Lauseid Rooma ajaloost 1.Haned päästsid Rooma - Kaotajad peavad kandma kõik kulud. Haned on Roomas pühad linnud 2.Häda võidetuile (vae victis) - Enne lahkumist tingisid gallid roomlastelt välja lunaraha (said kulda, mõõkasid), gallid panid kaalule oma raske mõõga aga roomlased ei olnud nõus. Gallid ütlesid häda võidetuile. 3.Hannibal on väravate ees (Hannibal ad portas) - Hädaoht on lähedal 4.Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada! - Nende sõnadega lõpetas Rooma riigimees Cato vanem iga oma kõne senati ees, sest nägi Kartaagos suurt majanduslikku ja poliitilist rivaali. 5.Ära aja mu ringe segi! (Noli turbare circulos meos!) - Archimedesel olid liiva peale joonistatud ringid, ta uuris seda liivale rajatud geomeetriat. 6
Gallide uue invasiooni oht soodustas latiini liidu tugevnemist. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja 340. a eKr puhkenud Latiini sõjas nõudsid nad, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale. gallide sissetung; Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. IV sajandi algul e.u.a. sööstsid Po jõe orust Etruuriasse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal 390 e.u.a. purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud Rooma, purustasid selle peaaegu tervenisti. Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses Kapitooliumis. Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud. Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva
eKr. Milliste vallutuste tulemusena sai Roomast impeerium, I suurriik? Aastal 510 eKr kehtestati Rooma vabariik. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule (tänapäeva Põhja-Itaalias) ja vallutasid nüüd lõunasse tungides Rooma. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, õnnestus roomlastel lõpuks neist jagu saada
ladinakeelsed imitatsioonid. b) Olid liiga hõivatud teiste rahvaste valitsemisega ja rikastumisega, et tunda suuremat armastust kasutu ja mittetulutoova vaimse ettevõtmise vastu. c) Mõtlesid välja hulgaliselt praktilistest vajadustest lähtuvaid arhitektuurivorme, mis vastasid ajastu nõudeile ja vajadustele. ÜL 3 Mida tähendavad järgmised ütlused? Milliste sündmustega seoses need tekkisid? Haned päästsid Rooma - IV sajandi algul e.u.a. sööstsid Po jõe orust Etruuriasse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal 390 e.u.a. purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud Rooma, purustasid selle peaaegu tervenisti. Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses Kapitooliumis. Gallide katse vallutada Kapitoolium rünnakuga ei õnnestunud. Siis asusid nad selle piiramisele. Kord öösel hakkas nende väesalk ettevaatlikult üles ronima mööda järsakut Kapitooliumi nõlva
Kuningate aeg Rooma vabariik Varane keisririik Hiline keisririik Aeg 753-509 eKr 509-30 eKr 30 eKr - 235 pKr 284 476 pKr Territoorium/ Tiberi suudmes Rooma alistab Vallutused Impeerium paisus Laienemine/ Rooma linnriik Apenniini ps jätkuvad: liiga suureks, Latiumi mk rahvad (gallid, Mauretaania, jagunes kaheks: vähenemine etruskid, Lüüdia, Britannia, Lääne-Rooma ja kreeklased). 3 Armeenia, Ida-Rooma. võidukat sõda, Mesopotaamia jt. Impeeriumi Vahemereäärse Vallutuste laienemine lõppeb, impeeriumi teke lõppemine. asu...
Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule
3. ALLIA JA ALESIA LAHING Järgnevalt kirjeldan ma kahte lahingut, Allia ja Alesia, ning võrdlen kahe lahingu relvastuse, organiseerituse ja kaitseporitsiooni ehk laagri ettevalmistatust. 3.1. Allia lahing Roomlased on korduvalt võtnud liitlasteks hõime, mis elutsesid nende piiride läheduses. Laienedes kohtusid nad ka gallidega, kes sõdisid nende liitlaste kluusiumlastega. Selle kokkupõrke tulemusena ründasid ja vallutasid gallid Rooma. Selline tagasilöök pidurdas Rooma arengut pikaks ajaks. ,,Kluusiumi elanikud olid sokeeritud sellest veidrast sõjast kui nad nägid (vastaste) arvu, meeste imelikku väljanägemist ja relvi, mida nad kasutasid ning kuulsid, et Etruuria leegionid on nende poolt suunatud Po-de mõlemal küljel. Kuigi neil ei olnud mingeid nõudmisi Roomale, ei liidulepinguid ega sõbralikke suhteid, kui mitte arvestada, et nad polnud kaitsnud oma hõimlasi
V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. 390. aastal eKr suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid maksma lunaraha. Kehtestati vabariik. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Konfliktid Kartaago riigiga (P-Aafrikas), omavahel 3 sõda Puunia sõjad.
oma kuningriigi. Barbaritest väepealik Odoakes kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Miks Ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma e. Butsants püsis kuni 15 sajandi keskpaigani. *soodsamad geograafilised tingimused *rikkalikud materiaalsed ja inimressursid *võimalus pidada sõda merel *tohuktu riigiaparaat Alalises regulaarväes oli u 150 000 meest, kellele maksti palka kullas. 1.5 Frangi riigi kujunemine Tänapäeva territooriumil elas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguunid. Sugurühmade ühtsust kartsid druiidid e. preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi andmise eest. Frangi riigi algus 3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus
(Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria lähistele Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn. See oli üks vanaaja maailmaimedest. Hellenismiajastul hakkas idealiseerimine asendua realismiga. Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik. Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. ("Surev gallialane") Pergamoni riik võttis vastu peamised gallide rünnakulained. Kuigi tugevad individuaalvõitlejad, ei suutnud gallid ühist rinnet luua. Orjaks langemine oli häbiväärne, seega võeti pigem enda ja oma lähikaaslaste elu. Pergamoni Zeusi altar- selle külgedel oli 139m pikkune ja 2,3 m laiune friis, kus kujutati gigantide võitlust. Domineerivaks jäi siiski Rhodose koolkond. Rhodose Vabariik oli ka merede valitseja oma tugeva laevastikuga. Püstitati Rhodose koloss 37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju, täitis ka tuletorni otstarvet. Autoriks oli Chares
Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagiga suurendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas
Latium maakond Itaalia keskosas, kus asub Rooma linn; elanikud olid latiinid, kõnelesid ladina keelt Romulus ja Remus Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamali...
Multikas "Asterix ja Obelix" on Julius Caesar Rooma keiser ja suur valitseda, nagu ta oli seda ka Rooma keisririigis. Multikas on tänapäevane, aga tegevus ajalooline. Tänu multika saavad ka nooremad, kes filme ei vaata, aru kuidas miski toimis. Näidatakse läbi multika kuidas roomlased võitlesid gallidega. Tegelikult oli roomlaste ja gallide võitlus enne Julius Caesarit, täpsemalt 387 eKr. Multikas on need kaks sündmust kokku pandud. Gallid ründasid siis, kui Rooma oli veel vabariik aga Julius valitses keisririigis. Veel multikas on näidatud kuidas Julius ja Kleopatra olid koos võimul kuigi tegelikkuses seda ei olnud. Originaal lood on erinevad tänapäevast. Tänapäevased on mugandatud, et oleks kõigile mõistetav. Vanaaja kiri erineb tänapäeva omast palju ning kasutati ka teisi sõnu, mida tänapäeval ei ole kasutusel enam. Võrreldes Homerose lugu "Ilias" siis
huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallide lähenedes lahkusid roomlased linnast ja kohale jäi 80 vana senaatorit, kes otsustasid end ohverdada jumalatele, et nad saadaksid võidu Rooma relvadele. Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda. Antud sissetung on minu silmis väga tähtis murdepunkt, mil Rooma asub võitlema ja tunnetab ära ka võidumaiku. Ehk andiski see just hoogu järgnevateks vallutusteks. Edasi toimusid raskeimad ja tähtsaimad sõjad, mida Rooma 4-3. saj eKr pidas. Need
1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid
Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA. 146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele.
.............................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist
k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid ka nemad kuulusid Rooma kodanikkonda. ROOMA VABARIIK ptk. 23, lk. 163-170 Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Gallid olid juba varem elama asunud Po tasandikele ja tungisid nüüd lõunasse. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Pärast seda alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimu samniitidega. Kokku pidasid roomlased nende vastu kolm rasket sõda. Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, sai Rooma neist jagu ja allutas ka kogu Põhja-Itaalia enda võimu alla
1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid
Varakeskaeg Mõiste ``keskaeg`` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhat...
vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam., ja senati kokkuleppel kui R valit oht kõrg olid 2 kõnsulit. 5saj võim riik 0,5a , piiramatu võim.rahvatribunid10 latiumi mk. Al sõj etruskidega. Laiend kaitsma lihtrahva huve, õigus panna võimu it. Suur tagasilöök tbas 390.a kui veto riigiorgani otsusele. Senat koos it tung gallid, room said lüüa ja maks u300 in, kuul ex ja tegelevad suur lunaraha. Aga taast oma võimu ja magistraadid, eluaeg ametis, kuj R sise val kogu it 265.a ekr kogu it rooma ja välis polit, juht sõjaväge ja rahaasju. tõuseb vahem võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser- maade suurvõimuks R juht koond valitseja kätte
Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Rooma, kui Vahemere maade suurvõim 264-133 Sattus koflikti Kartaagoga, mis oli P-Aafrika riik, mis kasvas välja foiniikia kolooniast. Puunia sõjad: 1. Puunia sõda 264-241 - peeti merel ja Sitsiilia saarel, algselt said roomlased lüüa. Hiljem rajasid roomlased endale laevastiku ning õppisid kiiresti. Sundisid Kartaagot rahu paluma. 2
asendada. Tsensorid-ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed, kui riiki ähvardas oht määrati ametisse piiramatu võimuga diktaator. Senat- valitsev riigi- nõukogu, koosnes nii tegutsevatest kui ka endistest magistraatidest. Olid ametis eluaeg.Roomast sai Itaalia valitseja: Rooma vabariik kehtestati 510.a eKr,mis oli tugev riik aastani 387.eKr, kui gallid tungisid Rooma aladele.Nendest vaba- nemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Peale seda pidasid nad samiitidega 3 sõda.Samiidid ja etruskid alistati Rooma võimule.280.a eKr kutsusid kreeka linnad endale appi kuningas Pyrrhose, kuid roomlased võitsid neid ikka.265.a eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma sai suurimpeeriumiks. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks vahemere ääres
Rooma vabariik. 23.1 Linnriigist Itaalia valitsejaks. Aastatel 510eKr 30eKr oli Roomas vabariik .Riigi eesotsas seisis senat koos igal aastal valutavate ametnikega , millest kõrgeimad olid kaks konsulit . Alguses oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest. Siis aga kehtestas ta hegemooni teiste linnriikide üle . 5.sajandi lõpuks oli Roomast saanud Kesk-Itaalia tugevaim riik . 387 eKr tungisid Roomasse aga gallid ( keldi hõimud ) ja vallutasid Rooma . Et nendest vabaneda pidid roomlased maksma suurt lunaraha . Pärast seda asus Rooma võitlema Kesk-Itaalia mägismaal elavate samniitidega . Samniite toetasis etruskid ja gallid , kui kolmes suures sõjas suutis Rooma neid võita . Samniidid ja ka etruskid allutati Rooma võimule . Roomast sõltumatud olid vaid Lõuna-Itaalia linnad , kes kutsusid 280
ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a. vürst Vladimir lasi ennast ristida ning ka ülikud, peale seda ka lihtrahvas. Seda loetakse vene ristiusustamise aastaks. Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr)
antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e. hagiograafiad 4)ajalooteadus-kroonikad 5)geograafia-Idamaade-suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8.Merovingide kuningad pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel.
· Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a eKr) peamiselt merel ja Sitsiilia saartel. Sõja
kristlusele, sümboliks mõõk 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond, madalate mägede tõttu ühendusteed maismaadpidi, eeldus ühtse riigi tekkeks, kreeklased apenniini ps viinamarja ja oliivikasvatused, linnriiklus, tähestik, raha, müntimine 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma Sõda gallidega, gallid tahtsid rünnata aga hanede kaagutamine äratas roomlased 2) Pyrrhose võit läbi raskuste edu saavutamine 3) Liisk on langenud lõplik otsus 4) Tulin, nägin, võitsin julius oli eduks väejuht, võitis palju lahinguid, hinnatud väejuht sõjameesste seas 5) Ka sina, Brutus hea sõber on reetnud (caesar bestule brutusele enne tema mõrvamist kuna brutus reetis ta)
Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis kasutusele keltide mõiste, keltoi varjatud kr k. Kreeklaste jaoks olid keldid Massilia- tagused inimesed
Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu
*Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased
kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid
kuninga asemel igal aastal valima riigiametnikke, millega oli kuningate aeg läbi ja algas vabariigi periood. VABARIIGI AEG Aastal 510 kehtestati Roomas vabariik ja riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemad olid kaks konsulit. Vabariigi aeg jaguneb: 1. 510-265 eKr Gallide sissetung 387 eKr, keda Rooma pidi tagasi tõrjuma Sõjad samniitidega (3) Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt saab rääkida keskajast aladel, kus levisid katoliiklus või feodalism, põhiliselt Euroopas. Keskaegse Euroopa kujunemine Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa aladel elasid Rooma riigi ajal keldid, kelle sekka kuulusid gallid, britid, skotid, helveedid (Sveitsis). Germaanlased elasid Rooma riigi piiridest väljas (teiselpool Reini ja Doonau jõge). Nende hulka kuulusid frangid, saksid, langobardid, anglid, vandaalid, idagootid, läänegootid. Aastal 375 sai alguse suur rahvasteränne. Germaani hõimude sissetungimine Lääne-Rooma territooriumile. Ajendiks oli hunnide tungimine Euroopasse. Tegelikkuses oli sügavamateks põhjusteks rahvaarvu kasv ja kliima külmenemine. Rahvasterände lõpuks peetakse aastat 568,
õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal. Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8.saj 4)Karolingide Gallia 8. -10. saj. Keldi-Gallia lõpuks koosnes Gallia 80 alast, mida asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid-gallialased. Suguharude ühtsust kandsid druiidid, keldi usu preestrid, kandsid hoolt jumalatega suhtlemise, seadusandluse, gallialaste vaimse pärandi edasiandmise eest. Caesari vallutus viis Gallia ladina tsivilisatsiooni toimealasse, Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid senise mõju, keeleks ladina keel, 48.a-l avas Claudius Rooma senati Gallia ülikutele
Annaalides arvatakse ajalugu alates linna rajamisest ja kui varemad tekstid ei ole ajalooliselt nii kindlad, siis annaalid on suhteliselt usaldusväärsed allikad. Annaalides arvestati sündmusi konsulite ametiaegade järgi ning annaalid püüdsid kirjeldada võimalikult palju sündmusi ning nad on vanim ajalookirjanduse liik. Annaale paraku tunneme enamasti hilisemate autorite kaudu tänu sellele, et paljud tekstid on hävinud. Nt kui aastal 387eKr gallid põletasid maha pontifekside arhiivi. Annaalide koostajaid nimetatakse annalistideks ja ajaliselt need autorid jagatakse kahte rühma: vanemad- ja nooremad annalistid. Vanim nimeliselt teada olev annalist on Quintus Fabius Pictor kes kirjutas 3saj lõpul eKr kreeka keeles. Ta kirjutas teose, mida tinglikult nim kroonikaks. See kroonika algas sellega, kui legendaarne Rooma kangelane Aeneas jõuab Trooja linnast Itaaliasse, kroonika lõppes II Puunia sõjaga
Keskaegne võitlus: Tehnika ja relvad Sissejuhatus või siis ajaloost Vana-Rooma Vana-Rooma eksestentsi lõpuks kujunes välja Lühikese mõõga ehk Gladiuse võitlustehnika, mida kujundasid Rooma armee traditsioonid, sõdurite füüsis, taktika, strateegia ja sellest tulenev relvastus. Kuna Rooma sõjaväe peajõud seisnes just raskes jalaväes, mis tegutses lahinguväljal ranges formatsioonis, võites tänu oma armee-organisatsioonile palju suurema hulga vastasi siis relvastus ja võtted kujunesid vastavalt. Legionääri amunitsioon koosnes Gladiusest, Piliumist, Kandilisest Suurest Kilbist ja plaatturvistikust ,,Lorica Segmentanta". Barbarid (Enamjaolt Gootid ja Gallid), puutudes Impeeriumiga kokku, võtsid roomlastelt üle palju kasuliku, sealhulgas ka relvastust. Roomlased aga kohandasid oma arsenali, uute võimalike vaenlaste vastu võitlemiseks. Roomlaste mõõgavõitlus oli põhiliselt baseeritud Kilbi kasutusel distantsi järs...
I kuningas Roomas- Romulus, kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased kolm neist olid etruskid, nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. Rooma kuningavõim kukutati. Varane vabariik 509-265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli võimsaim riik Latikumi maakonnas. Algasid sõjad etruskidega. 390. aastal tungisid Itaaliasse gallid (nii nim keldi hõime), roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Roomlased ei andnud alla, oli palju sõdu ja 265. Aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on tuntud Puunia
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõimul 264-133eKr: *Rooma konflikt Kartaago riigiga P-Aafrikas* 3 sõda omavahel( Esimene Puunia sõda 264- 241eKr-merel ja sitsiilias,roomlased tegid laevastiku ja võitsid,Kartaago palus rahu; Teine Puunia sõda 218-201eKr-kartaago väepealik
o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas
6) Rooma- kuningriik, vabariik, keisririik Kuningriik(753-509eKr)- 1 kuningas Romulus rajas linna(21. Aprill 753) ja valitsusorganid(senat, foorum). Algab Rooma laienemine sh Sabiinitaride röövimine. Kokku 7 kuningat. Viimane kuningas Targuinius Superbus(ülbe) pagandatakse ja algab vabariik. Rex- kuningas, segina- kuninganna. Vabariik(509-30eKr)- Rooma laieneb üle Apeniini ps- alistatakse etruskid, gallid põhjas ja kreeklased lõunas. 3- 2 saj eKr kolmas Puunia sõda. Pärast kuninga (535 eKr509 eKr), Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Keisririik(30eKr-476pKr) 1 keiser- Augustus, tiitlga Ceaser. 1 saj pKr tekib ristiusk. 4 saj
ning prantsuse õpetlane Lambert on öelnud, et seadustik on sama ebakindel kui Moosese käskude kaks tahvlit. 12 tahvli seaduse tekkimislugu ei ole täielikult usaldusväärne, kuidas samuti ei saa saa eitada selle olemasolu. 5 1.3. Seadustiku originaalkeel Seadustiku originaalkeeleks on ladina keel, kuid see vorm on äärmiselt vana, mis ei pärine isegi veel mitte 4. sajandist e.Kr. 12 tahvli seaduste tekst ei ole meie ajani säilinud, sest 4. sajandil e.Kr. tungisid gallid Roomasse ja põletasid vallutuse käigus linna. Tahvlid olevat hävinud ning siis uuesti ülesse pandud. 6 5 Ilus 2007, lk 31 6 Hattenahuer 2007, lk 83 5 2 ALLIKA ANALÜÜS 12 tahvli seadused on ius scriptum ehk kirjapandud seadus. Selle adressaadiks olid Rooma kodanikud. Raul Narits on oma teoses "Õiguse entsüklopeedia" öelnud: "Cicero juhib meie
· Rikkalikult taimestikku ja kariloomi, põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem kui Kreekas. · Jõed on veerikkad, maa metsarikas ja vaavarasid on rikkalikult. · Geograafiline terviklikkus andis paremad eeldused riigi tekkeks. Rahvad · Latiinid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Kuna paiknesid Kesk-Itaalias, rajasid seitsmele künkale Rooma linna ja seega olid nemad otsesed Rooma riigi elanike eelkäijad. · Gallid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Paiknesid tänapäeva Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa aladel. · Etruskid - asustasid piirkonna poolsaare loodeosas, linnriigid saavutasid tänu tihedale suhtlemisele kreeklaste ja foiniiklastega kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid. 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
Kreeka purustab Pärsia laevastiku 461 Ateena õitseng. (nn Periklese aeg) 396 Rooma vallutuste algus 390 Gallid (keldid) rüüstavad Roomat 350 hakkas Jeruusalemm koos teiste Levandi linnade ja Küprosega Artaxerxes III vastu mässama. Artaxerxes surus ülestõusu maha ja põletas Jeruusalemma maha. Ülestõusu toetanud juudid saadeti Kaspia äärde Hürkaaniasse. 331 Aleksander Suur vallutab Babüloonia 338 Makedoonia anastab Kreeka
skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
