800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c. Karolingide impeeriumi iseloomustus Karolingide dünastia algas Pippin Lühikesega. Karolingid üritasid Rooma kultuuri ja teatmiste taset saavutada. Tekkis vasalliteet. 6. Feodaalsuhete kujunemine a. Vasalliteet, vasall, senjöör Vasalliteet- kuningas andis maad Suurfeodaalidele, kes olid senjöörideks väikefeodaalidele, kes omakorda andsid maad Väikefeodaalidele. Vasall- maaomanik. Senjöör- maaomanik, kes andis vasallile maad b. Investituur Senjööri ja vasalli suhted pani paika vasalliteet e investituur. c. Vasalli peamised ülesanded senjööri ees ning vastupidi Vasall pidi maa eest tasuma senjöörile sõjaväes teenides. Senjöör pidi vasalli kaitsma ja talle maad andma.
FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Vasalliteet · Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, seetõttu nim. kogu keskaega feodaalühiskonnaks. · Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasallisidemetel. · Vasalliteet - üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. · Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. · Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted, mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassik...
kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool.saratseenid- araablased.rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Kirikuriik on paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Vasalliteet oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt ehk süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks Varakeskaeg-.4. 10. sajand. Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne- Euroopas,roomakatoliku kiriku tugevnemine.843-verduni leping- - Frangi riik jagati
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Isikuline: kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole mini vasall...
17) Medresed kõrgemad koolid, mis asusid mosee juures 18) Mosee islamiusuliste pühakoda 19) Minarett torn mosee juures, millest kutsuti moslemeid palvusele 20) Sultan väepealikust valitseja 21) Tsingis-Khaan Mongolite väepealik,kelle juhtimisel phendati 13.saj mongolid ühtse võimu alla. 22) Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne. 23) Lään feood,maavaldus, mis saadi sõjaväe teenistuse eest, hiljem võimalus see välja osta. 24) Vasalliteet lepinguline suhe, kus üks isik,vasall,andis end võimsama isiku,senjööri kaitse alla. 3 Hiina uuendust, mida kasutatakse Euroopas. 1) Siid 2) Portselan 3) Millega,millal ja miks lõppes keskaeg? 1) Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. Bütsantsi riigi lõpp. 2) Ameerika avastamine 1492 Kolumbuse poolt, eurooplastele avanes uus maailm. 3) Usupuhastuse e. reformatsiooni algus Saksamaal 1517a, mil lõppes Lääne-Euroopa
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: · Ku...
feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Kuna varustus tuli ise osta ja see ei olnud odav, tekkis vasalliteet, mis oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem. See tähendas seda, et vasall, andis end võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Varakeskajal valitses feodaalltsivilisatsioon, mille tunnusteks olid: * katoliiklus * feodalism * ühiskonnastruktuur Katoliiklus polnud tolle aja inimese jaoks mitte ainult usk vaid ka ideoloogia. Maailma
pärslased, väike aasta alad, kõik need alad ,kus ei ole veel kujunenud ühe jumala religiooni.Islami kultuur oli kõrgem kultuur, hellenistlik kultuur kandub edasi. Ka bütsantsi territooriumilt. Islami arhitektuur ja kunst on väga kõrgel tasemel samuti ka ülikoolid, medresed need olid üsnaselt levinud, maade uurimine, geograafia, kirjandus, arstiteadus, meditsiin. Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks
Feodalism Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel-lest ja toon oma arvamuse. Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Fra...
Feodaalsuhete kujunemine * Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. * kujunes välja Frangi riigis * valitseja Karl Martell viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. * senjööri ja vasalli suhte ehk vasalliteet * feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik * kujunemise peamine põhjus : Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon – raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. * Lään – Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits – anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood – vabalt pärandatav.
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-se...
Püha Patrick Misjonär Iirimaal, kaitsepühak Hieronymos Munk, kes tõlkis 4.saj Piibli ladina keelde Augustinus Kirikuisa, ,,Jumalariigist" autor Franciscus Assisist Lõi frantsisklaste ordu Jan Hus Tsehhi vaimulik, tahtis kirikut reformida Martin Luther Reformatsiooni juht, uue kiriku rajaja Johann (Jean) Calvin Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja Bartolomeu Diaz Jõudis Hea Lootuse neemeni Cristoph Columbus Ameerika avastaja MÕISTED Feodalism Vasalliteet, keskaja tunnus, ühiskonna süsteem, mis tugineb, keskaja feodaalsuhetel Seisuslik ühiskond (seisused ja nende roll) Need kes sõdisid ja need kes pidasid sõdijaid ülal, vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust Katoliiklus Usk, keskaja tunnus, ideoloogia Hunnid - Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud Vandaalid - Idagermaani hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning
asendas maaringluse. Samuti oli vallutatud alade keel ja kultuur väga erinevad. 10. Miks iseloomustab keskaeg feodaalset killustamist? Mis on feodaalsuhted ja millel põhinesid? Sellepärast, et keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid. Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega
Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun'i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3.Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale)
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn)
sõltuvad talupojad. Klassikalisel kujul toimis läänikord Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal. Ühiskond põhines eliidi isiklikel suhetel. Hierarhia: aluseks senjööri ja vasalli omavaheline leping.Lään anti vasallile läänistusaktiga- tseremoonia, mis lõi juriidilise sideme. Läänistusaktil oli 2 osa: 1) hommage- truudusvanne, 2) investituur- läänivalduse üleandmine. Läänikorra aluseks oli vasalliteet ( vt vasalliteet). Hommage: truudusvanne, mille vasall andis senjöörile põlvitades tema ees ( see zest lõi juriidilise sideme!) consilium et auxilium- "abi ja nõu". Vasall kohustus senjööri ees andma nõu ja abi. Immuniteet: Sõltumatuse üks aste. Isiku, ala või institutsiooni vabastamine andamitest, kohtuvõimust, ükskõik mis kohustustest. Nt kirikuala, kus kehtis kiriklik kohtuvõim. Eelkõige kohtuvõimu delegeerimine.
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
Keskaeg ja feodaalkord Keskaja mõiste Mõiste „keskaeg“ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Itaalia humanistid, kelle hulka Andrea kuulus, soovisid selle terminiga vastandada „vahepealseid“ keskaja inimesi 15. sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei kujutanud nende kaasaeg endast mitte kesk-, vaid lõppaega, viimsepäevakohtule eelnevat viimset ajastut. Keskaja piirid Esmalt võib keskaja eristada varakeskaega. Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriid...
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Feodaalne killustumus, s.o riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallsidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Feodaalühiskond- riigi ja majandusliku korralduse aluseks on feodaalsuhted ehk vasalliteet. Tunnused- seisuslik ühiskond, pärisorjus, naturaalmajandus, feodaalne hierarhia ja läänisüsteem. Kui püha Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kuid seda üritasid parandada mitu võimekat meest, kes püüdsid korrastada usuelu kogu Euroopas ja tõstsid seeläbi paavstide autoriteeti. Gregorius VII pidas pühaks kohuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Nii areneski investituuritüli- nii paavst kui keiser nõudsid endale õigust
· Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Rüütliau nõuded · Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine · Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võistlus au pärast, rivaliteet · Ühiskond lõhestatud, suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus · Veritasu. (ärakeelamised: normannid Ingl-l) · Alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal · Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal"
Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse (Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur? Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus, pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus (miks muudeti mõisahärruse puhul talupojad sunnismaisteks. Kust kulges kahe majapidamise vaheline piir
said maa koos talupoegadega. b. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: · Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. · Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. 3. Feodaalsuhete levik a. Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). b. Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. 4. Feodaalühiskonna tunnused a. Vasalliteet (läänisuhe): · Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. · Nii kujunes rüütlikiht. · Investituur läänistamise protseduur. · Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). · Läänimees (feodaal) maa omanik.
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
1) Ida- ja lääneprovintside arengu suur erinevus 2) Rooma sõjaväe barbariseerumie- lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) suur rahvasteränne- germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud, orjade motivatsioon puudus 5) linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine- kolooniad 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 1) vasalliteet: Senjöör Lään ehk feood Läänimees ehk vasall ehk feodaal Läänikord ehk feodaalkord ehk feodalism Vasalliteet- lepinguline suhe, kus vasall andis end senjööri kaitse alla 2) seisuslik kord: 1. seisus- vaimulikud (palvetasid) 2. seisus- aadlikud (sõdisid) 3. seisus- talupojad ja linnakodanikud (töötasid) 3) katolik maailmapilt- võitlus nn väärusulistega
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta v...
5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal. Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks. Läänilepingu
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 1) Ida- ja lääneprovintside arengu suur erinemine tõi kaasa Rooma riigi jagunemise kaheks 2) rooma sõjaväes lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) suur rahvasterändamine- germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5)Linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. Vasalliteet ehk üks isik andis end võimsama isiku kaitse alla Seisuslik kord: 1seisus vaimulikud- palvetasid 2seisus aadlikud- sõdisid 3seisus talupojad ja linnakodanikud- töötasid Külaühiskond ehk enamus elanikkonnast elas maa, kirjaoskamatud, suuline pärimus 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? Kaitse röövretkede eest ja läänistatud maad vajasid harimist 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused?
Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset.Frangi majordoomuse võim põhineski just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. b) Feodaalsuhete levik Feodaalsuhe kujunes välja Merovingide ja karolingide ajal Frangi riigis (5-10 saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. c) Feodaalühiskonna tunnused: · Vasalliteet (läänisuhe) Karl Martelli sõjaväereformiga loodi ratsavägi-anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajalikku varustust. Kujunes rüütlite kiht. Läänistamise proteduuri nimetati investituuriks. Lään(feood) oli vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandavaks) Läänimes oli feodaal, ta oli maa omanik. Domeen oli kuninga maavaldus (need vähenesid, sest
Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) sõprus on privaatsfääris, aga seda tugevam vahetusühiskond (majandus), kus inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid, toetub omakasule poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaaarmastusel Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa
ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid ehk vasalliteet. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits
Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au ja kristliku enesealandamise sobitamine: kristlik pühak peab end teistest vääritumaks oma pattude pärast; kui talle au osutatakse, võtab ta selle vastu viidates jumalale ega hooli sellest. 4. Feodaalne au Algselt sisu vallutustest; aadlisoost need, kelle esivanemate seas pole kedagi orjastatud; au legitimeerib vabade meeste kõrgemat staatust; kõrgkeskajal au puhul olulisemad karakteriomadused. Au nõuded: vasalliteet (võrdsuse ja hierarhia sobitamine), pinge (vastastikuse lugupidamise eeldamine), ühiskondlik lõhestumine (võimuvõitlus), alternatiiv (kohtumõistmine võitluse kaudu). 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 12. sajandi kavaleriideaal; õigluse kaitse suunad: kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste ees, kohustused jumala ees, kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest · Antiikne voorus: kangelaslikkus sõjas, askeetlik moraal (raske ideaal)
Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus
Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut
kas tegudes või loomadega. Hiljem hakati maksma raha. 2. Pärisorjaduslik mõisamajandus-Talupoeg rentis mõisnikult väikest maalappi, makstes teorenti. See oli karm ning talupojad tahtsid linna minna, kuid mõisnikud muutsid nad sunnidmaisteks. Pärisorjuse kujunemine Pärisorj. Mmaj. Hakkas vabade talupoegade ja orjade vaheline eraldusjoon ähmastuma, kuna orjadele anti ka nüüd maad, nii oli mõisnikel kergem. VASALLITEET Varakeskajal tekkinud senjööri/isanda ja vasalli e. sõltlase suhtel põhinev feodaalkord. Sõlmimine toimus investutuuri(sümboolne akt) alusel. Hiljem arenes see päritavaks põlvest põlve. Kuninga immuniteedikirja alusel võis senjöör vasalli üle kohut pidada ning makse koguma. Selle aluse kuningavõim nõrgenes ja tekkis suurem poliitiline ebastabiilsus. Benfiits- lääni nimetus Karl Suure ajal SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE - 3.at. eKr indoeurooplaste sisseränna
Feodalisimi samastatakse keskajaga, feodalism on valesti mõistetud. Feodalism ei ole keskaeg, see on kasutusele tulnud hiljem, tähistab omanikusuhteid. Feodalism on vana korra ühiskonna korraldus. · Aadel valitsev kiht. · Ühiskond jaguneb privileegidega seisustesse (läänikord Francois gaanshoff = feodalism 11. - 13. sajandil). 2 · Talupoegade sõltuvus. · Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk). · Vasalliteet. · Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Germaani au: elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine Rüütliau probleemid Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine saab tasutud Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad “taltsutada koletisi” – Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine – aadlike rivaliteet au pärast- inimesi, kes ei arvesta teistega >Ühiskond lõhestatud, suguvõsade vaheline võimuvõitlus Uusaegne aadliau Mandeville’i järgi
Vallutuste kinnistudes kaasnesid suurte tegudega lahingutes materiaalsed hüved, eeskätt feodaalvalduste näol. (Sellega kinnistus aadlike klass ja see muutus suletumaks.) Kõrgeskajal hakati järjest rohkem jälle hindama ja esile tõstma isikuomadusi. Hakati rõhutama, et maaomandist ei piisa (vastandudes varasele feodaalaule). Au muutus sõltuvaks käitumismaneeridest, mille aadlid ise kehtestasid. Rüütliau nõuded: 1. vasalliteet võrdsuse ja hierarhia lepitamine. Au nõudeks oli, et au, mis küll kuulub kõigile aadlikele, peab eeskätt sisaldama lojaalsust ja truudust endast kõrgemale vabale mehele. Hierarhilises suhtes aumees tunnustas teise kõrgemat positsiooni. 2. pinge aadlike võistlus au pärast, rivaliteet, vastastikuse lugupidamise eeldamine. Võrdsel positsioonil aadlikel oli keeruline stabiilsust tagada, sest igaüks proovis enda aud suurendada ja see tekitas aadlike vahel võistlust au pärast. 3
· Need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meese atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus välised hüved, eriti feodaalvaldus kõrgkeskajal au internaliseerimine (karakteriomadused). Hakatakse rõhutama, et maaomandist ei piisa, aadlikud kehtestasid ise endale teatavad käitumisreeglid, et kõrgemat staatust ühiskonnas õigustada. Rüütliau nõuded · Vasalliteet võrduse ja hierarhia lepitamine. Auliseks pidamine tähendab võrdsust, samaaegselt pidi see sobituma tollasesse hierarhilisse süsteemi, üheks aunõudeks oli see, et au ise pidi sisaldama eeskätt lojaalsust endast kõrgemale vabale mehele. · Pinge vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võitlus au pärast, rivaliteet. Igaüks püüdis oma au suurendada. Võistlus viis tihti suurtele konfliktidele suguvõsade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
