.........................................................................5 Neljas reis: .................................................................................................................5 Kirjalikud tõendid reisidest:...........................................................................................5 Kasutatud kirjandus:.......................................................................................................7 Sissejuhatus: Otsustasin teha oma referaadi Amerigo Vespuccist, sest minu arvates on tegemist väga huvitava isiksusega, kelle reisid on väga köitvad. Mina olin Amerigo Vespuccist kuulnud ainult seda, et tema järgi nimetati Ameerika ja ma arvasin, et oleks huvitav selle kohta teada saada. Selle referaadiga tahan ma näidata ka teistele, et ta oli väga huvitav isiksus, kes tegi muudki peale selle, et sai aru, et Ameerika on eraldi maailmajagu ja mitte Aasia nagu Cristoph Kolumbus oli arvanud. Minu arvates oli
Kaari Kargu Martna Põhikool 7. klass Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci sündis 9. mail aastal 1454 Firenzes. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta vanemad olid Ser Nastagio Vespucci ja Lisa di Giovanni Mini. Vespuccide pere oli üks kõige austatumaid ja kultuursemaid aristokraatlikke perekondi Firenzes. Amerigo Vespucci käis oma onu avatud koolis. Hiljem hakkas ta tööle Medicide perekonna heaks. Hiljem kolis Amerigo oma perega Hispaaniasse, kus ta hakkas kaupmeheks ja kartograafiks. Hiljem tegeles ta purjetamisega. Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjandi ''Uus maailm'' ja ''Amerigo neli reisi'', mis trükiti ning levis Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud
näha pole. (Nende olemasolust teatiVana-Kreekas, kuid keskajal nad Euroopas unustati.) Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasjaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Martin Waldseemülder avaldas1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas äsjaavastatud piirkondi Atlandi Ookeanist idas Ameerikaks. Vespucci ise kasutas oma nime kujul Americus Vespucius. Amerigo on italiseeritud vorm keskladina nimest Emericus. See arvatakse pärinevat saksakeelsest nimest Heinrich, mis omakorda pärineb germaani nimest Haimirich. Amerigo vespucci laev
märtsil jõudis ta õnnelikult Palos`esse tagasi. Kõik olid väga õnnelikud , sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias , tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi . Palos`esse jõuti umbes tund aega Niast hiljem. Pinzón arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks , kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzón suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Isegi Kolumbuse põrmul seisid ees reisid üle ookeani. Algul viidi Kolumbuse surnukeha Haiitile, 350 aastat hiljem aga reisis ta tagasi. Genovalase põrm on nüüd Sevillas. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta oli vapper, julm ja ettevõtlik. Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci [am'eerigo vesp'utsi] (9
organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale
Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused Alustati Aafrika lääneranniku tundmaõpimisega. Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Bojadori neem ehk Cape Bojador Christoph Kolumbus Hispaanlaste soov portugaallasi edestada. Idee üritada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492. aastal asuti teele. 12. oktoobril jõuti India asemel Ameerikasse. Christoph Kolumbus Amerigo Vespucci Ütles esimesena välja arvamuse, et hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika. Tegelik meretee Indiasse Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama 20. mai 1498. Austraalia avastamine XVII sajandil hakati otsima müstilist lõunamandrit. Esimesena Austraalia rannikul Willem Janszoon 1606. aastal
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
Keegi ei tea täpselt, mitu reisi ta tegi, sest avastused olid väärtuslikud ja nende üksikasju hoiti saladuses. Kindel on, et ta purjetas piki Lõuna-Ameerika rannikut lõuna suunas, möödudes Amazonase suudmest. Nagu Kolumbuski, arvas ta algul, et uurib üht osa Aasiast. Edasi lõunasse sõites sai aga selgeks, et see maa ei ole Aasia. Aasta pärast Kolumbuse surma, 1507. aastal tegi kartograaf Martin Waldseemüller ettepaneku, et selle uue maa leidis Amerigo, kandku see nime Amerige või Ameerika. Nii ka jäi. MAADEAVASTUSED AUSTRAALIASSE 17. sajandi alguses avastasid hollandlased Austraalia. Hakati otsima müstilist lõunamandrit, mille olemasolu juba antiikajal oletati. Esimesena jõudis Austraalia rannikule hollandlane Willem Janszoon 1606. aastal. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda, kui Inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal
Sellega valmistas ta Hispaania valitsusele pettumuse . 1494 aastal sõlmiti tordesillase leping , mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne poo avastatavad maad kuuluma hispaanlastele , idapoolsed aga portugallastele . 4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju . Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci , kes oli kaasas hispaanlaste uurimisretkel , uuris uut rannajoont üsna pikalt . Amerigo Vespucci oli kindel , et ta oli avastanud uue tundmatu mandri , sellep hakkas ta seda ka kutsuma Uueks maailmaks . Saksa kartograaf hakkas lõuna am idaosa kutsuma esimesena Amerigo nime järgi Ameerikaks . 6)Kui Hispaania Vallutaja Vasco Nunes De Balboa oli 1513 aastal panama maakitsust ületates avastanud Vaikse ookeani , muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks
Suured maadeavastused Suurte maadeavastuste põhjused Tohutud summad kestvatele sõjapidamistele `'Indiatesse'' otsiti lühikesi ja turvalisi mereteid Konstantinoopoli vallutus türklaste poolt (1453) Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega Kaugsõidulaevad ehk kravellid Portugallaste esimesed retked Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping...
Renessanss ja maadeavastuste aja algus 1. Mida tähendavad renessanss ja humanism? Kust need terminid on tulnud? Antiikkultuuri taasväärtustamise ajastu (pr renaissance- taassünd) Samal ajal tõsteti ausse kõik inimlik (ld humanus - inimlik) 2. Milline piirkond sai renessansi keskuseks? Kust ja millal sai renessanss alguse? Firenze. Itaalia 14. sajand 3. Mille tõi renessanss maailmapildi keskmesse? Mis renessanssi mõjul „taassündis"? Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kii...
{ The USA. Geograafia Ajalugu Ühendriigid { Linnad Vaatamisväärsused Faktid -Ametlik nimi : Ameerika Ühendriigid -Staatus : Liitvabariik, 50 osariiki -Piirkond : 9364000 SQU. km. -Rahvaarv : 250 mln. inimest (2006) -Pealinn : Washington. Ajalugu 1492 kolm laeva-"Santa Maria", "Pinta", "Nina"ga avastas Columbus saare. 1507 Amerigo Vespucci avastas Lõuna-Ameerika. Rahvused: Niagaara juga. Niagaara juga on 51 meetrit kõrge. See asub piiril USA ja Kanada vahel. Mississippi jõgi Mississippi - "Vana mehe jõgi" koos oma lisajõedega Missouri ja Ohio on pikim jõgi maailmas. George Washington. 2.1888 aastal Washington Monument oli asutatud pealinna.(169 m. kõrge) 1
Tallinna Arte Gümnaasium Referaat Ameerika ühendriigi tekkimine Markus Agu 8c 21.11.2017 Sisukord: Ameerika avastajad: Indiaanlased-ca 25 000 a tagasi Viikingid Critopher Kolumbus 1482 Amerigo Vespucci John Cabot (Giovanni Caboto) 1497 1775. a mais kogunenud teine kontinentaalkongress määras vägeda ülemjuhatajaks George Washingtoni, kellest hiljem sai riigi esimene president. Aasta lõpuks suutsid ülestõusnud võtta kõik kolooniad oma kontrolli alla. 1776. aasta 4. juulil võttis kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega põhjendati kolooniate lahkulöömist Suurbritanniast ning kuulutati välja Ameerika Ühendriigi loomine.
Teravilja nõudluse suurenemine. Meresõitjad: Henrique Meresõitja oli Portugali kuninga vend. Algatas ja organiseeris Aafrika lääneranniku uurimise. Bartolomeu Diaz oli Portugali meresõitja. Juhtis mereretke lõunast ümber Aafrika ning avastas Hea Lootuse neeme. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus oli Itaalia meresõitja. Tegi 4 avastusreisi. 1492. aastal avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci oli Itaalia maadeuurija. Tegi 1499-1501 aastatel merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Fernao de Magalhaes oli Portugali meresõitja, kes aastatel 1519-1522 sooritas esimese ümbermaailmareisi.
Kogus merekaarte Portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult Ameerika Kasutaud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/m aadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol. htm http://www.russiablog.org/gold.jpg http://web.zone.ee/loodusop3/kartul.jpg http://miksike.ee/docs/referaadid2006/keskae gsed_maadeavastajad_evelinviks.jpg http://www.amersol.edu.pe/class11/_11dreyd e/8th/humanities/00169a35.jpeg
10.03. 1496 pöördusid tagasi Hispaaniasse Kolmas Avastusretk 13.05.1498 lahkus Kolumbus Hispaaniast kuue laevaga 412. 08 uuris LõunaAmeerika mannert 19.08 saabus tagasi Hispaaniasse Neljas avastusretk 11.05.1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast 14.08 maabusid nad Ameerika mandrialal Hispaaniasse jõuti tagasi 7. 11. 1504 Kolumbuse retked Kokkuvõtteks Ameerika nimi Amerigo Vespucci Vespucci taipas esimesena, et Kolumbus ei jõudnud mitte Aasiasse, vaid uuele mandrile Maadeavastused mõjutasid Euroopa kaubandust ning kiirendasid rahamajanduse arengut Eurooplastele sai tuntuks kartul, tomat,mais, kakao
Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale.
· Gripp · Tomat · Rõuged · Uba · Tüüfus · Süüfilis · Kalkun Olulisemad maadeavastajad: Bartolomeu Diaz- mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco Da Gama- purjetas Indiasse Christoph Kolumbus- purjetas esimesena üle Vaikse ooekani 1492.a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasi...
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia ...
rannikule Orinoco jõe suudmesse, kus tal tekkis esimest korda väike kahtlus et ta avastanud uue mandri. Kuna aga ka neljandalt reisilt ei toodud kaasa suurt kogust kulda ega muid aardeid, peeti neid retki ebaõnnestunuteks. Portugallased ise taipasid milliseks ohuks võivad neile olla Kolumbuse avastused.1494 sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-dast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Amerigo Vespucci o Itaalia maadeuurija, kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont. o 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased samuti 15. sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi
Aleksander Suur elas 4. Saj e. Kr Kreekas, sooritas sõjakäike Iraaniasse (Kreeka), Mesopotaamiasse ja Indiasse. Pytheas sõitis umbes 3. saj. e Kr. Põhja-Euroopa rannikut mööda Briti saarteni skandinaaviasse. Eratosthenes elas 3-2 saj. e. Kr. Kreekas, võttis teoses "Geograafia" kokku kõik Kreeklaste geograafilised teadmised. Oli veendunud, et maa on kerakujuline. Avaldas maa tõepärased mõõtmed ja arvas, et on olemas lõunapoolne parasvööde. Koostas kaardi Euroopa, Aasia ja P-Aafrika kohta. Ptolemaios elas 1-2 saj. Kreekas, arvas et maa on kerakujuline, kuid liikumatu ning asub tsentris, mille ümber liiguvad teised planeedid. Arvas, et on olemas lõunamander. Koostas täpsema kaardi kui Erastosthenes, kus olid juba peal Kaspia meri, Niiluse ja Volga jõgi jne. Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battu...
Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise. Siit järeldub, et tekkis vajadus uute sadamate järgi ning need tekkisid Euroopasse tänu sellele kujunesid välja uued kaubateed. Tähtsamateks maadeavastusteks võib pidada Cristoph Kolumbuse 1492.a avastatud Ameerikat. Samuti Vasco Da Gama kes jõudis Indiasse, Jaapanisse ja Indoneesia suuremate saarteni. Aastal 1519- 1522 tekki Magalhaes esimese ümbermaailmareisi. Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud maailmajagu on tegelikult täiesti uus ning tema eesnime järgi saigi Ameerika omale nime.
merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult täiesti uus maailmajagu Ameerika Hernàn Cortès maabus 1529. aasta aprillis Mehhiko rannikul ja vallutas Mehhiko Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule
1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse 1000 aastat tagasi, kuid nende reisid unustati. 1492. aastal ületas Christoph Kolumbus Atlandi ookeani, otsides teed Hiinasse. Selle asemel jõudis ta saartele, mida hakati kutsuma Lääne-India saarteks. Vastavastatud manner sai nime Amerigo Vespucci järgi, kes uuris Lõuna-Ameerikat. Piraadid Suurte geograafiliste avastuste ajastul oli meredel palju laevu ja paljud neist vedasid aardeid. Piraadid olid mereröövlid. Mitte kõik ei jahtinud kulda. Moslemitest korsaarid ründasid Põhja- Aafrikast laevu ja püüdsid kristlasi orjadeks. Mõned piraadid, nagu Blackbeard (Musthabe, Edward Teach), olid kuulsad oma kohutava julmuse poolest. Enamik piraate olid mehed, kuid oli ka naisi. Loodeväil
- Hispaanlased vallutasid Tenochtitlani. 1526 - 1697a. - Yucatani poolsaare vallutamine. Peruu vallutamine. Francisco Pizarro - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Peruu. 1527 - Pizarro alustas Peruu vallutamist 200 mehega. Atahuallpa - Inkade isehakanud valitseja. Inkad asutasid vastupanu 40 aastat. Eldorado - müütiline kullalinn. 12.10.1492a. Kolumbus jõudis Ameerikasse. Esimesel reisil avastati Kuuba ja Haiiti. Kolumbus käis Ameerikas 4 korda. 1501a. Itaalia maadeavastaja Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et tegu on uue maailmajaoga. Esimene ümbermaailma reis. 1519 1521a. Fernao(a peal õ kriips.) de Magalhaes(3-nda a peal õ kriips.) Portugali maadeavastaja. 1521a. Magalhaes hukkus Filipiinidel. Maadeavastuste tulemused: · Eurooplaste maailmapildi avardumine. · Ameerikasse rändas palju Eurooplasi, sellega hävitati paljud idiaani rahvad ja kultuurid. · Ameerikasse viidi gripp ja rõuged, Euroopasse toodi süüfilis.
................. 14. Kirdeväila I läbija Nordenskjöld on pärit 13. Esimene ümbermaailmareis algas 1519 Eestist. aastal Portugalis Magalhaesi juhtimisel. 15. Ch. Kolumbuse jõudmist LääneIndia 14. Cousteau leiutas akvalangi. saarestikku 1492 aastal peetakse suurte 15. Skandinaaviast pärit viikingid jõudsid avastuste alguseks. Ameerikasse enne Kolumbust. 16. Itaallane Amerigo Vespucci uuris Lõuna 16. Ameerika on nime saanud indiaanlaste Ameerika rannikut. järgi. 17. Atlandi ookean on suurim 17. Euroopa on manner. 18. Pyteas kirjeldas Põhjamere saari umbes 300 18. Esimese ümbermaailmareisi viis lõpuni aastat eKr. portugallane del Cano. 19. Viikingite aurulaevad olid võimsamad kui 19. Hollandlase W
ekspeditsiooni geograafiline kulg, retke tagajärg) Kasuta kaarti! · Hispaania 1. A: 3.august 1492.a, J: Christoph Kolumbus (1451-1506), itaallane. EG: Alustas Andaluusiast, lühike peatus tehti Kanaari saartel, edasi kulges teekond juba tundmatult. 12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci. EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 3. A: 1519-1522. (I ümbermaailma reis) J: Fernao de Magalhaes (1480-1521). EG: teekond lääne suunas. RT: kodumaale mees ei jõudnud, pärismaalased tapsid ta Filipiinidel puhkenud tülis. · Portugal 1. A: 1394-1460. J: Henrique Meresõitja. EG: avastasid Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ning jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. RT: need
Venetsueela Venetsueela Riik LõunaAmeerikas Piirneb: Kariibimere ja Atlandi ookeaniga Kolumbia, Brasiilia, Guyanaga Riigihümn: Gloria al bravu pueblo Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km² Riigikeel: hispaania Rahaühik: bolivar Riigikord: presidentaalne President: Nicolas Maduro Venetsueela mitmekesine loodus pakub ränduritele erinevaid võimalusi. Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega. Riigi kõrgeim tipp on 5007 m kõrgune Bolivar. Atlandi rannikul asub lai soostunud Orinoco delta. Majandus Suurim majandusharu: nafta Nafta on 80% ekspordituludest Haldusjaotus Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolíva...
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
1. Suured maadeavastused:avastajad, nende pildid, toimumisajad,kaart lk.41) Maadeavastustele aitas kaase karavell mis oli väga hea merel edasi liikumiseks. Henrique Meresõitja (1488) ristis Aafrika lõunatippi Hea Lootuse neemeks Vasco da Gama (1497). aastal asus Portogalist teele. Avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus (1492). aastal. Lootis avastada meretee Aasiasse, aga avastas Ameerika. Amerigo Vespucci Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk
kaugkaubandusest,väärismetallide sissevedu. Tagajärjed Ameerikale ameerika tsivilisatsioonide hävitamine. 1415 vallutati piraatide tugipunkt Ceuta,1420 keskel jõuti Madeira saarele,1430 jõuti Assori saartele,1440-1450 Rohelise Neeme saartele.1460 portugallased Guinea lahte (Kullarannik). Vasco da Gama startis Lissabonist 1497 ja pöördus tagasi vürtside ja kalliskividega. Christoph Kolumbus(1451-1506). Amerigo Vespucci järgi sai ameerika nime. Esimene ümbermaailma reis Fernao de Magalhaes 1519-1522. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED UUS MAAILM:koloniseerimine(paljaks röövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine,kristianiseerimine,kohaliku kultuuri hävitamine),hobune,varblane,gripp,rõuged,tüüfus. VANA MAAILM:tekkisid kauba- ja fondibörs,hindade revolutsioon,laevaehitus ja navigatsioon,avardus
Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kun...
Ene Nurmsalu RTG 10a 2017 Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Kindlasti mängis rolli ka
1.Renesanss tähendab prantsuse keeles renaissance-taassündi sel ajastul taasväärtustati antiikkultuuri. 2.humanism tähendab ladina keeles humanus- inimlik, austatakse kõike mis on inimlik. 3.Renesanssi keskuseks sai Firenze, Itaalia. Renesanss sai alguse hiliskeskajal 14.saj Itaalias. 4.Renesanss tõi maailmapildi keskele jumala asemel inimese.Taassündis antiikkultuur 5.Renesanss väljendus kunstis, luules ja muus loomingulises. 6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanis...
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner oma nime Martin Luther- reformatsiooni algataja Felipe II-hisp kuningas, redorm. Toetaja, tema ajal korraldati üle 100 avaliku ketserit põletamist Vasco da Gama- avastas meretee indiasse Jean Calvin kalvinismi rajaja Wallenstein- habsburgide dünastiat toetav väejuht kes uskus et vägi pidi end elatama sõjasaagist Magalhaes-esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunas, juhtis esimest ümbermaailmareisi
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj ...
käsutäitja, kes lõi ,,rahutuste nõukogu" Henrique Meresõitja-Portugaaalia prints, kes organiseeris ja rahastas meretee otsimist piki Aafrika läänerannikut lõunasse. Vasco da Gama- avastas meretee Indiasse ümber Aafrika. Cristoph Kolumbus- esimene eurooplane, kes purjetas üle Atlandi Kesk-Ameerikasse. Magalhaes- esimene ümbermaailmareisi sooritaja. Amerigo Vespucci- Ameerikale nime andja. Uus Maailm- Ameerika Konkistadoor- seikluse- ja rikkuseotsija. Koloonia- üle mere asuv asumaa. Augsburgi usurahu- 1555. aastal Saksamaal välja kuulutatud kokkulepe, mille põhimõte oli kelle võim, selle usk. Ususõdade põhjused Prantusmaal ja tagajärjed.
Varauusaeg Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus...
rajas sõjalisi tugipunkte, 1519-22 Fernando de I ümbermaailmareis Hispaania- meretee Indiasse Magalhaes Kolumbus: · I reis - Santa Maria, Pinta, Niña · II reis 17 laeva, 1200 inimest. · III reis Trinidad ja Lõuna-Ameerika kirderannik, 8 laeva, 300 meest, 50 naist Hispaanias Kolumbus arreteeriti, uuriti tegevust Vespucci · Amerigo Vespucci jõudis Amazonase jõe suudmesse · Tunnistas esimesena et tegemist on uue maailmajaoga Uus Maailm, Amerigo - Ameerika · Väin Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel jäi leidmata. · 1513 avastati, et teisel pool Panama maakitsust on ookean. (Magalhaes 1519-22). Hispaania rahastas I ümbermaailmareisi 5 laeva, üle 200 mehe. Atlandi ookean Brasiilia. Näljamässud. Magalhaesi väin 3 kuud ookeanil, skorbuut Filipiinid
lõunatippu Hea Lootuse neemeni. Christoph Kolumbus oli üks neist meestest, keda motiveeris meresõiduks soov leida läänepoolne meretee Indiasse. 3. augustil 1492. aastal startisid kolm laeva Palose sadamast ning 61 päeva pärast randusid nad Bahama saarestikus. Selle reisi käigus avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, mille käigus avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica ja Venezuela. Nime sai Ameerika aga Amerigo Vespucci järgi, kes jõudis Brasiilia rannikule ning uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal reisis Vespucci uuesti Ameerikasse teades, et tegu oma seniavastamata mandriga. Ihaldatud idapoolse meretee Indiasse leidis 1498. aastal portugallane Vasco da Gama. Peale seda hakkasid portugallased suunduma Indoneesiasse. Indiast ning Indoneesiast saadud vürtside tõttu teeniti tohuteid kasumeid. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol.
Suured maadeavastused ja nende tulemused Läbi aegade on uudishimu tõmmanud inimesi kaugetele ja uuetele maadele, pidev tahtmine on olnud teada saada, mis toimub üle mere või mägede taga. Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid
Ajalugu keskaeg pt. 30-38 7.klass Mõisted manufaktuur - käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised monarhia – valitsemisvorm, kus riiki juhib ainuvalitseja (kuningas) ja võim on päritav pank - asutus mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri raasummasid intress – rahasumma, mida tuleb võlgnikul laenajale laenamise eest tasuda renessanss – levis inimest väärtustav ellusuhtumine ja eeskujusid otsiti antiikkultuurist humanism – inimest väärtustav maailmavaade sultanaat - sultaniriik karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev konkistadoor – hispaania ja portugali seiklejad kes aitasid koloniseerida ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja...
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed
..................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci.......................................................................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents.......................................................................12 13. William Baffin...................................
Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale.
Leidis aset oluline hindade tõus nn hindade revolutsioon. Hüppeliselt avardusid ka teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda tähtsamaid maadeavastusretki (kelle poolt tehti, millal ja kuhu jõuti) lk. 160162 *1492, Cristoph Kolumbus, üle Atlandi ookeani, avastas nn. Uue Maailma e. Ameerika (peamiselt LadinaAm. Riigid) *1497, Vasco de Gama, avastati Indiasse viiv idapoolne meretee, (asus teele Portugalist, ümber Aafrika lõunatipu) *15.saj lõpp, 16.saj algus, Amerigo Vespucci, Brasiilia, Ameerika manner sai endale nime *1519, Fernao de Magalhaes, esimene ümbermaailmareis *1617saj, portugallased jõudsid Jaapanisse *17.saj algus, hollandlased jõudsid Austraaliasse 7. Mida tähendab Tordesillase leping? Millal see sõlmiti? lk. 160 1494 a. paavst Aleksander VI Borgia poolt sõlmitud leping, mille järgi pidid kõik 46. meridiaanist läänepool asuvad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...
Suure maadeavastus perioodi t ähtsus k ar tograaf ia arengus Tallinn 2013 SISUKORD Geograafilise mõtte areng 15.sajandil Eurooplaste nägemus maailmast enne suuri maadeavastusi Meretee avastamine Indiasse Ameerika avastamine Amerigo Vespucci Fernão de Magalhães Austaalia avastamine Maailma kaart 17. sajandil GEOGRAAFILISE M ÕTTE ARENG 15. SA JA N D I L 15. sajandil toimus Euroopas antiikaja geograafia renessanss ja tugevnes püüe avastada uusi maid. Maailma esimene trükitud kaart oli Isidoruse Sevillast maailmakaart, mis ilmus Augsburgis 1472. Kreeklaste Maa kerakujulisuse idee leidis lõpuks ka Euroopas tunnustamist Maailmakaar t enne suur i maadeavastusi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level maadeavastus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
