Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kallaletung" - 226 õppematerjali

kallaletung on üsna tõenäoline (ka hiline töölt koju tulek) • Joobes olek • Mitteküllaldane vastupanu mehe seksuaalsete kavatsuste ilmnemisel, kui naine ei soovi vahekorda astuda – mees võib seda nõusolekuna interpreteerida • On olukordi, kus kannatanud ei aimanud ja ka situatsioon ei viidanud sellele, et nad võivad muutuda seksuaalkuriteo ohvriks.
thumbnail
2
docx

Teine maailmasõda lühiülevaade

Otto Tief ­ Eesti sõjaväelane ja poliitik ja moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse ning peaministri asetäitja. 23.08.1939 ­ MRP sõlmimine, 01.09.1939 ­ 08.05.1945 / (Euroopa: Kesk- ja Ida-Euroopa jäid Moskva meele alla, Saksamaa jagamine okupatsioonideks, Berliini vallutamine Punaarmee poolt) 02.09.1945 (Aasia: tuumapommid Nagasakile (09.08.1945) ja Hiroshimale (06.08.1945), mis murdis Jaapani vastupanu) ­ Teine maailmasõda, 1941 ­ 1944 ­ Saksa okupatsioon, 01.09.1939 ­ Saksa kallaletung Poolale, 17.09.1939 ­ NSV Liit tungis Poolale kallale, 10.05.1940 ­ Saksamaa ründas Hollandit ja Belgiat, 22.06.1940 ­ Compiehne´i vaherahu Prantsus- ja Saksamaavahel, 14.06.1940 ­ NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06.1940 Lätile ja Eestile, et Punaarmee saaks sissetuua täiendavaid üksus ja täitva valitsuse moodustamist, 22.06.1941 ­ Saksa kallaletung NSV Liidule (Punaarmee vastuhakk 6.12.1941). 07.12.1941 ­ Jaapani rünnak Pearl Harborile, 21.08.1942 ­ 02.02.1943 (19.11

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II ms. aastaarvud

Aastaarvud ­ II MS: märts 1938 ­ Austria liitmine Saksamaaga 29.september 1938 ­ Müncheni kokkulepe 23.august 1939 ­ Molotov ja Ribbentrop allkirjastavad Moskvas NSV-liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 ­ Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 ­ Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 ­ NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 ­ märts 1940 ­ Soome Talvesõda aprill 1940 ­ Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 ­ sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 ­ Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 ­ Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 ­ Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda kordamiseks

konverents USA president-Truman Suurbritannia peaministrid-Churchill,Attlee Arutati Saksamaa ja tema liitlaste saatust. Otsustati jagada Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Kasulik Suurbritanniale, sest sai suurima tsooni endale. 8. Saksamaa kallaletung NSV Liidule Sõda Inglismaale jäi ära ja alustati ettevalmistusi NSVL vallutamiseks. Töötati välja Barbarossa plaan. Saksa väed jagati kolmeks: Nord, Mitte ja Süd. Nord- läbi Baltikumi Leningradi, Mitte- läbi Valgevene Moskvasse, Süd- läbi Ukraina Stalingradi. Kallaletung algas 22.juuni hommikul 1941.aastal. 9. Kas Saksamaa kallaletung NSV Liidule oli ootamatu? Juhtkond teadis. Neid hoiatasid Churchill ja Sorge (NSVL spioon Jaapanis). Stalin

Ajalugu → Maailmasõjad
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Minu esimene juhtum.

Minu esimene juhtum. Oli laupäeva öö kell 23.40 . Sain väljakutse. Oli toimunud järjekordne kallaletung. Kui kohale jõudsin märkasin teadvuseta olevat vanameest keda abistasid parameedikud. See kallaletung oli toimunud pangas. Uurisin kuriteo paika hästi uurivalt ja leitsin sealt mandariinikoore, kontoväljavõtte, purunenud pokaali, väikse punase nööbi ja linnu sule (minu arvates oli see kotka oma). Viisin asitõendid politsei jaoskonda ja läksin koju. Mu nimi on John Smith kui te seda veel ei teadnud. Hommikul esimese asjana läksin haigla seda vanameest vaatama. Arst ütles: ,, Ta on nüüd valmis selgitusi andma ,kuid ta räägib kogu aeg mingist vanast kellast "

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajaloo isekoostatud kontrolltöö

............................................. 5. Selgita mõisted: Jätkusõda ­ Ansluss ­ Atlandi harta ­ Kummaline sõda ­ Barbarossa plaan ­ 6. Kirjuta seletuse taha õige mõiste/nimi: USA abi NSVL-le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele ­ NSVL välisminister, sõlmis 1939. a mittekallaletungi lepingu Saksamaaga ­ Ameerika sadam Hawaii saarestikus, mida Jaapan ootamatult ründas ­ 7. Järjesta sündmused alates varaseimast: 1) Austria liitmine Saksamaaga 2) Saksamaa kallaletung Poolale 3) Saksamaa kallaletung Prantsusmaale 4) Talvesõja algus 5) Müncheni kokklepe 6) Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt Järjestus: .....; .....; .....; .....; .....; ..... 8. TÖÖ ALLIKAGA Missugust sündmust kujutatakse pildil? Kes on fotol esireas ja milliseid riike nad esindasid? 9. TÖÖ ALLIKAGA: loe läbi järgnev dokument ja vasta küsimustele. Saksa välisministeeriumi riigisekretär kõikidele Saksamaa esindustele välismaal. Telegramm. 17

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TEINE MAAILMASÕDA

Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

II ms

Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda ­ Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid ­ 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Teine maailmasõda

NSVL 10700000 11400000 1000000 23100000 Eesti Teises maailmasõjas MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVLi mõju alla Baasideleping 17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 ­ 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. ­ 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2) Stalingradi lahing 21. aug. 1942 ­ 2. veeb. 1943. a Kurski lahing 4. juuli 1943 ­ 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a

Ajalugu → Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
1
docx

II maailmasõda

1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ühiskond- omavalitsusüksused ja nende ülesanded

• Vastata Riigikogu liikmete arupärimistele. • Lahendada diskrimineerimisvaidlusi. • Teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks. 8. Millega tegelevad järgmised rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused: ÜRO, NATO ja Euroopa Liit? ÜRO- see organisatsioon on seadnud enda põhiliseks ülesandeks rahu ja humaanse elukorralduse tagamise maailmas. NATO- on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu. Kui ühe liikmesriigi vastu tehakse relvastatud kallaletung, on see eeskätt kallaletung kõikidele liikmesmaadele ehk kõik liikmesmaad tulevad appi. Euroopa Liit- on loodud, et majanduliku koostöö kaudu suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. 9. Miks on Eestile kasulik kuuluda NATO-sse ja Euroopa Liitu? Mida annab see EV kodanikele? NATO-sse kuulumine on kasulik selleks, mis tagab meile turvatunde ning ohu puhul tullakse Eestile appi. Euroopa Liidus olemine on hea, sest siis saab Euroopa Liidult erinevaid abirahasid

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
12
docx

II maailmasõja eellugu ja algus

(oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg ­ välksõda. · Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda · Soome keeldus baasidelepingust NSVLga · 26.nov. 1939 toimub Mailila piiriintsident, millest saab Ettekääne sõja alustamiseks. · 30. Nov 1939 ründas NSVL Soomet 12

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Organisatsioonid, kuhu kuulub ka Eesti

Organisatsioonid, kuhu kuulub ka Eesti Laura-Liisa Vikat 9.kl Tähtsaimad rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu Eesti kuulub: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Euroopa Liit (EL) ÜRO Loodud 1945 Peakorter New Yorgis Peasekretär : Ban KiMoon 192 liikmesriiki Eesti ühines : 17.september 1991 ÜRO eesmärgid: Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine Lahendada rahvusvahelisi probleeme Tähtsaimad ÜRO organid: Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest enamik küsimustest arutatakse eelnevalt läbi komiteedes Julgeolekunõukogu koosneb 15 liikmest, kellest viis (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina) on alalised ja omavad vetoõigust vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

II MAAILMASÕDA

1942 Nõukogude Liidule: Soome, Stalingradi lahing Eesti, Läti, suurem osa Poolast 1941 El-Alameni lahing Põhja- Saksamaale: osa Lääne- Aafrikas Poolast, Leedu Moskva lahing Avalik osa: mitte kallaletung. Ameerika liitus sõjaga. 1939 september 14. August 1941 W. Churchill ja F. D. Roosvelt kirjutasid alla Atlandi Lepingu muutmine: Saksamaale hartale. suurem osa Poolast, NL-ile Leedu ja Ida-Poola. 7. detsember 1941 1939 november ­ 1940 märts Jaapani rünnak USA laevastiku 1943 peabaasile Pearl Harbour'is.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda (1914-1918)

e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt. b) Sõda algas 28.juulil kui Austria-Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel Serbiale sõja c) Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale (ajendiks mobilisatsioonikäsu mittetühistamine) ning kallaletung Belgiale d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajendas Inglismaal sõda kuulutama Saksamaale Sõjaplaanid a) Saksamaa nn Schlieffeni välkplaan a. Prantsusmaa kiire purustamine(3-4 kuuga) b. Seejärel vägede paiskamine itta b) Prantsusmaa a. Loodeti tugevale kindlustusele Saksa-Prantsuse piiril b. Lotringi ja Elsassi tagasivõtt c. Sissetung Saksamaale c) Inglismaa a

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

AJALUGU - Pärast II Maailmasõda kokkuvõte

AJALUGU 13.jaanuar Saksamaa laienemine 1941 suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 EUROOPA RIIKI, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim Nendel aladel teostati juutide hävitamise kava, mille tulemusena tapeti miljoneid jute kogu EU's. Tapatalguid nim. Holokaustiks. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'e Saksamaa JAAPAN RÜNDAB USA'd Maailma tähelepanu on Euroopal Jaapan kasutab seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias USA oli nende plaanide vastu 7.dets 1941 ründab Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevad Pearl Harbour'I mereväebaasi. 8.dets 1941 kuulutab USA Jaapanile sõja. Seejärel kuulutavad USA'le sõja ka Jaapani liitlased: (Itaalia ja Saksamaa) (Hitler ja Mussolini) 1942 ­ sõjategevus käib : Ida-rindel HITLERI VASTANE KOALITSIOON

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maailm 1920-1939 12.klass Ajalugu

Industrialiseerimine ­ suurtööstuste arendamine. Eesmärk: luua palju uusi ettevõtteid, Tagajärg: tööstus arenes kiire tempoga, toidukaupade tootmine vähenes, kadus tööpuudus 17. Millal toimusid järgmised sündmused? Itaalias tuli võimule Mussolini ­ 1922 Saksamaal tuleb võimule Hitler ­ 1933 Ülemaailmne majanduskriis ­ 1929-1933 NSVL loomine ­ 1922 Locarno konverents ­ 1925 Briand-Kollegi pakt ­ 1928 18. Seleta mõisted: 19. Agressioon ­ ühe v mitme riigi kallaletung teisele riigile 20. Patsifism ­ sõjavastasus 21. Isikukultus ­ füüreri ülistamine 22. Inflatsioon ­ raha väärtuse langemine 23. Diktatuur ­ valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 24. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas? Põhjenda oma arvamust. 25. SÜRREALISM ­ sai alguse kirjanduses ja kandus edasi kunsti. Iseloomulikd jooned: rahulolematus maailmaga,

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II maailmasõda

saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 ­ juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 ­ august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 ­ 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 ­ 7. detsember 1941: Hitleri kallaletung NSV Liidule kuni Jaapani kalletungini USA-le ja Inglismaale ning USA sõjakuulutamiseni Saksamaale; c) detsember 1941 ­november 1942: saksamaa, jaapani ja nende liitlaste üldisest pealetungist kõikidel rinnetel kuni Hitleri-vastase koalitsiooni vastupealetungi alguseni Punaarmee pealetung Stalingradi all, Briti vägede pealetung Põhja-Aafrikas ning jaapanlaste lüüasaamine Saalomoni saartel

Ajalugu → Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Powerpoint töövägivald

Töövägivald Tiina Vaht Triin Voolaid Triin Jaks TAAB11 1 Töövägivalla mõiste ja jagunemine Töövägivald on iga vääriti kohtlemine, ähvardus või kallaletung, mis on seotud tööga. Töövägivald jaguneb füüsiliseks ja psüühiliseks vägivallaks Kui kõnealuse probleemi uurimise algusaegadel tegeldi eelkõige selle füüsilise vormiga, siis tänapäeval on tähelepanu köitnud hoopis psüühiline vägivald. TAAB11 2 TAAB11 3 Üldiselt: Töövägivald puudutab nii töötajaid kui tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad.

Ergonoomika → Ergonoomika
83 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Prantsuse vastupanuliikumine

Prantsuse vastupanuliikumine Erki Ojala La Resistence · Oli Prantsusmaa vastupanuliikumine · Võitlesid Natsi-Sakasamaa vastu · Liitub vaid alla 2% prantslastest · Vastupanu avaldatakse põhiliselt sõna abil. · Prantsuse vastupanuliikumise esimene relvastatud kallaletung Saksa sõjaväelastele toimus 21.augustil 1941. · 1941.aasta juulis tehakse 16 raudteevõrgu vastu suunatud sabotaazikatset. · Gilbert Brustlein tapab Nantes`is Saksa vägede ülemjuhataja Karl Hotz´i Sabotaaz Okupatsiooni algusest saati oli Ratier-nimeline firma tarninud Saksamaale lennukipropellereid, aidates igal nädalal 50 sakslaste pommituslennukil tuule tiibade alla saada. 1943. aasta detsembris oli La Resistance valmis seda ettevõtet saboteerima.

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maailm kahe sõja vahel

Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke....

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

EI ÕIGUSTANUD Saksamaale järeleandmine ei aidanud sõda vältida. Kui sõda oleks alanud varem, oleks Saksamaa jõudnud niisugust sõjalist võimsust saavutada ja konflikt võinuks lõppeda varem. Chamberlain ise väitis, et ta tõi maailmale rahu. Miks ta nii arvas? (1 p) Chamberlain arvas/lootis, et Saksamaale järeleandmine aitab sõda vältida. Ta arvas, et sellega on Saksamaa pretensioonid rahuldatud ning Saksamaa kallaletung Lääneriikidele ära hoitud 3. MRP salaprotokoll: dateering, sõlmimise põhjus, sisu, hinnang Saksamaa, NSV Liidu, Eesti ja Euroopa seisukohalt. MRP sõlmiti 23. Augustil 1939. Aastal. Pakti alusel lubas Saksamaa ja NSVL teineteist mitte rünnata. Samuti mitte sõlmida vaenulikke lepinguid kolmandate riikidega. Pakti juurde kuulus salaprotokoll, mille alusel Saksamaa mõjusfääri jäid

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus?

Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja-ja toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ningmuistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või hoopistükis rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks tähtsamaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatakse ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ülestõus algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et oll...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

2. maailmasõja algus: põhjused (MRP sõlimine, taastada 1. ms eelsed piirid), osapooled, MRP realiseerimine 1939 – 1940

Ajalugu 2. maailmasõja algus: põhjused (MRP sõlimine, taastada 1. ms eelsed piirid), osapooled, MRP realiseerimine 1939 ­ 1940. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina, Poola, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Tsehhoslovakkia. Nendega võitlesid

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
txt

"Ümera jõel"

Siis algasid tlid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello. Viha Vellol Rahi vastu kasvas veelgi, kui ta sai teada, et Rahi on tema pnistest varastamas kinud. Mindi kohtuette ja kohus mras Rahile karistuseks, et ta pidi andma Vellole he veise. Veise asemel ti ta viis liku hbedat ja kmme nogaati. Vanem vttis selle vastu. Vello ngi unes, et tulevad vrad mehed ja hakkavad nende klade maju pletama ja inimesi tapma. les rgates oligi kik nii nagu ta ngi. Kallaletung Ltlaste poolt ja sdimine Ltimaal ti kaasa suuri purustusi, mida sjajrgsel perioodil hakati taastama. Vello kuulis, et Lembi on Rahiga Ltis ja ta on ristitud. Mehel oli suur armastus Lembi vastu ja ta oli nus kskik mida tegema, et Lembi koju tagasi tuleks. Meldud, tehtud judis Lembi koju. Hakkasid levima jutud uuest sjast ja juba nhtigi eemalt kari sjamehi. Lahing toimus mera je lhistel ja koju tuldi vidurmuga. Hukkus Vellole palju omakseid.

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Plaan Barbarossa

"Barbarossa"? Välksõjaplaan "Barbarossa" oli suunatud NSV Liidu vastu, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude Liidu piiri 1941. aasta kevadel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941. aasta 22. juunil, plaanitust veidi hiljem alustasid Saksamaa, Rumeenia ja Itaalia plaani elluviimist. Hiljem astusid Saksamaa poolele veel ka Soome, Slovakkia ja Ungari. Saksamaa oli enne välksõja algust koondanud piirile suure sõjajõu, mida saatis tänu mõningatele üllatusmomentidele edu. Nõukogude Liidu väed taganesid pidevalt aina sügavamale oma tagalasse. Saksamaal ei jäänud üle teha muud, kui jätkata oma seni edukat välksõja taktikat.

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks

paremini edasi liikuda elus. Kuid see kõik oleneb inimesest, kuidas ta neid juhtunud asju enda kasuks pöörab ja neid kasutab, et neist oleks abi või kasu. Selles osas saab inimene ise mingil määral otsuseid teha või jätab selle pigem saatuse hooleks. Pigem kaldub see optimistlike inimeste sõnakasutuse hulka, sest on positiivse alatooniga, kuid loomulikult ei pea olema optimist, et seda väljendit kasutada. Psühholoogid on leidnud uuringuid tehes, et traumaatilised juhtumid nagu kallaletung või loodusõnnetus aitavad inimeste vastupanuvõimet tugevdada. Need juhtumid ei ole inimesi tapnud, kuid on vaimselt kui ka füüsiliselt tugevamaks muutnud. Minu arvates kasutatakse seda ütlust ainult halbades olukordades, kuid on ka erijuhtumeid, kus saab heades olukordades seda väljendit kasutada. Mina ise ei kasuta seda väljendit palju. Kohati ma nõustun väitega, et mis ei tapa teeb tugevamaks, kuid samas kõik asjad ei tee tugevamaks, isegi kui need ei tapa. Olen

Filosoofia → Filosoofia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muistne vabadusvõitlus - lahingud ja sündmused

Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 ­ Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg ­ Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 ­ Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing ­ eestlase ootamatu kallaletung metsas ­ võit 4. 1211 kevadtalv ­ Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat ­ 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi ­ Eestlaste pealetungid, Toreida linnus ­ eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad ­ Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 ­ 1227 1215 alg ­ rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti Vabadussõda

22. Veebruaril 1919 alustas vaenlane kallaletungi Narvale .Kallaletung hakkas hommikul vara ägeda suurtüki tulega meie kaevikute ja linna pihta.Pommitamise tagajärjel purunes maju ja vigastati kirikutorne kuni 25. Veebruaninikordas vaenlane oma kallaletungekuid iga kord taganesid vaenlased Lillenbachi mõisa ees asuvasse metsa sest eestlaste peamine positsioon oli selles mõisas.veebruri kuuga vaibusid vastase suuremad pealetungid. Vaenlase ägedaim suurtüki tule kallaletung Narva linnale toimus 25. Aprillil 1919 mil linna pommitati fugaas ja süütepommidega pommitamise tagajärjel põles maha 137 ja vigastati 37 hoonet . Tules hävis Narva rautejaam ja kogu Joaoru linnaosa. Peavarjuta jäi u 2 000 inimest .Elanikud kes said põgenesid linnast. 1.Juuniks 1919 oli eesti sõjavägi kasvanud 75 000 mehe peale seega oli Eesti sõjavägi kasvanud enam kui 30 korda. Veebruaris 1919 ilmus välja saksa maakaitse vägi Landeswehr mida juhtis tuntud saksa kindral von ser

Ajalugu → Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Baaside aeg Eestis

Baaside aeg Eestis Saksamaa ja Venaamaa sõlmisisd 23.augustil 1939 Molotov.Ribbentropi pakti(MRP), mille kohaselt nad jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai Leedu ja osa Poolast ning Venemaa sai Ida-Poola, Eesti, Läti ja Bessaraabia. MRP tegi NSVL ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ning 2 nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistab Teise maailmasõja algust ning 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti neutraliteedi, jäi erapooletuks(ei avaldanud Poolale kaastunnet, ega tauninud Saksa rünnakuid Poola vastu)vältimaks Eesti sattumist relvakonflikti. N. Liit pidi leidma ajendi vägede sisseviimiseks Eestisse. See leiti poola allveelaeva Orzel randumisega Tallinnas 14/15. sept öösel, selle interneerimine ja põgenemine 18. sept

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Renessanss ja humanism

poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Madlamaade ususõjad: *1566 üle kogu maa ulatuslik pildirüüste, *1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. *1572-Pärtliöö- Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. *1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. *1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

NATO – Eesti sõjalise julgeoleku tagaja?

NATO ­ Eesti sõjalise julgeoleku tagaja? Riik peab garanteerima oma elanikele julgeoleku. Kuidas väike riik saab garanteerida elanikele julgeoleku näiteks sõjalise ohu eest? Arvan, et ainuke viis selleks ongi liitumine mingi suure organisatsiooniga, mis aitab tagada julgeolekut ka väikeses riigis. Mis on üldse riigi julgeolek? Julgeoleku all peaks mõistma seda, et riigile on tagatud heaolu, ühiskond on stabiilne, majandus areneb, ökoloogiline keskkond on kaitstud ning tagatud on kaitse ka võimalike sõjalise rünnaku vastu. Eesti liitus NATO-ga 2. aprillil 2004. aastal. NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse kõigile riikidele, kes on NATO-ga liitunud. Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga kindlustas minu meelest oluliselt Eesti julgeolekut. Eesti riigile annabki NATO põhilise välise julgeoleku. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhise...

Sõjandus → Riigikaitse
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

VENEMAA AASTAIL 1991-2015

Putin ajal on välispoliitika peamiseks sihiks kontrollida nõukogudejärgset piirkonda, kaasa arvatud Balti vabariike. Juba 2007. Aastal süüdistas ta Ühendriike soovis maailma valitseda ning 2015. Aastal toimunud konverentsil teatas ta, et USA on süüdi nt Ukraina kriisis. Jeltsini ajal ning ka Putini alguse ajal oli suureks probleemiks konflikt Venemaa ja Tsetseenia vahel ­ sõda 1994-96 ning 1999. Aastal. Putini ajal toimus 2008. Aastal kallaletung Gruusiale, vältimaks liitumist NATO-ga. 2014. Aastal päästis Venemaa valla sõja Ukraina vastu, et tõkestada intergratsiooni EL-ga.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Ajalugu Saksamaa

maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt.​ ​Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2​. 1. M​ olotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939)​ - mittekallaletungileping, kus lubati

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

eesmärgil, ei tunnistanud Baltiriikide okupeerimist 2. II maailmasõja põhjused ja algus.Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVLiidu vahel. *1939-1943 *PÕHJUSED: Saksamaa häbistamine & allasurumine Hitleri soov taastada suur-Saksamaa, valitseda maailma Majanduskriis MRP Rahulolematus Versailles' süsteemiga Rahvasteliidu nõrkus Lääneriikide lepituspoliitika *SÕJA ALGUS 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09 Suurbritannia & Prmaa kuulutavad sõja Smaale (,,Kummaline sõda") 17.09 NSVL kallaletund Poolale Sept lõpp ­ Poola purustatud, maa jagati vastavalt 28.09 NSVL-Smaa lepingule ­ Ühine võiduparaad Varssavis *Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVL vahel(Selter&Molotov) 29.09 Moskvas Vastastikune sõjaline abi kallaletungi (ja ähvarduse) korral NSVL abi Eesti sõjaväele, relvade ja teiste sõjamaterjalidega

Ajalugu → Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hiina

500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia või Ameerika rahvad. See oli umbes 5500 aastat tagasi. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. Kuid Hiina polnud oma nõrga valitsemisega rahul ja valitseja pidi troonilt tagasi astuma. Siis (1.10.1949) kuulutati Hiina vabariigiks. Aga seda nõrgestasid Jaapani kallaletung ja kodusõda. 1949. aastal tuli Hiinas võimule kommunistlik partei, mis alustas Hiina muutmist tööstusriigiks. Hiinal on rikas ja iidne kultuur, mõni Hiina haudadest leitud maal on enam kui 6000 aastat vana. Tänapäeval jätkuvad kunstitraditsioonid rahvatantsudes ja muusikas. Väga populaarsed on film ooper ja sõnaline teater. Hiinasse on võimalik saada lennukiga. Reisimine kohaliku transpordiga on suhteliselt vaevarikas, kuna rongid on ülekoormatud ja rongipiletid suur defitsiit

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Üleilmastumise head ja vead.

Positiivseks globaliseerumise tulemuseks on riikide turvalisustunde suurenemine. Poliitilise üleilmastumise käigus on tekkinud mitmed rahvusvahelised ülemaailmset rahu tagavat organisatsiooni nagu näiteks NATO ja ÜRO. Organisatsioonide liikmesriigid hoiavad üksteisega häid suhteid ja vajadusel abistavad üksteist julgeolekuküsimustes. Riigid, mis on näiteks NATOga liitunud saavad alati abi selle liikmesriikidelt, kui keegi tungiks NATO riigile kallale oleks see nagu kallaletung kõigile neile riikidele ja selle tõttu ei julgetagi NATO liikmesriikidega sõda alustada. Organisatsioonid võitlevad ka maailmaprobleemidega püüdes leida neile ühtset ja kõigile sobivat lahendit. Globaliseerumine toob kaasa rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsuse tugevnemist. Globaliseerumisel on omad head ja vead. Üleilmastumine tugevdab riikide majandust rahvusvahelise majandusliku koostöö tõttu, ühtlasi on positiivseks küljeks veel

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
129 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Paide Jüriöö ülestõusu ajal

NIMI Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus oli 1343­1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Jüriöö ülestõusu algus Jüriöö ülestõus algas jüriööl (23. aprillil) 1343 Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Esimese edu järel valisid ülestõusnud eneste seast neli kuningat. Mõned päevad peale ülestõusu Harjumaal kordusid samad sündmused Läänemaal: eestlased pesid maha ristimisvee ja lõid kõik kätte saadud sakslased maha. Kokkupuude Paidega Uudised Taani valdustes ja Saare-Lääne piiskopkonnas puhkenud ülestõusust jõudsid kiiresti Liivi orduni, kui tapatalgust põgenema pääsenud hirmunud sakslased

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teine maailmasõda - tähtsamad sündmused

Ajaloo kontrolltöö ­ teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 ­ mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 ­ Saksamaal saab võimule Hitler 1934 ­ Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 ­ Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 ­ toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 ­ toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast....

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
odt

II Maailmasõja algus ja eeldused

majandust. Sõja algus. Sõja alguseks loetakse kuupäevaliselt 1. septembrit 1939, kui Saksa väed tungisid Poola. Idast tungis Nõukogude Liit Poola 17. september 1939. 28. september sõlmiti nende kahe vahel sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale oma alad Poolas ja sai vastu Leedu. NSVL tungis Soome 30.11, algas Talvesõda, mis kestis kuni 1940. aasta märtsini. Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused, Kolmikpakt, kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d) Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jt (kokku 11 riiki) Liitlased: Inglismaa, NSVL, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 16 riiki) Jaapan ründas USAd: 1941. aastal ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Pearl Harbor. Peale seda kuulutas Jaapan sõja USAle ja Suurbritanniale. Koos Jaapaniga kuulutasid USAle sõja ka

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Baaside ajastu Eestis

• Baaside leping kergendas majanduslikku olukorda (ettevõtted ja töötud said baaside ehitamisel tööd) • Moodustati Jüri Uluotsa valitsus (K. Eenpalu valitsus astus tagasi) • 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi, ka baltisakslasi, ümber asuma. • Eestist lahkus 14000 inimest. • Baltisakslaste hulgas oli palju jõukaid inimesi, kelle lahkumine riigist oli Eestile valus löök. • 1940 Novembri lõpus algas Punaarmee kallaletung Soomele, mis kannab nime Talvesõda. • Soomlased suutsid üle kolme kuu Punaarmeele üksinda vastu panna. Nõukogude Liit leppis esijalgu vaid kümnendikuga Soomest, kuna pidas muutunud poliitilise olukorra tõttu kasulikumaks maad mitte okupeerida.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tarbetud ja üleliigsed sõnad

ESITLUS- tutvustus, esitlemine. Raamatu esitlus toimub homme PITSAT, vahend pitseri löömiseks. Pitsat on kuhugi kadunud PITSER- jäljend, jälg. Elu on ta näkku pitseri jätnud. Vajan taotlusele pitserit. ERAPOOLETU- neutraalne. Tahan jääda erapooletuks ERAPOOLIK- mitte era-pooletu. Jälle oled erapoolik. EHITUS- ehitamine, ehitustegevus. Ehitus kestab novembrikuuni EHITIS- ehitamise tulemus. Ehitis valmib novembrikuus. RÜNNAK- sõjategevuse liik. Rünnak linnale algas koidikul RÜNNE- kallaletung. Hiline jalutaja sattus ründe ohvriks. NIMI- pärisnimi(koha, isikunimi- suuretähega kirjutame). Kassi nimi on Miisu NIMETUS- nimetamine, selle tulemus. Ta sai teenelise sportlase aunimetuse LEIUTUS=leiutamine kui tegevus, protsess- leiutus oli ta huviala juba nooruses LEIUTIS- leiutamine, leiutise tulemus. Sain oma leiutise eest riikliku preemia Leiundus on sama mis leiutis PEALDIS- peale kirjutatud lühitekst, nt kirjal. PEALIS- pealmine riie või riide osa. Ilupealis on üpris kulunud

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Vabadussõda

Engelhardshofi alla jõudsid meie 9.polgu osad. Järelejätmatu energiaga jätkas see väeosa 23.juunil edasitungi lõunasse, kuigi ta kaks roodu al.- kpt. Peeter Koltsi juhatusel olid pöördunud Roopa peale ning seepärast polgust maha jäänud. Ootamata terve väeosa koondumist, otsustas polguülem sama päeva õhtul rünnata viie rooduga Rauddiviisi kindlustatud positsioone Engelshardshofi juures. Et sakslaste kaevikud olid rindelt kaitstud traattõketega, siis tõkestati meie kallaletung selles suunas esialgu sakslaste suurtüki- ja kuulipildujatulega. Erilist vaprust osutas selles lahingus n.-allohv. Herman Klaasen, kes luurepatrulli juhina sai ülesande hiilida vaenlase kaitsepositsiooni lähedusse ja hankida selle kohta võimalikult täpseid andmeid. Osavalt maastikku kasutades roomas luurepatrull sakslaste kaevikuteni, kus hoolsa vaatlusega kogus kõik vajalikud teated. Üheaegselt kallaletungiga rindelt saatis polguülem 3. roodu al.-ltn. Johan

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teise maailmasõja pöördepunktid

Teise maailmasõja pöördepunktid Teise maailmasõja alguses oli Saksamaa oma vallutustes väga edukas. Saksamaa kallaletung Poolale tuli paljudele Lääneriikidele üllatusena ja tänu sakslaste tugevale armeele jõuti kiiresti vallutada Poola, seejärel Taani, Norra, Belgia, Holland ja ka enamus Prantsusmaast. Koos Itaalia abiga hõivati ka Balkani poolsaar. Saksamaa algne rünnak Venemaa vastu oli ka väga kiire ja edukas. Peaaegu terve Euroopa oli Saksamaa võimu all. Sakslaste liitlased jaapanlased olid saavutanud ülemvõimu Vaiksel ookeanil ja edukalt hävitanud USA ühe mereväebaasi

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst?

Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitel...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine Maailmasõda - aastaarvud, nimed, lepingud ja mõisted

Joachim von Ribbentrop, Vjatseslav Molotov, Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa. Raoul Wallenberg, - Päästis tuhandeid juute neid Sakslastel ära ostes. Oskar Schindler, Winston Churchill, - briti peaminister Franklin D. Roosevelt, Harry Truman, Wilhelm Keitel Aastaarvud 13.03.1938, - ansluss 29.09.1938, - Müncheni sobing 1.09.1939, - Saksamaa ründab Poolat 17.09.1939, - NSVL kallaletung Poolale. 30.11.1939 ­ NSVL alustab sõda Soomega 10.05.1940, Belgia ja Hollandi vallutamine 17.06.1940, - Punaarmee tuleb Eestisse 22.06.1940, - Prantsusmaa alistus Saksamaale 14.-15.07.1940, - Riigivolikogu valimised 6.08.1940, - Eesti NSV astub NSVL perre 22.06.1941, - Saksa väed ründasid NSVL 7.12.1941, - Jaapan ründab Pearl Harborit 6.06.1944, - Normandia dessant 2.04.1945, - Berliin kapituleerus 8.05.1945, - Saksamaa täieliku kapituleerumise akt. 6.08.1945, - Hiroshima tummapomm 9.08

Ajalugu → Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teine Maailmasõda

23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 ­ massiküüditamine. Saksa okupatsioon 1941-1944. Teise Maailmasõja tagajärjed eestile: Sõdurid pidid sõdima võõra lipu all, eesti rahvastik hävines tohutult, maa oli laostunu, linnad ja ettevõtted varemeis, ligi pooled põllud söötis.,eesti langes NSV liidu võiu alla. agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teine maailmasõda

kolooniaid lasi Vichy valitsus kasutada). · NSVL-le tungis Saksamaa kallale Barbarossa plaani järgi 22. juunil 1941. aastal. Ka Stalin pidas enne plaani alustada sõjategevust, ent Hitler jõudis ette. Esialgu edenesid Saksa väed väga kiiresti, sest Stalin pidas seda vaid provokatsiooniks, kohati keelas vastupanu. Rakendas põletatud maa taktikat. 5. Barbarossa plaan · Välksõja plaan ­ talveriideid ei jagatud · Kallaletung kolmes suunas: Nord (suund: läbi baltikumi Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Ukraina kaudu Stalingrad) · Baltikum vallutati, Leningradi piirati väga pikalt, inimesed surid nälga, Saksamaa linna vallutada ei suutnud. Mitte jõudis 30-40 km kaugusele Moskvast (jagati isegi ooperipileteid, mida kahjuks ei jõutudki ära kasutada). Süd jõudis Stalingradi alla, ent piirati seal ümber

Ajalugu → Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II maailmasõda

1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud ­ Stalingradi (17.07.1942 ­ 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat punalipuga. Paljud ühingud suleti, majandus korraldati ümber, kultuuriväärtused kaotati, sund

Ajalugu → Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis

Et aga põhiseadust täita peaks ka vaimult nõrgad või füüsiliselt nõrgad ajateenistusse kutsuma. Avalikul pole välja kujunenud oma seisukohta, vaid tehakse valik nende seisukohtade vahel, mida pakuvad talle arvamusliidrid. Riigikaitse ei kuulu rahva huvisfääri. Eelkõige oodatakse elanikkonna elatustaseme parandamist. Riigikaitse pälvib tähelepanu vaid väga olulist uudiskünnist ületavate teemadega. Inimesed on veendunud, et Eestit ei ohusta mõne võõrriigi sõjaline kallaletung. Avalik arvamus on samuti tugevalt vastu kõrvalehoidmisest sõjaväest. Samuti leiab positiivse vastukaja ühiskonna seas ettepanek rakendada nooruk mittesobivuse korral ajateenistusse asendusteenistusse. Enamik on selle poolt, et jääk kehtima praegune riigikaitsekorraldus. Praeguse riigikaitsemudeli säilitamist või selle muutmist ei ole võimalik otsustada ilma avaliku arvamuseta ning ainult oma erakondlikku lähenemist absolutiseerides

Ühiskond → Avalik haldus
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuntstiajalugu mesopotaamia

MESOPOTAAMIA KUNST Arhtiektuur Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid ­ nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumi...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun