1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel
Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Cluny ordu liikmed Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne-Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid
uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne- Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja
Romaani stiil hakkas peamiselt levima 11. saj. Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny. Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtub esivanemate austamisest. Esivanemaid kujutati realistlikult. Tehti ka keisrite portreesid. Oluline oli Kreeka hellenistliku kunsti mõju. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuure.maalide temaatika on mitmekesine. Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatu...
portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Sainte Foy kiriku interjöör. Cluny kloostri kirik. Notre Dame La Grande kirik Conques, Prantsusmaa Arvutirekonstruktsioon Poitiers's Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066
k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu
o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega. o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal. Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand o Cluny kloostrikiriku järgi ehitatud
Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik * Le Puy katedraal
Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati. Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud. · kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn (Itaalias oli kombeks ehitada kellatornid kirikust eraldi). · Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal saksa romaanika parimad näited
Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik * Le Puy katedraal Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimatevad seda siiani normannide stiiliks. Itaalia Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil.
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneets...
Itaalia 1)Pisa toomkirik 2)Kuulsa viltuse Pisa toomkiriku kellatorn 3)San Marco katedraal Veneetsias 4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. 13. saj. levis see üle Euroopa. Romaani kiriku põhistiiliks on basiilika. Kirik ehitati läänest itta. Basiilika sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem, altar idapoolses otsas Nelitis pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal Inglismaal, Püha Markuse kirik Veneetsias, Wartburgi loss Saksamaa Gooti stiili uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikiir ja tugipiit. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal. Gooti kirikud: Chartes'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal, Roueni katedraal,
1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas · Paavstid toetusid ilmaliku võimu alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele · 25.2 XI sajand tsistertslased · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid
oli pärit benediktlastelt ja kirjutas ette kloostrielu või sellesse suhtumise filosoofiat. Kõik kloostrid olid üksteisest sõltumatud, kloostris eneses oli abt kõige suurem autoriteet ning munkadelt oodati, et nad jäävad kogu eluks sellesse kloostrisse, kuhu nad olid mungatõotuse andnud. 2 Lääne Euroopa munkluse väljakujunemise teist staadiumi iseloomustab põhimõtteline uuendusliikumine, mis sai alguse 10. saj-l, kuid jõudis haripunkti ales 11. saj lõpul. See oli seotud Cluny kloostriga Burgundias. Cluny süsteem nägi ette, et erinevad kloostrid on omavahel seotud, seda kahte tüüpi sidemetega._ Tihedam side valitses Cluny kloostri ja sellele alluvate harukloostrite vahel. Nende priorid määras kohale Cluny abt, kes võid neid ühtlasi ka vallandada. Selliste prioraatide munki loeti Cluny munkadeks ja seal andsid ka nad oma mungatõotuse. _Lõdvem side valitses Cluny ja nende kloostrite vahel, mis järgisid Cluny
Need reeglid on piisavalt üldised rakendamaks neid kõikjal. Kloostrit juhib abt või abtiss, kellele mungad või nunnad on allutatud. Nad ei tohi kloostrist lahkuda ilma tema loata. Keskajal on palju valemunkasid. Ebaturvalise ilmaliku elu tõttu tuleb osa inimesi kloostrisse lihtsalt mugavalt ära elama. Benedictus leiab, et kloostrielanikud peavad tegema ka füüsilist tööd. Klooster ei ole laisklemiseks. TSISTERTSLASED 9.-10. sajandil kirikut tabanud languse vastu astusid välja Cluny kloostri asukad. Eesmärgiks oli taastada range kloostrikord. Liikumine tekib Citeaux (tsitöö) linna lähedal, sellest eestikeelne nimetus tsistertslased. Liikumine haaras 2000 kloostrit, mis allusid Cluny abtile. Tema allus Rooma paavstile. Tsistertslaste kloostrid asuvad enamasti metsikutes paikades, seal, kus midagi muud ei ole. Samas jääb kloostri lähedusse alati ka suur asustuskeskus. Cluny kloostris pandi alus ka romaani stiilile. Nõuavad ehituses äärmist lihtsust.
ROMAANI STIIL Annika Loor Stina Rebecca Pettai 10.klass • Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. • Sünnikohaks loetakse Prantsusmaad. • Oli valdav 10. kuni 13. sajandini. • Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti ja kestis kuni Gooti stiili tulekuni. • Üldiselt keskendub stiil arhitektuurile. Ajalugu • Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. • Palju mõjutusi oli antiik- ja varakeskaja, bütsantsi ja armeeni kunstist. • Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad, kõrged tornid. Romaani arhitektuur • Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. • Kõige enam kaunistati portaale ja fassaadi. • Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani skulptuur • Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. • Säilinud on ka freskosid. • Romaani ajastul sai algus...
kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited Cluny · tuntumad stiilinäited Notre-Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni kloostrikirik ja Mainzi ning katedraalid. Wormsi katedraalid. Keskaja ilukirjandus · Keskaegse draama etapid · I periood X-XI saj. Liturgiline draama- vaimulik esitas ladina keeles ja altari ees. · Hakati lisama rahvakeelset teksti, mis meeldis publikule. Seda lisati järjest enam.
-Windsor ( Londonis) · kirikute kaunistamine, aknad väikesed, säilinud - Crac des Chevaliers ( Kotkapesa kompleks, Assüüria) Kalat el vähe, paremini säilinud reljeefid sissejäigu ümber. Hörn) · Reljeef-peamine -saalkirik ( P-Prantsusmaal, L-Itaalias, Basiilika valgmik) *Viimse päeva kohus, Jeesus kohtumõistja * Cluny kloostri kirik ( suurim romaani stiilis kirik sel ajal,basiilika, Tähtis eeskuju Arles ( Marseille´i) lähedal Vincent van Burgundias, (Pr) Gogh -omapära- 2 transepti idaküljel, pühendatud pühakutele -nelitis-kõrgpunkt ida küljes, transepti ja peahoone ristumiskoht või *Paradiisist väljaajamine kõrvaltorn) -fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt 11
Kunstiõpetus, romaani ja gooti stiil 1.Cluny kloostri kirik on Prantsusmaa romaani stiilile parim näide. 2. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil eh...
piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada. Ei ole eksinud ega eksi kunagi. 4. Vaadake kaarti lk 173. Iseloomustage eestlaste toonast positsiooni Euroopas. Millistele iseärasustele osutaksite? Eestlased oli omausulised. (Baltikumi rahvad) ehk ei olnud ristiusku vastu võtnud . Oli katoliiklaste ja õigeusklike vahel ning millalgil pidid langema. Ristiusk ja kirik II 1. Millest oli tingitud ja mida taotles Cluny kloostrireform? Mis olid selle tagajärjed? · See oli tingitud sellest, et benediktiini kloostid ei pidanud enam kinni Benetictuse reeglitest ja distsipliin langes ning vaimsed huvid hakkasid asenduma ilmalikega, Toimus kirikuametite müümine. Kloostrite ette tõusid ilmalikud isandad, kellel vaimulikud huvid puudusid. Cluny kloostri mungad nõudsid ranget kinnipidamist
kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni o Kesk-Prantsusmaa Auvergne´i koolkond · Eriti tähtsad empoorkirikud o Kahekorruselised külglöövid · Nelitistorn · Kooriümbriskäik · Kabelipärg o Burgundia koolkond Eelistatuim tüüp basiilika CLUNY KLOOSTRIKIRIK Madeleine'i kirik · Üldiselt domineerib Prantsusmaal romaani ajastul pikiehitise tüüp, ent ei puudu ka tsentraalehitised · Kloostrite ristikäigud romaani kunsti kauneimad mälestised Euroopas 6 o Lõuna- ja Lääne-Prantsusmaal · Ilmaliku ehituskunsti mälestised tugevasti tagaplaanil 6
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pari...
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värv...
kaunistustega skulpturide või reljeefidega - raskepärasus ja massiivsus, - hooned õhulisemad ja paksud seinad ja jämedad kõrgemad, mis saavutati sambad, aknaavad väikesed tugikaarte ja tugipiilarite - oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- kasutamisega 13.sajandini. - tuli kasutusele 12.saj. - tuntumad stiilinäited Cluny Prantsusmaal, valitsevaks kloostrikirik ja Mainzi ning ehitusstiliks 13-16.sajandil. Wormsi katedraalid - tuntumad stiilinäited Notre- Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni katedraalid
benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteauxsse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele
triumfikaar. Romaani stiiliga omapäraseid kirikuid.. Saksamaal Hildesheimi toomkirik-koor nii idas kui läänes.Mõeldud keisrile Toulouse'i ehitatud palverändurite kirik Saint-Sernin viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga.Sisemised külgloovid moodustavad jätkudes ümber koori kooriümbriskäigu.5kabelit moodustavad kabelipärja.Lae moodustavad silindervõlvid.Välisvaadet valitseb nelitistorn. Maria Laachi kloostrikirik-selle eeskujuks oli Cluny kiriku arhitektuur(eri kõrgusega tornide hulk) Romaani stili profanaarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused.Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid.paigutamisel üritati arvestada ooduslikke tingimusi-järske mäenõlvu,veekogusid. 29 10 saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu vaid kannatuse tundeküllane väljendamine.Paljudes euroopa osades hakati looma arhitekruuriga seotud skulptuuri.Enamasti reljeefid kiriku fassadidel. Mõnel
Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Jõuline ja lihtne. Levinuim kirikutüüp ladina risti kujuline basiilika. Kirikuhoone ühendati torniga (varem oli kellatorn eraldi). 7. Võrdle romaani ja gooti arhitektuuri! Too välja mõlema olulised tunnused ja tähtsamad ehitised. Romaani Pisa katedraal ja kellatorn (It), Maria Laachi klooster (saksa), Cluny klooster (pr), Toweri kindlus (London), Tornlinnus Donjon (pr). Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Gooti teravkaar,roidvõlv, tugipiidad ja tugikaared. Püüeldi kõrgustesse, õhukesed seinad, palju aknaid, roosaken. Notre Dame (Pariis), Saint Denis, Chartes Cathedral, Sainte Chapelle, Doodzide palee (Veneetsia), Santa Maria Gloriosa 8. Võrdle romaani ja gooti skulptuuri
olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Eestis on romaani stiilis Valjala kirik. Itaalia aladel polnud kirikutel sageli torne. Need võisid olla eraldi juurde ehitatud. Pisa toomkiriku juurde kuulub viltune kellatorn. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid
kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega. · Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Levinud oli tavaline kuppel. Pisa
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kui...
1.3 Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa- retke lugu. 1.4 Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Cluny kloostri kirik Vézelay Madelaine'i kirik Le Puy katedraal 1.5 Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski puitlaega. Oluline ja
mahategemine, kui kirkiut ja jumalat ei tehta maha. Tegevus areneb Itaalias, piiritu usk loodusesse, õigustab armastust, erootilisust, mõistsut, tegelased pääsevad rasketest olukordadest mõistusega. Kirjutatud üleolevalt poeetilises stiilis, rahvalikus kõnekeeles. 3 päeva 4 novell- Puccio ja pattu kahetsev mees ja ta lopsakas naine. (puänt) 4 päeva 4 novell- Lisabetta, 3 venda, Lorenzo, unenägu, pea lillepotis. 10 päeva 2 novell- Gino di tacco võtab rikka Cluny abti vangi, ravib kõhuhädast, saavad sõpradeks, tacco saab õukonda tagasi. 8) Cervantes- 1547-1616 sündis Alcale de Henareses, vaese arsti peres, kirev elukäik, õppis Madriidis, 1560 Itaaliasse, värvati seal Hispaania sõjaväkke, sai haavata(vasak käsi), 1575 Hispaania mereröövlite kätte kuni 1580. Lõpu poole oli vaimulik. Looming- 1613 'Õpetlikud novellid' 1615 '8 komöödiat ja 8 intermeediumit' Don Quijote- tegi maha rüütliromaanide elukaugeid fantaasiaid
7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega
13. Milline on keskaegeste "Surmatantsu" maailde sõnum? Et olenemata,kas oled mõnel kõrgemal kohal olev isik või siis madalama seisusega, katk võib kõiki neid samamoodi hauda viia. ROMAANI JA GOOTI PILDID: 1. Basiilika põhiplaan ristlõige 2. Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus Notre Dame La Grande kirik Poitiers's 3. Maria Laachi kloostri kirik Naumburgi lähedal 4. Toweri kindlus Londonis 5. Wormsi toomkirik 6. Speyeri toomkirik 7. Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Arvutirekonstruktsioon. 8. Püha Markuse kirik Veneetsias 9. Pisa katedraali kellatorn 10. Sainte Trophime kiriku portaal Arles'is 11. Taavet tapab Koljati. Kapiteel Vezelay kirikus 12. Kuningas Haroldi kroonimine. Bayeux' vaip 13. Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest. 14. Taaveti lugu Winchesteri piiblist. 15. Chartres'i katedraal 16. Reimsi katedraal 17. Pariisi Notre Dame 18. Mont- Saint- Micheli klooster 19. Westminster Abbey 20
· Portaal-ukseümbris, alati kaunistatud (kaunistus kaitseotstarbel), punast värvi Erivates maades on stiilierinevused. Klassikaline stiil esineb Prantsusmaal. Itaalias ehitati kellatorn kirikust eraldi. Kompaniil-kellatorn - Pisa kompleks: kompaniil, katedraal, baptisteerium e ristimiskirik · Prantsusmaa 1.) Notre- Dame- la- Grande'i kirik fassaad kaetud reljeefidega ja skulptuuridega 2.) Cluny katedraal suurim kristlik pühakoda 11.saj · Saksamaa 1.)Bambergi toomkirik 2.) Maria Laacheni kirik 3.) Hildes Hein'i kirik · Põhjamaades on väga palju ka ühelöövilisi kodakirikuid. Nordi puitarhitektuur. o Kujutav kunst- · Ei tunta ühtegi kunstnikku ega ehitajat
võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil. Itaalia. Pilt3. Püha Markuse kirik Veneetsias. Itaalia. Pilt4. San Miniato al Monte kirik Firenzes. Itaalia. Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa. Pilt6. Mainzi toomkirik. Saksamaa. Pilt7. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Saksamaa. Pilt8. Wartburgi linnus Eisenachis. Saksamaa. Pilt9. Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon. Prantsusmaa. Pilt10. Notre Dame de la Grande kirik Pointiers's. Prantsusm. Pilt11.Tornlinnus Dinant'is. Prantsusmaa. Pilt12. Toweri kindlus Londonis. Inglismaa. Pilt13. Viimne kohtupäev Vezelay kloosterkiriku portaal. Pilt14. Kristuse sünd. Hildesheimi St. Micheali kiriku pronksuksed. Pilt15. Eeva paradiisiaias. Pilt16. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Pilt17. Naine ja deemon Vezelay kloosterkiriku kapiteel Pilt18
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Romaani stiil............................................................................................................................... 2 Arhitektuur..............................................................................................................................2 Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)............................................................................3 Romaani stiil Itaalias...................................................................................................................4 Prantsusmaa................................................................................................................................ 6 Saksamaa................................................................................................
Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise
Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil • Õppimine Henry Cowelli ja Arnold Schönbergi k...
Transsepti ristmikul on koonuskujulise katusega lai kuppel. 3. Hildesheimi toomkirik Koor nii idas kui läänes, uksed pronksist. Prantsusmaa 1. Benediktlaste kloostrikirik Cluny Viielöövine pikihoone, millele liitusid ´s kolmelöövine eelkirik ja palju kabeleid. 2. Saint German des Paris Pariisi vanim kirik, säilinud on vana portaal ja torn romaani stiilis. 3
Rooma lähiümbrusega. Saksamaal sulasid samal ajal kokku riik ja kirik tekkis Reichskirche. See tähendas, et keisrid nimetasid ametisse piiskoppe ja abte, kes olid ilmalikud ametnikud. Tihti olid sellistel tähtsatel kohtadel paavsti perekonnaliikmed. Teoreetiliselt valiti piiskop kohaliku kogukonna ja abt kloostri kogukonna poolt. Investituur vaimulike ametissenimetamine oli puhtalt ilmalik toiming. Kiriku seas tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud
piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Prantsusmaal loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny klooster. Itaalia Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke osi (liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid), mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on
520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095
ROMAANI STIIL 1. Kus ja millal arenes välja Romaani kunst? 10. sajandil Prantsuse, Saksa ja Itaalia aladel. 2. Kas romaani kunst on pigem sakraalne või profaanne? Sakraalne (e. kiriklik) 3. Millest tuleneb romaani stiili nimetus? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. 4. Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli sakraalarhitektuur. 5. Romaani kirikute eeskujuks oli karolinglik basiilika. 6. Kirjelda romaani basiilikat! Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle ku...
Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit
Nad idealiseerisid kasimuse ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, neid oli pruunikas/hall kuub ja selle tõttu olid nad hallid vennad, iseloomulik oli vähenõudlikkus. Dominiiklaste ordu selle rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Ülesandeks oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Nemad olid mustade kuubedega e. mustad vennad. Neil oli suur rõhk haridusel. Cluny ordu nimetus tuli Cluny kloostri järgi. Nemad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest. ÜLIKOOLID JA TEADUS Itaalias tekkisid ülikoolid kõige varem. Olid nt. arstikoolid, teoloogia uurimise ja õpetamise keskused ning õpetati õigusteadust, matemaatikat ja loodusteadust. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Eeldused araablastelt võeti üle kolmnurkne puri ja kaardid. Kujunes renessansiaegse inimese maailmapilt. Olid tugeva
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud juma...
Fondi arvukus Tripolis 3 milj. 50.000 Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
