Aadlikud Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tä...
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema kasvatada, noormehi ei tohtinud hellitada, vaid siis juba kästi neil teha julgust nõudvaid tegevusi
Aadel Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid(hertsogid, parunid, krahvid) (Inglismaal lord, Saksamaal Herr, Hispaanias grand) 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal k...
Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Mari-Liisa Belohvostova 10.klass Ilmalik muusika Ilmalikmuusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on Carmina Burana 13. sajandist. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Rüütlipoeesia Rüütlipoeesias esineb armastuse teema (südamedaami kultus) Tekstid väga meelelised ning ülistasid naisideaali Rüütlilaulikud Trubaduurid olid Lõuna- Prantsusmaal Truväärid olid Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid olid Saksamaal ja Austrias Enamasti olid ise laulude autorid ning esitajad Olid enamasti...
kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks Saksamaal härradeks ja rüütliteks Prantsusmaal paruniteks
Keskaeg II RÜHM ~Usk, Kirik, Ühiskond, ~Feodaal ja rüütlid. Feodalism ehk läänikord. Kindlateks tunnusteks oli isiklike suhete suur tähtsus isandate ja nende sõltlaste vahel, maa kui peamine sotsiaalmajanduslikuse kindlustatuse alus. Vasall pidi toetama oma isanda poliitikat ja pidi olema tema sõjaväes. Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse k...
Aadlikud Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tä...
AADEL Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15
Rüütlikultuuri alla käisid järgmised mõisted: 1)Truudus e. Lojaalsus, truudus senjööri suhtes 2)Vaprus 3)Aumõiste, mis käis rüütli aukoodeksi alla 4) Viisakus tolleaegsete kommete järgi 5)Heroilisus ja romantilisus Aadelkond jagunes kaheks, kõigpealt kõrgaadel, kuhu kuulusid kuningad ja suurfeodaalid, hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadel- kelleks olid rüütlid. Kujunesid ka üldnimetused, kõrdaadel Inglismaal lordid, Hispaania grand, Saksamaalt herr, Prantsusmaal baron ja alamaadel Inglismaal gentry, Hispaanias hidalgo, Prantsusmaal chevalier,Saksamaal ritter(ratsutaja) (Cervantes ,,don Quiote" mingi pede kirjanik oma teosega) Don Quioute oli vaene hidalgo, kellest tänapäeval on tulnud mõisted kurvakuju rüütel, mis tänapäeval sümboliseerib lootusetut ebaõigluse vastu võitlejat (tuuleveskidega võitlema) Ministeriaal algselt olid kuningat teenivad mittevabad mehed, kes sulandusid alamaadlihulka. Aadli ülesandeks oli ka kohtumõistmine.
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes üh...
Aadel Kujunemine ja jagunemine Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded
isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Et hästi aru saada, kuidas töötas aadli väärtuskoodeks, pruugib ka mainida, kuidas aadlike kasvatus välja nägi. Selle kasvatuse põhieesmärk oli aadlike ettevalmistamine sõdimiseks ning kulges mitmes etapis. Kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist
AADLID olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest (kuningas väikevasall). Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivad mittevabad mehed ministeriaalid kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed)
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
Mille poolest on Prantsusmaal oluline Louis XIII valitsemisaeg? Louis XIII asemel valitses Richelieu. Prantsusmaast tehti euroopa võimsaim riik. Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas
Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale.
sõjapidamine asendus vallutatud maade valitsemisega. Liikmete määramine ordusse Nii Preisi- kui ka Liivimaal ei olnud orduvennad kohaliku päritolu. Orduvendade järelkasvu eest hoolitsesid Saksamaal asuvad komtuurkonnad. 15.-16. Sajandil saavutasid Liivimaa ordurüütlite hulgas ülekaalu Vestfaalis sündinud mehed. Paljudest perekondadest ühinesid noormehed orduga mitme põlvkonna vältel. Sotsiaalse pärisolu osas domineeris ordu liikmeskonnas alamaadel. Keskaja lõpul kujunes aedselt ristirahva sõjalist teenimist oma sihiks seadnud koroporatsioonist omamoodi hoolekandeasutus, mis pakkus seisusekohast äraelamist ja võimete ning õnne korral ka poliitilise karjääri võimalust Saksamaa mõisnike noorematele, kodusest pärandusest ilma jäänud poegadele. Saksa ordu langus kuni tänapäev 14. sajandi algul süüdistati ordut ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute
ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlike hulka aga rüütlid. Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mitteavabadest meestest,kes samuti kuulusid aadlike hulka. Neid kutsuti ministeraalideks. Aadliku ülesanne rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik oma asendajale juhul kui oli tegu kõrgema astme kohtuga. Aadliseisus on keskaekses kultuuris äärmiselt oluline, sest
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ...
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
kõigi eest Jumala teenimine, teiseks seisuseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine, kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotos aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse kuulusid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid mis sulas hiljem alamaadli sekka. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused
Rootsi 1719-1772 `´VABADUSTE AEG`` Suurriigi lõpp. Tagasi Skandinaavias. Karl XII surm ja Rootsi olukord 1718. a. 30 novembril saab Karl XII Frederikshaldi piiramisel surmava tabamuse. Suurriigi lõpp. Absolutismi lõpp. Riigi pankrotioht, inflatsioon ja kõrged maksud. Riigi osaline okupeerimine. 200 000 langenut, haavatut ja vangistatut. 1710-1712. a. katkuohvrid ja nälga surnud. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Pärast Karl XII surma oli Riiginõukogu valinud uueks kuningaks Karl XII õe Ulrika Eleonora Noorema. 1719. a. jaanuaris kogunenud Riigipäev ei olnud valmis tunnustama teda kui pärilikku kuningannat. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ...
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
Ristisõdade tagajärjed sõdade eesmärke lääne-eurooplastel täita ei õnnestunud: jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhamedlaste valdusesse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Vaen läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes veelgi. Sõdadest võitsid enam itaalia kaubalinnad kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Aadel vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid. Rüütlite kasvatus aadlite kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani oli poiss kodus, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz, talle õpetati häid kombeid, ratsutamist, jahipidamist ja relvi. 15 a sai kannupoisiks, kes saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 a oormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushoon...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises. · Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi) · Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA:
Võitlesid võimutäiuse eest (erand Pr kuningaga ja Poola kodadega) 14.-17.saj Esinduskoda: seisuslik saadikute kogu vaimulikud, suurfeodaalid, linnategelased, maaisandad otsustati konsensuse abil vormid: kaks koda (Inglismaa) või kolm kuuriat (Saksamaa maapäevad) Vaimulik palvetab | aadel sõdib või peab kohut | talupoeg toidab rahvast Aadel kõrgaadel (lord, grand, Herr, baron) ja alamaadel (gentry, hidalgo, Ritter, chevalier) otsesed kuninga teenrid ministeriaalid aadlilinnused olid algselt väikesed puutornid, kus aadel sai süüa, magada ja vastupanu osutada; hiljem muutused need tänapäevasteks lossideks meelelahutus rahu ajal: turniirid piikidega, mõõgavõitlus, mehisuse demostreerimine; peod ja söömaajad; jahipidamine kasvatus: kuni 7 kodus ema hoole all kuni 15 paaz (seltskonna kommetega) kuni 18 kannupoiss (relva käsitlemine) rüütel
omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest alates kuningast ja lõpetades väike-vasallidega. (erandiks olid ainult vaimulikke vürstiriike valitsevad piiskopid ja abtid, kes kuulusid vaimulikuseisusse.) Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadli kohta: Inglismaal sai esimene nimetuseks lords (lordid e. isandad) ja teine gentry, Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid -, mis sulas hiljem alamaadli sekka
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
200 edgarit, tallinas u. 30 - Suurlinnas 20 100 000 elanikku - Keskmised u. 10 000 kanti - Väikelinnad alla 2000 (neid u. 90%) - Linnad koosnesid vahel eriosadest, nagu Praha. Eri osad olid juriidiliselt iseseisvad üksused. Ka tallinnas toompea ja all-linn - Linna valitses raad see oli hiliskeskajale iseoomulik - Varakeskajal domineeris maahärra linnavalitsemine kui mõisavalitsemine - Linna eliit koosnes maavaldajatest, ametnikest - Alamaadel ja ministariaalid olid linnavalitsejad ja vabad elanikud - Kaupmehed esialgu eliiti ei kuulund - Alpidest põhjapool aadlikud olid linnustes, itaalias aga linnades - Itaalias kuulusid linnaümbruses oloevad alad linna alla need moodustasid Contadod. Tegemist oli linnriikidega - Itaalias hakkasid kaupmehed rikastuma ja tõusid linnaeliiti (12 saj) - Patrirtsiaat mingi suguvõsa(de) juhtiv positsioon linnas - Linna eliidile hakkas tuginema linna omavalitsus
16.sajandil oli Inglismaa talurahvas jõudnud jõukamale järjele võrreldes mandri-euroopa talurahvaga, eriti Prantsusmaaga, kus talurahvas oli väga vaene. 16. sajandiks kujunenud talupoegade maa- ja rendisuhted: Freeholders – ida-Inglismaa aladel neid palju. Olid oma maa omanikud, valdajad. Võisid müüa, päranda, osta. 25 % elanikkonnast. Vabatalupojad. Yeoman – suurmaatalupoeg. Prestiizne oli end selle terminiga liigitada. Olid jõukad freeholderid, aga võis olla ka alamaadel. Piir oli ebamäärane. Vabatalupojad. Copyholders – 2/3 elanikkonnast. Ühe mõisa piires rentisid maad. pärismiõigusega copyholderid – valdavalt ida- ja kaguosas. Olid üpris kõrgel sotsiaalsel tasandil. Aastarendi kohustus. Võisid oma maad võõrandada (üleminekutasu lihtsalt mõisale tuli maksta; lepingu ümbervormistamine), täielik pärimisõigus (tuli ka pärimisel tasu maksta mõisale; maskud olid piirkonniti erinevad
muutuva rolliga vähenema (pakkuda väikeaadlile seisusekohast äraelamist, kel emamaal ressurssi ei jätku) Orduvendadest vaid üksikud liivimaalt pärit, põlvest- põlve tuldi samast perekonnast ordusse. Põhja ja kesk-saksamalt, vähem lõuna- saksamaalt. Reinimaa ja Vestfaal. 16 saj pea kõik ordu Liivimaa liikmed pärit Vestfaalist. Samaaegselt vendade liikumine erinevate piirkondade vahel väheneb oluliselt võrreldes 13-14 sajandiga. -vasallkond Võrdlemisi ühtne, puudus kõrg- ning alamaadel. Kõige enam lokaalse päritoluga. Päritolu muster paika 13 sajandiga. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval. Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine. Nt pärimisõigus, mis 14 saj lõpuks oli võrreldav pärusvalduse pärimisõigusega. -Vaimulikkond ning ilmalikkond Vaimulikkonnas olemas selge hierarhia.
kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest: klass pole tekkinud religioosse või võimu staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi pole pärilik
- kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; - seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; - klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Ühiskonna sooline kihistumine inimeste sotsiaalse väärtuse hindamist nende bioloogilise soo alusel, mis viib edasi võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsele jagunemisele ühiskonnas. Bioloogiline sugu (ingl
Itaalia kaubalinnad võitsid enim vähendasid Bütsantsi ja muhamedlaste mõju, suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid; kultuurid õppisid üksteist tundma; edukas oli edasitung Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis 31.Aadel Aadli peamine ühiskondlik funktsioon kõigi kaitsmine Kolm seisust: · vaimulikkond teenisid kõigi eest Jumalat · aadel · talupojad toitsid oma tööga kogu ühiskonda Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadel eesotsas kuningas, suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid Alamaadel rüütlid, hiljem olid seal ka ministeriaalid kuningat teenivad mittevabad mehed Paaz kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus, siis saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz, talle õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu, mingil muusikariistal mängimist, hiljem ka relvade tundmaõppimine, ratsutamine, jahipidamine Kannupoiss 15.a
2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 82. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. 83. Millised kihistumissüsteemid neljast peamisest on avatud ja millised suletud süsteemid? Mida avatud ja
kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 52. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. 53. Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
Kuningas Erik Pommerist sõdis Hansa liidu vastu ja Põhjamaade, eriti Rootsi majandus sattus seetõttu raskustesse. Eriti suure hoobi saj Hansa kaubandusblokaadist Bergslagen, mis tegeles vasekaubandusega. Kalmari unioon 1397-1521 1434. a. Engelbrekt Engelbrektssoni juhtimisel toimub mäss foogti vastu. Soolast oli puudus Uued maksud Tööpuudus, sest rauakaubandus oli takistatud. Kalmari unioon 1397-1521 Engelbrekt: Esivanemad olid sakslased; mässu ajaö 40-aastane. Oli alamaadel. Vadstenas nekrutide nõukogu värbamiskoosolekul asusid ka ülikud mässu toetama. Engelbrekt nõudis vägivallaga ähvardades välja tunnistuse, et Pommeri Erikut ei tunnistata enam Rootsi kuningana. Kalmari unioon 1397-1521 1435. a. Arboga rahvaesinduse kokkukutsumine: Engelbrekt valitakse Rootsi regendiks ja riiginõunikuks. Engelbrektile omistatakse Örebro loss ja lään Karl Knutsson Bondest saab armee ülemjuhataja. Kalmari unioon 1397-1521 1435. a
Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus 52. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum.
omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 84. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. Kuna inimesed erinevad omandatud ja omistatud staatuselt, hinnatakse neid erinevalt ja
Kastisüsteem - Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta neid kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti (nt Indias jt hinduistlikes riikides); Seisused - feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. (Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid); Klass - Suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 82. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalsete staatuste kogum järjestatuna kõrgest madalamale. Sotsiaalne staatus väljendab inimese kui sotsiaalse rolli täitja
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Euroopa omast. · 1750. aastatel on SB saartel 7milj. elanikku (Prantsusmaal 24.milj) · London on Euroopa suurim linn: peaaegu 1 milj elanikku (Pariisis 600 000) · Puudub absolutism, mille asemel on iseregulatsiooni teel arenenud moodne parlamentaarne riigikord ja põhiseaduslik monarhia. · Puudub merkantilism: erakordselt soodne majandusareng, mille raames algab tööstusrevolutsioon. Majandus: · Alamaadel ja kodnalus omavehel lõimunud A. Juhtiv kaubanduslik ja koloniaalriik · Maailma merede valitseja · Globaliseeruv maailmamjandus ... ,,maailmakaubanduslik revolutsioon" (maht mitmekordistub) · Uus ideoloogia: Adam Smithi liberalism (1780...) B.Põllumajandus · ,,Põllumajanduslik revolutsioon" , mille tulemusena iga-aastane viljasaak kasvas (nt. iga talu põllumaa koguti kokku, vahele põõsastarad, väetamine, suurmajandid)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
