Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaim...
maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2
PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande Apteekrid olid olnud nii tema isa kui vanaisa ning sellesama ameti peale lootis ta koolitada ka
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
haritud 2. Arengumaad I kohal primaarne (üle 50%) II kohal kas teenindus või tööstus Haridustase madal, kirjaoskamatuid palju, odav tööjõud EESTI Põllumajandus 5.3% Tööstus 33% Teenindus 61.4% Linnastumine e. urbaniseerumine Arenenud riikides elab linnades üle 50%. Arengumaades alla 50%. Maal elab 51% ja linnas 49%. Alla 50% elab linnades Aasia ja Aafrika. Kõige väiksem linnaelanike protsent on Aafrikas. http://geography.about.com/science/geography/library/weekly/aao72897.htm Linnastumise etapid 1. 19. sajand; kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas; 29 miljonit inimest elas saj. alguseks linnades, sajandi lõpuks juba 220 miljonit; linnastumistase tõusis 3%-lt 14%-le; esimesed miljonilinnad London, Pariis, New York; hakkasid tekkima esimesed linnastud 2. 20
Rahvastiku paiknemine Belgias 2.Keskmine eluiga 2008. aastal oli Belgias eeldatav keskmine eluiga naistel 82,38 aastat ja meestel 75,9 aastat, kokku 79,07 aastat. Nende näitajate erinevused näitavad, et on tegemist arenenud riigiga- naiste eeldatav eluiga on umbes 5 aastat pikem, kui meestel. Üldine keskmine eeldatav eluiga on väga kõrge võrreldes teiste riikide keskmisega. 3.Linnastumine 1975. aastal elas Belgia linnades 94,5% kogu elanikkonnast. 2005. aastaks tõusis linnaelanike osatähtsus 97,2%-ni. Kogutud andmete järgi arvavad teadlased, et 2015. aastaks on linnaelanike osatähtsus 97,5%, mis on vägagi kõrge võrreldes paljude teiste riikidega. 2008. aastal olid suurima elanike arvuga linnad Belgias: Antwerpen ( 472071 elanikku) 4 Gent ( 237250 elanikku) Charleroi ( 201593 elanikku) Liège ( 190102 elanikku) Bruxelles (Brüssel) ( 148873 elanikku)
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda.
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega
arenenud riikides, kus põllumajandus pole nii oluline elatakse rohkem linnades. Kogu maailmas tõmbavad linnad inimesi ligi, arvatakse, et eriti kiirelt kasvab vähemarenenud riikides linnade osakaal (varsti kolivad arengumaades kõik maalt linna). Arenenud riikides tahetakse linnas elada, et saada parem töökoht või haridus, arengumaades tahetakse linnas elada, sest maapiirkonnad on ülerahvastatud ja põllumaad ei piisa. Arengumaid ohustab ülelinnastumine. Arenenud riikides linnaelanike arv kasvab aeglaselt või lausa väheneb, arengumaades kasvab linnaelanike arv väga kiiresti. 4. Linnastumise kulg maailmas. 1. etapp (18. 19. sajand) kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, külad kasvasid linnadeks, tekkisid miljonilinnad ja linnastud, iga viies inimene elas linnas. 2. etapp (20. sajandi esimene pool) linnade arv kasvab aeglasemalt, linnadevõrk välja kujunenud, olemasolevad linnad kasvavad kiiresti, eeslinnastumine. 3. etapp (tänapäev) linnaelanike
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses ...
sündimus) ühepalju UK, Jaapan LINNASTUMINE (urbaniseerumine) Linnade piiriks võib olla rahvaarv, aga ka inimeste tegevusalad(linnades peab olema teenindus esikohal). Tavaliselt on arenenud riikidele iseloomulik suur linnastumiseprotsent ja arengumaadele väike. Ladina-Ameerikas on ka linnaelanike protsent suur tänu marginaalsele rahvastikule. Marginaalne rahvastik-inimesed, kes hiljuti on maalt linna tulnud lootuses leida elu- ja töökoht. L-Am tulevad paljud inimesed linna tööle, aga neil puudub elukoht. Arenenud riikides elab üle 70% inimestest linnades. Arengumaadel alla 50%. Agraarajastu linnad Hansalinnade liikumine Tekkisid kõigepealt jõgede äärde Hansalinnade liikumine. Põhiliselt tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed
3)suurima emigratsiooniga aasta ja lahkunute arv – Aasta 2013, väljaränne: 4098, sisseränne: 6740 4)mitme inimese võrra vähenes Eesti rahvaarv 2013 ja mitme võrra 2014 aastal – 2013 vähenes 6740 inimest. 2014 vähenes 4637 inimest. 5)nimeta peamised põhjused, miks inimesed Eestist lahkuvad. Tööpuudus, suurema palga soov lihtsama töö näol. Paremad elamustingimused, soojem kliima. Linnastumine 10. Analüüsi linnaelanike arvu muutumist ja linnastumise taset maailma eri piirkondades 5 lausega. Põhja, Kesk- ja Lõuna Ameerikas on linnaelanike protsent tõusnud. Kuid pooltki mitte nii palju kui näiteks Aafrikas. Samuti on suur arv linnaelanike juurde tulnud ka Aasias. Euroopas on see samuti tõusnud, umbes 10% võrra. Okeaanias on see tõusuarv väikseim võrreldes teiste kohtadega.
teenindava sektori toodang VÄHE TÖÖKOHTI areng LINNADES VABAD TÖÖKOHAD! Tööpuudus maal Elanike arv kasvab Vaesus maal (ülelinnastumine). aeglaselt. Suur Linnaelanike kasv on linnades väheneb kiire. (eeslinnastumine) Linnastumise kulg maailmas 9. a) Linnastumine 100%- Nt. Kuveit ,kuna on hästi pisike riik ja teda ümbritseb kõrb. b) Linnastumine 10%- Nt. Uruguay, kuna põllumajandusega tegeletakse seal rohkem. 10. Linnastumise etapid: 1. Etapp: 18.saj lõpp ja 19.saj algus- kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Hakkasid tekkima esimesed linnastus (London) 2
KAASAJA POLIITILINE KAART. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. 1.Täida tabel eri arengutasemega riikide võrdlemiseks. Andmed leiad järgmistelt linkidelt. http://hdr.undp.org/en/countries/ ((SKT, IAI ja riigi koht selles tabelis, täiskasvanute kirjaoskus, keskmine eluiga sünnihetkel, imikusuremus, interneti kasutajad 100 el. kohta) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_fertility.htm (sündimus 1000 elaniku kohta ) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_mortality.htm (suremus 1000 elaniku kohta, meeste ja naiste eluiga, imikusuremus http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_population.htm (linnaelanike %) http://esa.un.org/unpd/wpp/population-pyramids/population-pyramids.htm (rahvastikupüramiidid maailma ja riikide kohta https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html (hõive majandussektorites, SKP jm.) Arengutaseme Sveits Ungari Saudi- Argen...
Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast. Linnaelanikud allusid kohtumõistmisele. Rae ülesanded Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks.
käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla
tähtsusega väljaveosadamateks. Vastavalt vähenes ka raadide iseseisvus, mis täiel määral säilis vaid Tallinnas. Narvast sai Rootsi riigi huviobjekt, mida kaaluti isegi riigi teiseks pealinnaks nimetada. Tartus ja Pärnus läks raad kindralkuberneri järelevalve alla. Ülejäänud linnad läänistati mõisnikele ja sisuliselt kaotasid linnastaatuse. Raha vermiti Eesti- ja Liivimaal pärast Tallinna rahamüntimise lõpetamist ainult Riias. Linnaelanike osakaal Eestis ulatus 6%- ni, mis oli tolle aja kohta üsna suur. Rootsi ajal uusi linnu Eestis ei tekkinud. Kauplemine Venemaaga käis tollaste tähtsate kaubandusmaade Inglismaa ja Madalmaade vahel peamiselt Valge mere kaudu, kuid ka Läänemerel võis kohata järjest enam Inglise ja Hollandi laevu. Narvas elas palju välismaalasi: venelasi, hollandlasi inglasi. Viimastel oli seal isegi oma vaimulik. Teistes linnades olid kaupmehed ikka sakslased. Eestlasi selle ameti juurde enamasti ei lastud
kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ja megalinnade arv kasvab aastaks 2025 sajani (üle 10 miljoni elanikuga linnad). Kõige kiiremini on linnastumine toimunud arenguriikides ning eelduste kohaselt kasvab linnas elavate inimeste arv nendes riikides 2,7 miljardilt täna 5,7 miljardini aastal 2050, samas kui arenenud riikides kasvab linnaelanike arv sama aja vältel 1 miljardilt 1,1 miljardini. Enda töös uurin ma lähemalt Hiina riiki ja kuidas on seda riiki mõjutanud linnastumine ja mis tagajärjed on majandusele see toonud. Hiina Rahvavabariik Hiina on Rahvavabariik, mis isesisvus 1949. aastal ja seda on juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, kus elab ligikaud 1,35 miljardit inimest (2011 aasta seisuga) ning enamik neist on hiinlased. Pindaalalt on Hiina maailmas neljndas kohal. Seda
industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine kasutusele konveierliinid. 3) 3) töö ja puhkeaja eraldumine muutus ühiskonna sotsiaalne 4) inimesed hakkavad vajama jaotus, muutus maa ja lisaks tööle ka füüsilist linnaelanike arv linnaelanike koormust. kasuks. 4)Linnastumine 5) Tööhõive muutus 6) muutub leibkonna mudel (inimesed kes majandavad koos), kaovad ära suurpered. 2) Postindustriaalühiskond 1) teeninduse sfääri osatähtsuse 1) väga tugev tsentraliseeritus kasv 2) teaduse ja tehnoloogia 2) massitootmine,
Üldinfo Asub : Ida-Aafrikas Pealinn : Bujumbura Pindala : 27 830 km² Riigikeeled : prantsuse ja rundi Rahvaarv : 8 390 505 Rahaühik : frank (BIF) Iseseisvus : 1.juuli 1962 Põllumajandus kivine maa Oma tarbeks kasvatatakse: kohvipõõsas (90% ekspordist) Ube teepõõsad ja puuvill Maniokki Maisi Väheviljakaid alasid Riisi kasutatakse karjamaadena, Bataati kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. ...
Linnastumine kontrolltöö küsimused 1. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse
Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid. Kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 2
Sakslased; 10% Ukraainlased; 3% Itaalased;3% Prantslased; 29% Taanlased; 5% Nooralased; 1% Asiaatid; 2% Rahvastiku paiknemine Linnastumine Toronto • Suurimad linnad Linn Rahvaarv Toronto 2,615,060 Montreal 1,649,519 Calgary 1,096,833 Calgar Montre y al • Linnustamise tase Kanadis – 80,7% • Linnaelanike arv – 28 573 172 • Maaelanike arv – 6 833 485 • Kanadis on 110 linnad ja üle 100 aglomeratsioonid Kõige suuremad aglomeratsioonid Aglomeratsioon Rahvaarv Toronto 5 113 149 Montreal 3 635 571 Vancouver 2 116 581 Ottawa – Gatineau 1 130 761 Calgary 1 079 310 Edmonton 1 034 945 • Kanadis suur linnad kasvavad kiiresti, aga eeslinnade kasvutempo on suurem.
linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ning megalinnade arv kasvab aastaks 2025 sajani (üle 10 miljoni elanikuga linnad). Kõige kiiremini on linnastumine toimunud arenguriikides ning oodatavalt kasvab linnas elavate inimeste arv nendes riikides 2,7 miljardilt täna 5,7 miljardini aastal 2050, samas kui arenenud riikides kasvab linnaelanike arv sama aja vältel 1 miljardilt 1,1 miljardini. Täna on üleilmse linnastumise käigus saanud Hiinast maailma kõige kiiremini linnastuv ning suurima linnaelanike arvuga riik läbi ajaloo, kus ligi 660 miljonit inimest elab linnades. Kui vaadata ajast tagasi, siis veel aastal 1970 domineerisid Hiinas maal elavad inimesed ning linnades elas alla 20% inimestest. Alates sellest ajast, on linnas elavate inimeste populatsioon kolmekordistunud,
põhjalikult viimistlemata, sest plaanis tulevikus siiski arstiks saada, kuid pidi kirjutama perekonna ainelise kitsikuse tõttu. Esialgu lõi ta humoorikaid lühinovelle, kuid peagi asendus huumor satiiriga. Kui üldiselt olid 19. sajandi vene realistid seisukohal, et inimene on sünnipäralt hea ja kõik halb temas tuleneb ühiskonna mõjudest, siis Tsehhov nii ei arvanud. Ta pärines ise "väikeste inimeste" (väikekodanluse - linnaelanike, kes ei kuulunud aadlike, kaupmeeste ega vaimulike hulka) keskelt ja teadis väga hästi, et nii lihtsustatult inimesesse suhtuda ei saa. Ta mõistis, et "väikesed inimesed" pole lihtsalt ohvrid, kellele peab kaasa tundma, vaid et nendelgi lasub vastutus ebanormaalse elu eest. Tsehhovi jaoks saab "väikese inimese" teema keskseks kogu loomingulise tee vältel. Tsehhovi "väike inimene" on tühine väikekodanlane, kes ei esinda tingimata ühtki sotsiaalset klassi, ta võib olla nii
tumine keskaegses Eestis Koostasid: Jandra Hektor ja Rando Pilberg Toitumine oli keskajal valdkond, mis hõlmas endas tohutuid erinevusi nii pidu ja argipäevase, samuti linna ja maaelanike toidulaua vahel. Keskaeg tõi kaasa kolmeviljasüsteemi. Talupoegade toidulaud Talupoja toidulaud sõltus looduslikust keskkonnast. Elati üksnes oma saagist. Toit oli lihtne. Kõige tähtsamad toidud: rukkileib ja kõiksugused juurviljad. Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin. Linnas kaubeldi rahaga. Veeti sisse toiduaineid. Linnakodanike...
M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2 suhteline iive - -0,4 promilli linnades elab - 68%
Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. 2. Mida tähendab, et Eestis on ühetasandiline omavalitsus? Eestis on 1993. aastast vaid ühetasandiline omavalitsus, see tähendab, et maavolikogu puudub. 3. Mis on valla- või linnavolikogu, kes sinna võivad kandideerida ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavolikogu on linna esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest.Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. Sinna võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanuk. 4. Mis on valla- või linnavalitsus ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavalitsus on linnas täitevvõimu teostaja
Kordamisküsimused – linnastumine 1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides Linnastumise algperiood Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta
Narvas ja Rakveres. Mõned Lõuna- ja Kesk-Eesti linnad (Tartu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Viljandi) ühinesid aga Riia kaudu nendeni jõudnud Hamburgi linnaõigusega (nimetatud ka Riia õiguseks). 1.2 Kohalik omavalitsus Narvas. Riigiasutused Narvas Narva linna kohalik omavalitsus see on Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades seejuures linna arengu iseärasusi.Narva linna omavalitsusorganid on: Linnavolikogu omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Linnavalitsus täidesaatev organ, mis moodustatakse linnavolikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega 1
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● ...
SEERUMINE NING SELLEGA KAASNEVAD OHUD. AUTOSTUMISE MÕJU SUURLINNADE ÕHUSA Alice Aho 2012 Urbaniseerumine stumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja l stumise tempo väga kiire, aga arenenud riikides on tempo aeglane, kuid tase kõrge. stumise peamiseks põhjuseks on soov leiada parem töökoht ja eluting majanduses on palju tööd automatiseeritud. ndussektoris on rohkem tööd. Linnastumisega kaasnevad probleemid: Palju mitteametlike elanike Ebahügeenilised elamistingimused - slummid Arstiabi kehvem kättesaadavus Nakkushaiguste kiire levik Erinevate kultuuride segunemine
juurde,kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga majades nagu maarahvaski. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest,mille majandus oli spetsialiseerunud linnaelanike vajadustele kestis kuni 15.sajandini. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Tähtsal kohal oli ka põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel,aiandus ja kariloomade pidamine. Käsitöö tehti kõik algusest lõpuni ise. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised,kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad. Tsunfti põhiülesanne oli kontroll
intressi. Maakohtades ei toiminud müntidesüsteem veel niipea. Linnad olid niisiis äri- ja võimukeskused. Kloostrid olid peamised kultuuri- ja haridusasutused. Kloostrimungad kirjutasid raamatuid ja seal anti haridust, säilitati kultuuripärandit. Nüüd, kui linnad võimu kogusid, peeti oluliseks ka ilmalikku haridust, sest mõisteti haritud ametnikke puudust. Nii kasvasid kloostrikoolidest välja ülikoolid. Hakati kirjutama ka ilmalikke teoseid, näiteks rüütliromaane. Linnaelanike seas oli tunduvalt suurem osa kirjaoskajaid, kui maal. Võrreldes varakeskajaga tõusis linnade tähtsus feodaalajastul suures mahus. Tänu vajadusele vahetada eksootilist kaupa teiste rahvastega, koguneti keskustesse, kus toimus oluline protsess inimkonna arengul. Linnades tekkis rahandus, pandi rõhku kirjaoskusele ja haridusele. Linnad olid tunduvalt kõrgemalt arenenud, kui maapiirkonnad. Ka talupoegade elus mängisid linnad olulist rolli.
Fourth level Fifth level RAHVASTIK · Rahvaarv 8,988,091 (2009) · Rahvastiku tihedus 219 · in/km2 Mehi u. 49,6% ja naisi u. Click to edit Master text styles 50,4% Second level · Loomulik iibe üldkordaja Third level 28,8 promilli · Linnaelanike osakaal Fourth level 10% Fifth level Burundi rahvaarvu muutumine 1961-2003 SÜNDIMUS JA SUREMUS Väga kõrge sündimuse üldkordaja Click to edit Master text styles (41,97 promilli) Second level Madal suremuse üldkordaja (13,17 Third level
Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri, Romulus Augustuse kukutamist 476. aastal ning keskaja lõpuks kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud
ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus, mis töötas vahetustega. Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild
VII a. kl. II veerand.kontrolltöö 2. 1. Iseloomusta tsunfti- miks tekkisid, miks olid vajalikud käsitöölistele, linnaelanikele. Ühe eriala käsitöö meistrite ühendus, sellepärast et majandus ja linnad arenesid, oli vaja rohkem kaupu, nad said tööd (töö ja teenistus). sai kaupu osta (kaup oli odavam). 2. Paremad ja madalamad ametid, miks jagati? paremad ametid: kullast sepad, kaupmehed, madalamad ametid: timukad, prostituudid, surnu matjad jne. jagati vastavalt seisusele ja rikkusele 3.Kuidas õpiti käsitööametit, nõuded meistriks saamisel. alustati õpipoisina, palka ei saanud, sai elamis pinna ja toidu. sellised olid meistri abilised, said ka palka, õppisd kuni 10 aastat. meister šedööver (eksamitöö). oli abiellumine meistri tütrega. 4.Millised olid karistused halva toodangu puhul? see hävitati, tehti raha trahf 5. Naiste sõltuvus meestest. mees tegi äri, käis tööl, naine oli kodune, kasvatas lapsi, abiellumis...
A Ä E I I G G K I E A S 1) Mis riigi päris Inglise kuningas Edward III? 2) Mis väge hakkasid paljud Euroopa valitsejad eelistama alates XIII sajandist? 3) Mis oli Prantsusmaa päästnud Champange'i talutüdruku nimi? (eesnimi) 4) Kus toimusib veel suured muudatused XIII sajandil? 5) Mis riigi linnad edenesid hiliskeskajal eriti tormiliselt? 6) Prantsusmaal 1358. Aastal vallandunud Pariisi linnaelanike ja talupoegade ülestõus? 7) Kes saavutas sõja järel võidu ka oma peamise konkurendi, Burgundia hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule? 8) Mis vägi püüdis XIII sajandil muutustega kohaneda? 9)Kes oli 1356. Aastal Saksamaa keiser? 10) Kelle üle saavutas Louis XI sõja järel võidu? 11) Kes oli punase roosi dünastia kauge sugulane? 12) Tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülukooli professor Jan ....? (perekonnanimi) 13) Skisma ehk ....?
Arvan et ilma kirikuta ei oleks Euroopas kunst ja teadus nii kõrgel tasemel. Keskaja talupoeg uskus vähem jumalasse kui linnaelanik, kuna talupoja elu sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma
Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes Külaühiskonna ja modernse ühiskonna võrdlus Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond · Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on põllumajandus tööstus ja kaubandus · Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa inimesi elab paikselt · Linnaelanike osatähtsus suureneb maal kiiresti · Domineerib mõisnik, asjaajamine · Domineerib riik, asjaajamine riigiga toimub mõisa kaudu riigiga toimub otse Rahvuslik liikumine 19. Sajandil tekkis rahvuslus kui uus mõtteviis ja poliitiline vaimsus Lääne-Euroopa suurtes kuningriikides sai eesmärgiks muuta talurahvas kodanikeks Saksa ja Itaalia rahvuslike liikumiste eesmärk oli rõhuda ühisele keelele ja kultuurile
Linnad aitasid ka kaasa ristiusu levikule. Kuna linnad olid majanduslikult suhteliselt arenenud, tekkisid kaubanduskontorite võrgustikud. Need aitasid kaasa ristiusu levikule ka teistesse linnadesse. Ristisõjad etendasid ka olulist rolli, kuigi erilist ristiusu levikut ei saavutatud. Õpitit tundma teisi kultuure nind neid hakati respekteerima. Linnad hakkasid õõnestama rüütlite autoriteeti. Linnaelanike ning rüütlite vahel tekkisid vastuolud.Linnlased naeruvääristasid rüütlite kultuuri ning arusaamisi, tekkis suur pinge. Kirjutati rebaseromaane, mille läbi mõnitati neid. Tegelasteks olid loomad, et kogu see naeruvääristamine veelgi julmem tunduks. Vastuolus sellele, aitasid linnad kaasa rüütlite sõjategevusele. Alguse sai ka tsentraliseerimine. Feodaalid arvasid, et neile kuuluva maa linnade elanikud pidid neile kuuletuma
majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena utilitarism positsioon eetikas, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Plaanimajandus majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile marksism sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, õpetus looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass sotsiaaldemokraatia ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse
Uus ärkamiseaeg Heili Solman Ärkamisaeg: ● Algas rahvuse teavustamine ● eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ● rahvuslik liikumine Rahvuslik ärkamisaeg oli 19. saj. kolme vooluline: ● Saksameelne ● Venemeelne ● Eestmeelne Eeldused ● Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv) ● Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) ● Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja kultuuride vastu) 19. saj. ärkamisaja sisu ● Eestlaste kui rahvuse teadvustamine ● Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest ● Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus ● Olulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes ● 20.saj
Madalmaade kunst 15.sajandil Su Mutt v Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma v Puudusid eeskujud antiikkunstist ning itaalialik elurõõm ja elegantne joon v Madalmaade kunst tugines linnaelanike kujutamisele v Eesmärgiks oli avada lihtinimeste hingeelu v Maalitehnikat valdas peensus ja realism v Tarvitati vaid õlivärve, mis lubasid lõputult värvidega mängida ning luua imepeeneid detaile v Looduse kujutamisel ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme v Maalid arenesid vastavalt kunstniku kogemustele, mitte tänu ettekirjutatud reeglistikule Kuulsaimad kunstnikud Madalmaades v J an van Eyck (1390 1441)
Indiat ümbritsevad läänest Araabia meri, lõunast India ookean ja idast Bengali laht. Põhjast piirab riiki Himaalaja mäestik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). 16. 17. Joonis 4. India vapp 18. Linnastumine 19. Linnastumise armutu tempo tuleb eriliselt hästi välja, kui vaadata 3 20. 21. linnaelanike hulga suurenemise kiirust. 22. Kasvu mõõdetakse mitte enam kuudes või aastates, vaid päevades linnadesse kolib iga päev maapiirkondadest suguvõsade kaupa rahvast. Kõige kiiremini kasvavad linnad jäävad välja arenenud kapitalistlike riikide nimekirjast. India linnades on kasv samavõrd suur New Dehlisse kolib tunnis 64 elanikku, Mumbaisse 49. Tallinnasse kolis muide eelmisel aastal iga päev keskmiselt 6,2 inimest 23. 24. 25. 2 32.
Trubaduurid rändlaulikud 4)talupojakultuuri mõiste; talupojad oli väga paiksed ja ei rännanud. Sügavalt usklikud ja kirjaoskamatud. Funktsiooniks oli varustada ühiskonda toiduainetega. Näljahädad olid keskajal sagedased. 5)linnakultuur; toimus linnakultuuri taassünd. Kehtis linnaõigus, sealsed inimesed olid vabamad kui maarahvas. Elatusallikaks kaubandus ja käsitöö. Linnas oli hea elada sest need olid kindlustatud müüridega, see pakkus kaitset. Linnaelanike toit oli mitmekesisem kui maaelanikel. Linnal oli esinduslik välimus ja kirjaoskus oli laialdasemalt levinud. Toimusid pidustused ja näitemängud. Linnaelul olid ka miinused: iive oli negatiivne ning taudide levik oli suur. Linlased pidid tihti harjuma kõige uue ja tavapäratuga, mis võõrrahvad endaga kaasa tõid. Linnas levis prostitutsioon ning sotsiaalsed pinged ja vastuolud. 6)vaimulikud ordud; mungad olid olulised kultuuri edasikandjad. Vanaaja teosed on säilinud tänu munkade
põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Linna sisekorraldus Kogu maa kuulus keskajal maaisandale - olgu selleks kuningas, suur- või väikefeodaal. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa
eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades.
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg kestab 5. kuni 15. sajandini pKr. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne). Linnaõigus saadi maaisandalt, mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanikuks võis saada iga kodanik, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
