..............................................7 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................8 2 Mis on lunavara? Lunavara on üks pahavara alaliik loodud petturite poolt, mis krüpteerib või lukustab arvutis kasutaja faile, tänapäeval on võimalik seda teha ka nutiseadmetes, ja nende taastamiseks nõutakse seadme kasutajalt lunaraha. Sageli nõutakse maksmist virtuaalses krüptorahas BitCoin, kuna krüptovaluuta liikumist pole võimalik jälgida, kuid lunaraha tasumine ei garanteeri failide lahti krüpteerimist.(1) Lunavara levib nii e-mailide ja nendes sisaldavates manuste, veebilehtede kui ka tundmatute mälupulkade kaudu, mis on nakatatud selle pahavaraga. Kui lunavara aktiveerub arvutis siis on vähe, mida saab selle vastu teha. Praegusel krüptimistasemel saavad veel
valitsemine toimub kohalikke hõimude vanemate ning piraadiklannide poolt. Piraatlus Somaalias alustas eriti intensiivselt arenema aastal 2004. ÜRO andemetel aasta 2011 seisuga, Somaalia ranniku lähedal oli rünnatud 91 laevu ning seda ainult aasta 2011 esimeses kvartallis. 40 laevu piraatidele õnnestus hõivata ning 15 neist ei ole veel vabastatud. Õnneks Somaalia piraadid ei sea endale eesmärgiks keegi tappa. Piraatluse tegevus Somaalias on üldjuhul korraldatud eesmärgiga lunaraha nõudmine ning võimalikult ka seda saamine. Nende soov rikastuda on ühelt küljelt arusaadav kui me käsitleme probleemi inimlikult. Riik on vaene, raha ei ole, seega toidu ei piisa. Teiselt küljelt nende tegevus on oluliselt õigusvastane ning vajab lahendamist. Kuigi suhtumine pantvangidesse muutus aastal 2011. Aastal 2010 pärast Vene federatsiooni tankeri vabastamist olid tapetud 10 Somaalia piraate. Aastal 2011 piraadid mõrvasid 4 ameerika kodanikke hõivatud jahtis
Paljud vanemad inimesed arvasid, et see võib kaasa tuua tulemuste võltsimise. Mina arvan, et e-valmised toovad Eestile vaid kuulsust ja Eesti võiks olla eeskujuks paljudele riikidele Euroopas. Suur osa Eestlasi jälgis iga päev maailma uudiseid kuna 23. Märtsil toimus Liibanonis seitsme Eestist pärit jalgratturi röövimine ja pantvangi võtmine. Kokku saatsid röövijad eestlastest kodumaale 3 videot, milles näidati, et eestlased on elus ja küsiti nende eest lunaraha. Hiljem tuli välja, et röövijad olid teinud eksituse ja neil polnud üldse plaanis röövida eestlasi. Eesti välisministeerium pole küll lunaraha andmise kohta midagi kinnitanud ega kommenteerinud, aga Liibanoni meedia spekuleerib ligi 15 miljoni euro suurusest lunarahast. Eestlased lasti vabaks 14. juulil. 2011. aastat võib üldjuhul pidada õnnestunuks. Eesti on Euroopas tõusnud arvestatavale kohale ning ka pantvangid jäid ellu.
õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Viieteist aastaselt sai neist rüütli kannupoiss, kes täitis rüütli relvakandja rolli retkedel ning õppis nendel rännakautel ja turniiridel ka ise võitlusvõtteid. Rüütliklöömine rüütliseisusessevastuvõtuks toimus umbes 20 aastaselt. Rüütel pidi alluma oma feodaalile, aidates teda sõjaliselt, andes talle nõu ja vajadusel maksma isanda eest lunaraha. Rüütlieetika lähtus kolmest põhimõttest, milles esiteks oli ustavus. See jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikus, feodaalseks ja poliitiliseks. Teiseks põhimõtteks oli heldekäelisus. Rüütelliku seisuse tuumaks oli tema perekond, mida hoiti koos ja laiendati. Kolmandaks omas tõeline rüütel vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Ta ei tapnud vastasid, vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi.
ning kangelane, kes korduvalt üritas piraatide käest ka ise põgeneda ja oma elu hoida, oli rahva silmis võitja. Peale sõnadetegemise tundub, et piraadid suudavad oma tegevust ka eesmärgipäraselt suunata. Nimelt aprillis võeti sihikule USA lipu all sõitev Liberty Sun, mis vedas abiorganisatsioonide edastatavat rahvusvahelist toiduabi. Ebaõnnestunud rünnak ei morjenda piraatide esindajat, ta lubab uue võetud eesmärgi täide viia. Enam ei soovi nad lunaraha, vaid kättemaksu brutaalselt tapetud sõprade eest. Selline suundumus ei pruugi olla veel kõigile grupeeringutele omane ja ,,isiklikuks" muutunud piraadirühm võib töötuks jääda. Kuulutades sõja USA-le, võib see ka juhtuda . Somaalia rannikuvetes tegutsevatele mereröövlitele sobivad röövimiseks nii luksusjahid kui ka rahvusvahelist toiduabi vedavad laevad, kirjutab AFP. Viimase aastaga on aga laevade kaaperdamine mitmekordistunud ning isegi välismaised
kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega. Tasuks vasall senjööri teenis ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks. Va kohustused sen ees kinnitati truudusvandega- vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui pikemat aega senjöö tahtis vasalli, pidi maksma. Vasallidel õigus ja kohustus nõu and. Vasallidelt oodati veel- lunaraha maksmine senj vangilangemise puhul, kingid senj. Vanema tütre naitumise puhul. S ja V keerulised. V ustavusel ei saanud alati kindel olla, kahekordsed. Suurtel vasallidel pisivasallid. Pärusvaldused läänid- isalt pojale ja senjöörid said pikka nina. Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu. Ja ka kodusõjad polnud harvad nähtused. Dongihoteseisused- rüütlid enamasti olid läänimehed, väike küla vaid., rõõtlid eeskujulikud sõjamehed, rüütlid-aadlid
talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (selgita 2 tunnusega)? Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla. Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2 näidet)?
Stephen, arreteeriti USAs süüdistatuna narkootikumide omamises, vahendab BBC. Marley poegadele kuuluva Mercedes-Benzi pidas kinni Florida maanteepatrull, kes autos leviva tugeva kanepihaisu tõttu sõiduki läbi otsis ja sealt ka natuke alla 20 grammi marihuaanat leidis. · Bob Marley mõlemad pojad on samuti reggaemuusikud ja olid parasjagu teel koju kontserdilt New Orleansis. Nad tunnistasid oma süüd marihuaana omamises ja lasti peale 500 dollari suuruse lunaraha maksmist vabadusse. · Bob Marley, kes suri 1981 aastal vähki, oli suur marihuaanasõber ja põhjendas oma harjumust kuulumisega rastafaride usku. · Ganja, nagu marihuaanat Marley kodumaal Jamaical kutsutakse, on rastafaride usu üks sakramente ja Jamaica seaduseloojad liiguvad selle dekriminaliseerimise suunas. Haigus ja surm · 1977. aasta juuni · Euroopa turnee · Josef Isselsi Baieri kliinik · Miami · "Money can't buy you life"
843 Verduni leping: Lääne Frangi riik Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus
Lauseid Rooma ajaloost 1.Haned päästsid Rooma - Kaotajad peavad kandma kõik kulud. Haned on Roomas pühad linnud 2.Häda võidetuile (vae victis) - Enne lahkumist tingisid gallid roomlastelt välja lunaraha (said kulda, mõõkasid), gallid panid kaalule oma raske mõõga aga roomlased ei olnud nõus. Gallid ütlesid häda võidetuile. 3.Hannibal on väravate ees (Hannibal ad portas) - Hädaoht on lähedal 4.Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada! - Nende sõnadega lõpetas Rooma riigimees Cato vanem iga oma kõne senati ees, sest nägi Kartaagos suurt majanduslikku ja poliitilist rivaali. 5.Ära aja mu ringe segi! (Noli turbare circulos meos!) - Archimedesel olid liiva peale
2. Lunavara töö 4 3. Lunavaraga nakatunud arvutid 5 4. Näiteid lunavara rünnakutest 6 5. Lunavara eest kaitsmine 7 6. Lunavarast vabanemine 9 7. Kasutatud kirjandus 10 1. Mis asi on lunavara Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha (http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse- algtoed/lunavara/). Antud pahavara krüpteerib faile, mis asuvad kasutaja arvuti kõvakettal. Edasi nõutakse nagu reegel kasutajalt raha selle eest, et failid saaksid lahtilukustatud. Tavaliselt nõutakse mitte tavalises rahas tasumist, vaid tasumist krüptovaluutas. Siia sobib näiteks Bitcoin. Krüptovaluutas tasumist nõutakse seepärast, et tavalist pangaülekannet on võimalik jälgida,
ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid. Meelis põgenes koos Astridiga vana rauga koju ning jäi sinna mitmeks kuuks. Rootsimaal aga elas ta kogunisti paar aastat, kuid suundus siis kodumaale tagasi. Meelis elas pakasega Eesti metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus tapetud ning Meelise emagi on surnud. Meelis käis
Ameerikas esimese tumedanahalise presidendi valimine ja Majanduskriis. Lähemalt : Somaalia Piraadid - Somaalia ranniku lähistele ilmusid piraadid, kes nii nagu vanasti võtavad võimu mere peal. Rüüstades laevu ja pantvange võttes loodetakse saada omale noosi. Teadaolevalt on mereröövlid kaaperdanud juba 38 laeva, pantvangis on arvatavasti ligi 300 meest. Kaaperdatud laevade ja pantvangide eest nõutakse lunaraha. Selle olukorra parandamiseks ja nooside röövimise lõpetamiseks pooldavad mõned neist mõõdukamat taandumist, samas kui radikaalsemalt meelestatud röövlid ei taha kedagi kuulata. Majandus ehk Finantskriis - Rahaturgude kriis, kõrged kütuse- ja toiduhinnad ning suurenev inflatsioon on viimasel ajal pidevalt maailma juhtivate ajalehtede esikülgedel st. kogu maailmas on võimu võtmas majanduskriis. Üha rohkem vabastatakse inimesi
Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale. *Pärisori - sunnismaine talupoeg *Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud ilma loata elupaika vahetada. K:Miks kehtestati sunnismaisus? V: Kuna talupoja tööta polnud maal väärtust *Koormis talupoegade sundkohustus feodaalide maa kasutamise eest.
hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille eest maksti hiljem suur lunaraha, seda lausa kaks korda. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Mõistes, et ei saada jagu normannidest, hakkasid Frangi riigi
•Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule said nad lahingus hävitavalt lüüa Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal •Inglased said jälle hävitavalt lüüa •1360. aastal sõlmitud rahu tulemusel sai Inglismaa endale suure osa Edela- Prantsusmaast. •Tollane Prantsuse kuningas Charles V (1364–1380) vangistati ja vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist. Rasked ajad Euroopas •XIV sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine: must surm •1358. puhkes Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi Ülestõus Inglismaal •1381. aastal ülestõus Londonis •Läbirääkimistel tapeti ülestõusu eestvedaja Wat Tyler reeturlikult ülestõus vaibus Sõda jätkub •Prantslased katkestasid 1360. aastal sõlmitud rahu ja tungisid inglastele kallale. •Prantsusmaa sisetülid muutsid riigi nõrgaks 1415
Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone.
Sagedaseim oli ratsakahevõitlus Duell kahe rüütli vahel Hiljem võeti kasutusele puubarjäär Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid Lisaks olid jalgsivõistlused ja grupivõistlused Turniir tähendas pidustusi. Võitlusviis Taktika oli kindel. Väga lihtne. Väed rivistusid pikkadesse viirgudesse. Seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha nõuda. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Tänud kuulamast
· Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eesti ja saksa vahel · Puhkes katkuepideemia · Mõlemad vajasid aega lisajõudude hankimiseks Sõjategevus venelastega · Aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retke Pihkva allatuntuim Lembitu retk · 1212 Piiras Novgorodi vürst Varbolat linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi Uue sadama merelahing
Aadel pärilike eesõigustusega kõrgem relvakandja ja saatjana, õppis võitlusvõtteid seisus Bilda vastukaalukatapult e. heitemasin Trubaduurid prantsusmaa poeedid ja Turniir organiseeritud sõjamäng laulikud 1. Millised olid: Vasalli kohustused- pidi ustavalt teenima, senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse, andma truudusvande, maksma koormisi, anda nõu, lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema, kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.Vasalli õigused-vastuhakata ülekohtusele senjöörile,maad pärandada. Senjööri kohustused- peab vasallile pakkuma eeskostet, kaitsma kohtus, ülal pidama (maad andma), kaitsma vasalli maavaldust ja vara. Senjööri õigused-vasall aitab teda 2. Millised konfliktid seisuse sees tõid kaasa feodaalsuhted? Läänimehed läänistasid
Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma
vahel lumevangi. Hommikul leitakse lukustatud kupeest tosina noalöögiga tapetud reisija. Sellele mõrvale on eelugu ,mis selgub romaani käigus. Kolonel Amstrong Victoria risti kavale, oli pooleldi inglise ja pooleldi ameerika päritolu. Ta abiellus ameerika oma ja kuulsaima tragöödianäitlejanna Linda Ardeni tütrega. Nad elasid Ameerikas ja neil oli üks laps - tütar-, keda nad jumaldasid. Kui tüdruk oli kolmeaastane, rööviti ta ja tema eest nõuti võimatult suurt lunaraha. Pärast kahesaja tuhande dollari suuruse summa maksmist leiti vähemalt kaks nädalat tagasi surnud lapse laip. Mrs. Amstrong ootas teist last; üleelatud vapustuse tõttu sünnitas ta selle lapse enneaegselt ja surnult ning suri ka ise . Murest murtud mees laskis enese maha. Teose probleem: on kättemaks. Kättemaks armastatud inimese ja perekonna eest, keda kahjuks ei ole enam elavate kirjas. Tegelased: - HERCULE POIROT - belglane,väikesekasvuline,pikkade ülespoole keeratu vuntsidega.Ta
senjöör aga andis kasutada e. läänistada maatükki. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes. Peale selle oli vasalli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Oodati ka toetust lunaraha maksmisel kui too on sattunud vangi ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised, sest senjöörid ei saanud vasalli ustavuses kindlad olla. Vasallid omakorda jagasid oma maid väikevasallidele. Kuna läänistamine oli kahe inim. kokkulepe ja vasall andis truudusvande ainult omaenda senjöörile, mitte senjööri senjöörile, siis puudus ka senjööril õigus käsutada oma vasalli vasalle
eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe. Uus sõjavägi sundis Hannibali Itaaliast lahkuma. Kartaago kaotas laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. · III PS: Roomlased vallutasid ja hävitasid 146 aastal Kartaago
12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis verevalamisele piiri panna, lubades võitlust ainult teatud päevadel, taunis julmust ja tapmist turniiridel. Kiriku keelud ei andnud küll suuri tulemusi, kuid ristiusk hakkas siiski rüütli kujundamisel üha suuremat osa etendama. Rüütliks löödu mõõk asetati õnnistamiseks altarile ning rüütlid andsid lubaduse kirikut kaitsta. Lahingus mõne rüütli säästmine võis olla rüütellikkuse märk, kuid tihti tehti seda lunaraha saamiseks. Ma arvan, et tänapäevagi võiks leiduda rüütellikke mehi tänapäevaste tolguste hulgas. Kuigi rüütlikultuuril oli omasid puuduseid, leian, et see kultuur võiks tänapäeva meeste hulgas rohkem moodi tulla. Pealegi tunnen, et selle arutelu koostamine on mulle palju juurde andnud ning ma leian, et olen omandanud uusi teadmisi rüütlite ja nende kultuuri kohta.
etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. 390. aastal eKr suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid maksma lunaraha. Kehtestati vabariik. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Konfliktid Kartaago riigiga (P-Aafrikas), omavahel 3 sõda Puunia sõjad. Esimene (264-241 eKr) Roomlased rajasid tugeva laevastiku; Kartaago palus rahu. Teine (218-201 eKr) väepealik Hannibal läbi Hispaania
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör läänistad vasallile maatüki koos seal elavate talupoegadega ning vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima. feodalism - ehk läänikord. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. - vasall pidi 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima, kui senjöör teda kauemaks vajas pidi ta selle eest tasuma. Vasallil-oli õigus ja kohustus nõu anda oodati toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul Feodaalsuhted kujunesid keeruliseks- senjöörid ei saanud vasallide ustavuses kindlad olla. läänimehed hakkasid nende käsutusse antuid maid edasi läänistama. Ülekohustele senjööridele oli õigus vasallil ka vastuhakata.
juulikuuks Nimest on tulnud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar" Oli Vana-Rooma kuulsamaid kõnemehi, suurem osa kõnedest ei ole säilinud Põlvnes kuulsast juliuse patriidisuguvõsast Oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Noorena oli väga andekas ja julge mees Sai hea hariduse, omandas ruttu võõrkeeled Oli osav kõnekunstis, mida läks õppima Rhodose saarele Teel sattusid vastu aga mereröövlid, kes nõudsid lunaraha Caesar ei kaotanud julgust, vaid kohtles neid isandatena. Siis ütles ta neile :" Kui kord vabaks saan, siis lasen teid risti lüüa." Kui Caesari kaaslased rahaga pärale jõudsid, pistsid röövlid raha taskusse ja lasid vangi Mileetose juures vabaks Tagasi Roomas, hakkas Caesar elavalt rahvakoosolekutest osa võtma, rahvas õppis tundma teda kui oma jumalat Tegi kõik, mis võimalik, et poolehoidu võita Jagas vaestele leiba, toitu, raha ja korraldas
mahutasid 80 inimest (piltidel) Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al. VIII-st sajandist rüüstasid · Rändasid mööda Dnepri ja Inglismaad ja Frangi riiki. Volga jõgesid Venemaale, kus · 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude, · Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga. · Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas. lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega
· Idapoolsetest steppidest pärit ungarlased seostasid end kõige võimsama ja edukama hunnide valitseja Attilaga Hunnide pealik Attila · oli hunnide hõimuliidu juht 434453 · algul valitses koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi) · Asetses Pannoonias (praegune Ungari) · Laiendas hunnide hõimuliitu · 451 tungis Galliasse, sai Katalaunia lahingus lüüa · 452. aastal laastas Itaaliat, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst Leo I käest · Ööl pärast abiellumist langes Attila mürgitamise ohvriks (453.a) Hunnide pealik Attila · Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454.a) · Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised liitlased hunnide vastu. · Attila hauda pole leitud Attila AITÄH KUULAMAST !
Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaal Feodaalid olid senjöörile alluvad isikud kes said oma senjöörilt maad. Saadud maa eest tasusid feodaalid väeteenistusega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tavaliselt pidi vasall oma senjööri sõjaväe teenistuses olema 40 päeva aastas aga kui senjööril oli teda pikkemaks ajaks vaja pidi ta selle eest maksma. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmiseks senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Peale selle oli vasallidel õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidele kuuluv maa piirdus tavaliselt väikse külaga, kus feodaal enamus oma rahast sai. Igal vasallil oli õigus endale truudusvandega uus vasall palgata, kes ei pidanud oma senjööri senjööri käske täitma. Pärisorjuse kujunemine Kreeka ja Rooma hiilgeaegadel olid talupojad vabad väike-ettevõtjad.
seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagiga suurendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146. aastal liitsid roomlased
veenda, et ristiusk on hea ja ta vanemad on poolearulised paganad. Talle püüti ka selgeks teha, et ta uus nimi on Bernhard. Ühel päeval märkas Meelis, et saarlased sõidavad riialaste vastu sõtta. Poisike põgeneb ja läheb saarlastega kaasa. Saarlased satuvad tormi kätte ja torm lõhub laeva tükkideks ja lained uhuvad Meelise võõrasse randa. Silmi avades ta oli Kuramaa mereröövlite laeva pardal, kes olid teel röövretkele Rootsi randa. Nad lootsid Meelise eest saada suurt lunaraha. Rootsi randa jõudes jäi poiss laeva. Ta põgenes ja samal ajal tulid mereröövlid Olopi poeg Sigurdi pisike tütar kaasas. Meelis põgenes koos tüdrukuga ja sattus vana kristlase juurde elama, kes aitas neid. Kristlane viis tüdruku koju tagasi ja Meelis elas kristlase juures päris kaua aega. Pärast erakust kristlane sureb ja Meelis otsustab koduteele minna, kuid enne käib Olopi poeg Sigurdi juures ära ja tänab teda. Teda võetakse ebasõbralikult vastu, kuid
· saajale veose üleandmiseks ettenähtud koht; · veose ja pakendi liigi kirjeldus, ohtliku veose puhul tähistus vastavalt selle veose suhtes kehtestatud · nõudmistele, nende nõudmiste puudumisel aga üldiselt tunnustatud tähistus; · veoseühikute arv, tähistused ja numbrid; · veose brutokaal või veose kogus teistes mõõtühikutes; · kokkulepitud veotasu, seisuraha ja hüvitamisele kuuluvad kulud, samuti märge tasu maksmise · kohta; · lunaraha kokkuleppe korral lunaraha suurus; · juhised veose tollivormistuse ning muude veosega seotud ametlike toimingute kohta, kui niisugune · vormistus või toiming on nõutav; · kokkulepe vedamise viisi kohta, muu hulgas lahtises ja katmata sõidukis või tekil. · Lepingupoolte kokkuleppel võib veokirjas märkida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata · andmeid.
· Heldekäelisus: sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. · Vahvus: võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2). · See oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hoooga kokku. · Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)? · Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased. · Liiga sirgjooneline liikumine muutis nad haavatavaks. 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2)? · Võitja sai endale kaotaja varustuse. · Võitlus oli kahe rüütli vahel, kes üritasid üksteisest möödudes suure kiiruse peal teineteist hobuse seljast maha lükata. 9
Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule nad siiski kaotasid. Sõjakunsti pöördepunkt Rüütliväge on võimalik lüüa. Algas tulirelvade kasutamine välilahinguis. Inglased võtsid kasutusele "tuletoru"- kahuri eelkäija. "tuletoru" Uued lahingud 1356.aastal toimub Poitiers`lahing, kus prantslased saavad taas inglastelt lüüa. Vangi langeb ka tollane Prantsuse kuningas Charles V (13641380), kes vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist. 1360.aastal sõlmitud rahu tulemusel läks suur osa Edela- Prantsusmaast inglastele. Ja siis ilmus "must surm" Must surm tappis ainuüksi Euroopas 25 miljonit inimest ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Paised (katkumuhud) tekkisid ka kubeme piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi
õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. 1. päeval: Pidulised ratsutasid müra ning kära ja kellade helide saatel peokohale. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, kihutas peiupoiss saaja lähenemisest teatama. Talle pakuti õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks. Pärast seda algas peokohale sissesõiduloa kauplemine. Luba saadi pärast lunaraha maksmist. Enne tuppa astumist lõi peiupoiss mõõgaga uksele risti. Pärast seda istuti lauda, juhul kui oli tegu suure suguvõsaga, tutvuti inimestega, luldi, joodi jne. Esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise varahommikul toimus pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. 2. päeval : Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Sellega seostunud tavad on samasugused nagu saajarongi saabumisel mõrsjakoju
*Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada. *Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sakala vanem Lembitu Madisepäeva lahingus 1219-1220 taanlased alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist 1222 vabastati kogu eesti ala, va Tallinn. saarlaste õhutusel 1224 uued rüüsteretked, kogu Mandri-Eesti ristiti. Vallutati Tartu. 1227 ristisõdijad ja ristitud eestlased vallutasid muhu linnuse Lüüasaamise põhjused: *eestlastel puudusid kindlad liitlased
mägede vahel lumevangi. Hommikul leitakse lukustatud kupeest tosina noalöögiga tapetud reisija. Sellele mõrvale on eelugu, mis selgub romaani käigus. Kolonel Amstrong oli pooleldi inglise ja pooleldi ameerika päritolu. Ta abiellus ameerika oma ja kuulsaima tragöödianäitlejanna Linda Ardeni tütrega. Nad elasid Ameerikas ja neil oli üks laps - tütar-, keda nad jumaldasid. Kui tüdruk oli kolmeaastane, rööviti ta ja tema eest nõuti võimatult suurt lunaraha. Pärast kahesaja tuhande dollari suuruse summa maksmist leiti vähemalt kaks nädalat tagasi lapse laip. Mrs. Amstrong ootas teist last; üleelatud vapustuse tõttu sünnitas ta selle lapse enneaegselt ja surnult ning suri ka ise . Murest murtud mees laskis enese maha. Loo käigus ilmnes aga, et kõik selles rongis viibijad olid mõrvarid. Kõik olid tragöödiliselt hukkunud perekonnaga kuidagi seotud. Ja nad otsustasid lapse röövijale ja tapale kätte maksta
Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed. 12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis verevalamisele piiri panna, lubades võitlust ainult teatud päevadel, taunis julmust ja tapmist turniiridel. Lahingus mõne rüütli säästmine võis olla rüütellikkuse märk, kuid tihti tehti seda lunaraha saamiseks. Rüütli eluviis Rasked tingimused, milles tuli rännata ja võidelda, lahingus saadud vigastused, aga ka andumine liigsöömisele- ja joomisele jõudeajal tegid oma töö, elu lõpul vaevlesid rüütlid liigesepõletiku käes, nende selg valutas ja hambad lagunesid.
9.05.2010 Transport ETV0120 48 24 Lunamaksuteenus Juurdepääsupunkt 49 Postiseaduse mõistes Kullerteenused. Lunamaksuteenus · DPD Eesti AS 9.05.2010 Transport ETV0120 50 25 Võlaõigusseadus lunamaksuteenusest · § 789. Lunaraha (1) Kui veolepingu pooled on kokku leppinud, et veos tuleb saajale üle anda üksnes lunaraha maksmise vastu, eeldatakse, et lunaraha tuleb maksta kohe. (2) Kui lepingupooled on kokku leppinud, et veos tuleb saajale üle anda üksnes lunaraha maksmise vastu, kuid vedaja on veose saajale üle andnud lunaraha sisse nõudmata, peab vedaja hüvitama saatjale sellest tekkinud kahju kuni lunaraha ulatuses. Kahju tuleb hüvitada ka juhul, kui lunaraha sissenõudmise
Cuzco (Inka pealinn) päikesetempli ajast võis leida elusuuruseid kullast taimi, loomi, naisi ning mehi. Valitseva eliidi mehi kaunistasid suured kullast kõrvaehted ja nende naised kinnitasid oma rõivastele suuri nõelu, mida kutsuti tupus. Mägede tippudesse jäeti kullast ning hõbedast kujukesi mägede vaimudele. Need kujukesed saatsid ka noori naisi, keda ohverdati, et ära hoida maavärinaid ning vulkaanipurskeid. Peaaegu kogu Inkade kuld sulatati üles, kui tuli maksata lunaraha hispaanlaste poolt vangistatud inka kuninga eest. Ning peale kuninga hukkamist kahmati kokku veel nii palju kulda kui andis, et täita Hispaania varakambreid. Umbes 1700 a. paiku maalitud portree Inka kuningas Atahualpa'st kujutab teda röövituna ning peale lunaraha maksmist hukatuna. Selleks ajaks, kui see portree maaliti, oli peaaegu kogu inkade kuld juba saadetud Hispaania kuningas Charles V-le ning üles sulatatud.
Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi sõjad on tuntud, kui Puunia sõdade all.
Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA. 146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. -- Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a.eKr
Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 20aastaselt sai kannupoisist rüütel, kes pidi alluma oma feodaalile, teda saatma sõjakäikudel ja vajadusel maksma feodaali eest lunaraha. Rüütlikasvatus mõjutas oluliselt ühiskonna arngut, tuues maailma koolitatud noori mehi, kes oskasid ennast kaitsta ja olid valmis ka teiste eest seisma. Rüütlid pidid lähtuma seadustest, mis nõudis, et nad oleksid heldekäelised ja vahvad. Tänu sellele aitasid rüütlid kaaskodanikke, parandades sellega ühiskondlikku arengut. Seiklushimulised feodaalid sõdisid tihti üksteise vastu. Selleks ajendas neid saamahimu ja lihtsalt seikluste otsimine
ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist ja tagasipöördumatut sammu. Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast. Häda võidetuile 387 e. Kr. piirasid gallialased Roomat. Kaotaja elu ei ole kunagi kerge. Roomlased pidid alla vanduma ja halvima vältimiseks lunaraha maksma. Kulla kaalumisel ilmnes, et kaaluvihid valetavad. Roomlased protesteerisid. Sellepeale heitis gallialaste väepealik kaalukausile ka oma mõõga, öeldes ajalooks saanud sõnad: "häda võidetuile" Tulin, nägin, võitsin Niimoodi ütles Julius Caesar pärast Tähendabki kerge, just nagu muuseas
Ja kui ühel päeval jõe peal saarlaste laevu nähti,otsustati just Meelise nõul,et nüüd peab põgenema.See õnnestus kahjuks ainult pooltel poistest.Saarlased võtsid nad rõõmuga oma laeva,kuid nad ei saanud poisse kohe koju viia,sest kõikjal oli käimas sõda rüütlite,preestrite ja ristiusu vastu.Aga vähemalt olid poisid omade hoole all.Siis aga läks ilm tormile ja nende laev hukkus.Meelis sattus Kuramaa röövlite laevale,kes otsustasid tema eest Lembitu käest suurt lunaraha küsida.Teiste poiste ja saarlaste saatusest ei teadnud Meelis midagi.Tema ise oli sunnitud aga osa võtma röövretkest tundmatule maale(hiljem sai ta teada,et Rootsi).Päris retkele teda kaasa ei võetud vaid jäeti küüraka tumma valve alla.Meelis otsustas põgeneda,kuid märkas siis,et röövlid,kes olid linna põlema pannud ja hakkasid röövitud kraamiga tagasi jõudma,olid röövinud ka ühe tüdruku,kes osutus maavanema Sigurdi tütreks
ka Richardi. Richard suri kuuendal aprillil 1199 oma ema käte vahel. Kokkuvõte Richard valitses Inglismaad 10 aastat, mille jooksul viibis ta seal ainult 6 kuud. Teda ei oodatud riiki valitsema, kuid peale isa surma päris ta trooni. Ta võitles vapralt ristisõjas ja suutis sõlmida leppe, mis lubas inimestel püha maad külastada. Teda vangistati tagasiteel koju, mis oli majanduslikult halb riigile, sest lunaraha oli suur. Sellise vapra ja suursuguse mehe jaosk tuli surm imelikul viisil, kuid ta halastas oma tapjale, andes talle vabaduse. 4 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmas_ristis%C3%B5da http://www.themiddleages.net/people/richard_lionheart.html http://blog.templarhistory.com/2010/03/king-richard-i-the-lionheart/ http://www.nndb.com/people/426/000093147/ http://www.historic-uk.com/HistoryUK/England-History/RichardTheLionHeart.htm http://en
Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast. Nood said oma varustuse mitte ise ostes, vaid väepealikult. Peale aastatepikkust teenistust, kui palgasõdurid erru läksid, anti neile riigi poolt tükike maad, kus nad võisid elulõpuni põlluharijana leiba teenida. Nii kujunes Mariuse reformi tulemusel elukutseline palgaline sõjavägi
Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
