FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja.
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas"
vaheaegade järel, 1841. aastal said need üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia", mis oli nn. ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel e. jõgiromaan. Balzac oli erakordselt viljakas kirjanik. Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis nendest 90 teost. 1832. aastal, kirjutades romaani ,,Kolmekümne-aastane naine", tutvus ta kirjateel oma tulevase abikaasaga. P. Merimee: Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Tema vanavanaema oli pedagoog ja kirjanik Jeanne-Marie Leprince de Beaumont. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija.
Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 Kodune töö nr.1 Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal Küsimused ja ülesanded: 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem lõunapoolsemaid baltlasi. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud.
c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus ajas ja ruumis, kummagi uuenduslikkus, sarnasus, kummagi mõju edasisele teadusele. a) Thukydides ja Leopold von Ranke Thukydides (u. 460- u. 396 e.m.a) oli kreeka ajaloolane ning ajaloolise kriitika rajaja ja Leopold von Ranke (1795-1886) oli saksa ajaloolane, kes rajas moodsa ajalooteaduse, pannes aluse historistlikule uurimissuunale. Mõlemad tegelesid tõepärase ajalooga, mis tähendab, et oldi vastu sündmuste moonutamisele ja muutmisele ning selle asemel pandi kirja tõepäraseid fakte. Ranke mõjutas edasist teadust nii, et 19. sajandil muutusid tema ideed ajaloolise praktika kohta
arvamust. Sündmusest peab olema kirjutatud neutraalselt, avaldamata omapoolset arvamust. Objektiivset ajalugu saab ainult siis saavutada, kui sündmusest ei ole mitte midagi kärbitud või kirjutamata jäetud. Kuid see on raske, sest kõiki fakte me sellest sündmusest ei saa kunagi teada, ükskõik, kui palju vaeva sellega ka ei nähtaks. Üks väike fakt sündmusest võib muuta tervet vaadet ja arvamust asjade käigust. Ajaloolane ei saa kõiki fakte sündmusest haarata, sest inimene on piiratud olevus, mitte ,,tulevikumasin", mis suudab kõike haarata ja kaalutleda. Seetõttu peab ajaloolane tegema valiku, millised faktid ta jätab välja ja millistest ta kirjutama hakkab. Ajalooallikad on väga harva objektiivsed, sest ajaloolane ei suuda pea kunagi maha suruda subjektiivsust. Alati mõjutavad ajaloolast tema enda vaateväljad, huvid, isiklik arvamus/eelarvamus, arusaam õiglasest elust jne. Kui
OSWALD SPENGLER (19-20 sajand , sakslane) TEOSED TSITAADID: ,,Õhtumaa allakäik" polnud neid. FILOSOOFIA OLEMUS: · Loodusteadlaseks õpitakse, ajaloolaseks peab sündima · Loodusteadlane kasutab matemaatilis abivahendeid (valemid) , ajaloolane analoogiat · Loodusteadlane lähtub kausaalsuseprintsiibist(põhjuslikkuse) , ajaloolane saatuse printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm · Sünd- õitseng on kultuur kitsas tähenduses · Vananemine surm on tsivilisatsioon ehk siis kultuuri hääbumise staadium
PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONNAD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA
Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja Henrik Sepp ajaloolane Peeter Tarvel ajaloolane KUJUTAV KUNST Ants Laikmaa kunstnik KIRJANIKUD Kristian Raud kunstnik
Ajalookirjutuse algus! ! Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinesid kangelaseepikal, mille põhjal hiljem hakati proosavormis uurimusi kirjutama. Neid süstematiseeriti ja jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. ! Lähema ajaloo uurimisega tegi 5. sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirju- tades teose “Historia” ehk “Ajalugu” Kreeka-Pärsia sõdadest. Lisaks sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloost ja kirjeldas üksikasjalikult mitmeid Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Erinevalt Homerosest Herodotos ajaloosündmuste kirjeldamisel ja seletamisel jumalaid enam mängu ei toonud. Hilisemad põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa, tänapäeva teadlastele on tema teos hindamatu allikamaterjal.!
Peetrus Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal.Peale Jeesuse surma rändas ta Rooma kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Sümboliks VÕTI Paulus pöördus alles peale Jeesuse surma ristiusku. Temast sai mõjukaim kristluse levitaja Roomas. Sümboliks MÕÕK. Jünger lähikaaslane Piibel ristiusu püha raamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Panteon kõigi jumalate tempel, suurim kuppelehitis. Polybios Kreeka ajaloolane, rääkis religioonist Rooma riigis. Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil. Vesta Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil. Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Saturnus peajumala Jupiteri isa
(Maratoni lahing) ebaõnnestusid. Ahuramazd zoroastrismi peajumalus, jumalate ülemvalitseja, loojajumal. Ta oli vanade a pärslaste peajumal, muinasiraani usundi (zoroastrismi) taevajumal. Zarathustra prohvet; Zoroastrism vanairaani usund varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund pärineb tema õpetusel , pani aluse zoroastrismi püha raamatu Avestale. 11) Kreeka ajaloo allikad Herodotos kreeka ajaloolane Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" ("Ajalugu") änapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia (refereeriva käsitluse) tegelikuks alustajaks Thukydides Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Ateena aristokraat, kullakaevanduste omanik Traakias Xenophon vanakreeka ajaloolane ja kirjanik
"HÕBEVALGE" Lennart Georg Meri L. G. MERI kes ta on? L. G. MERI 29. märts 1929 14. märts Koolid: Berliinis, Pariisis, 2006 Jaranskis, Tallinnas eesti kirjanik, produtsent, Karjäär: metsatööline- diplomaat, poliitik, Eesti kartulikoorija- Vabariigi president, metsaparvetaja-ajaloolane geograaf, ajaloolane etc. (cum laude)-dramaturg- aastal 1941 oli perega produtsent-kirjanik- okupeeritud Siberisse välisminister-Eesti Vabariigi president Oli huvitatud rahva- 34 tunnustust etümoloogiast 20 aumärki, s. h ka teistest riikidest Eestlastele oli L. G. Meri... LIIDER Heade läbirääkimis- ja
jekorras. Näiteks paljud romaanid on narratiivid. Viimasel sajandil on moes vaadelda ka ajalugu kui narratiivi, sõltumata sellest, millised on sündmu- sed. Jutustus kõigest, mis kinnitab, et maailm on tekst. Kogu semiootika on ju sellele üles ehitatud. Näiteks Rorty kinnitas, et ka näiteks kalju on tekst. Tegelikult tuleb selle seisukohaga siiski ettevaatlik olla6 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm Robin George Collingwood (1889–1943) oli ajaloolane ja filosoof. Ta kü- sis, mis on ajalugu ning vastas — see on uurimine, päritolult teadus, mõt- lemise vorm, milles esitatakse küsimusi ja proovitakse neile põhjendatult vastata. Kui asi on nii, siis on iga jutustus (näiteks kroonika) ka ajalugu. Ta puudutab kahte asja, mis ei ole ajalugu — theokraatia, sest siis räägiti sündmustest, mida teati ning ainult konstateeriti. Theokraatlikus ajaloos on inimkond tööriist või patsient, tegijad aga jumalad. Teine paralleelvorm on müüt
HANS KRUUS Koostaja : Annett Lymar Juhendaja: Alari Maimre Klass: 10.B Viljandi 2011 HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aastatel koostas ta koguteose Eesti ajaloost ja sai ka Tartu Ülikooli õppejõuks. 1930
Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga. Siit Chartieri esimene küsimus White'ile: kas on võimalik ilma tõsise vasturääkivuseta ühendada Saussure'i-järgset lingvistikat ja ajaloolase kui loovkirjaniku vabadust. White oma vastuses Chartierile ei näe mingit vasturääkivust ühelt
Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle Interjöör krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis · Enamik peegeldus mosaiike kiriku onseintel. poleeritud kinnikaetud, üle krohvitud Marmorsambad mosheeksolid nii tegemise käigus, sest islamis ei ole õrnalubatud ja kaunist värvitooni, et ajaloolane inimesefiguuri kujutada. Lagi oli Prokopios võrdles kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu poleeritud tunne. 987. a seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist kuulutasid värvitooni, Kiievi et ajaloolane vürsti Vladimiri saadikud:Prokopios ,,Me võrdles ei teadnud,neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne.
nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud · Valgustusideede levitamiseks sobis kôige paremini ROMAAN, mis teeb 18. sajandi jooksul läbi kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on mõjutanud kogu Euroopa vaimsust · Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õiglusest. Voltaire vaated poliitikast · Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit · Demokraatia kohta ütles Voltaire: "kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema,
Põltsamaa kihelkonnakooli abiõpetaja, hiljem Eesti Postimehe toimetaja Tartu Ülikooli eesti keele lektor Karl August Hermann (1851-1909) Keeleteadlane Ajaloolane Eesti keele sõnavara rikastaja ja grammatika Püüdis teha kindlaks eestlaste päritolu kujundaja Kultuuritegelane Kultuurisündmuste organisaator Tartus ja kogu Eestis. Üks üldlaulupidude korraldajatest
Kultuuri mõiste areng Kultuuri määratlusi on tänapäeval üle 400. Ld. K. Cultura- viljelemine Ld. K. Cultus korrastatud , hoolitsetud, viljeledud Etümoloogia- teadus sõnade päritolust ja ajaloost. Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress).
suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Aristophanes (445 eKr 385 eKr) oli vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine.
Palsameerimine minevikus ja tänapäeval Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel sur...
Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta. Räägitakse, et ka Vanapaganal ja Kalevipojal olnud Haapsalu loomisega asja. siinkohal olgu ära toodud selle kohta mõned lood.
Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 mõjukamaid inglise majandusteadlasi Marshalli rist, neoklassikaline väärtusteooria » hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof Elulugu sündis Inglismaal 1842. aasta Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast esikteos "Natura non facit saltum" ilmus 1880. aastal inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada 1903. aastal avas Cambridge'is ökonoomika teaduskonna Marshall elas 82 aastaseks, jäädes kogu eluks Cambridge õppejõuks Cambridge Ülikool
Sündis 21. novembril 1694 Pariisis Suri 30. mai 1778 Pariisis Kodanikunimi: François Marie Arouet Ta oli Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik ja ajaloolane. Kuulsaks sai näitekirjaniku ja poeedina Ta oli üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane"
• Nime sai kõige rohkem kannatanud riigi, Hispaania järgi. • Suremus protsent nakatunute seas oli kuni 20%. • Haigusesse suri 3-6% kogu maailma rahvast. (40-50 miljonit) Olemus • Surmad 10 000 inimese kohta (USA) • Täpne algus ei ole teada. • Britid arvasid, et sai alguse Prantsusmaalt. • USA teadlane arvas, et levik sai alguse Hiinast, mutateerus Bostonis ja sõdurite kaudu levis see Euroopa lahinguväljale. • Kanada ajaloolane väitis, et viirus sai alguse Hiinast ning levis Euroopa lahinguväljadele nendel töötavate lihttööliste kaudu. Leviku algus • Levis üle maa 2 põhilise lainena: • 1911-1917 • 1918-1919 • Leviku põhjuseks loetakse I MS olnud sõdurite halba seisundit. • Modernne transport • Minimaalsed tervishoiumeetmed, polnud arste ja ravimeid. • 1918 augustis avastati viirust erinevatest maailma otsadest (Sierra Leone, Boston, Prantsusmaa) Arengu käik
Vararenessanss (14.saj) 14. sajandi muusika Ars Nova Prantsusmaa · Tekkis uus muusikastiil ars nova, mille ladinakeelne tähendus on uus kunst. · Stiili alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. · Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. · Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. · Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli
Domineeris linnakodanlus ja kaupmeeste mentaliteet. Katoliku kiriku silmis polnud aga sellisel vaimulaadil kohta. Teisalt on tekstikatkes lähtutud Lutheri vaimsest teekonnast. 1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet, kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud. 3. Ajaloolane E. Le R. Ladurie on andnud ülevaate Lõuna-Prantsusmaal asuvast ketserlikust Montaillou külast, mis suri välja kõrgkeskaja lõpul. 14. sajandi alguses avaldus ketserlik vaim mässuna, mis ebaõnnestus. Ketserluse taandumine tähistas omal moel ajastu lõppu, kuid samas ennustas luterluse esiletõusu paarisaja aasta pärast. Kuigi 1314. aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju muudki, nagu näiteks viimase Templirüütlite ordu meistri J
Humanism ja Renesanss Mõiste "Renessanss" tähendab taassündi (sõna tuleb pr. keelest renaissance; ka it. rinascita tähendab taassünd). Üldajaloo tänapäevasesse käsitlusse tõi mõiste `renessanss' prantsuse ajaloolane Jules Michelet (1855) ning kultuurihistoriograafiasse juurutas selle Jacob Burckhardt (1860). kultuuriloolased loobusid ajastu tähistamisel ajaloolisest itaalia mõistest `rinascimento' ning võtsid kasutusele prantsusekeelse sõna `renaissance', ajaloolise järjepidevuse katkemisest. Samas on nende mõistete tähenduses väga oluline ühisosa: mõlemas sisaldub hinnanguline vastandus keskajale. Renessanss mõistet kasutatakse seoses kultuuriliste muutustega 14.-16.sajandil
Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15.00 Inimõigused ja demokraatlik põhiseadusriik Madis Ernits, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 15.00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor 15.30-16.00 Kohvipaus 16.00-17.30 Paneeldiskussioon "Tänane õigusmõistmine eilsete ministrite ja kantslerite pilgu läbi" Osalevad: Jüri Adams, justiitsminister 1994-1995
Vene eriteenistuste Eesti riigi julgeoleku vastaseid kavatsusi ja tegutsemist ning teevad ka seda edaspidi. 5. Kadri Simson, eesti poliitik, kohtub Edgar Savisaarega, et arutada Keskerakonna fraktsiooni lõpliku presidendikandidaadi ülesseadmist. 6. Loodusfotograaf Hans Markus Antson, käis kevadel polaartundras matkas. 7. Eesti poliitiku Edgar Savisaare kodust leitud sularaha arestiti kohtu poolt. 8. Eesti Vabariigi kahekordne peaminister ja ajaloolane Mart Laar pälvis Eesti Rahva Muuseumilt Oskar Kallase stipendiumi . 9. Presidendiproua Ieva Ilves külastas koos presidendiga Narva linna. 10. Näitleja Hendrik Normanni monoetendus nimega ,,Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis” esietendub 3. mail. 11. Johan Randvere, eesti pianisti karjääritee sai alguse telesaatest ,,Klassikatähed”. 12. Evelin Ilves kui eesti endine esileedi arvab, et Eesti vajab naispresidenti. 13
Toomas Alatalu Elulugu Sündinud 23. augustil 1942 Rakveres. Eesti ajaloolane, väliskommentaator ja poliitik. Lõpetanud 1960. aastal Pärnu 4. Keskkooli ja 1965. aastal TÜ ajalooteaduskonna. Aastatel 1966-1990 kuulus NLKP-sse. Aastatel 1999-2006 kuulus Keskerakonda. Aastatel 2005-2009 kuulus Rahvaliitu. Aastal2009 liitus Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Teoseid "Mööda Aasia ääri ja Austraalia kaguserva". Eesti Raamat 1976 "Eesti poliitika 2000". Ilo 2000 Põhiväited Seisukohad
arvamist. Kreeka materjalistlik filosoof oli Demokritos umbes 460 370 enne meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos. Müütide ja anektootide tegia on ,,Historia". Herodotose tööd jätkas ajaloolane Thukydides. V sajandil nõuti, et iga kodanik kaitseks kohtus end ise. Kõige silma paistvam kõnemees oli Demosthenes umbes 384 322 enne meie aja arvamist. Kreeka kõnekunsti pani kirja Aristoteles kes 355 aastal enne meie aja arvamist koostas raamatu ,,Retoorika". 534 aastal enne meie aja arvamist etendati Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat
eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig"
Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Autor elas aastatel 1803-1870.Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta.TA keskendus tavadele,keeltele,minevikule. Tema esimene näidend oli ,,Clara Gazuli teater".Alguses ta jättis mulje et ta on kõigest teose tõlkija.,,Clara Gazuli teater" saavutas suure tuntuse.Romaanid: ,,Jacquerie", ,,Charles IX valitsemise kroonika". Tuntumad novellid: ,,Etruski vaas", ,,Kahekordne ehitus", ,,Arsene Guillot".teistest teostest veel ,,Tamango", ,,Matero Falcone", ,,Colomba" ja ,,Carmen". Novellid oli Merimee põhizanriks.Tema teosed panevad kaasa mõtlema ja elama. Carmen Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu ,kes vallutas meeste südameid.Pidas ennast vabaks hingeks.Carmen keerab enda sõrme ümber Don Jose .Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela.Jose peab Carmeni trellid...
Prosper Merimee Kes oli? Prantsuse kirjanik Ajaloolane Arheoloog Riigiametnik Elukäik Sündis 28.septembril 1803 Pariisis Töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel. Enne kirjanikuks hakkamist õppis juurat. Pärines jõukast ja haritud perekonnast, vanemad olid kunstnikud. 1844. aastal valiti Prantsuse Akadeemiasse. Suri 23.septembril 1870 Cannes, Pariisis. Merimee kirjanikuna Teemad olid romantilised, kuid käsitluslaad oli realistlik.
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene nai...
Juba väiksena vihkas ta ülekohut ja ebavõrdust. 1742. aastal võttis ta osa Dijoni Akadeemia traktaadikonkursist (teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või halvenemist"), millel ta sai esikoha. Traktaat tähendab arutlevat uurimust Ta sai kuulsaks, kuid tema vastuoluline iseloom viis ta tülli mitmete isikutega, nn Adam Smithi(filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane) ja Voltaire'iga(filosoof, ajaloolane, kirjanik). Peale 1762. aastat, kui ilmus "Ühiskondlik leping", hakati teda taga kiusama. Tema viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse käes ja oli väga paranoiline. Saavutused Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul.
ajalugu? Ajalugu tegeleb päriselt asetleidnud sündmustega, ideede ajalugu filosoofidele. Kas me saame seda mõista ilma, et teaksime, mis inimeste peas toimub? Ideed on ajaloo uurimisel eksitavad ja peaksime tegelikke põhjusi otsima sügavamalt. Ideeajaloolas: seletab in tegutsemist, kriitikud: inimeste tegutsemist seletavad strukturaalsed tegurid( riigid võitlevad ressursside pärast. Reduktsionism) Ideedeajaloo kriitikuid: · Geoffrey Elton-kuidas ajaloolane peaks tegutsema, ajaloolane tegeleb faktidega, ehk toimunud asjadega, id.ajalugu midagi ähmast ja midagi pole võimalik tõestada, peaks tegelema pol. Ajalooga ja pol sündmuste ja institutsioonidega, mille puhul leiab vastused otse allikatest, mille puhul küsimused ja vastused saab otse allikast, mitte ei pea ise valmis mõtlema · Marksistid- suured jõud ühiskonnas, mida üksikisiku tegutsemine ei saa
ka koloss majaka funktsioone. Kuju seisis praeguse muuli lõpus. Purunenud koloss lamas kaua aega maas. Tuhat aastat hiljem, 653. aastal Rhodose vallutanud araablased oskasid selle riismete väärtust hinnata. Bütsantsi ajaloolase Zonarese sõnade järgi müüs tulevane Damaskuse kaliif Muavija I kolossi jäänused "ühele Edessa juudile" vanarauaks, kes selle "vanametalli" siis 980 kaameli turjal ka ära vedas. 1330. aastal Rhodose külastanud teine bütsantsi ajaloolane Nikephoros Gregorios ei leidnud kolossist enam kildugi. Nii kadusid kolossist kõik jäljed, kuid mälestus maailmaimest jäi. Kasutatud kirjandus: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/rhodose_koloss/index.html
• Peetakse esimeseks päris ajaloolaseks • Elas 5. sajandil ekr • Peateos on ”Historia” (" Ajalugu") https://et.wikipedia.org/wiki/Herodotos Thukydides ja Xenophon • Thukydides oli ka ajaloolane, kelle peateos oli ” Peloponnesose sõja ajalugu” • Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega ”Hellenika” https://nn.wikipedia.org/wiki /Thukydides https://en.wikipedia.org/wiki/Xe nophon Kirjandus muutus
MART LAAR MART LAAR · Mart Laar on sündinud 22. aprillil 1960. a Viljandis. · On Eesti poliitik ja ajaloolane. · Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Bublica Liidu esimees Töökohad · Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 19831986 · Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 19861990 · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 · VII Riigikogu 1992 · Eesti Vabariigi peamininister 19921994 · VIII Riigikogu 19951999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 19992002
õhutas Elizabeth 45 aastat õukondlastes ja lihtrahvas lojaalsust , armastust , pühendumist. Alustas Uue Maailma koloniseerimist , Virginia osariik on nime saanud auavaldusena Neitsikuninganna Elizabethile Ühendas Inglismaa rahva pärast 11 aastat kestnud ebastabiilsust Taastas 1559.a. anglikaani kiriku Tõrjus korduvalt ja edukalt tagasi oma aja kaks supervõimu : Prantsusmaa ja Hispaania Ajaloolane Stone kirjutas : " Nad asetasid tema kuju ja pildi kuninglikus rüüs kirstule , ning kostus üleüldine südantlõhestav ohkamine , ägamine ja halamine , mille taolist inimkond pole eales näinud ega kuulnud . Kõige säravam päike loojus viimaks läände . " Mida õpetab Elizabeth meile ? Ole enesekindel , oota kannatlikult oma õiget hetke Suhtu tolerantselt teiste inimeste seisukohtadesse Säilita kriisiolukorras rahu
Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen oli Saksa kirjanik. Ta sündis erinevate andmete kohaselt kas 1621. või 1622. aastal Gelnhauseni külas talupoja perre. 10- aastaselt rööviti ta möödaminevate Hesseni liidumaa sõdurite poolt. Nendega koos rännates koges sõjaväelase elu seiklusi ning osales "30-aastases sõjas", kus ta teenis musketärina protestantlikes vägedes. Pärast sõda asus ta Strassbourgi piiskopi Franz Egon von Fürstenbergi teenistusse ning 1667. Aastal määrati ta Badeni krahvkonnas Rencheni külavanemaks. Olles määratud sellele ametikohale, hakkas ta tegelema kirjandusega, püüdes kirjeldada oma kogemusi rändajana ja sõdalasena. Nii nägigi 1668. aastal ilmavalgust tema teos Simplicius Simplicissimus, mida peetakse 17. sajandi Saksamaa väljapaistvamaks novelliks. Simplicius Simplicissimus kirjeldab Simpliccimuse seiklusi laastava "30- aastase sõja" ajal, mille aluseks võtab autor Hispaania rändurliku novelli ning iseenda elu...
Katapult Katapult ehk heitemasin oli antiik- ja keskajal kasutatud piiramismasin, millega purustati kindlustusrajatisi ja heideti piiratavate kahjustamiseks kive, mädanevaid laibaosi, aga ka anumatesse suletud tuld, mesilassülemeid, mürgiseid madusid ja lülijalgseid. Et katapult oleks võimsam ehitati see suuremaks ja määrati statiivile (aparaadi vm kolmene jalaosa). Katapuldi leiutajat pole veel määratud, kuid ajaloolane Diodorus Siculus kirjeldas ajalooliselt kreeklaste katapulti 399. eKr. Originaal katapulte on kaks - üks on kahekordne noole heitja ja teine kivide heitja. Aastal 1779 kasutati viimast korda sõjas keskaegset katapulti. Kõige tuntumat roomlaste katapulti nimetati onageriks. See sõna tähendab metseeslit ja vihjab katapuldi võimsale ,,kabjahoobile" laskmise ajal. Aastal 69, kui roomlased Jeruusalemma piirasid, heitsid nende katapuldid ajaloolase Josephuse andmetel 36
Meister oli erialalt ajaloolane, ta töötas muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. Eesmärgiks oli Pontius Pilatusest romaani kirjutamine. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. Jesua ettekuulutuses, et kunagi saabub aeg, mil pole enam võimu ning valitsevad tõde ja õiglus, olid tegelikult peidus Meistri lootused, et ka tema kodumaal toimuvad muutused, mille tulemuseks oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontius Pilatusest. Ent tema jõud ning sisemine kindlus murti ja ta ei suutnud seista kunstitõe eest. Ta murdus, kui tema romaani maha tehti, ning sattus hullumajja. Sisemise kindluse saab ta tagasi, ning suudab oma raamatu lõpetada alles Wolandi pakutud viimses rahupaigas. Tsitaat: "Kuula hääletust," ütles Margarit...
Voltaire Voltaire Kodanikunimi: Francois Marie Arouet 21. november 1694 - 30. mai 1778 Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane, Euroopa valgustusliikumise juhtkuju Kirjutanud on tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid jm Elulugu Sündis Pariisis 1694 Oli perekonna viies laps, ema suri kui Voltaire oli 7-aastane Õppis oma ema sõbra juures ilukirjandust, osutus väga osavaks värsisepaks 1704 oli jesuiitide College Louis-le-Grand'is, kust sai algus tema armastus teatri vastu. Oma esimese tragöödia kirjutas seal õppides. Elukutseks valis kirjaniku, kuid isale see ei
Tulemusena kasvas Ateena riigis lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas s -tribal süsteemi -Demokraatia -juhtimise, kontrolli kuningas -seaduste vastuvõtmist, millega nimetatakse -suur osa, eriti sõjavangide kaevandused -väikese osa kasutamise orjatöö Herodotos- ajaloolane ja „ajaloo isa“, kes oma teoses „Historia“ (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku.
II Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks: Piiblit kirikuisasid muusikat meditsiinialgeid Haritud naisfiguure keskajal I Hildegard von Bingen Saksa nunn, kirjanik ja helilooja 8-aastaselt kloostrisse õppis lugemist ja kirjutamist Konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele Esimene teadaolev ravitsemisoskust süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus- liku kultuuri rajaja Uuris ajalugu, kirjutas luuletusi ja näidendeid Õppinud kirjutama peaaegu veatus ladina keeles Tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid Kirjutas tugevatest naiskarakteritest Kasutatud kirjandus Päivi Setälä ''Keskaja naine''
Prosper Mérimée Merimee (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Ta sai kõigepealt kuuslaks kahe müstifikatsiooniga Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
