........................................................................5 Neljas reis: .................................................................................................................5 Kirjalikud tõendid reisidest:...........................................................................................5 Kasutatud kirjandus:.......................................................................................................7 Sissejuhatus: Otsustasin teha oma referaadi Amerigo Vespuccist, sest minu arvates on tegemist väga huvitava isiksusega, kelle reisid on väga köitvad. Mina olin Amerigo Vespuccist kuulnud ainult seda, et tema järgi nimetati Ameerika ja ma arvasin, et oleks huvitav selle kohta teada saada. Selle referaadiga tahan ma näidata ka teistele, et ta oli väga huvitav isiksus, kes tegi muudki peale selle, et sai aru, et Ameerika on eraldi maailmajagu ja mitte Aasia nagu Cristoph Kolumbus oli arvanud. Minu arvates oli
Kaari Kargu Martna Põhikool 7. klass Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci sündis 9. mail aastal 1454 Firenzes. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta vanemad olid Ser Nastagio Vespucci ja Lisa di Giovanni Mini. Vespuccide pere oli üks kõige austatumaid ja kultuursemaid aristokraatlikke perekondi Firenzes. Amerigo Vespucci käis oma onu avatud koolis. Hiljem hakkas ta tööle Medicide perekonna heaks. Hiljem kolis Amerigo oma perega Hispaaniasse, kus ta hakkas kaupmeheks ja kartograafiks. Hiljem tegeles ta purjetamisega. Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjandi ''Uus maailm'' ja ''Amerigo neli reisi'', mis trükiti ning levis Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph
Amerigo Vespucci sündis 9. Märtsil 1454 itaalia linnas firenzeses . Ta oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta töötas vendade Lorenzo ja Giovanni de medici juures, kes saatsid ta 1491 oma ettevõtte Sevilla osakonda. Vespucci tegi aastail 1497-1504 (toonaAragoni ja kastiilja) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorennzo de Pierfracesco) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile), mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli
märtsil jõudis ta õnnelikult Palos`esse tagasi. Kõik olid väga õnnelikud , sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias , tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi . Palos`esse jõuti umbes tund aega Niast hiljem. Pinzón arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks , kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzón suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Isegi Kolumbuse põrmul seisid ees reisid üle ookeani. Algul viidi Kolumbuse surnukeha Haiitile, 350 aastat hiljem aga reisis ta tagasi. Genovalase põrm on nüüd Sevillas. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta oli vapper, julm ja ettevõtlik. Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci [am'eerigo vesp'utsi] (9
organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale
Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused Alustati Aafrika lääneranniku tundmaõpimisega. Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Bojadori neem ehk Cape Bojador Christoph Kolumbus Hispaanlaste soov portugaallasi edestada. Idee üritada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492. aastal asuti teele. 12. oktoobril jõuti India asemel Ameerikasse. Christoph Kolumbus Amerigo Vespucci Ütles esimesena välja arvamuse, et hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika. Tegelik meretee Indiasse Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama 20. mai 1498. Austraalia avastamine XVII sajandil hakati otsima müstilist lõunamandrit. Esimesena Austraalia rannikul Willem Janszoon 1606
pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi avardumine, uute kaubateede kujunemine, uute kaubanduskeskuste esilekerkimine, rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine, uute põllukultuuride levik(kartulm, tomat, oad, kakao, mais jms.), hindade revolutsioon, süüfilis. Olulisemad maadeavastajad. Vasco da Gama – jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni Amerigo Vespucci – tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud „India“ oli tegelikult täiesti uus maailmajagu – Ameerika 1492.a – Kolumbus avastas Ameerika 1519 – 1522 – portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem, Galileo Galilei- teleskoop, Leonardo Da Vinci, Michelangelo Buonarotti, Machiavelli – filosoof, poliitik, Johannes Gutenberg- trükimasin, Dante Alighieri-kirjanik
Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija Merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner Ameerika. ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS
Sellega valmistas ta Hispaania valitsusele pettumuse . 1494 aastal sõlmiti tordesillase leping , mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne poo avastatavad maad kuuluma hispaanlastele , idapoolsed aga portugallastele . 4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju . Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci , kes oli kaasas hispaanlaste uurimisretkel , uuris uut rannajoont üsna pikalt . Amerigo Vespucci oli kindel , et ta oli avastanud uue tundmatu mandri , sellep hakkas ta seda ka kutsuma Uueks maailmaks . Saksa kartograaf hakkas lõuna am idaosa kutsuma esimesena Amerigo nime järgi Ameerikaks . 6)Kui Hispaania Vallutaja Vasco Nunes De Balboa oli 1513 aastal panama maakitsust ületates avastanud Vaikse ookeani , muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks
Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. aastal Vaikse ookeani 20. Septembril 1519 1522 aasta septembrini Fernao de Magalhaes uurimisretk Läänetee Indiasse oli avastatud , kuid toonastes tingimutes polnud mõttekas kasutada Maadeavastuste jätkumine
neil oli palju kogemust. 15.Kuhu siirdusid portugallaste mereretked? Millal jõudsid nad ekvaatorini? Indiasse. 1471 16.Kes jõudis esimesena purjetada ümber Aafrika lõunatipu? Bartolomeu Diaz 17.Kes jõudis esimese eurooplasena mereteed pidi Indiasse? Vasco de Gama 18.Kuhu oli teel Kolumbus, kui ta 1492 jõudis esmakordselt Ameerikasse? India 19.Kes oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuest mandrist - Ameerikast? Amerigo Vespucci 20.Kes purjetas esimese kaptenina ümber maailma? Kas ta ise jõudis õnnelikult kodusadamasse tagasi? Fernao de Magalhaes. Ei 21.Kes jõudsid esimesena Austraalia rannikule?Millise suurema maa osa see usuti olevat? Willem Janszoon. ??????? 22.Kes alustas Austraalia koloniseerimist? James Cook 22.Mida tõid eurooplased Ameerikast Vanasse Maailma kaasa? Kartul, tomat, mais ja tubakas, kalkun ja ka süüfilis 22
{ The USA. Geograafia Ajalugu Ühendriigid { Linnad Vaatamisväärsused Faktid -Ametlik nimi : Ameerika Ühendriigid -Staatus : Liitvabariik, 50 osariiki -Piirkond : 9364000 SQU. km. -Rahvaarv : 250 mln. inimest (2006) -Pealinn : Washington. Ajalugu 1492 kolm laeva-"Santa Maria", "Pinta", "Nina"ga avastas Columbus saare. 1507 Amerigo Vespucci avastas Lõuna-Ameerika. Rahvused: Niagaara juga. Niagaara juga on 51 meetrit kõrge. See asub piiril USA ja Kanada vahel. Mississippi jõgi Mississippi - "Vana mehe jõgi" koos oma lisajõedega Missouri ja Ohio on pikim jõgi maailmas. George Washington. 2.1888 aastal Washington Monument oli asutatud pealinna.(169 m. kõrge)
Tallinna Arte Gümnaasium Referaat Ameerika ühendriigi tekkimine Markus Agu 8c 21.11.2017 Sisukord: Ameerika avastajad: Indiaanlased-ca 25 000 a tagasi Viikingid Critopher Kolumbus 1482 Amerigo Vespucci John Cabot (Giovanni Caboto) 1497 1775. a mais kogunenud teine kontinentaalkongress määras vägeda ülemjuhatajaks George Washingtoni, kellest hiljem sai riigi esimene president. Aasta lõpuks suutsid ülestõusnud võtta kõik kolooniad oma kontrolli alla. 1776. aasta 4. juulil võttis kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega põhjendati kolooniate lahkulöömist Suurbritanniast ning kuulutati välja Ameerika Ühendriigi loomine.
Teravilja nõudluse suurenemine. Meresõitjad: Henrique Meresõitja oli Portugali kuninga vend. Algatas ja organiseeris Aafrika lääneranniku uurimise. Bartolomeu Diaz oli Portugali meresõitja. Juhtis mereretke lõunast ümber Aafrika ning avastas Hea Lootuse neeme. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus oli Itaalia meresõitja. Tegi 4 avastusreisi. 1492. aastal avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci oli Itaalia maadeuurija. Tegi 1499-1501 aastatel merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Fernao de Magalhaes oli Portugali meresõitja, kes aastatel 1519-1522 sooritas esimese ümbermaailmareisi.
Kogus merekaarte Portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult Ameerika Kasutaud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/m aadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol. htm http://www.russiablog.org/gold.jpg http://web.zone.ee/loodusop3/kartul.jpg http://miksike.ee/docs/referaadid2006/keskae gsed_maadeavastajad_evelinviks.jpg http://www.amersol.edu.pe/class11/_11dreyd e/8th/humanities/00169a35.jpeg
10.03. 1496 pöördusid tagasi Hispaaniasse Kolmas Avastusretk 13.05.1498 lahkus Kolumbus Hispaaniast kuue laevaga 412. 08 uuris LõunaAmeerika mannert 19.08 saabus tagasi Hispaaniasse Neljas avastusretk 11.05.1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast 14.08 maabusid nad Ameerika mandrialal Hispaaniasse jõuti tagasi 7. 11. 1504 Kolumbuse retked Kokkuvõtteks Ameerika nimi Amerigo Vespucci Vespucci taipas esimesena, et Kolumbus ei jõudnud mitte Aasiasse, vaid uuele mandrile Maadeavastused mõjutasid Euroopa kaubandust ning kiirendasid rahamajanduse arengut Eurooplastele sai tuntuks kartul, tomat,mais, kakao
Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale.
· Gripp · Tomat · Rõuged · Uba · Tüüfus · Süüfilis · Kalkun Olulisemad maadeavastajad: Bartolomeu Diaz- mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco Da Gama- purjetas Indiasse Christoph Kolumbus- purjetas esimesena üle Vaikse ooekani 1492.a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia
Väikeste Antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. • 5. mai 1494 avastati Jamaica Kolmas reis: • 1498–1500 Kolumbus jõudis Trinidadile ja Lõuna-Ameerika põhjarannikule. Neljas reis: • 1502–1504 jõudis Kesk-Ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. novembril 1504. Amerigo Vespucci 9. märts 1454 Firenze – 22. veebruar 1512 Sevilla Itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja Taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud Tema järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu Aastatel 1497–1504 tegi Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorenzo di Pierfrancesco de'
sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid.
rannikule Orinoco jõe suudmesse, kus tal tekkis esimest korda väike kahtlus et ta avastanud uue mandri. Kuna aga ka neljandalt reisilt ei toodud kaasa suurt kogust kulda ega muid aardeid, peeti neid retki ebaõnnestunuteks. Portugallased ise taipasid milliseks ohuks võivad neile olla Kolumbuse avastused.1494 sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-dast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Amerigo Vespucci o Itaalia maadeuurija, kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont. o 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased samuti 15. sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi
Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj., palverändurina käis Põhja- Aafrikas, Kesk-Aasias, Indias ja Indoneesias, koostas reisikirjeldusi. Afanassi Nikitin elas 15. Saj., reisis Indiasse, koostas reisikirjelduse. Cristoph Kolumbus jõudis 1492. aastal Lääne-India saarestikku, avastas Ameerika. Vasco da Gama purjetas aastatel 1497-1498 ümber Aafrika Indiasse. Amerigo Vespucci jõudis aastatel 1497-1502 L- Ameerika rannikule, temast tuli ka Ameerika nimi. F. Magalhäes sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber- maailmareisi, uuris Vaikse o. saari, kaardistas Austraalia. Krusesten, Lisjanski Eestlased, kordasid aastatel 1803- 1806 Magalhäesi teekonda, peatusid ka Jaapa-ni s. Küsüli s. Hawail.
Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise. Siit järeldub, et tekkis vajadus uute sadamate järgi ning need tekkisid Euroopasse tänu sellele kujunesid välja uued kaubateed. Tähtsamateks maadeavastusteks võib pidada Cristoph Kolumbuse 1492.a avastatud Ameerikat. Samuti Vasco Da Gama kes jõudis Indiasse, Jaapanisse ja Indoneesia suuremate saarteni. Aastal 1519- 1522 tekki Magalhaes esimese ümbermaailmareisi. Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud maailmajagu on tegelikult täiesti uus ning tema eesnime järgi saigi Ameerika omale nime.
merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult täiesti uus maailmajagu Ameerika Hernàn Cortès maabus 1529. aasta aprillis Mehhiko rannikul ja vallutas Mehhiko Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule
1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse 1000 aastat tagasi, kuid nende reisid unustati. 1492. aastal ületas Christoph Kolumbus Atlandi ookeani, otsides teed Hiinasse. Selle asemel jõudis ta saartele, mida hakati kutsuma Lääne-India saarteks. Vastavastatud manner sai nime Amerigo Vespucci järgi, kes uuris Lõuna-Ameerikat. Piraadid Suurte geograafiliste avastuste ajastul oli meredel palju laevu ja paljud neist vedasid aardeid. Piraadid olid mereröövlid. Mitte kõik ei jahtinud kulda. Moslemitest korsaarid ründasid Põhja- Aafrikast laevu ja püüdsid kristlasi orjadeks. Mõned piraadid, nagu Blackbeard (Musthabe, Edward Teach), olid kuulsad oma kohutava julmuse poolest. Enamik piraate olid mehed, kuid oli ka naisi. Loodeväil
- Hispaanlased vallutasid Tenochtitlani. 1526 - 1697a. - Yucatani poolsaare vallutamine. Peruu vallutamine. Francisco Pizarro - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Peruu. 1527 - Pizarro alustas Peruu vallutamist 200 mehega. Atahuallpa - Inkade isehakanud valitseja. Inkad asutasid vastupanu 40 aastat. Eldorado - müütiline kullalinn. 12.10.1492a. Kolumbus jõudis Ameerikasse. Esimesel reisil avastati Kuuba ja Haiiti. Kolumbus käis Ameerikas 4 korda. 1501a. Itaalia maadeavastaja Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et tegu on uue maailmajaoga. Esimene ümbermaailma reis. 1519 1521a. Fernao(a peal õ kriips.) de Magalhaes(3-nda a peal õ kriips.) Portugali maadeavastaja. 1521a. Magalhaes hukkus Filipiinidel. Maadeavastuste tulemused: · Eurooplaste maailmapildi avardumine. · Ameerikasse rändas palju Eurooplasi, sellega hävitati paljud idiaani rahvad ja kultuurid. · Ameerikasse viidi gripp ja rõuged, Euroopasse toodi süüfilis.
................ 14. Kirdeväila I läbija Nordenskjöld on pärit 13. Esimene ümbermaailmareis algas 1519 Eestist. aastal Portugalis Magalhaesi juhtimisel. 15. Ch. Kolumbuse jõudmist LääneIndia 14. Cousteau leiutas akvalangi. saarestikku 1492 aastal peetakse suurte 15. Skandinaaviast pärit viikingid jõudsid avastuste alguseks. Ameerikasse enne Kolumbust. 16. Itaallane Amerigo Vespucci uuris Lõuna 16. Ameerika on nime saanud indiaanlaste Ameerika rannikut. järgi. 17. Atlandi ookean on suurim 17. Euroopa on manner. 18. Pyteas kirjeldas Põhjamere saari umbes 300 18. Esimese ümbermaailmareisi viis lõpuni aastat eKr. portugallane del Cano. 19. Viikingite aurulaevad olid võimsamad kui 19. Hollandlase W
ekspeditsiooni geograafiline kulg, retke tagajärg) Kasuta kaarti! · Hispaania 1. A: 3.august 1492.a, J: Christoph Kolumbus (1451-1506), itaallane. EG: Alustas Andaluusiast, lühike peatus tehti Kanaari saartel, edasi kulges teekond juba tundmatult. 12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci. EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 3. A: 1519-1522. (I ümbermaailma reis) J: Fernao de Magalhaes (1480-1521). EG: teekond lääne suunas. RT: kodumaale mees ei jõudnud, pärismaalased tapsid ta Filipiinidel puhkenud tülis. · Portugal 1. A: 1394-1460. J: Henrique Meresõitja. EG: avastasid Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ning jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. RT: need
kaljuronimine, rafting, paragliding jne.) pealinn ning seljakotirändurite meelispaik. Merida ümbruses on riigi kõrgeimad mäed ning sealne köisraudtee on maailma kõrgeim (saab sõita 4765 m kõrgusele) ja pikim. Los Roques rahvuspark, mille moodustavad ilusad väikesed korallisaared (kokku umbes 300 saart). Sobib hästi snorgeldamiseks, sukeldumiseks ja kalapüügiks. Margarita Venetsueela suurim saar, mis on väga populaarne koht rannapuhkuse nautijate ja shoppajate hulgas. Fakte Amerigo Vespucci ja Alonso de Ojeda nimetasid maa Maracaibo järve äärsete vaiehitiste järgi Venetsueelaks, sest need meenutasid Veneetsiat. Venetsueela rahvuskangelane on Simon Bolivar. Rahvas austab teda tõsiselt ning eeldab seda ka turistidelt. Igas linnas on olemas Bolivari väljak ning seal on eriti oluline kohalike traditsioonide austamine. Näiteks ei sobi seal panna jalgu pingi peale, liikuda väljakul lühikestes pükstes või vedada kaasas suurt seljakotti
Komöödiad:Suveöö unenägu, Tõrksa taltsutus. Tragöödiad:Romeo ja Julia, Taani prints, Richard III, Othello. Nikolai Kopernik-tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi Maadeavastused : Põhjused : Taheti leida lühemat teed Indiasse. Euroopas hakkas kuld ja hõbe otsa saama. Eeldused: Eurooplased võtsid kasutusele kompassi(Hiina), võeti kasutusele ka uued laevatüübid, ladina puri. 1498.a. Vasco de Gama jõudis Indiasse. 1492. Jõudis Kolmubus Ameerikasse. Amerigo Vespucci järgi sai uue mandri nimeks Ameerika. Tänu maadeavastustele võeti kasutusele kartul, tubakas. Tulis kaasa ka haigused, kuulsam nendest oli süüfilis. Suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse. Reformatsioon : Põhjused : 1) Katoliku kirik kaugenes Kristuse põhimõtetest. Hakkasid rikastuma, polnud küllalt aega Kristusele ennast pühendada.' 2) Toimus Katoliku kiriku moraalne allakäik, nt põrandaalused perekonnad.
1. Suured maadeavastused:avastajad, nende pildid, toimumisajad,kaart lk.41) Maadeavastustele aitas kaase karavell mis oli väga hea merel edasi liikumiseks. Henrique Meresõitja (1488) ristis Aafrika lõunatippi Hea Lootuse neemeks Vasco da Gama (1497). aastal asus Portogalist teele. Avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus (1492). aastal. Lootis avastada meretee Aasiasse, aga avastas Ameerika. Amerigo Vespucci Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk
kaugkaubandusest,väärismetallide sissevedu. Tagajärjed Ameerikale ameerika tsivilisatsioonide hävitamine. 1415 vallutati piraatide tugipunkt Ceuta,1420 keskel jõuti Madeira saarele,1430 jõuti Assori saartele,1440-1450 Rohelise Neeme saartele.1460 portugallased Guinea lahte (Kullarannik). Vasco da Gama startis Lissabonist 1497 ja pöördus tagasi vürtside ja kalliskividega. Christoph Kolumbus(1451-1506). Amerigo Vespucci järgi sai ameerika nime. Esimene ümbermaailma reis Fernao de Magalhaes 1519-1522. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED UUS MAAILM:koloniseerimine(paljaks röövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine,kristianiseerimine,kohaliku kultuuri hävitamine),hobune,varblane,gripp,rõuged,tüüfus. VANA MAAILM:tekkisid kauba- ja fondibörs,hindade revolutsioon,laevaehitus ja navigatsioon,avardus
tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kunagi merd) Bartolomeu Diaz (Portugallane, jõudis esimesena Aafrika lõunatippu, avastas Hea Lootuse neeme) Vasco da Gama (Portugallane, avastas tee Indiasse, läbis Hea Lootuse neeme, võttis appi lootsi) Kolumbus (1492 avastas Ameerika, ise arvas, et avastas India, suundus kolme karavalliga pikale mereteele) Fernao de Magalhaes (tegi ümbermaailmareisi, oli Hispaania teeninduses portugallane) Amerigo Vespucci (avastas, et India asemel avastas Kolumbus Ameerika) James Cook (avastas Austraalia, eurooplastel tekkis selle mandri vastu pärast huvi) Maadeavastuste mõju Ameerikale Toimus indiaanlaste massiline hävitamine, ei peetud nende kultuurist lugu, hävitati kunsti, sulatati kulda, neegerorjasid toodi Ameerikasse, levis nakkushaigusi – rõuged. Maadeavastuste mõju Euroopale Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid
Ene Nurmsalu RTG 10a 2017 Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Kindlasti mängis rolli ka
15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20.Amerigo Vespucci oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuestmandrist - Ameerikast. 21.Fernao de Magalhaes purjetas esimese kaptenina ümber maailma aga ei jõudnud tagasi. 22.Willem Janszoon, Hollandi meremehed jõudsid esimesena austraalia rannikule. 23.Austraalia koloniseerimist alustas James Cook. 24.Eurooplased tõid Ameerikast vanasse maailma kaasa kartulit, tomatit, maisi, tubakat, kalkunid ja süüfilise. 25.Loode ja kirde väli kujutasid endast …………………… 26
Kaasnes veendumus, et maakera maailma keskpunkt Mikolaj Kopernikul teistsugune seisukoht maailmast Giordano Bruno väitis, et Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. Galileo Galilei itaalia astronoom, kes kinnitas, et Maa pöörleb ümber oma telje. Suured maadeavastused Põhjuseks: Leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Tähtsaimaks mõõteriistaks retkedel oli astrolaab Christoph Kolumbus avastas 12. okt 1492 Ameerika Vasco da Gama avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci teatas, et avastatud oli hoopis uus manner Ameerika. Maadeavastuste mõju ja uuendused majanduselus Inimeste silmaring avardus Eurooplased õppisid tundma taimi ja loomi Haiguste kaasatoomine süüfilis Kaubateed asendusid uutega muutus senine majanduskorraldus Kaubandusest saadud tasu erakordselt kõrge Intensiivse põllumajanduse osatähtsus Väärismetallide sissevedu põhjustas varanduslikku kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused
Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner oma nime Martin Luther- reformatsiooni algataja Felipe II-hisp kuningas, redorm. Toetaja, tema ajal korraldati üle 100 avaliku ketserit põletamist Vasco da Gama- avastas meretee indiasse Jean Calvin kalvinismi rajaja Wallenstein- habsburgide dünastiat toetav väejuht kes uskus et vägi pidi end elatama sõjasaagist Magalhaes-esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunas, juhtis esimest ümbermaailmareisi
Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas. Medicid Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga.
käsutäitja, kes lõi ,,rahutuste nõukogu" Henrique Meresõitja-Portugaaalia prints, kes organiseeris ja rahastas meretee otsimist piki Aafrika läänerannikut lõunasse. Vasco da Gama- avastas meretee Indiasse ümber Aafrika. Cristoph Kolumbus- esimene eurooplane, kes purjetas üle Atlandi Kesk-Ameerikasse. Magalhaes- esimene ümbermaailmareisi sooritaja. Amerigo Vespucci- Ameerikale nime andja. Uus Maailm- Ameerika Konkistadoor- seikluse- ja rikkuseotsija. Koloonia- üle mere asuv asumaa. Augsburgi usurahu- 1555. aastal Saksamaal välja kuulutatud kokkulepe, mille põhimõte oli kelle võim, selle usk. Ususõdade põhjused Prantusmaal ja tagajärjed.
Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses.
rajas sõjalisi tugipunkte, 1519-22 Fernando de I ümbermaailmareis Hispaania- meretee Indiasse Magalhaes Kolumbus: · I reis - Santa Maria, Pinta, Niña · II reis 17 laeva, 1200 inimest. · III reis Trinidad ja Lõuna-Ameerika kirderannik, 8 laeva, 300 meest, 50 naist Hispaanias Kolumbus arreteeriti, uuriti tegevust Vespucci · Amerigo Vespucci jõudis Amazonase jõe suudmesse · Tunnistas esimesena et tegemist on uue maailmajaoga Uus Maailm, Amerigo - Ameerika · Väin Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel jäi leidmata. · 1513 avastati, et teisel pool Panama maakitsust on ookean. (Magalhaes 1519-22). Hispaania rahastas I ümbermaailmareisi 5 laeva, üle 200 mehe. Atlandi ookean Brasiilia. Näljamässud. Magalhaesi väin 3 kuud ookeanil, skorbuut Filipiinid
lõunatippu Hea Lootuse neemeni. Christoph Kolumbus oli üks neist meestest, keda motiveeris meresõiduks soov leida läänepoolne meretee Indiasse. 3. augustil 1492. aastal startisid kolm laeva Palose sadamast ning 61 päeva pärast randusid nad Bahama saarestikus. Selle reisi käigus avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, mille käigus avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica ja Venezuela. Nime sai Ameerika aga Amerigo Vespucci järgi, kes jõudis Brasiilia rannikule ning uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal reisis Vespucci uuesti Ameerikasse teades, et tegu oma seniavastamata mandriga. Ihaldatud idapoolse meretee Indiasse leidis 1498. aastal portugallane Vasco da Gama. Peale seda hakkasid portugallased suunduma Indoneesiasse. Indiast ning Indoneesiast saadud vürtside tõttu teeniti tohuteid kasumeid. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol.
Suured maadeavastused ja nende tulemused Läbi aegade on uudishimu tõmmanud inimesi kaugetele ja uuetele maadele, pidev tahtmine on olnud teada saada, mis toimub üle mere või mägede taga. Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid
inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed
.................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci.......................................................................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents.......................................................................12 13. William Baffin..................................
Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale.
Leidis aset oluline hindade tõus nn hindade revolutsioon. Hüppeliselt avardusid ka teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda tähtsamaid maadeavastusretki (kelle poolt tehti, millal ja kuhu jõuti) lk. 160162 *1492, Cristoph Kolumbus, üle Atlandi ookeani, avastas nn. Uue Maailma e. Ameerika (peamiselt LadinaAm. Riigid) *1497, Vasco de Gama, avastati Indiasse viiv idapoolne meretee, (asus teele Portugalist, ümber Aafrika lõunatipu) *15.saj lõpp, 16.saj algus, Amerigo Vespucci, Brasiilia, Ameerika manner sai endale nime *1519, Fernao de Magalhaes, esimene ümbermaailmareis *1617saj, portugallased jõudsid Jaapanisse *17.saj algus, hollandlased jõudsid Austraaliasse 7. Mida tähendab Tordesillase leping? Millal see sõlmiti? lk. 160 1494 a. paavst Aleksander VI Borgia poolt sõlmitud leping, mille järgi pidid kõik 46. meridiaanist läänepool asuvad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
asutatakse pankasid, raha tuleb käibele,koloniaalsõjad, väärismetallide sissevedu, võitlus asumaade üle. Maadeavastajad 15-17.saj. Christoph Kolumbus(1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse)Vasco da Gama(Indiasse 20.mai 1498), Feraao de Magalhaes-esimene ümbermaailma reis.Bartolomeu Dias(purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus)Amerigo Vespucci(1497-1504 Hispaania teenistuses uurimusretki Ameerikasse, oli esimene eurooplane, kes taipad, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga)Willem Barents(Aastatel 15941597 sooritas ta Põhja-Jäämerel kolm merereisi, et avastada Kirdeväil. Kirdeväila ta ei leidnud, kuid avastas 1596. aastal Karusaare ja Teravmäed) Enne 15.saj- Marco Polo( 1271-1274 mööda Siiditeed Hiinasse)Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik(jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse)
Suure maadeavastus perioodi t ähtsus k ar tograaf ia arengus Tallinn 2013 SISUKORD Geograafilise mõtte areng 15.sajandil Eurooplaste nägemus maailmast enne suuri maadeavastusi Meretee avastamine Indiasse Ameerika avastamine Amerigo Vespucci Fernão de Magalhães Austaalia avastamine Maailma kaart 17. sajandil GEOGRAAFILISE M ÕTTE ARENG 15. SA JA N D I L 15. sajandil toimus Euroopas antiikaja geograafia renessanss ja tugevnes püüe avastada uusi maid. Maailma esimene trükitud kaart oli Isidoruse Sevillast maailmakaart, mis ilmus Augsburgis 1472. Kreeklaste Maa kerakujulisuse idee leidis lõpuks ka Euroopas tunnustamist Maailmakaar t enne suur i maadeavastusi
annaabi.ee 
