus on 40 mm? Andmed: Lahendus: q1= 32 nC F= k×q1× q2 ÷ r2 q1,2= (32 nC +¿ 32 nC)÷2=32nC= 32×10-9C
tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali ) Tehisjärved narva vh , paunküla vh karksi paisjärv Looduslik paisjärv ( ülemiste ) tekkis um 8000 at kunagise läänemere rannikualale luitaheliku taha . maa kerke tagajärjel on rannikust kaugele jäänud ja ohustab nüüd Tallinnast kõrgemal asudes linna Järvesid ei ole Pandivere kõrgustikul , sest see on karstiala ja vesi liigub mööda lõhesid maa sisse PÕHJAVESI Pinnavesi pindmine vettpidavate kihtide peal lasuv vesi( surveta mage) Põhjavesi vettpidavate kihtide vahel lasuv vesi ( surveline , sügavuse suurenedes soolsus kasvab )
6280 4,758079E-007 0,0609459 128089,37 I=f() Column G 14,35 10,14698231 r 00 6000 6500 7000 7500 8000 8500 Ir/ruut2 muutom 10,14698 1480 U=f() Column H Column I 00 6000 6500 7000 7500 8000 8500
4 4.59 5.15 4 15 1075 6754 14.95 3.76 4.63 2 16 1200 7540 9.98 2.26 3.42 17 1350 8482 6.95 1.39 2.71 0 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 18 1450 9111 5.76 1.08 2.43 19 1600 10053 4.66 0.79 2.16 ω, s^-1 20 1850 11624 3.5 0.52 1.91 21 2000 12566 3.11 0.42 1.82
Kogu 104 000 150 000 - 100 000 investeering Tulude, kulude prognoos Periood 1 kuu 2 kuu 3 kuu 2 kv. 2 poola. kokku Müük 120 140 160 550 1800 (kordades) 2770 Müügihind 50 50 50 50 50 50 (keskmine) Müügi käive 6000 7000 8000 27 500 90 000 138 500 Realiseerimise 6000 7000 8000 27 500 90 000 138 500 kasum Püsivad kulud Palgakulu 4500 4500 4500 13 500 27 000 54 000 Põhivara - - - - - - kulu Rent 5000 5000 5000 15 000 30 000 60 000
Miks on nad deposiithoiusele sageli kehtestanud miinimumsummad? Vastus: Pangad nõuavad trahvi, kuna hoiustaja rikkus lepingut, võttes summa enne tähtaja lõppu välja. Deposiithoiusele on sageli määratud miinimumsummad, kuna kui inimesed käiksid panka raha umbes 10 kaupa viimas, kulutaksid panga sellehoiustamisele liiga palju resusse ja pangal poleks sellest tulu. · Toomas hoiustas 8000 eurot tähtajalise hoiusena üheks aastaks lihtintressimääraga 3% aastas. Kui suure summa saab Toomas kätte tähtaja lõppedes? Vastus: 8000*0,03=240() ; 8000+240=8240() ; Toomas saab kätte tähtaja lõppedes 8240. · Kelli soovib paigutada 5000 eurot panka üheks aastaks tähtajalisele hoiusele. Ta kaalub kahe paigutusviisi vahel. Esiteks teha aastane leping ja siis on hoiuse aastane lihtintressimäär 3,3%
6370 6200 6290 5,207022E-007 0,05565 106874,5 I=f() Column G 12,31 8,7044844764 r 500 6000 6500 7000 7500 8000 8500 Ir/ruut2 muutom 8,704484 1430 U=f() Column H Column I 500 6000 6500 7000 7500 8000 8500
Ip = d4/32 = 2,024/32 = 1,6346cm4 Tl 196,11010-2 G =I = 1810-3 1,634610-8 = 66,7 GPa p 2 1.2. Pöördemomendi M ja väändenurga sõltuvus Pöördemoment M (kgfcm) Väändemoment (mrad) Joonis 3. Masinadiagramm Suurim pöördemoment maxM = 6600 kgfcm (diagrammil) Suurim väändenurk = 300 mrad Läks katki M = 8000 kgfcm (tegelik maxM) Voolavuse moment MT = 2500 kgfcm Proportsionaalsuse moment Mpr = 2250 kgfcm 1.3. Voolepiir Wp = d3/16= 1,618 cm3 Ty = My = 220,7 Nm y = Ty/Wp = 220,7/1,618×10-6 = 136,4 MPa 1.4. Purunemispinge Wp,pl = d3/12 = 2,158 cm3 maxT = maxM = 8000 kgfcm = 760,7 Nm u = maxT/Wp,pl = 760,7/2,158×10-6 = 352,5 MPa Joonis 4. Purunemispilt
langus 5900 euro peale, ning alates 2011 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta kuni 6400 euro peale. Kõige suurem tõus oli aastal 2007, siis oli kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta 7200 eurot. LEEDU Aastatel 1995-1998 toimus tõus 3200 eurolt 3700 euro peale. Seejärel toimus väike langus aastal 1999. Aastatel 2000-2008 toimus väga suur tõus 4100 eurolt 8000 euro peale. Aastal 2009 toimus järsku suur langus 6900 euro peale, ning seejärel alates 2010 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta kuni 7700 euro peale. Kõige suurem tõus oli aastal 2008, siis oli kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta 8000 eurot. SOOME Aastatel 1995-2008 toimus väga suur tõus 21400 eurolt 32700 euro peale. Seejärel toimus aastal 2009
1 10000 9672.6 9182.7 9000 8870.3 SKT elaniku kohta 8465.3 8074.5 8000 7819.1 7472.8 7119.9 7000 6000 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Joonis1. Indoneesia SKT elaniku kohta aastatel 2006-2015 (Trading) Indoneesia SKT ühe elaniku kohta oli 2015.aastal 11 100 USA dollarit. Tööstussektor moodustab Indoneesia sisemajanduse kogutoodangust koguni 46,4%. Kõige olulisemad
Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht
Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasus, seda lähem sugulus. Võrreldakse väga suurt hulka sõnu. keel kieli nyelv (e.k) (soome) (ungari) Keele tekkimine · Võrdlev-ajalooline meetod ei võimalda ajas rohkem kui 8000 aastat tagasi vaadata ·
2 praktikum Ül. 2 Puhkusetasu arvutamine Töötajale arvestatud palk, lisatasud ja preemia olid alljärgnevad: Kalendrikuu Põhipalk Lisatasu Preemia Kalendripäevi kuus (rahvus ja riigipühad on arvestusest välja jäetud) Veebruar 7600.- 400.- - 27 Märts 8000.- - - 31 Aprill 8800.- 1200.- - 28 Mai 8000.- - - 30 Juuni 8800.- 1600.- - 27 Juuli 8800.- 800.- 3782.- 31 Veebruaris puhkas töötaja kolm kalendripäeva
U/V 1,80 1,30 0,80 5500 6500 10000 10500 6000 7000 7500 8000 8500 9000 9500 /s- Uc=f(x),Ul=f(x), R= 50 2,60 2,40 2,20 2,00 1,80 Uce, V
D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK 16. Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK. D: Arveldusarve 12 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 2000 EEK 17. Lühiajaliste võlakirjade müük kahjumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 8000 EEK D: Arveldusarve 8000 EEK D: Muud finantskulud 2000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 18. Väljaantud lühiajalised laenud Firma annab 1 apr. Seisuga firmale B lühiajalist laenu 10 000 EEK kaheks kuuks intressiga 5 % kuus. a) Laenu andmine D: Laen 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK b) Intressi arvestamine esimese kuu lõpul D: arvestatud Intressid 500 EEK K: Laenu intress 500 EEK c) Intressi laekumine esimese kuu eest D: Arveldusarve 500 EEK
Nad on päristuumsed,kes pole taimed,seened ega loomad.Põhiliselt on nad ainuraksed ja lihtsa ehitusega organismid.Siin esineb nii auto-kui heterotroofe.Protiste leidub praktiliset kõigis ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga.
2 33 0,9598 0,0183 0,5000 45 0,0160 -0,9255 -0,0372 0,9438 39 77 0,2041 84 87 4000 36000 77 0,0003 0,0058 0,0116 0,0002 7346,9 1,7604 3 66 1,8965 0,0188 0,5000 52 0,0089 -1,8688 -0,1271 1,8876 41 83 0,2041 03 39 8000 32000 9 0,0004 0,0058 0,0116 0,0002 10588, 2,5870 4 99 2,8500 0,0174 0,5000 28 0,0186 -2,8140 -0,2443 2,8314 43 86 0,2041 47 24 12000 28000 61 0,0005 0,0058 0,0116 0,0002 13584, 3,4078
Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood. Mesoliitikum algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi, mis tähendas pleistotseeni lõppu. Mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Mesoliitikum lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida. Mesoliitikum on seega ajavahemik pärast pleistotseeni lõppu ning enne tüüpilisi neoliitilisi kultuure. Iseseisev ajastu oli see eriti Euroopas, kus ta kestis paleoliitikumi lõpust ja põlluharimise algusest Ees-Aasias kuni põlluharimise alguseni Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus
• c) Hatihabu • d) Kiiev 1. Õige vastus c) Hatihabu 2. Millal hakkas rahvastik hoogsalt kasvama? • a) 10. sajandi lõpus • b) 11. sajandil • c) 11. sajandi lõpus 2. Õige vastus • b) 11. sajandil 3. Igal linnal oli oma... • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 3. Õige vastus • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 4. Kui palju elanikke elas Tallinnas keskajal? • a) 10000 - 11000 • b) 7000 - 8000 • c) 5500 - 7000 4. Õige vastus • b) 7000 – 8000 elanikku 5. Kõik linnaelanikud moodustasid ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Keskaja linna tähtsaim hoone oli... • a) kirik • b) raekoda • c) maaisanda linnus • d) elumaja 6. Õige vastus • b) raekoda 7. Trieri pitsat on üks varasemaid linnapitsateid... • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus
ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ Kodutööga on maksimaalselt võimalik koguda 20 punkti. Palun näidake lahendus ja loomulikult ootan korrektset vastust. 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) Müügitulu=toote kogus*hind=250*680=170000 Muutuvkulud= muutuvkulu 1 toote valmistamiseks*kogus=250*470=117500 Püsivkulud=31200 Ärikasum=müügitulu-muutuvkulud-püsivkulud=170000-117500- 31200=21300 1 ühiku piirkasum=1 ühiku hind 1 ühiku muutuvkulu=680-470=210 Piirkasumi summa=kogus*1 ühiku piirkasum=250*210=52500 ...
Palgatebel 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Toomas Maksim Maria Andrei Johan Kokku Brutopalk Netopalk Palgatebel 18000 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Toomas Maksim Maria Andrei Johan Kokku Brutopalk Netopalk Palgatabel Nimi Amet Tunnitasu Tunde Brutopalk Töötuskindlustus Toomas Direktor 12 167 2004 32.06 Maksim Juhtiabi 8 187 2004 32.06
. 30000 Kairi Svarts 48210063825 Juuli 15 400 15000 .. 20000 Toomas Kivima 36907204776 Juuli 11 100 10000 .. 12000 Jaanika Luhakooder 47711229647 Aprill 11 300 10000 .. 12000 Kaie Vaask 47501101788 Märts 29 800 20000 .. 30000 Pirjo Kuhi 46303304443 Juuni 24 600 20000 .. 30000 Marek Tammik 38911226764 Jaanuar 24 800 20000 .. 30000 Natalja Ots 48001217413 Oktoober 9 700 8000 .. 10000 Kaarel Öpik 35112174520 Jaanuar 3 300 0 .. 4000 Uljana Keerup 48503119367 Mai 27 600 20000 .. 30000 Innar Veskus 35101146706 Veebruar 14 800 12000 .. 15000 Veiko Järv 38209304862 Aprill 10 500 10000 .. 12000 Siina Keerup 48304234375 Veebruar 3 300 0 .. 4000 Egert Übi 37604237574 Oktoober 14 100 12000 .. 15000 Dmitri Laidvee 36705283918 Juuli 31 300 30000 ..
nendega leping. Stardiperiood: TÖÖ 1.kuu 2.kuu 3.kuu summa 1. Ettevõtte registreerimine x 40000 2. Ruumi ost xx 250000 3. Seadmete paigaldus x xx 15000 4. Lett x 8000 5. Kassaaparaat x 15000 6. Riiete ost xxxx xxxx xx 200000 7. Peeglid xx 15000 8. Riidepuud xx 2000 9. Kirjatarbed x x x 550 10. Toolid x x 1400 11
Leiame kõigepealt, mitu protsenti kogusaagist ära söödi. Kogusaak oli 100%, söögiks jäi järgi seega m = 100 - 68 - 10 = 22%. Kuna koguseliselt oli see 44 t, siis kogusaagi leidmiseks saame kasutada 3. põhiülesande juures antud valemit: 100 44 100 = 200 tonni A = a = p 22 Vastus. Kogusaak oli 200 tonni. Ülesanne: maksud Näide 8 Töötaja palk on 8000 krooni. Sellest 1000 krooni on maksuvaba, ülejäänust tuleb maksta 26% tulumaksu ja 1% töötuskindlustusmaksu. Mitu krooni töötaja kuus palgana kätte saab? Lahendus Leiame summa, mille pealt makse arvestatakse: A = 8000 1000 = 7000 krooni. Maksukoormus kokku on: 26 + 1 = 27%. Maksudeks kulub: 27 a = 7000 = 1889 krooni. 100 Järgi jääb: 8000 1889= 6111 krooni. Vastus
kohta. Burgerid ostetakse sisse hinnaga 3,5 krooni tükk. Pihv, salat, juust, kaste ja paberkott lähevad maksma 4,5 kr hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaks on arvestatud 4000 kr kuus (koos maksudega). Kiosk töötab 20 päeva kuus ja 8 tundi päevas. Hamburgeri müügihind on 16,25 krooni. Mitu hamburgerit tuleks tunnis keskmiselt müüa, et vältida kahjumit? (eeldame lihtsustatult, et kiosk müüb ainult üht toodet. Püsikulud 3500 rent 4000*2= 8000 palgad Püsikulud kokku 8000+ 3500= 11 500 Muutuvkulud elekter, vesi kommunikatsioon 2,5kr/burger burgeri hind 3,5kr/tk pihv, salat, juust, kaste ja paberkott 4,5kr/burger kokku: 2,5+ 3,5+4,5= 10, 5kr/burger 16,25(hamburgeri müügihind)- 10,5= 5,75 müügitulu/burger 11 500:5,75= 2000 burgerit tuleb müüa, et tulu-kulu=0 20(päeva)* 8h= 160h on burgerikiosk avatud 2000:160= 12,5 burgerit h Vastus: 12,5 burgerit h Ülesanne 3.
1 , , . ; 2500 - - 5 000 . ;; , (vadjalased) 50 000 , , , . 1220 . 150-180 . . 22 000 ; , 1550 . 250 . . ; 1695 400 ., 1696-1697, 2/3 ¼ . . 9500 , . . , , 1992, . . ( ) . :, ( , ), , ( ). 1,6 . . , 5-50 . - , 10 . . 8000 . .. 1975 . . 1000 , , 2000 . . : , , ,, , : , ( ) : (, 1992): , , , , , , . , , . , 10% ( 3%) . , . - 1450 2 65 0 1040 0 60 0 8000 40 166 90 20000 4000 271 21 3000 50 267 7 10000 5000 105 67 - , . , , , . (, , , , ). . ; (, , ) , (, ). , , , , . : , , , . : 1960
Saksamaa ja Hispaania metsad Helena Berzinš Metsad (mHa) Saksamaa 11076 Hispaania 18173 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000 20000 Metsasus (%) Saksamaa 32 Hispaania 36 30 31 32 33 34 35 36 37 Raiutud puidu kasutus Saksamaal 50000 46808 45000 40000 35000 30000 25000 23060 22842 20000 14674
, , . , , , , . . : 60 , , , ( ), . , , . : , , . , . , , 64 48 , 170 , 100 , 800 ( , ). , , , . . 100 : , . . . XIX , , , , , . : 9,5 , 9,3 , 7,6 , 4,7 . 1918 . . , , . . 8000 . , 1917 . . ; . . , , , . : « , . ». , . , , . XX : 1914 , 1924 , 1991 , .
-0,02 -0,03 -0,04 Nurk u(Uv) u() u(Uv) U(Uv) Uk' k R1() R2() 0,019819 0,2041 0,02066 0,041321 0 0,034268 0 40000 0,023729 0,2041 0,024437 0,048873 -0,03351154 0,00536 4000 36000 0,024768 0,2041 0,025447 0,050894 -0,1199029 -0,0946 8000 32000 0,028521 0,2041 0,029112 0,058225 -0,23374756 -0,2095 12000 28000 0,019803 0,2041 0,020646 0,041291 -0,35339277 -0,3385 16000 24000 0,013279 0,2041 0,014505 0,029011 -0,45885 -0,4673 20000 20000 0,015588 0,2041 0,016646 0,033291 -0,53008916 -0,5366 24000 16000 0,010219 0,2041 0,011769 0,023538 -0,54541098 -0,5607 28000 12000
Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja vabandas ja ütles, et tal on hetkel rahalised raskused ja ta suudab võlgu oleva rahasumma ära maksta 20
Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t. · Kliima 2-4°C soojem kui praegu, niiske · Rabade teke · Laialehised puud: sarapuu, lepp, jalakas, tamm, pärn, vaher, valgepöök, raagremmelgas · Luuderohi · Pähklid, tõrud: Metssiga, mäger, siil, mutt, orav, hiired, metsnugis, tuhkur, metskass, euroopa naarits, sookilpkonn
1100 -10 Hinna mudel Hind $55 Nõudlus 550,00 Kasum $2 750 Kontroll Data/Tablega ja vastav graafik Hind Kasum hind ja kasum 2750 3000 55 2750 60 5000 65 6750 2500 70 8000 75 8750 2000 80 9000 85 8750 90 8000 1500 95 6750 100 5000 105 2750 1000 110 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
