*Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael. · 1242 Jäälahing venelased takistasid ristisõdijate sissetungi Venemaale. · Mongolid hakkasid venemaad rüüstama, läänekristlaskond hoidis pigem ennast eemale, sest mongolid olid tugevad vastased. Nad ikestasid Venemaad. Mongolid tulid Hiinast ja Aasiast
4 haldusüksusut. Asutati nii sõjalises ristisõdijate ja Ladina keisririik. Ida-ja meelitati lõksu ja 10-aastase vaherahu. Templiordu,Johanniitide kui ka Bütsantsi vaheline läänekristlus ühinesid elu päästmiseks Vastutasuks tuli sultanit e Hospitaliitide Ordu ja poliitilises umbusk. Richard I katoliku kiriku alla. andsid linna tagasi. sõjaliselt toetada. Teutooni e Saksa Ordu mõttes Lõvisüda sai Veneetsia sai osa Tüürose ja Jaffa Konstantinoopolist, linna vahelise Marmara mere rannikuriba ja sadamalinnad ja Kreeta kristlikud saare.
feodaalset hierarhiat, kuid see ebaõnnestus. Pärast sõda moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust, milleks olid Jeruusalemma kuningriik, Tripolise krahvkond, Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas haldusüksuses kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ehk maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu. See vallutus aga Islamimaid eriti ei kõigutanud. Neid huvitas rohkem Konstantinoopol, kui Jeruusalemm. Kahjuks ei osanud kristlased seda ära kasutada.
kaupmeeste edu. 5. Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus? – Nad olid aadlikud, mis tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst. Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis 6. Sõnastage rüütlieetika peamised põhimõtted. – Ustavus, heldekäelisus, vahvus 7. Millised rüütliordud kujunseid välja ristisõdade perioodil? Mis oli nende loomise eesmärk? – Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu ning palverändurite kaitse. 8. Miks peeti turniire? Mis eristas neid tegelikust lahingust? – Meelelahutuseks, et näidata võimeid, et treenida ja harjutada päris võistluseks ja sõjaks. Erines tegelikust, sest kasutati nüri relvu ja asja mõte polnud tappa. 9. Kuidas nimetati keskaegase armastusluule kirjutajaid? – Trubaduurideks ja minnesingeriteks. 10
Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie. Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani. Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suurem rüütlite ordu-Saksa ordu Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles:Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand, mil tema koosseisus võitles leedukate ristiusustamise
Hinnus oli kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Mõõgavendade ordu -kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu -katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562. Saksa ehk Teutooni ordu -suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale feodaalile haldus-
1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis sellega suurendada oma mõjuvõimu kristlikus maailmas. 1. ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099. aasta juulis. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Teise Ristisõja eesmärk oli Damaskuse piiramine, mis aga ebaõnnestus täielikult. Kolmanda ristisõja eesmärk oli Jeruusalemma langetamine, mis aga seegi kord ebaõnnestus. Ristisõdade tulemusena langes Bütsants ja islami usk sattus kristlusega tõsisesse vastuollu. Kõrg- ja hiliskeskajal oli kiriku mõju ühiskonnas langenud. Oli tekkinud kaks erinevat kirikut: Bütsantsi õigeusu kirik ja Lääne-Euroopa katoliku kirik
ajaloos. Läänekristlaste väge saatis edu teel Püha Haua poole ning 1099.a juulis langes Jeruusalemm. Ristsõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Maa jagati läänideks ning au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et valdusti kaitsta, asutati 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ja Teutooni e Saksa Ordu. Siiski ei olnud need alad islamimaailma seisukohast tähtsad. Eelkõige oli tähtis Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Kristlikud valitsejad ei osanud olukorda oma huvides kasutada. Vigade tõttu suurenes nende vastu vaen, mis viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. *Teine ja kolmas ristisõda Edessa kaotamine viis Teise ristisõjani(1147-1149), milles osales juba 2 Euroopa monarhi: Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Saksa ja Prantsusmaa väed
Ristisõjad: 8 ristisõda 1096-1270 Vabastada Püha maa moslemite käest!!!!!!!! NNNBBB! Eesmärki täitis vaid 1.ristisõda(ainuke edukas) ->Bütsantsi riigi allakäik 1204 Konstantinoopoli rüüstamine ->Euroopasse oskused,uuendused Idamaadest Püssirohi,araablaste teadusesaavutused numbrid,paber... ->Kaubanduse kasv Itaalia kaubalinnade õitseng ->Usuline vaimustus Euroopas Kristlaste ja mkoslemite vastuolude suurenemine juutide tagakiusamise suurenemine ->Rüütliordud- teutooni,templiordu, Johanniidid.!!!!!!!!!!!!!!! Katoliku kiriku võitlus ketseritega Peamisest katoliiklusest kõrvalekaldunud Seadsid kahtlsue alla kiriku dogmasid nõudsid kirku reformimist Jon Hus (kuulsaim ketser) Võitlus ketseritega inkvisitsiooni kaudu Võitlus juutide ja moslemitega Nekonkista- Tagasivallutamine,Pürenee poolsaare Kristluse pealesurumine(juutide karistamine) Riiklus Keskajal: Frangi riigi lagunemise järel Lääne-Euroopas (?) võim puudus
.................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal
Ristisõjad tekkisid paavsti tahtmisest kristlike elu juhtohjasid kontrollida. Soov kontrollida Vahemere kaubandust , paavsti mõjuvõimu tõsta, oma elujärje parandamine, kiriku valdusest ühiskonna eemalhoid. 1095. Clermonti kirikus kutsuti üles kõiki usuvendadele appi minema kuna ,,Jumal tahab seda!" 1-ristisõda 1096-1099. Gottfreid ja Raymond läksid kristlike sõdalastega ristisõtta. Nad vallutasid Edessa, Antiookia ja Jeruusalemma.Asustati ordud: Templiordu, johanniitide ordu, Teutooni ordu. Islamimaailma see väga ei kottind. 2-ja 3. ristisõda osalesid prantsusmaa Louis7 ja Saksa Konrad3. Taheti Damaskust piirata kuid see ebaõnnestus. Kolmandas sõjad langes Jeruusalemm, kristlaste eesotsas olid Saksa-rooma preester Friedrich1 Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste ja Inglise kungingas Richard 1 lõvisüda. 4-ristisõda eesotsas Innocentius 3, enam ei olnud eesmärk võita muhamedlasi vaid võita Konstantinoopoli. Viimased- 5.ei saavutatud midagi, 6
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud.
Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu Vesiir – praktilisi riigi...
Ristisõdade põhjused: kirik- oma võimu suurendamine, agressiivsuse suunamine mujale ilmalikud valitsejad- uued valdused ja rikkused, lõpp sisetülidele, Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust ristisõdijad- rikkused, pääs paradiisi 1. ristisõja tulemused: *Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond, Antiookia vürstiriik. *3 rüütliordut: Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni ehk Saksa ordu (tegevusteks palvetamine ja sõdimine) 3. ristisõja tulemused: *Osalevad nii Saksa-Rooma keiser, Prantsuse kunigas kui ka Inglise kuningas. *Jeruusalemma ei vallutata *Richard I Lõvisüda jääb üksi võitlema 4. ristisõja tulemused: *EI jõuta pühale maale, Konstantinoopoli vallutamine *Bütsantsi vallutamine Ristisõdade üldised tagajärjed: *Lääne-Euroopale ebaõnnestumine *Islamimaailma tihedam liitumine *Süvenes vaen Bütsantsi, katoliiiklaste ja moslemite vahel
· 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõeliselt õnnestunud · moodustati neli ristisõdijate haldusüksust Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik; maa jagati läänideks ja esimene senjöör oli Jeruusalemma kuningas · asutati kolm vaimulikku rüütliordut Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu · strateegiliste vigade tõttu kaotati Edessa 1144 · feodaaltsivilisatsioon vastas Edessa kaotamisele 2. ristisõjaga (1147 1149) osalesid Louis VII ja Konrad III (saksa) · algas Konradi väe lüüasaamisega 1147. Väike-Aasias · ühendväega Damaskuse piiramine ebaõnnestus täielikult · kristlaste suur nurjumine nii sõjalises kui poliitilises mõttes · etteotsa tõusis Salah ad-Din 1187
V: Mille poolest erinesid kaks 1096 a. Lääne-Euroopast lähtunud ristisõdijate väge? V: ?Esimesed väed olid koos ja ühtsed, kuid teine ei olnud ühtne.? Miks võisid Lääne-Eurooopa feodaalide pojad valida ordurüütli elu Pühal Maal? V: ?Rüütli ordus sai korraga olla nii rüütle kui ka munk. Ehk said ka abi ja olid siiski ka usu tegevusega seotud? Nim. kolm 12 saj. Pühal Maal rajatud rüütliordut. V: Templiordu, Johanniitide ordu, Teutooni ordu. Millise teekonna läbisid ristisõdijad Pühale Maale minnes? V:Liiguti läbi Kreeka Ungari ja Bulgaaria. RISTISÕDA-lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu VAIMULIK RÜÜTLIORDU-rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus,kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga. 1096
Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus. Kui munkade töö on palvetamine, jumalateenistuse pidamine, lugemine ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks.
(valge ristiga must mantel) · Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel) Neist said Püha maa olulisimad kaitsjad, kes rajasid sinna ka võimsaid kivilinnuseid. Võtsid esimesena kasutusele pangatseki, st et ristiretkel viibiv rüütel sai Jeruusalemmast välja võtta Prantsusmaal sissemakstud rahasumma. Templirüütlid said sedaviisi panganduse kaudu ruttu üsna rikkaks. · Saksa odru ehk Teutooni ordu asutati 1190. aastal hospidalivennaskonnana Akkoni all. 1198 sai see rüütliorduks (musta ristiga valge mantel). · Mõõgavendade ordu asutati 1202 Riias (punane rist valgel mantlil). Ordu eesmärgiks oli alistada balti ja soome-ugri rahvad. 1230. aastaks alistati Liivimaa ja Kuramaa lõplikult. Kogu maa sai ordu endale (va Põhja-Eesti, mis Taanilt 1227 vallutati, seal olid aadlimõisad). 1237 (pärast 1236.a Saule lahingut) ühines MO SO-ga.
Ristisõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Püha Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut : Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ning Teutooni ehk Saksa Ordu. Hoolimata kristlaste võidurõõmust ja Jeruusalemma tähendusest läänemaailma silmis, kujutasid ristisõdijate valdused endast islamimaailma seisukohalt vaid üsna tähtsusetuid äärealasid. Islamimaailma kesksed rigid olid Ikonioni sultanaat ja Fatimiidide kalifaat ning nii sultanit kui ka kaliifi huvitas eelkõige Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Viimase kristlikud valitsejad ei suutnud aga seda olukorda oma huvides kasutada, pigem vastupidi
Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri
õigeusu kirik austab siiamaani vladimirit kui venemaa ristiusustajat pühakuna.tänu sellele oli venemaa sajanditeks bütsansi mõjuall. b)Vaimulikud rüütliordud(Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu) *Johanniitide e.hospitaliitide ordu (hopsidalivendade ordu).1070 JeruusalemmasÜlesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine, haigete ravimine6000 meestLoetakse sotsiaalhoolekande loojateksSupiköögid, hoolitsesid leidlaste eest. Saksa ordu ehk Teutooni orduasut.1128. aastal rahvuslikul pinnal (sakslsed)Leedukate ja poolakate ristimiÕitseaeg 14. sajandilkaotas ordu Tannenbergi lahingu (Grünwaldi) Leedu-Poola ühisväele Mõõgavendade ordu (e.Kristuse Sõjateenistuse Vennad)asut.1202 piiskop Alberti pooltLiivlaste, lätlaste ja eestlaste ristiusustamine1237 lõpetas tegevuse ühinedes Teutooni orduga Pilet nr.12 a)bütsantsi riigi korraldus Butsants (395-1453) Lääne-ja Ida-Rooma alad.Varem KonstatntinoopolKeiser Justinianus(527-565)
Eraklus- kogukondlik eraldatus, millest arenesid kloostrid Euroopas. Klooster- Munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoone. Kerjusmungaordu- Ordud, mis muust maailmast ei eraldunud vaid rändasid ringi ja levitasid ristiusku. Kloostrid asusid linnades. Näiteks: Frantsisklaste ordu ja Dominiiklaste ordu. rüütliordu- ordu, mis loodi selleks, et kaitsta loodud ristisõdijate riike. Tuntumad on Johanniitide ordu, Templivendade ordu, Teutooni ordu. Abt- katoliku mungakloostri ülem. Prior- mungakloostri ülema abi, harukloostri ülem. Ketser- usust kõrvalekalduja, väärusuline. Katedraal- Toom ehk peakirik. Visitatsioon- Piiskopi kontrollretk alluvasse kirikusse või kloostrisse. Askees- usklik eriti munkade , eremiitide rõhutatult kasin eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale jumalariigile ja jumalale.
VIIK SPA Varem: sanatoorium, taastusravikeskus, tervisekesk us. Nüüd on kõik spaad Pakutakse, et sõna spaa tuleneb ladinakeelse fraasi sanus per aqua (ehk: tervis vee abil) esitähtedest ning seetõttu k asutatakse laialdaselt tähtedekombinatsiooni SPA. Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 14 15 16 17 LUULETUS: Ernst Enno (8.6.1875-7.3.1934) Ernst Enno "Nii vaikseks kõik on jäänud" Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. Päev pole, öö ei ole, silm nagu seletaks, kui kuskil mäenõlval sa üksi seisataks ja ümber nagu tuuled su üle juttu a'aks ei mõista, siiski kõigest sa nagu aru saaks. Ei mõista, vaatad üles
Tegemist oli nooremate poegadega, kes ei pärinud perekonna vanimale pojale pärandatud maaomandit. Paljudel neist oli militaarne minevik seljataga ja pärast tegevusetuks jäämist soovis keskaegne ilmalik/vaimulik võim neist enda territooriumil vabaneda, kuna nad olid ilmseks julgeolekuohuks territooriumil. Seega oli nii mitmeski mõttes tegu kasuliku ristiretkega keskaegse eliidi jaoks. Ristisõjad siinsetel aladel toimusid Teutooni ordu haru Mõõgavendade ordu ning Taani kuninga Valdemar II egiidi all. Oma kanda üritasid Läänemaal kinnitada veel rootslased. Nii mõneski mõttes oli tegu viikingite traditsiooniliste Idaretkede jätkuga uutes tingimustes. Põhjamaades valitsesid nüüd kristlikud kuningad, kes olid mingil määral unifitseerinud ja rahustanud oma riigi sisetingimusi, ning konsolideerinud kuningavõimu ühtse kuninga institutsiooni alla
On teada ordusid, mis on moodustatud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega. Mõned ordud on aga tuntud oma varjatud eesmärkide ja tegutsemismoodustega, mis on tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid repressioone. Otsi infot ordude kohta! Saksa ordu ehk Teutooni ordu ● Katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu ● Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete valitav meister, hiljem valduste laienedes ja organisatsiooni arenedes Saksa ordu kõrgmeister 9 Mõõgavendade ordu ● Mõõgavendade ordu oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237. ● Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi.
Monte Cassinosse Itaalias. * Munkade elu jagatud töö ja palve vahel * Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. * Klooster pidi olema varustatud kõigega * Ordud * Ketsermungaordud-munkadel ei tohtinud olla omandit, elatusid vaid kerjamisest nt Frantsisklaste ordu a Dominiiklaste ordu * Ordud , mis loodi ristisõdadega vallutatud aladele, et kaitsta uusi valdusi. Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa Ordu. Ristisõjad * 8 tükki vist * Lääne Euroopale ebaõnnestumine UUSAEG Algas 1492 mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika Lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Muutused vaimumaailmas 14-15. saj kõigepealt Itaalias ning see järel mujal Euroopas tekkisid uued maailmavaated „ humanism“ ja „ renessanss“ . * Renessanss oli antiikkultuuri taassünd, kuid see oli vastu kiriklikule skolastilisele teadusele
Ühelt küljelt oli ordurüütel munk ja teiselt küljelt oli rüütel. Templirüütlite Ordu on kõige kuulsam kolmest ordust(Teutoonide Ordu, Hospitaliitide e. Johaniitide Ordu). Kuna araablased ikkagi surusid peale liiga tugevalt, siis tõsteti ordud ümber Euroopasse. Templirüütlid hakkasid suuresti tegelema pangandusega. Hävitati 14. saj. Prantsuse kuningas Philippus Ilusa käsul. Hospitaliitide ordu hakkas tegelema meditsiiniga, haiglate eest hoolitsemisega. Heategevusega. Saksa e. Teutooni ordu tegevusala kestis edasi. Sõdimine uskumatutega. Sest Saksa e. Teutooni ordu tõi oma tegevuse üle 13. saj. alguses. Tekkis lausa oma Orduriik. Eksisteerib praegu Veneetsia linnas. Valitses baltikumis 13. - 16. saj. keskpaigani. Ristisõjad tõid endaga kaasa selle, et paavsti pos. langes, sest ei suudetud eesmärki täita, kuna ei suudetud enda käes hoida. Paavsti autoriteet langes ja ta vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsus suurenes
Nende eesotsas oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099.a juulis pärast kuuajalist piinamist ka Jeruusalemm. Pühal maal moodustati neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Et oma valdusi kaitsta asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ja Teutooni ehk Saksa ordu. Tänapäeval tegutseb Vabamüürlaste ordu mille eelkäijaks arvatakse Templiordut. 2 1144.a kaotasid ristisõdijad Edessa. Teine ja kolmas ristisõda teise ristisõja ajendiks oli Edessa kaotus. See ebaõnnestus täielikult. 1187.a hõivas Salah ad-Din (moslem) Jeruusalemma. Seejärel algas kolmas ristisõda
Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses.
Selgitage mõne lausega. Pärast esimest ristisõda, mida võiks nimetada edukaks, moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa ordu. 11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet. Rüütliordud püüdsid ristiusku levitada relva abil, mungaordud aga jutluste ja ümberveenmise teel. Olid ühtaegu nii mungad kui rüütlid ja ei elanud kloostrites. 12) Mille poolest sarnanesid vaimulikud rüütliordud vaimulikele mungaordudele? Tooge kaks näidet. Mõlemad pidid andma mungatõotuse(vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematel)
Seal käiakse ka arhitektuurimonumente imetlemas. Ehkki Teise maailmasõja ajal hävisid paljudes linnades terved rajoonid, mis pärast uuesti üles ehitati, on ka tuhandeid säilinud hooneid. Arhitektuuris annavad tooni gooti stiil ja barokk. Turistid külastavad samuti kirikuid ja kindlusi ja imetlevad puupühamuid, mida võid näha kõikjal üle Poola. Seal leidub palju turismi-marsruute, näiteks selliseid, kus külastatakse tsistertslaste kloostreid ja kirikuid ning Teutooni Ordu losse. Ida- ja Lõuna-Poolas on palju ehtsa puuarhitektuuri näiteid, eriti väikseid katoliku ja õigeusu kirikuid. Nii poolakate usu- kui ka peokombed on omapärased ja värvikad ning nendega tasub tutvuda. Siia kuuluvad palverännud pühadesse kohtadesse, Kristuse ihu ja vere püha ristikäigud, toidu õnnistamine enne ülestõusmispüha ja Kristuse sündi kujutavad näidendid jõulude ajal. (Kadziolka, Wojciechowski 2004:45) 13 2003
1236 Cordoba, 1248 Sevilla, 1492 Granada 11. Ristisõjad paavstiautoriteedi tõstmine (Peetruse järeltulija); pingete suunamine Euroopast välja; kaubandus Vahemerel kontrollida; Püha Maa vallutamine 1. Sõda 1096-1099 Toulouse krahv Raymond, Lotringi hertsog Gottfried, Edessakaotati 1144, Antiookia, Jeruusalemm (1099) 6k rüütleid, 34k jalamehi Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni (Saksa) ordu 2. Sõda 1147-1149 Louis VII Prantsusmaalt, Konrad III Saksamaalt Ebaõnnestumine, Jeruusalemmkaotati 1187 3. Sõda 1189-1192 sks Friedrich I Barbarossa, pr Philippe II Auguste Ebaõnnestumine, reeturlus, Lõvisüda võitles välja väikese ing Richard I Lõvisüda rannikuriba ja õiguse kolm aastat Jeruusalemma külastada 4
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 3. Modena Wilhelm ja tema vaheriik oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. 4. Stensby leping - Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri
1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. INIMGEOGRAAFIA Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri
Saksamaal. Kohtuma pidid Konstantinoopolis. Üks juhte oli Godfroi de Bouillon (suri sõjakäigu ajal, maeti Kristuse haua lähistele). Osales 4000-5000 ratsarüütlit ja u. 30 000 jalameest. Tee peal vallutati ja rüüstati hulk linnu. Vallutati Nikaia, Antiookia, Jeruusalemm. Rajati Jeruusalemma kuningriik. Vallutatud alade kaitseks loodi rüütliordud: 1118 – Templiordu 1113 – Johanniitide e. Hospidaliitide ordu (eelkõige Itaaliast pärit rüütlid) 1198 – Saksa e. Teutooni ordu II ristisõda (1147-1149) – osales kaks Euroopa kuningat (Louis VII ja Konrad III). Piirati Damaskust III ristisõda 1189-1192 – Islam jätkas konsolideerumist. Sultan Salah ad Din rajas Egiptuses võimsa riigi. 1187 – Jeruusalem langes araablaste kätte, see sai ajendiks III ristisõjale, mis oli ka kõige suurejoonelisem: osalesid 3 4
(likvideeriti 1227). Kasutades ära Taani nõrkust vallutas ordu 1227.a taanlastelt Toompea, paavsti uus katse tüli lepitada, lõppes 1233.a. veresaunaga Toompeal tapeti u. 100 paavsti vasalli, neist suur hulk oli eestlasi. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut 1236. a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli
tegu rüütlite sõjalise vennaskonnaga, mille liikmed olid andnud mungatõotuse (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning nad pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele (n palverändurite ja ristisõdijate ravimine ning nende eest hoolitsemine). Suurimad ja sõjaliselt võimsamad nende hulgas olid Johanniitide e Hospitaliitide ordu (asutatud 1080), Templiordu e Templirüütlite ordu (asutatud 1118) ja Teutooni e Saksa ordu (asutatud 1190). Vaimuliku rüütliordu liikmed olid erinevalt tavalistest feodaalidest märksa distsiplineeritumad ja usuliselt motiveeritumad ning kujutasid seega koos oma sõjasulastega vaatamata oma liikmeskonna suhteliselt väiksele arvule kohutavat sõjalist jõudu. Pärast ristisõdijate väljatõrjumist Pühalt maalt kandus vaimulike rüütliordude tegevus üle Euroopasse. Läänemere äärsete
· pere ja vara kiriku kaitsel alla kuni mees ristirõjas · kes langes, pidi saama kohe paradiisi 1096-1099.a- Esimene ristisõda pühale maale , toimus kahes järgus: a) lihtrahva ristiretk b) elukutseliste ristiretk- 6000 rüütlit, 3400 jalameest, vallutati Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm. Loodi 4 ristisõdijate haldusüksust, neist suurem oli Jeruusalemma kuningriik. Pühal maal rajati 3 vaimuliku rüütliordut: Teutooni e Saksa ordu(pärast ristisõdade ebaõnnestumist asusid levitama ristiusku vägivaldselt Balti rahvastele), ....., ..... 1147-1149.a- Teine ristisõda, kus õnne läksid proovima Prantsusmaa kuningas LouisVII ja Saksa keiser KonradIII, nad tegutsesid eraldi. 1189-1192.a- Kolmas ristisaõda, mille põhjuseks oli see et moslemid võidsid vahepeal Jerusalemma tagasi ja see ajendas neid. Kolm jõudu läksid Phiilippe II Auguste, Friedrich I
hõimude jõude toetades näiteks kurelasi ja semgaleid. 13.-14. sajandi Leedut võib nimetada sõjaliseks monarhiaks. 13. sajandi alguseks olid Leedus olemas muinasmaakonnad, mille eesotsas olid päritava võimuga vürstid. Teada on 10 maakonda: Ceklis, Dainava, Deltuva, Karsuva, Lietuva, Medininkai, Nalsia, Suduva, Skalva ja Upyte. 1219. aastast eksisteeris leedulaste konföderatsioon, mille eesotsas on 5 vanemat vürsti (Mindaugas). Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk Teutooni ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas, kuid hiljem iseseisvus. Saanud Püha Saksa-Rooma riigi keisri kui ka Rooma paavsti käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel maadel. 1236. aastal toimus Saule lahing, kus rünnati rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate väge, milles said sruma ordumeister ja 48 orduvenda. 1237. aastal tekkis Saksa ordu Liivimaa haru. Teutooni ordu, tegutsedes oma kahe haruga - Preisist ja Liivimaalt surusid Leedut. 1243
· Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. · Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. · Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). · 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. · Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid. · IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate poolt, mis kahjustas nende mainet. c. Sõdade tagajärjed: · Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades.
Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Revala, Virumaa, Vaiga, Jogentagana, Alampois, Nurmekund, Harju, Järvamaa, Mõhu, Keskaja algus Võõrvõimu kujunemine 13-14 sajandil Haldusjaotus: · muistsed maakonnad kadusid · ala jagati Taani ja Liivi ordu vahel · Liivi ordu kujunes 1237 · Mõõgavennad said 1236 Saule lahingus leedulastelt lüüa ja lagunesid · Oli Saksa ehk Teutooni ordu üks liinidest · Kõrgem ilmaliku võimu kehastus siinmail · Uus haldusjaotus: - Põhja-Eesti jäi Taanile Eestimaa hertsogkond, Harju-Viru või ka lihtsalt Eestimaa - Kinnitati 1238 Stensby leppega - Kaotas Liivi ordule Järvamaa - Ilmalik võim kuulus Eestimaa hertsogile - Vaimulik võim kuulus Tallinna piiskopile - Kiiresti kujunes välja kohalik aadelkond - 1241 Liver Census Daniae Taani hindamise raamat
kuulutatutele) ja juutidele. Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstatinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga (kohtusid kolm suurt kultuuri- läänekristlik, Bütsantsi ja islami kultuur) Keskaegne kolonisatsioon laiendas Lääne-Euroopa piire. Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID Kristlike riikide kaitseks loodi vaimulikud rüütliordud (nn sõdivate munkade ordud) 1) Johanniitide ordu 2) Templiordu 3) Saksa e Teutooni ordu Ordu koosnes kolme liiki vendadest Rüütelvennad, Vaimulikud, Teenijad HARIDUS JA ÜLIKOOLID Varakeskajal jagasid haridust peamiselt kloostrid, mis tavaliselt asusid maapiirkondades. Igas kloostris oli kool, kus õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed) Euroopa kristianiseerimise ajal olid kloostrid vaimulike ettevalmisttamise kohaks. 12
Prior mungakloostri ülema abi Kerjusmungad mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus ja nad elavad annetustest, tegutsevad rändmisjonäridena Tsistertslaste ordu mungaorgu, mille asutas benediktlane, Prantsusmaal, ristiusu levitamine, kõigest maisest loobumine, valge rüü Benediktlaste ordu katolik mungaordu, kindlas reeglid, kannavad musta rüüd, nimetati mustadeks munkadeks Templiordu kristlik vaimulik rüütliordu Johanniidide ordu Teutooni ordu saksa vaimulik rüütliordu Turniir keskajal aadlikele mõeldud võistlused, pidustused Paaz aadliperekonnas teenimine, seltskondlike kommete ja hea käitumise õppimine, rüütliks saamise teekonna esimene aste Taraan müürilõhkumisvahend Raad omaaegne linna omavalitus ja kohtuorgan Raekoda algselt linnakodanike nõupidamishoone, hiljem linnavalitsuse ametihoone Bürgermeister saksa õigusega linnades linnapea ametinimetus
a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. 1144.aastal kaotati üks suurimad haldusüksusi Edessa riik moslemitele. See ajendas paavsti uue ristisõja algus Ristiusu levitajatel teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii
Leedulaste röövretked aga hakkasid järjest asenduma vallutusretkedega territooriumi laiendamiseks. Tajudes aga ristiusu ohtu Liivi Ordu poolt, üritasid leedukad ka ühendada balti hõime ja sõlmisid ka rahulepinguid sakslastega. Esimene rahuleping orduga juba 1201. Samas aga toetanud teisi balti hõime võitluses Ordu vastu. 13. saj teiseks pooleks oli Leedu kujunemas konföderatsiooniks, mille eesotsas olid vanemad vürstid. Leedu riigi teket aga kiirendas jõuliselt tegutsev Teutooni (Saksa) Ordu. 1235 Eestis võimutsenud Mõõgavendade ordu riismed ühinesid Saksa Orduga ja moodustus 2 Saksa Ordu osa. Just leedulased Zemaidid koos Semgalitega purustasid Saule lahingus Mõõgavendade Ordu. Just sellel ajal kerkis esile teiste vürstide seas Mindaugas. Tinglikult oli ta 1236. a Leedu valitseja. Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta
foogtkond, mis jäi kuni 1564. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks ning langes seejärel Taani (Magnuse) võimu alla. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutsche Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562. Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1251/1253 1562/1563.
Alles aastal 1099 vallutati Jeruusalemm. Ainuüksi peamosees tapeti üle 10 000 islamiusulise. Peale Jeruusalemma langemist vallutasid nad suure osa Vahemere rannikust. Kristlaste elu Pühal Maal polnud kuigi ohutu. Euroopast tulnud palverändurid vajasid nii sõjalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu. Nii tekkisidki vaimulikud rüütliordud. Esmalt tekkis Templiordu. Sellesse koondusid Prantsusmaa rüütlid. Seejärel tekkisid itaallastest koosnev Johanniitide ordu ning Saksa ehk Teutooni ordu. Tavlisest rüütlist erinev ordurüütel selle poolest, et ta andis mungatõotuse. Ta ei tohtinud rajada perekonda ning oma elu pühendas ta võitlusele. 11. sajandi lõpul saavutatud edu ei püsinud kaua. Seldzukkidel õnnestus osa kaotatud aladest tagasi saada. 1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Tuli hakata mõtlema uue ristisõja peale. Teise (1147 1149) ristisõja eestvedajaks oli Bernard Clairvaux
seisukoht kuninga pealiku tegevuse kohta ja teostati omavahelist kohtumõistmist. 6. Võimukorraldus ordu maadel. Mõõgavendade ordu aeg. Ordu kõrgem esindaja väljaspool ja juht siseelus oli ordumeister, kelle tegevus olenes suurel määral teiste ordukaaslaste heakskiidust, olles võrdlemisi piiratud. Tähtsamate küsimuste lahendamiseks oli ordu kapiitel, kust võtsid osa kõik orduvennad. Hiljem tulid asja otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid kindralkapiitli. Teutooni ordu aeg. Ordu peaks oli ordu kõrgmeister (ordumeister). Ordumeistri võimu kompentents oli võrdlemisi lai. Ta juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; oli ordu vägede juht Liivimaal. Ordumeistril oli ka abilisi, sõjalise varustuse eest hoolitses ordumarsal. Ordu maade valitsemine toimus vastavate kohalike võimukandjate- komtuuride ja foogtide abil. Komtuur oli tähtsuselt peale ordumeistrit ja marsalit, seejärel tuli foogt
Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop. Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop. Liiv Ordu riik, Ordumeister. Algas feodaalse killustatuse aeg. Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed. 1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa. 1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu. 1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jõel, mille võitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel. 1240-1480 Mongli-Tatari ike venemaal. See segas venemaa demokratiseerumist.
annaabi.ee 
