Lugemispäevik ,,Popi ja Huhuu" Friedebert Tuglas Tegelased: Isand, Popi (koer), Huhuu (ahv) Tegevus: 1. Isand ärkas vara hommikul. Popi oli pannud tähele, et Isandal oli imelik ja küllap oli tal mingi mure. Isand lahkus. 2. Aeg kulus, Isand aga ei tulnud. Popi arutles, kes on Huhuu. Ta otsustas, et Huhuu pole väärt saada puurist välja, kuid samas ta kartis teda, sest ta oli sarnane Isandaga. Mõlemad, Popi ja Huhuu,olid näljased. Huhuu sai puuris välja. Huhuu hakkas sööki otsima. 3. Isand ei tulnud veel koju. Huhuu hakkas mängima Isanda asjadega nagu laps vanemate riietega, ehtetega. Ta lõhkus ja hävitas kõik
• - Mandri-Euroopas kinnistud põhimõte, et igal vasallil on kohustused vaid oma otsese senjööri ees, mida väljendas põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“. • -Teistsugune põhimõte maksis Inglismaal, kus kõik vasallid, hoolimata sellest, kelle käest nad oma valdused lääniks olid saanud, olid ühtlasi Talupoja kohuseks oli kanda oma koormised (kas rahas, põllumajandussaaduste või töö näol) ja kui see oli tehtud, ei olnud isandal õigust teda tema talust välja ajada; ta oli tinglik maaomanik Lisaks olid talupoja otsesel isandal tema ees ka kohustused – kaitsta talupoja mis tahes vägivallatsejate ja röövlite eest ja aidata teda ka muude hädade korral - Tõsi, varakeskajal talupoegade õigused mitme sajandi jooksul vähenesid (kuni suur osa oli muutunud pärisorjadeks), kuid juba 11.-12. saj hakkas pärisorjus Lääne-Euroopas taanduma ja valitsevaks sai raharendil põhinev suhe . -
Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi. 2 põhilist majandussüsteemi: Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks.Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. Raskete koormiste tõttu asusid talupojad sageli otsima teist elupaika. Et talupoegade
Orjus esinenud nii pikka aja jooksul, orjuse praktikaid nii palju, et sotsiaalseid ja majanduslikke ühisnimetajaid on raske leida. Sagedamini orjuse definitsioon: Isandal omandiõigus orja üle, ajaliselt piiramatu psüühiline ja füüsiline õigus orjade üle. Ori ühiskonnale surnud, isanda vastu ei saanud ühiskonnalt abikätt. Ajaloost järjest orjuse kaasusi, mis neid fakte ümber lükkavad, seega ühist definitsiooni pole. Nt orjadel õigus keisri poole pöörduda või isandal pole õigust nõuda üle kvoodi tööd. Ei ole tüüpilist orjust. Oxfordi sõnaraamatu järgi on ori isik, kes on kellegi teise isiklik omand, seotud absoluutselt selle isikuga. Orjus on väsitav töö ja rügamine, Ameerika orjus. Sõnaraamatutes erinevad definitsioonid, nt Inglismaal lähim orjus Ameerikas. Nii tekivad vastukäivad sõnastused. Brittanica järgi on pärisori seotud maa tükiga, ilma milleta teda ei saanud võõrandada, võis kasutada ainult härra veskit
suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise, feodaalile kuuluv maa, isandal kohtuõigus, karistada ihunuhtlusega ka surma mõista. Talupere- peremehest ja perenaisest, nende lastest. Koormised Kohustus maksta renti, teha teotööd, mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, tööjõud sunnimaised talupojad. Loonusrendi-raharent linnastumise ajal. Vabaks osta, linna põgeneti, rentnikuna külla edasi.. Talupojad enamasti kirjaoskamatud. Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus. Lepiti traditsiooniliste kohustuste ja kommetega. Sügavalt usklikud. Kristlik kommetega
see ka selles tekstis väga selge. Teoses on kolm tegelast: Isand, Popi ja Huhuu. Isand on autori kirjelduse järgi mõtlik ning tasane mees, kes Popist väga hoolib. Ta toob koerale liha ning võtab ta mõnikord isegi turule kaasa. Vahetevahel vajub ta küünlaleeke vaadates väga mõttesse ning veeretab oma käes musti helmeid ning lülitab end täiesti välja. Popi on väga truu ning ustav koer. Ka tema hoolib Isandast väga. Ta lakub ta käsi, kui Isandal on silmis kurbus ning surub oma pea tema lähedale, et teda lohutada. Popi on ka väga kartlik, kui Isandat läheduses ei ole. Kui Huhuu oma puurist välja sai, peitis Popi end madala kirstu alla, mis tema karvkattele ja liigestele liiga tegi. ,,Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes". Huhuu on üsna taltsutamatu iseloomuga. Talle meeldib olla tähtis, magada Isanda
tulla ning paraneda. Kontroll elu üle kaob täielikult. 4) Popi oli valvas, niiskete silmadega koer. Tema jaoks oli isand kõige tähtsam ning hoidis teda väga. Popi tunnetas maailma oma ninaga. Ta teadis kuidas asjad käivad, teadis, et Isand toob talle süüa. Popi käis tihti majas kõik toad läbi , kontrollimaks, kas Isand on kodus või mida teeb Huhuu. Popi pani kohe tähele kui midagi teistmoodi oli. Ta sai kohe aru kui Isandal paha olla oli ning üritas teda kõigest väest lohutada ja aidata. Sellise käitumise põhjuseks võis jällegi olla sõltumine. Terve Popi elu oli Isanda kätes. Vajadus kõike kontrollida ning kõiges kindel olla samuti. Huhuu oli ahv, kes Isanda ajal elas puuris. Ta oli kõrbhallide karvadega kaetud, pikad juuksed kuklas püsti. Ta sõrmed oli kõhnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleks tal nahkkindad käes olnud. Huhuu kõndis kahel jalal ning oli vägagi inimese sarnane
· Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) 5) Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastasikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni 6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus
1. Missugune majandusala oli keskajal peamiseks toimetulekuallikaks? Põllumajandus 2. Missugune selle tegevusalaga seotud ühiskonnakiht oli kõige arvukam? Ühiskonna üldlaad/talupojad 3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5. Mida kujutas endast külakogukond? Selle liikmed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid välja ühiselt oma õiguste eest ka suhetes isandaga. 6. Miks hariti maid külakogukonnas sageli üheskoos? Igale perele omaette harimiseks olid talupõllud liiga väikesed ning eri
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö, rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine. Said ennast raha eest vabaks osta. Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks.
jagas enda toitu peremehega, kuigi oli ise näljas. Nimelt Lazaro oli pimedalt vanamehelt õppinud kerjamist, mille eest sai ta endale toitu muretseda ja seda toitu ta jagaski oma peremehga. Lõpuks tulid võlanõudjad Lazaro isandalt raha nõudma. Tema peremees vastas viisakalt, et läheb vahetab oma rahad lahti ja maksab ära, aga ta ei tulnudki tagasi. Lazaro võeti kinni, kuna arvati, et ta on seotud isanda vara minema tassimisega, kuigi tema isandal ei olnudki vara. Varsti lasti tänu naabrinaiste eestkostele Lazaro uuesti vabaks. Lazaro pidi endale uue peremehe leidma. Neljas peremees ole tal Halastuse ordu munk. Tema juures ei olnud Lazaro kaua, sest tema liikus jube palju ja Lazaora lihtsalt ei jõudnud nii palju jalutada. Viies peremees oli indulgentsimüüja. Tema äri ei läinud häsit, aga indulgentsimüüja mõtles välja hea reklaami trikki: ta tegi ühe kordnikuga kokkumängu. Nimelt kordnik kritiseeris induligentsimüüa
* andma truudusvande * maksma koormisi * anda nõu * lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema * kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul Senjööri kohustused: * peab vasallile pakkuma eeskostet * kaitsma kohtus * ülal pidama (maad andma) * kaitsma vasalli maavaldust ja vara 7. Talupoja kohustused isanda ees * koormiste kandmine * renti maksma * tegema teotööd isanda majapidamises e mõisas * olid sunnismaised ei võinud elukohta vahetada ilma isanda loata * kui isandal oli põld, siis pidid nad seda harima * andma loonusrenti 8. 13. ja 14. sajandil toimus kaubavahetus põhiliselt kahel alal: Vahemere piirkonnas ja Põhja- ning Läänemerel. Ekspordiartiklid Eestis: 1.TERAVILI (Pärnu) 2.Kala, ehitus-ja hauakivid, karusnahk, lina, hülgerasv. Lääs->Ida: 1.Sool 2.Kalev, lõuend, heeringas 3.Vein, õlu, vürtsid Ida->Lääs: 1.Vaha, rasv 2.Mesi, kanep 3.Tökat, karusnahk, lina
seisuse feodaali juures heade kommete, vestlusoskuse, daamidega vestlemise, tantsuoskuse, muusikariistal mängimise, relvade tundmise ja käsitamise, jahi pidamine ja ratsutamise õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma isandat sõjakäikudel, kaitserüü ja relvastuse hooldamine/selga aitamine isandal. Kui kannupoisi aastad olid läbi, siis 18-21a. Toimus rüütliks löömine,löödi mõõgaga õlale või pähe. Igal aadliperekonnal oli oma lipp ja vapp, vapiteadus heraldika. Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid, pidutseti. Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused.
Et haigused levisid edasi armee sees, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda. Talupojad ja mõisamajandus Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli õige vähe. Neid oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks Skandinaavias. Enamik talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos väheste abihoonetega paiknesid lähestikku. Küla suurus varieerus mõnest perest peaaegu väikelinna mõõtmetes
kasulik. Vasall e läänimees-kasutab suurfeodaali antud maalappi, pidi senjööri kutsel sõtta minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand-suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli. Lään e feood-maa, mille vasall endale sai. Läänil oli väärtus vaid juhul, kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit maksma, isandal puudus konkreetne kohustus. Talupojad sõltusid feodaalist. Majapidamissüs: 1)rendihärrus-kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes selle eest renti maksid 2)mõisahärrus-talupojad kasut väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile teorenti. Sunnimaisus-takistamaks talupoegade ümberasumist, keelati neil oma maalt lahkuda. pärisorjad,sest isikliku vabaduse piiratuse poolest sarnanesid orjadega. 11.Viikingid(800-1050)
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kertu Roosla 10. klass RÜÜTLID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. RÜÜTLISEISUS................................................................................................................4 2. RÜÜTLITE KASVATUS...........................................................................5 3. RÜÜTLITURVISED..........................................................................................................6 3.1. Jalaturvised.................................................................................................................6 3.2. Kürass..........................................................................................................
Keskaegne linn Keila kool 7.c klass Linnade isandad Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, ta oli linna asutaja Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest
sõjaväes; vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu; senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse; vasallilt oodati toetust lunaraha maksmiseks senjööri vanilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul 4. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? (ptk 11) Talupoegade ülesandeks oli aadlike ja vaimulike toitmine. Talupojad olid sunnismaised nad ei tohtinud kodust lahkuda, isandal oli õigus ka talupoegi karistada. Talupoegi kutsuti ka pärisorjadeks. Orjaseisus keskajal aga kadus. Talupoja-isanda suhet nähti vasalliteedisuhtena isand andis talupojale maad, selle eest pidi talupoeg isandat teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19)
rentisid maavaldajatelt maad. Sõdureid kohustati keisrile ohverdama. Sõjaväel väga suur võim. 3. Feodaalsuhted said riigi- ja majanduse korralduse põhialusteks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) vasalliteedil, mis oli hierarhiline suhe, täpsemalt lepinguline suhe. Selles olid osapooltel õigused. 2) feodaalsuhetega kaasnenud talupoja - isanda suhtel. Selles suhtes ei olnud talupoeg vaba, isandal ei olnud kohustusi! 4. Euroopas kujunes välja 2 erinevat majandussüsteemi: 1) rendihärrus - lääni maa oli jaotatud talupoegade vahel, kes maksid renti. (Prantsusmaa) 2) mõisahärrus - osa maast oli jagatud talupoegade vahel, osa oli mõisamaa. Talupojad maksid teorendis, millega kaasnes sunnismaisus ja pärisorjus. 5
ettekujutuses (kuningas Artur) · Armastusluule daamikultus (rüütel truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi (Guenevere)) · Pt21.1 Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust. · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni · Pt21.2 Põhjendage väidet "Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand". · Talupojad harisid mõisapõlde (teotöö) ja varustasid mõisa kõige eluks vajalikuga · Loonusrent peaaegu pool põllusaagist, lisaks kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid · Mõis sundis talupoegi vilja jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa-
Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond-keskaegne ühiskondoli agraarühiskond, e elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nmad tootsid ka valdava osa ühiskonna rikkusest. Talupoegade õiguslik seisund- Lääne-Europa talopojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, õigus teda ihunuhtlusega karisada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talopegi oli õige vähe. Mõisamajapidamine- Mõis-oli naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. Teopävi nõutiigalt perelt enamasti mõne nädala jagu aastas. Loonusrendina pidi talupoeg mõnel pool maksma peaegu poole oa põllusaagist. Sellel lisandus kohustus viia
Demetriuse rahvaloendus Ateenas (317/316 eKr): 21 000 meeskodanikku, 10 000 täiskasvanud meessoost võõrast ja 400 000 orja. Kaudsete allikate põhjal arvatakse siiski , et Ateena polise elanike koguarv võis siiski olla 140 tuh. Enamasti orje siiski 15-20%. Kogu elanikkonnast, Kõige esimene teos on Homerose teos. Homerose põhjal on tehtud järeldus, et kreeka arhailiselt per oli orjade seisund veel raskem ja isandate võim absoluutsem kui klassikalisel per. Odüsseiast tuleb ka välja , et isandal on õigus ka oma orje tappa. Kuulekatel orjadel oli respekteeritud pos peres ja neil olid erinevad õigused tagatud. Homeros kahtlemata kajastas ka tegelikke hoiakuid, kuid seda dateerida on väga raske. Peale Homerost head kirjeldavat teksti leida orjade olukorra kohta ei olegi kuni Platonini. Platon (428- 347 eKr). ,,Seadused"(NOMNOI) Platoni dialoogid, mis viimasena tema teostes ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb
Rüütel oli truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis. Kuid kes jäi sageli rüütlile kättesaamatuks. 14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. LääneEuroopa talupojad sõltusid oma isandatesfeodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki. 15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent) §21 Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas. Teopäevi oli aastas mõne nädala jagu kogu perele
* Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. * Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“ ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ega rüütlid, kes allusid nende suhtes üks aste kõrgematele. * Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Religioon * Lääne -Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. * Esimese kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj pKr. * Ristiusku lubati tunnistada keiser Constantinus Suure Milano ediktiga 313. a
rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa. Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva-puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai testamendiga pärijaks nim, kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Võõra peremmehe orja võis määrata pärijaks, kui ta isandal oli pärimisvõime, sest vara läks isandale. Juriidilised isikud vanemas õiguses ei saanud olla pärijateks, sest see tähendas perekondliku võimu üleminekut, mis polnud võimalik. Hilisemas Rooma õiguses linnad, riik, kirikud, heategevusasutused saavad pärida. Vanemal ajal ei võinud rikkad kodanikud kellel oli vara üle 100000assi teha testamenti naise kasuks.Kitsendus jäi püsima naiste osas, kes olid abiellunud enne-leina-aasta möödumist.
selle isiku ees, kellega oldu otseses truudussuhtes. 9.Lääniriigid Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk-Itaaliasse. Normannide vallutuse käigus levisid need 11.sajandil Inglismaale ning Lõuna-Itaaliasse, rekonkista jooksul Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted 13.saj algul ka Eesti aladele. 10. Talupoegade olukord ja suhted mõisaga Talupojad olid sõltuvad isandast Isandal polnud talupoegade suhtes kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes. Frangi riigis eristusid esialgu kaks ühiskonnarühma orjad ja vabad talupojad. Orjad kuulusid täielikult isanda omandusse, neil puudusid vähimadki õigused.Nad töötasid isanda mõisas või majapidamises. Kuid keskaja jooksul hakkas mittevabade ja vabade vaheline terav eraldusjoon ähmastuma ja kadus lõpuks. Ühelt poolt ei olnud suurmaapidamine orjade abil enam rentaabel
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
vahest olulisim ülesanne, mis rüütlitel oli, oli Püha Graali otsimine. Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. Elati maal ning toituti põllumajandusest. Enamik inimesi olid seega talupojad ning nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud põldu harima või andamit maksma. Isandal oli talupoja üle kohtupidamise õigus (võis ka surma mõista) Külad ja põllud. Enamik talupoegi elas külades, talumajad väheste abihoonetega ja lähestikku paiknevad. Taluperes oli peremees, perenaine, nende lapsed ning vahest ka täisikka jõudnud poegade perede/raugaikka jõudnud vanemad. Abielud sõlmiti sama küla elanike vahel. Talumajad käepärasest materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopas puust, Vahemere ääres kivist.
säilitasid koos maavaldustega üldiselt ka isikliku vabaduse. Talupoja ja mõisniku suhted ei olnud ainult majanduslikku laadi. Senjöör omas suuremal või vähemal määral sõjalist, territoriaalset ja kohtuvõimu. Vähemalt lihtsates kohtuasjades mõistis kohalike külaelanike üle õigust mõisnik ise, suuremate senjööride ja valitsejate pädevusse jäid tõsisemad kohtuasjad ehk "vereõigust" puudutavad küsimused. Pole puudust ka juhtumitest, kus kohalikul isandal oli voli talupoegi surma mõista või määrata neile kehalisi karistusi. Talupoja sotsiaalne ja poliitiline elu piirdus enamjaolt suhtlemisega oma kogukonna ja isandaga. 2. KÜLAD Talupojad elasid enamasti kindlustamata või vahel ka müüri või muude kindlustsurajatistega kaitstud külades. Sealt lahkuti hommikul, et minna tööle ümberkaudsetele põldudele, metsa marjule, loomi karjatama, jahile või kalale. Osa talupoegi elasid ka hajali taludes
Seksuaalsuse alal olid roomlased küll üsna kergemeelsed, ent ometigi järgiseid erinevaid reegleid, mis vastasid nende ettekujutusele õigest käitumisest. Orjad ja vabakslastud. Kliendid 1) Orjade olemus ja juriidiline status Juriidiline status jättis nad ilma nende isikust, muutis nad asjadeks. ---Juriidiliselt peeti orja isanda omanduseks, teda võis müüa, kinkida, pärandada jne. Ühtlasi oli ta pater familiase võimu all. Ori kuulus perekonda kui kõige õigusetum liige. Isandal oli õigus ka tema surma üle- orjade hukkamine ja karm karistus tavalised nähtused. Orjadel võis olla järglasi, ent e isaanud abielluda, vaid vabaabielus olla. Orje jagati kaheks- maaorjad(töötasid põllul) ja linnaorjad (töötasid linnas). Ori ei ole õigusvõimeline isik. Tal ei ole ei era- ega poliitilisiõigusi. Tema isand võib tal lubada elada vabaabielus mõne teise orjaga. Tavaliselt jätab isand orja omadisse väiksed säästud, kuid
Kuningas oli seega kõigi oma riigi feodaalide otsene ja ülim senjöör. See süsteem hoidis ära Inglismaa feodaalse killustatuse. 15.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades *LääneEuroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida nad harisid kuulus isandale, enamik talup olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde v maksid andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista. *Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse. 16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö *loomusrentannab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule *relvarent *ehitustöö(töökohustus)teede,mõisade,tiikide jm ehitus 9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused
3. TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: 3.1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund: Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus inimestest (~90%) elasid maapiirkondades ja tegelesid põlluharimise ning karjakasvatusega. Ka enamiku väikelinnade elanike hulgas oli palju põlluharijaid. Talupojad elasid enamasti feodaalile või mõnele kloostrile (kollektiivne feodaal) kuuluval maal ja tasusid selle kasutusõiguse eest koormiseid. Isandal oli oma talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõim, sealhulgas õigus neid ihunuhtlusega karistada või isegi surma mõista. Varakeskajal (5.-10.saj) olid talupojad valdavalt pärisorjad (isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada).
TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: 3.1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund: Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus inimestest (~90%) elasid maapiirkondades ja tegelesid põlluharimise ning karjakasvatusega. Ka enamiku väikelinnade elanike hulgas oli palju põlluharijaid. Talupojad elasid enamasti feodaalile või mõnele kloostrile (kollektiivne feodaal) kuuluval maal ja tasusid selle kasutusõiguse eest koormiseid. Isandal oli oma talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõim, sealhulgas õigus neid ihunuhtlusega karistada või isegi surma mõista. Varakeskajal (5.-10.saj) olid talupojad valdavalt pärisorjad (isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid
viljakas kirjanik, seda eriti nooruses - Jaan Undust on uurinud teda kõige rohkem -Novellides maailma nägemise ühtsus, läbivad kujundid, motiivid - Sümbol(tõde)tajuprotsess reaalsus ,,Popi ja Huhuu" isand istub ja liigutab käes nööri otsas olevaid helmeid, koer Popi tunneb nende lõhna (koera olemuses lõhnataju ju oluline..). Palju meeltetaju värvid (punane pihik, must kuub, valgus), lõhnad, hääled. Tihendatud maailm tuleb esile sümbolite kaudu. Isandal pole pärisnime, sest pärisnimi on märk reaalsusest, mis pole novelli perspektiivis oluline. -Tuglase loominguline printsiip ,,omapäraselt mõistetud sümbolism" lõi oma viisi olemasolevatest vooludest. -Arvas : Müüt kui uus ilukirjanduslik zanr, arvas et müüdi loomine aitab inimkonda , manifesteeris müüti. -Minatunnetuse põhjas mingi arhetüüpne kogemus (kollektiive ühtsus) ja seda väljendavad müüdid, need kõnetavad iga aja inimesi!
Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus 1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. a. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: · Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. · Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. b. Õiguslik seisund: · Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. · Sunnismaisus. · Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. · Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. 2. Külad ja põllud. a. Külaelu: · Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. · Osa külasid oli kindlustatud. · Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. b. Talupere:
Kuid mis oli siis sündinud? Mis oli sündinud kollases hämaruses? Kes oli nägu -. rullinud purpurset vaipa, kes veeretanud kõrvitsat põrandal? Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja Kus oli Huhuu? Oli see Huhuu, kes istus baldahhiini all, kollane kuub seljas ja samal hetkel nägi ta Isandal seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, punane müts peas? argikuub seljas ja öömüts peas. Toas oli kottpime, väljas niisama. Tuul lõõtsus vastu aknaid ja seinu. Siis Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis hakkas vihma rabisema, esiti harva ja siis tihedalt, mitu tundi
Kuid mis oli siis sündinud? Mis oli sündinud kollases hämaruses? Kes oli nägu -. rullinud purpurset vaipa, kes veeretanud kõrvitsat põrandal? Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja Kus oli Huhuu? Oli see Huhuu, kes istus baldahhiini all, kollane kuub seljas ja samal hetkel nägi ta Isandal seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, punane müts peas? argikuub seljas ja öömüts peas. Toas oli kottpime, väljas niisama. Tuul lõõtsus vastu aknaid ja seinu. Siis Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis hakkas vihma rabisema, esiti harva ja siis tihedalt, mitu tundi
ega rüütlid, kes allusid nende suhtes üks aste kõrgematele. Läänipüramiidi kõrgeim isik oli kuningas. Kuningale allusid suurfeodaalid, kellele omakorda allusid väikefeodaalid. Kõike madalamal positsioonil olid rüütlid. Immuniteedikirjade järgi läksid osad riigivõimu funktsioonid suurfeodaalidele. Suurfeodaalid said õiguse kohut mõista ja makse koguda. Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Talupoegadeks kujuneti kahte viisi. Esiteks, hilisantiigi orjadele maa-ala, mille pealt nad pidid makse maksma ja koormistest ülejääva võisid endale jätta.
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ja rüütlid. Läänipüramiid: 1. Kuningas 2. Suurfeodaalid 3. Väikefeodaalid 4. Rüütlid Immuniteedikirjade abil läksid osad riigivõimu funktsioonid suurfeodaalile. Nad võisid: 1. Kohut mõista 2. Makse koguda Talupoeg ja isand Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selle pärast, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Talupojaks kujunemise teed: 1. Hilisantiigi orjadele anti tükk maad. Nad pidid sele eest makse maksma ja koormistest ülejääva võisid endale jätta. 2
võimus ja teise poole kuuletumises, siis lõpeb sõjaseisund ja orjus nii kauaks, kuni sõlmitud kokkulepe kehtib. Sest nagu varem öeldud, ükski inimene ei saa teise inimesega kokku leppides anda viimasele seda, mida tal endal pole --võimu oma elu üle. Mamöönan, etme täheldame juutide ja ka teiste rahvaste juures, et inimesed on endmüünud. Ent on ilmne, et nadmüüsid end üksnes teenistusse, mitte orjusesse. Sest on selge, et kuna isandal ei saanud olla võimu tappa sellist inimest, keda ta oli kohustatud teatud kindla aja möödudes teenistusest vabaks laskma, siis sel moel müüdud inimene ei langenud oma isanda piiramatu, omavolilise ja despootliku võimu alla; sellise sulase isand oli niivõrd kaugel omavolilisest võimust sulase elu üle, et ta ei võinud sulasele oma suva järgi isegi mitte nii paljut teha, mis oleks teda vigastanud, vaid pidi vabastama ta teenistusest juba ainuüksi silma või hamba kaotuse korral (2Ms 21)
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Domeen kuninga maavaldus; kahanes pidevalt, sest jagas maad välja Investituur sümboolne akt, selle kaudu toimus vasallisuhte sõlmimine, vasall vandus isandale ustavust, sai vastutasuks lääni, vannet uuendati, kui poeg astus läänisuhtesse isa asemele, lääniisanda surma korral ka Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu maa kasutamise eest oli teine: rent ja maksud ja/või teotöö, talupojad polnud vabad, olid sõltuvuses isandast, isandal polnud talupoja suhtes kohustusi. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti; algul maksti natuuras, hiljem raharent, talupoeg pidi toodangu maha müüma, sellest maksud tasuma Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks, talupojad tasusid maa eest renti, käies mõisas tööl Sunnismaisus talupoegadel oli keelatud oma maalt lahkuda, et takistada nende linna minemist
ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes. 3. proletaarid vaesed rooma kodanikud,(talupojad,käsitöölised,rentnikud) 4. orjad moodustasid rooma põhilise tööjõu orjandus kõige rohkem orje saadi sõja vangidena, kes müüdi oksjoitel maha. Vabariigi aegne rooma õigus lubas ka tava inimest orjaks müüa.(võlgade tõttu, isa võis nad ära müüa,kuritegevuse järel) orje võidi müüa kingida pärandada. Isandal oli õigus otsustada orja surma üle. Kui laps sündis siis see muutus isanda omandusse. Augustuse valitsuse ajal lasid osad kodanikud registeerida orjana, et pääseda sõjaväe teenistuseks. Orja ülelapidamis kulud viidi min. Aastad ette nähtus üks tuunika ja mantel. Puhke päevi ei olnud,töötasid hommikust õhtuni hoolimatta ilmast.toiduks said 1 ½ kilo leiba raskemate tööde ajal ka hapuks läinud veini ja küige madalama kvaliteediga võid. Ebausaldatavad orjad töötasid ahelates
rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa. Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva-puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai testamendiga pärijaks nim, kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Võõra peremmehe orja võis määrata pärijaks, kui ta isandal oli pärimisvõime, sest vara läks isandale. Juriidilised isikud vanemas õiguses ei saanud olla pärijateks, sest see tähendas perekondliku võimu üleminekut, mis polnud võimalik. Hilisemas Rooma õiguses linnad, riik, kirikud, heategevusasutused saavad pärida. Vanemal ajal ei võinud rikkad kodanikud kellel oli vara üle 100000assi teha testamenti naise kasuks.Kitsendus jäi püsima naiste osas, kes olid abiellunud enne-leina-aasta möödumist.
» «Nimelt missugused?» «Kõigepealt a^eteeriti härra Athos.» «Areteeriti! Athos areteeritud! Aga miks?» «Ta leiti teie juurest; ilmselt peeti teda teieks.» «Kes ta areteeris?» «Politseisalk, kelle kutsusid kohale põgenema aetud musta riietatud mehed.» «Miks ta ei öe'nud oma nime? Miks ta ei öelnud, et tal selle asjaga vähimatki pistmist ei ole?» «Ta hoidus sellest, härra. Otse vastupidi, ta tuli minu juurde ja lausus: «Praegusel hetkel peavad vabad käed olema sinu isandal, aga mitte minul, sest tema teab kõik ja mina ei tea mitte midagi. Nüüd arvatakse, et ta on areteeritud, see annab talle aega. Kolme päeva pärast ma ütlen, kes olen, ja nad lasevad mu vabaks.» «Braavo, Athos! Õilishing!» sosistas dArtagnan. «Sellest tunnen ma sind. Aga mida tegid politseinikud?» 132 «Neli neist viisid Athose kaasa, aga pole teada, kuhu, kas Bastille'sse või For- 1'Évêque'i; kaks neist jäid koos musta riietatud mehega maha, tuhnisid igal pool ja viisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
