Kuid see eest teravkaarne peaportaal kuulub Tallinna hilisgooti profaanarhitektuuris esinevate arhivoldi ning palestike osas ühtse ümarturbaga profileeritud portaalide rühma. Lisaks veel veesüliti - vihmaveerenni lõpposa (nokk), millele gooti ajastul anti avatud suuga fantastilise loomapea kuju.Praeguseks on Tallinna Raekoda ainuke säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? 1325 aastal täideti Ülemiste veega. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Karja värava eesvärava kaitseks Luhrenburgi suurtükitorni ja Suure Rannavärava eesvärava kaitseks Uue (suurtüki)torni (Paks Margareeta) (1529) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid kaitserajatiste...
· Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid, mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad...
· Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. 3. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. a. Asukoht ja rajatised: · Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. · Linnuse keskel kõrgus peatorn. · Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. · Müürid väravatornide ja rippsildadega. · Vallikraav . b. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: · Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. · All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. · Kaitseks oli puust tara. c. Piiramistehnika. · Kiviheitemasinad. · Taraanid müüripurustajad. · Piiramistornid. · Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. 4. Abielu a. Eesmärk: · Soetada seaduslikke järglasi....
Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustat...
Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav . Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Tartu linna müürid olid veidi lühemad, torne oli neil 18. Tugevalt kindlustatud olid ka Narva ja Viljandi, kus paistsid eriti silma võimsad ordulinnused. Suhteliselt väikest haapsalu piiras 1,4 km pikkune müür....
All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. - Muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16-19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest. Peale Toompea ja all-linna kuulusid keskajal Tallinna koosseisu veel arvukad väljaspool linnamüüri asunud eeslinnad, mis on aga sõdades korduvalt hävinud. Need olid enamuses ehitatud puidust, kuigi leidus ka kivihooneid. Eeslinnades keskajal leidunust on säilinud ainult 14-19. sajandist pärinev Jaani...
Kõiki teod olid, kas jumala meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud, või paganlikud ehk kiriku vastased. Inimesed, kes olid teisiti mõltejadneid kutsuti ketseriteks, tänapäeval dissidentideks. Ning nad tavaliselt hukati. Hukkamis viis oli tuleriidal põletamine. Sellest järeldub, et keskaja inimene oli kiriku suur austaja. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. P...
1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades kaks torni: edelasse sihvakas Pikk Hermann (14201430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (tõrju vaenlast). Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav . Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn. Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd suletud väljapääsud läänes ja põhjas (ühendus Suure linnusega) ning hilisemates...
· Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid, mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad...
Transportimiseks kasutati ilmselt merd ja Avoni jõge. Stonehenge ümbruses on palju objekte, mis annavad tunnistust suurest poolnomaadide kogukonnast. Ehitamisega tehti algust umbes 5500 aastat tagasi e 3500 aastat e. Kr. Inglise arheoloog Richard Atkinson jõudis eelmise sajandi keskel järeldusele, et esialgne Stonehenge oli ringikujuline ja teda ümbritses ka vallikraav koos 56 süvendiga nn. Aubrey augud. Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. Teine ehitusejärk algas 3200 aastat e. Kr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist sammastest kaaluvad kuni 26 tonni ja...
Feodaalid elasid linnustes.Neid rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele.Algul ehitati neid puust,kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid.Kõige enam olid levinud tornlinnused.Torni osa moodustas kaitse,keskmisel korrusel elas feodaal oma perega,allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid ja vangikongid.Suurfeodaalid elasid kivist kindluskompleksides,mida piiras ringmüür või vallikraav veega,mis kaitses kindlust. Feodaalid sõdisid ratsa .Peamisteks relvadeks oli pikk oda ja sige kahe teraga mõõk.Vasakus käes kandis rüütel kilpi ja peas rauast kiivrit.Lahingurivid olid üsna väikesed ning rivistuti pikka viirgu. Aadlite abielu peamisteks eesmärkideks oli soetada seaduslikke järeltulijaid ja sõlmida erinevaid liite perekondade vahel.Aadlid abiellusid tavaliselt kolmekümnendates eluaastates,pärast enda rüütliks kehtestamist...
Kas aestid olid eestlased? Aestid mitte konkreetne rahvus, vaid üldine nimetus balti ning läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. Rahutud aastasajad keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (450-1050) 1. Linnuste rajamine kaitseks asulate lähedale (üle 50). a. Ehituslikud iseärasused: · Järskude nõlvadega küngas. · Kaitsmata küljele kunstlik vall (liiv, paeplaadid). · Palkidest kaitseseinad. · Vallikraav . b. Linnusetüübid: Linnusetüüp Välised tunnused Asukoha näide Mägilinnus Üksik igast küljest, looduslikult kaitstud küngas. Otepää Neemiklinnus Mäeseljaku neemiku lõppeval osal. Rõuge Kalevipoja säng Ida-Eestis voortel külgedel looduslikud nõlvad, Alatskivi otstel vallid kraaviga. Ringvalllinnus Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga. Valjala,...
· Kohustused: Linna kaitsmine, linnatööd, maksud c)Linna elanikud · Keskaegsed linnad olid väikesed (Tln 7000, Trt 4000, mujal alla 1000 elaniku), rahvastikust moodustas 8% · Suurem roll sakslastel kuid arvuline ülekaal eestlastel · Juurdekasvu tagasid talupoegadest põgenikud (,,Linnaõhk teeb vabaks!") 2. Linnade välisilme a) Kaitseks: · Kaitsemüür, kaitsetornid (Tln 11 m kõrge, 2,3km pikk, 46 torni) · Vallikraav tõstesildadega, sissepääs väravatest b) tänavad ja majad · Kitsad tänavad, sillutis Tln juba 14 saj keskel · Majad 2-3 kordsed, lähestikku kitsa fassaadiga-linnaruumi piiras kaitsemüür · Linnakeskuseks turuplats, mille lähedal kirikud, kloostrid, raekoda-linnavalitsuse hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud · Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne) · Tulekahjud-alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks...
k emporos `kaupmees', erinevate kaupade pood episcenion scaenae frons'i 2. korruse fassaad, taust proscaenumile Rooma teatris exedra vt. apsiid; ekseeder ruum, mis elamus või palestras avaneb ühest küljest sammaskotta või õue foorum (lad.k. 'turuplats'), Rooma linnade kultuuri- ja poliitilise elu keskus (rahvakoosoleku- väljak, õigusmõistmiskoht, tähtsamate templite asukoht forica, latriin avalik (mitmekohaline) käimla fossa vallikraav Rooma castrumi vallumi ees frigidaarium jaheda veega pesemisruum antiikaja termides gradus trepiastmestik (nt. Rooma teatris), ka pikkusmõõt 0,74 m gynaeceum naiste ruum Rooma elamus haruspex ennustaja, kes lähtus ennustamisel looma maksa ja sisikonna väljanägemisest haruspicina looma (tavaliselt lamba) sisikonna ja maksa järgi ennustamine, mida teostas haruspex horreum laohoone vilja hoidmiseks (mitm. horrea) hortus siseõu (-aed) Rooma elamus...
Toompea linnus tornid - Pikk Hermann, Pilsticker ja Landskrone. Viljandi linnus. Tallinna linnakindlustused linnamüür, mille ehitamine hoogustus 14. sajandil. Ehitati kõrgemaks ja paksemaks, lisati tugevaid torne. Müüri ümbritses vallikraav ja eeskindlustused. Värvavad mitmeastmeline tõstesillad. 14. sajandil tulid suurtükid, mille pärast hakati müüre veel paksemaks ehitama, tornid eenduvad Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Tavalised elamumajad keskaegne ruumijaotus koda(diele), mis oli võõrastetoaks ja köögiks, söögitoaks; Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda avade. Ülemistel korrustel paiknesid laoruumid. Maja ukseni viis trepp, mille kõrval seisid sageli etikukivid ...
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav , mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor...
Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Ülemine korrus täitis kaitse-eesmärke, keskmistel korrustel asusuid feodaali ja tema perekonna eluruumid, allpool elasid kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremates linnustes rajati linnuste ümber kaitsemüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Sageli piiras linnust vallikraav , millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel eeslinnus. Enamasti oli feodaalidel ainult üks suur voodi, pereisa- ja ema magasid keskel, pojad isa selja taga ja tütred ema selja taga. Selle peale, et igal inimesel võiks olla oma isiklik ruum , keskajal lihtsalt ei tuldud. Suvel soojendas päike ja talvel kamin. Kuid oli ka kohti, kus talvel kütet ei olnud, siis riietuti hästi paksult. 2) Saja- aastane sõda ( 28 ) 14. 15...
Otepää linnus kujunes Kagu-E keskuseks 2) Neemiklinnused-looduslik poolsaar järve või jõe ääres, mdia 3 küljest kaitseb vesi ja ühele poole rajatakse vallikraav .Nt Keava linnus. 3)Ringvall-linnus ehk maalinnus- Nt Varbola.Linnuse jaoks rajati künkad, kuna puudsid looduslikud kõrgemad kohad,...
Piiskop Hermann II valis uueks residentsiks Haapsalu. Pealinnus oli ovaalne, müüriga piiratud ala. Müür moodustas ühtlasi ka hoonete välisseina. Väravaava paiknes linnuse idaküljel. Mäe põhja- ja läänekülg olid järsud, lõuna- ja idakülg aga lauged. Lõunast ja idast kaitses linnust kaks kuiva vallikraavi ning kivimüüridega eraldatud eeslinnust. Põhja- ja lääneküljel kaitses linnust järskudele nõlvadele lisaks veega täidetud vallikraav . 1298 puhkes Liivimaa kodusõda, mille põhjustas Ordu ja peapiiskopi vahel tõusnud tüli. Saare-Lääne piiskop hõivas kogu Lihula linnuse, mida oli seni Orduga jaganud. Ordu ei leppinud sellega ja koondas oma väe linnuse alla, põletas maha Elisabethi kiriku ja Lihula alevi ning rüüstas ümbruskonda. Piiskop oli sunnitud kapituleeruma ning linnus läks Ordu kätte. 1302. aastal taastati lõpuks sõjaeelne olukord....
Maismaal aga arvatavasti transporditi neid rullikutega. Kuidas need aga püsti saadi, seda ei tea keegi, arvatavasti brutaalse jõuga lükati need valmis aukudesse, et need ikka püsti jääksid. Kuna sel ajal seal elanud Nomaadid ei kasutanud orje, läks Stonehenge ehitamiseks vaja kogu kohalikku elanikkonda. Esialgne Stonehenge oli ringikujuline ning seda ümbritses vallikraav 56 auguga. Neid aukusid nimetatakse ka Aubrey aukudeks Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures.. Vähemalt sellise hüpoteesi on püstitanud inglise arheoloog Richard Atkinson eelmise sajandi keskel. Kõik kaheksa ehitusfaasi on liiga toored, et neid siia mainida. Siiski tasuks mainida, et Stonehenge on oma esimesest kokku panemisest palju muudetud ja ringi tõstetud ning on väga raske eristada, millal ja kuidas seda on tehtud. Stonehenge otstarve...