olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Sõjanduse reformimisel etendasid tähtsat osa eelkõige: Gustav II Adolf Rootsi kuningas aastatel 1611-1632. Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Markii de Louvois Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Oluliselt parandati väljaõpet, tõhustati hooldusteenistust ning ehitati kasarmuid. Et sõdurid kaotasid teenistuse tõttu sideme tsiviileluga, pöörati tähelepanu sõjainvaliididele ja veteranidele: Pariisi rajati Invaliidide Varjupaik. Sõjaväes kasutatavate suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtlustati
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp
samastumisvõimalusi. Samuti oli kogu tegevus jälgitav ilma erilise vaevata. Peategelane Mirandolina oli naisena nutikas ja tulvil kirgi, keda valdas kiretu materialism - võttis vastu kõigi austajate kingid, andes meestele lootust, et ta võiks neile mõnel heal päeval kuuluda. Üldiselt perenaist austati ning ta sai oma külalistega suurepäraselt läbi. De Ripafratta oli mees, kes oli enesekindel ja esmapilgul vankumatu. Nimelt oli ta veendunud, et ta vihkab naisi. Tegelasete markii de Forlipopoli ja krahv d’Albafiorita vahel võis tunda konfliktsust, kuna mehed olid mõlemad sama eesmärgiga - saada endale Mirandolina. Markii taskut ei täitnud raske rahakott, kuid sellegipoolest keerles tema peas soov naine võrgutada. Mees oli iseloomult läbinägelik, kuid ilmestas seda peenetundelise naiivsusega. Krahv d’Albafiorita oli enda arvates hoopis teisest puust mees kui markii. Krahvil oli stiili, maitset ja raha, kuid ta ei olnud rahalisi väärtusi ületähtsustav mees
Parma klooster Tegelased: Fabrizio del Dongo Clelia Conti Giletti Marietta Sandrino markii Crescenz Fabrizio del Dongo sündis Milaanos kui Napoleoni väed sealt välja aeti. Ta osutus markii del Dongo teiseks pojaks, kes temast eriti ei hoolinud kuna Fabrizio oli markiist, kes oli kõigi poolt vihatud, väga erinev. Fabrizio oli kahe aastane kui Napoleon, keda kõik surnuks pidasid marssis oma vägedega Milaanosse sisse. Ta hakkas õppima jesuiitide juures. Kuueteist aastaselt otsutas Fabrizio, et ta tahab liituda Napoleoni vägedega, jättes Milaanosse maha kurva ema, tädi ja õed. Peagi jõudis ta Pariisi, kus algasid tema äpardused. Fabrizo jõudis ühe
Tal on tugev tahtejõud, suurepärane mälu ja kujutlusvõime ning ta on erakordselt auahne. 2.Välimuselt on Julien habras ja ilus noormees, kes kasvab despootlikus isakodus, kus oma raamatutarkuse ja õpihimu tõttu on ta muutunud põlualuseks. Tal on tuline hing ja ta tahab jõuda haljale oksale. Tal on õnne: algul on ta Verriers'i linnapea härra de Renali majas koduõpetajaks, seejärel seminarist Besanconis ja siis juba Pariisis markii de la Mole'i sekretär. Kuid sellest on veel vähe. Julien on südamete vallutaja: Verriers'is armus temasse linnapea abikaasa, Pariisis markii tüttar Mathilde, üks Prantsusmaa ihaldatumaid pruute. Julieni tabab katastroof. Markii saab proua de Renali poolt koostatud noormehest anonüümse kirja, mille tulemusel markii keeldub Julieniga suhtlemast. Julien sõidab kohe Verrieres'i kiriku ja tulistab seljatagant proua de Renalit
julgenud imelikke raamatuid sinna majja tuua, kuna ta arvas ,et need võivad tema mainet kahjustada. Siis saadeti ta teise linna seminarile, kus ei sallita teda ültse. Seal õppivad vaid rumalad talupojad, kes soovivad saada preestrik, et oma elujärge parandada. Julieni saab isegi mitmeid kordi ähvardusi, et vaataku ette. Aga peale seda kui ta saab järeleaitajaks muutub viha aukartuseks. Ta saatetakse Pariisi kus ta õppib palju ja muutub peaaegu teiseks inimeseks. Ta võtab endale sihiks markii tütre ära sebida, et oma kohta ühiskonnas parandada. Julien aga ei meeldinud Mathilde sõpradele ja tutavatele. Mathilde aga ei tea mida ta tunneb Julieni vastu, korda armastab teda väga ja siis teine kord jälle vihkab. Nad olid mõned õõd koos kuni Mathilde sai tast siiber ja ta teeb Julienit väga maha. Julien sai aru ,et see teeb tema nõrgaks kui ta ei saavuta seda mida ta tahab. Peale seda saadab markii Julieni pikale
legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward", ,,Rob Roy" jt. Teose kokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles.
munga enda juurde saata. Abt tahtis munka karistada, aga munk ütles abtile, et ta teab, mis ta tüdrukuga tegi ning sellepeale ütles abt, et unustame selle vahejuhtumi. Nad toimetasid tüdruku vaikselt kloostrist välja. 5.Novell Viienda novelli räägib Fiametta. Ta jutustas teistele loo Prantsuse kuningast ja ühest rüütli naisest, kes pidavat olema väga kaunis. Selle peale tahtis ta markiid näha. Ta saatis enda mehed teele ja ütles neile, et ta tuleb Genuast peale. Ise ta läks aga markii juurde. Ta lasi markiile öelda, et ta tuleb. Markii tegi süüa ning kui kuningas Filippo kohale jõudis, nägi ta et markii on veel ilusam kui räägitud. Ainuke toit mida markii pakkus oli kana ning lõpuks Filippo küsis, et kas seal ongi ainult kanad ja mitte ühtegi kukke. Markii aga ütles, et seal on naised samasugused nagu mujalgi. Kuningas sai vastusest aru ning oli edasipidi vait kuna kartis küsimuste vastuseid. Ta tänas peale söömist ning asus Genua poole teele.
ükskõiksus ning külmus. Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda. Julien näeb taas, et ta ei sulandu massi teda ümbritseb kadedus, rumalus ning tahumatus. Suhtumine temasse muutub pärast ta edutamist järeleaitajaks. Edasi viib noormehe elutee teda markii de Mole'i juurde, kus pakutakse sekretärikohta. Julien võtab pakkumise vastu, sest teda on alati võlunud võimalused, mida Pariis võib pakkuda. Markii usaldab Julieni, poiss õpib palju ning elu muudab teda. Julien tutvub markii tütre Mathildega, kellel poisi vastu varsti tunded tärkavad. Julien põlgab algul Mathilde armastuse, kuid tema keeruline iseloom ei anna talle rahu. Pärast koosveedetud ööd taipab Mathilde, et ei tunne Julieni vastu midagi
ükskõiksus ning külmus. Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda. Julien näeb taas, et ta ei sulandu massi teda ümbritseb kadedus, rumalus ning tahumatus. Suhtumine temasse muutub pärast ta edutamist järeleaitajaks. Edasi viib noormehe elutee teda markii de Mole'i juurde, kus pakutakse sekretärikohta. Julien võtab pakkumise vastu, sest teda on alati võlunud võimalused, mida Pariis võib pakkuda. Markii usaldab Julieni, poiss õpib palju ning elu muudab teda. Julien tutvub markii tütre Mathildega, kellel poisi vastu varsti tunded tärkavad. Julien põlgab algul Mathilde armastuse, kuid tema keeruline iseloom ei anna talle rahu. Pärast koosveedetud ööd taipab Mathilde, et ei tunne Julieni vastu midagi
d) Uskus püha julianust ,ning see usk aitas teda tema eluteel. Röövlid - a) Nad olid elanud nurjatut elu,mis sundis neil hakkata röövima b) ma kujutan ette et nad nägi välja kui vaesed kaupmehed. c) nad oli väga kavalad, Asti ju arvas neist hästi algul. d) väärtustasid raha ja ainult raha, see oli nende jaoks elu mõte. Markii ja Daam a) Markii oli kõrgemast soost ning käis tihti lesestunud naise juures külas. b).Naine nägi kindlasti väga kaunis ning suursugune välja, ja ma usun et ka markii oli hea välimusega meesterahvas c) Markii oli mingil määral omakasupüüdlik ,Lesk oli aga väga südamlik ning abivalmis naine. d) nad hindasid erinevaid asju, naisele oli tähtsamal kohal armastus, mehele olid tähtsamad aga materiaalsed asjad. 2
Karjub, et tema on mees siin majas ning kui muud moodi enam ära elatud ei saa siis lähevad tüdrukud kloostrisse. VIIES STSEEN Neiud tõestavad veelkord oma lollust. Räägivad Gorgibusi taga, et kui ebaintelligentne ta on. Milline vaimupimedus jne. KUUES STSEEN Marotto teatab, et üks poiss palub luba neiudele külla tulla. Madelonile ei meeldi, kuidas teener temaga räägib. Naisele on see talumatu, et teener ei suuda rääkida nagu mingi õukondlane. Poiss kes külla tuleb nimetab, end markii de Maskariiks. Neiud on ähmi täis, paluvad teenril kaunitaride nõuandjat ( = peegel) tuua. Teener on täiesti nõutu. SEITSMES STSEEN Mascarille, kaks meest kandetooliga Mehed kannavad markii porist läbi, markii enda pideva sõimu saatel. Kuk mehed raha küsivad, annab Mascarille kandjale kõrvakiilu, tema n.-ö. häbematuse eest. Kui mees ühe kandepuu haarab, muutub Mascarille jutt ning viskab neile paar kopikat. Ütleb, et talle õigel ajal järgi
Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda. Julien näeb taas, et ta ei sulandu massi teda ümbritseb kadedus, rumalus ning tahumatus. Suhtumine temasse muutub pärast ta edutamist järeleaitajaks. Edasi viib noormehe elutee teda markii de Mole'i juurde, kus pakutakse sekretärikohta. Julien võtab pakkumise vastu, sest teda on alati võlunud võimalused, mida Pariis võib pakkuda. Markii usaldab Julieni, poiss õpib palju ning elu muudab teda. Julien tutvub markii tütre Mathildega, kellel poisi vastu varsti tunded tärkavad. Julien põlgab algul Mathilde armastuse, kuid tema keeruline iseloom ei anna talle rahu. Pärast koosveedetud ööd taipab Mathilde, et ei tunne Julieni vastu midagi
Julien ja proua Renal mõtlesid välja plaani, kirjutades veel ühe kirja ning pääsesid puhtalt. Siiski läheb Julien Pariisi seminari õppima. Seminaris talle eriti ei meeldinud, sest tema tuba ja elukoht oli kõle ja külm. Teiste seminaristidega ei saanud ta ka hästi läbi, sest paljudele Julien ei meeldinud või teda kadestati. Kõige paremini saab ta läbi abbe Pirardiga, kes aitab teda palju. Julien aitab omakorda abbet. Ta saab sekretäri koha ühe markii Mole juures. Vahepeal hiilib ta veel viimast korda proua Renali juurde ning nad veedavad öö. Töötades markii juures, harjub Julien suure rikkuse ja mugavusega. Ta tutvub markii Mole tütre Mathildega, kellesse ta esialgu hästi ei suhtunud. Mathile saadab Julienile armastuskirja. Julien on selle peale väga üllatunud ning arvab, et selle taga on lõks. Ta saadab Mathildele tõrjuva kirja, millele vaatamata kutsub Mathilde ta oma tuppa. Ka selles näeb
Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi. Ta määrab sir Kennethi seda valvama, kuid kuninganna Berengaria meelitab pettuse abil rüütli oma postilt. Rüütel jõuab tagasi liiga hilja ning leiab, et lipp on varastatud ning ta koer suremas
Roy" (1818), "Lammermoori mõrsja" (1819), "Ivanhoe" (1818), "Klooster" (1820), "Kenilworth" (1921), "Quentin Durward" (1823), "Talisman" (1825). 2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman'' Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de
Marani poolt, välja antud Eesti Raamatu poolt aastal 1988. 2. Tegevusaeg raamatus? Autor kirjutab oma aastapikkusest elust Markiisaarestiku Fatu-Hiva saarel. Heyerdahl võttis noore mehena nõuks 1937. aastal koos naisega pöörduda tagasi loodusesse. Raamat ise aga on kirjutatud mitu aastakümmet hiljem. 3. Tegevuskoht-manner, riik, piirkond-võimalikult täpselt. Uuri kaardilt, kus see koht on, lisa kaart ja näita seal piirkond. Fatu hiva asub Vaikses ookeanis Markii saarestikus Prantsuse-Polüneesias, kuulub Prantusmaa alla, ta on kõige lõunapoolsema saar Markii saarestikus, kokku on neid saari 14. Saared on sademeterikkad ja neil kasvab troopiline vihmamets. Kogu saarestiku pindala on 1049 ruutkilomeetrit ja seal elab umbes 8700 inimest. Saare asukoht Markii saarestikus. Fatu hiva ülevalt vaadates. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest. Peategelased olid siin autor ise kes oli väga hakkaja inimene ja kannatlik. Ta ootas mitu aastat
Mantegna teadis paljusid kohalike õpetlasi ning antikvariaate, kes olid selle tööga seotud. 1453. aastal abiellus Mantegna Nicolosia Belliniga, kelle vennad, Giovanni ja Gentile Bellini, olid sammuti kunstnikud. Mõlemad kunstnikud tegid töid, kus on näha Mantegna mõjutusi. Mantegna jäi Paduasse 1459. aastani, kui Ludovico Gonzaga veenis teda Mantovasse kolima. 4 1.2 ELU MANTOVAS Juba mõnda aega oli Ludovico II Conzaga ( Mantova markii ) üritanud Andrea Mantegnat Mantovasse meelitada. 1460. aastal astus lõpuks Mantegna õukonna kunstniku ametisse. Ligi kuus aastat elas ta koos oma perega Giotos, mis asub Mincio jõe kaldal, kuid alates 1466. aasta detsembrist kolis ta Mantovasse. Tema kokkuleppel Ludovico II Conzagaga sai ta esialgu 75 liiri kuus palka. Nii kõrget summat ei teeninud mitte ükski õukonna kunstnik sel ajastul. Ta oli nimelt ka esimene silmapaistev kunstnik, kelle elukohaks on olnud Mantova.
GIUSEPPE VERDI – „DON CARLOS“ Marek Leotoots, Ainar Maripuu, Christopher Gilden, Nils Kiisler, Maarek Paalberg ja Robert Ellik SISU Ammustel aegadel sõlmiti abielusid tihti poliitilistel põhjustel. nt:abielu Felipe II ja Elizabeth de Valois vahel Kuigi Elizabeth oli algul lubatud Felipe II pojale (Carlosele), ei hoolinud sellest keegi, kuna abielludes Felipe II-ga sõlmitaks vaherahu kahe riigi vahel Carlos armastas Elizabethi ning vastupidi. 1.VAATUS Põlvitades oma vanaisa haual, kohtub Carlos oma lapsepõlvasõbra Markiiga Markii räägib Carlosele Flandria rahva raskest olukorrast ja seletab talle, et ta sobiks hästi Madalmaade asehalduriks ja sealsele rahvale vabadust kätte võitlema. 1.VAATUS De Posa (Markii) korraldab Carlosele ja Elizabethile salajase kohtumise. Elizabeth, kes tegelt armastab Carlost, lükkab tagasi Carlose armastuse kuna ta on lubatud Felipe II-...
See sai talle suureks proovikiviks, kuid eesmärk pühitses abinõud. Ta ähvardas töölt lahkumisega kui ei saa soovitud palgatõusu. Soovitud palgatõusu ta ka saavutas, kuid võrgutamine viis suhteni ja armumiseni. Keelatud armastus muutus liiga riskantseks, mistõttu Julien pidi oma tööpostilt lahkuma. Elutee viis teda seminari, kus ta kohtus abee Pirardiga, kes aitas ta karjääriredeli teisele astmele. Pirard kauples talle sekretäri koha Pariisis markii de La Mole juures. Esialgu peab ta kõvasti pingutama, et olla ülemusele meelepärane, kuid pingutused kandsid vilja ja ta hakkas saama järjest keerulisemaid ja olulisemaid tööülesanded. Oma ametipostiga oli ta saanud jala kõrgklassi ukse vahele, aga see polnud talle piisav. Ta mõistis, et kõrgklassi pääseb ta ainult siis, kui abiellub kõrgest seisusest naisega. Tema sihtmärgiks sai markii tütar Mathilde. Plaan oleks õnnestunud, kui härra de La Mole poleks
Sellepärast tundis ajakirjandus suurt huvi etenduse valmimise vastu ja publiku ootus oli üles köetud. Tahtsingi minna vaatama midagi kerget ja lõbusat, sest ka varasemad operetikülastused on jätnud toreda mälestuse. Kuna Mart Sander püüdis taastada 1930-ndate aastate õhkkonda, siis lavakujundus ja kostüümid ei olnud ülepakutult uhked, vaid vastasid ajastule. Markii Aristide (Mart Laur) saabub abikaasa Madeleine´iga (Pirjo Püvi) pulmareisilt koju Nizzasse. Markii oli enne abiellumist elanud lõbusat poissmeheelu ja nüüd saabub talle telegramm endiselt kallimalt, tantsijanna Tangolitalt (Juuli Lill), kes nõuab kohtumist Savoy ballil. Värskele noorpaarile saabub külla Türgi atašee Mustafa Bei (Märt Avandi). Ta lubab Aristide aidata, et ta saaks ilma oma naiseta ballile minna ja Tangolitaga kohtuda. Mustafa Bei selgitab Madeleine´le, et kuulus helilooja Jose Pasodoble kutsub Aristide ballile. Madeleine
õnn ja unistus. Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Tema liiga hea elu ja liigne edu olid teinud temale kahju vaimselt ja kehaliselt. Nüüd paistis Wilde pondununa, näost oli taganenud endine elu, ta hiilas veel materiaalsest hüvest. Ka tema kõne polnud meeldiv ning söögilauas polnud temaga enam lõbus. · Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. · Wilde kohta hakkasid liikuma kuulujutud, et ta kõndivat ümberriietatuna kõige mustemates urgastes ning ta lasi nendel kuulujuttudel kasvada. Sellele aitas kaasa valitsemishimulise ja tujuka lordi mõjuvõim tema üle, kelle jaoks ta pidi sõprust
Proua Renal oli 30-aastane koduperenaine, kes hoolitses ainult laste ja mehe eest. Ainuke positiivne omadus oli see, et ta oli ilus. Kõik hakkas ühest pisikesest käesuudlusest, mille tagajärjel Julien proua Renali ära armus. Armastus oli vastastikune. Lõpuks andis salakaval härra Valenod teada linnapeale, mis selles majas tegelikult toimub. Selle tagajärjel Julien pidi lahkuma majast ja kaotas oma töö. Mees nimega Abbe Pirard loobus markii de Mole´i pakutud sekretärikohast ja loovutas selle Julienile. Julien sõitis Pariisi, kus ta kohtus õela ja salakavala Mathildega. Mathilde käitus Julieniga, nagu too oleks mänguasi. Armastas teda siis, kui tahtis, ja viskas ta minema siis kui seda vajalikuks pidas. Julien veetis isegi paar ööd Mathilde toas. Julienile tekkisid Mathilde vastu soojad tunded, kuid Mathilde ei hoolinud sellest armastusest ja tahtis temast vabaneda.
· talupojad ei tohtinud elukutset vahetada · liikumisvabadus oli talupoegadel piiratud pidid talu mõisnikelt rentima 5. Mõisamajandus 19. Sajandi algul. · Edenemise aluseks oli viljatoomine. · Peamine sissetulekuallikas oli viin. · Väljaminekud olid suured, hakati võtma võlgu. · Viljatootmise tooraineks sai kartul. · Talupoegadele anti rohkem vabadust, raharendi juurutamine. 6. Kes oli Filippo Paulucci ja kust tuleb nimetus markii Paulucci aeg? Sõjaväelasest kindralkuberner. Ajakirjanduses nimetatakse Markii paulucci ajaks Paulucci värvikat valitsemisaega impeeriumi balti provintsides.
toolidelt püsti ning nende sigarid lendasid akendest välja. Uued ignoreerimise lained tabasid Eevat, aga siis kui Timo vangi viidi ning ka peale kaheksat aastat kui Timo välja sai. Kuigi Eeva oli väga südamlik näitas ta väga julgelt välja oma rahulolematust ja sallimatust inimeste suhtes. Olgu selle näiteks kord, kui Eeva läks Timoga riidu kas võtta vastu mehe õe poolt küpsetatud kook või kui enne Timo äraviimist käis markii Paulucci nende asjades tuhnimas. Viimase puhul näitas Eeva eriti ülesse oma rahulolematus, olgugi et naine oli viimaseid kuid rase, käis markiile mitmel korral sisse sellega, et tema on keisri käsu all mitte tülitatav ning härra markii rikub seadust. Kõige tähtsam suhe Eeval oli loomulikult Timoga. Nende vaheline armastus ja side oli väga tugev. Peale Timo surma jäi Eeva talle truuks, andes järjekordselt korvi ka Timo vennale Karlile
Julienil oli veider eesmärk,mida vähem naine teda armastas,seda rohkem Julien teda tahtis.Julien,olles pikal reisil välismaal,kohtas ta venelasest sõpra,kes andis talle nõu kuidas Mathilde endale võita.Nad tegid igasuguseid peeneid skeeme ja armastuskirju. Mathilde jäi rasedaks,ning markiile ei mahu pähe mõte,et tema tütar,kellest pidi saama hertsoginna,abielluks mingi Julien Sorieliusega,puusepa pojaga.Tema nimi ei meeldinud sugugi Julienile,ning markii annab talle uue nime Julien Sorel de la Vernaye,ning nüüd oli ta valmis abielluma Mathildega,kui saabus kiri proua Renalilt,kus tehti Julien maatasa,kiruti tema silmakirjalikkust ja et meeldib võrgutada naisi oma kasude huvides,peale seda on kõik võimalused tal kadunud. Peale seda vahejuhtumit sõidab Julien kodulinna tagasi ja tulistab proua Renalit selle eest,proua jäi ellu,aga Julienile määrati surmanuhtlus.Teda käis pideval
Kenneth meelitati mäelt eemale, lipp varastati ja koera haavati. Richard tahtis, et Kenneth hukatakse, kuid kristlasel oli palju toetajaid, kes tema eest palusid. Arst sai Kennethi endale. Kenneth maskeerus nuubialaseks ja oli sultani kingitus Richardile. Richard ütles nuubialasele, et ta leiaks äraandja, kes lipu varastas. Koer hakkas haukuma markiid nähes. Peeti kahevõitlus ja Kennethi võitis ning markii tunnistas üles. Ordumeister tappis markii ja sai ise surma sultani käe läbi. Teose lõpus tuli välja, et Kenneth olevat olnud Huntingdoni krahv. Kenneth ja Edith abiellusid. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kas olla kristlane või uskumatu? b) Kõik ei pruugi olla alati nii nagu näib. c) Kunagi ei või ette teada, kes võib sulle häda korral käe ulatada. d) Üks eksisamm võib muuta kogu elu. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
meistriteoseks. Kahjuks ei kestnud Salvador Dali ja Luis Buñueli sõprus väga kaua. Nii juba järgmine aasta kui film "Kuldajastu" ("L'age d'or") oli tegemisel, läks andekas duo eri teed. Dali jäi ametlikult küll "Kuldajastu" käsikirja autoriks, ent filmi tegemisel ta rohkem ei osalenud. Edasi tegutses Buñuel juba omapäi ja uute kaaslastega. 1930. Aastal valminud "Kuldajastu" on väidetavalt ispiratsiooni saanud Markii de Sade teosest "120 päeva Soodomas". Rezisöör ise lükkab aga paljudes intervjuudes ümber väite, et ta oleks liiga palju võtnud snitti de Sade teoselt. Olles tuttav nii Markii de Sade loomingu, kui ka eelmainitud teosega, pean tunnistama, et filmi esmakordsel vaatamisel ei märganud ka mina liiga otsest paralleeli de Sade teosega. Samas kui pikemalt analüüsima jääda võib küll leida mõlemalt autorilt sarnaseid mõttekäike
läheb oma isa juurde, kuid tulutult, nimelt saadetakse ta tagasi ilma, et oleks isa näinudki. Ta teeb seda igal aastal, ning igakord luhtunult. Noorhärra Eugene külastab proua de Restaud´le, kust leiab eest proua armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda- Pintoga. Bauseant'i armuke on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea. Vikontess räägib Eugene´ile sellest, kuidas Goriot'i tütred isa hülgasid ning annab näpunäiteid seltskonda pürgimise saladustest. Eugene nõuab oma perekonnalt talle viimased säästud saata, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin'il on Eugene´ile varuks plaan. Täpsemalt seesugune: Eugene proovib ära võluda Victorine, kui see
Ardi Vihman 28. november Salvador Dali Salvador Domingo Felipe Jacinto dali i Domenech, Puboli markii kunstnikunimega Salvador Dali sündis 11 mail 1904 Figueres. Tema isa, Salvador Dali i Cusi oli advokaat ja notar ning ema, kelle nimi oli Domenech Ferres kes ka julgustas poja kunstikatsetusi. Salvador oli peres teine laps. Esimese lapse nimi oli ka Salvador aga tema suri enne Dali sündi. Dalil oli ka noorem õde kes kirjutas hiljem surnud vennast raamatu. 1922 aastal asus Dali õppima kunstikooli nimega Academia de San Fernando
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707
,, Isa Goriot" Honore de Balzac Proua Vauquer on vana naine, kes peab Pariisis juba nelikümmend aastat kodust pansioni, mis asub Neuve-Sainte-Genevieve tänava lõpus. Sinna on elama asunud nii noori kui vanu. Lahkudes oma nuudlivabriku ärist, oli isa Goriot, umbes 69 aastane vanamees, asunud 1813. aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see ...
Richard palus Kennethil valvata Inglise lippu Püha Jüri mäel. Kenneth meelitati mäelt eemale, lipp varastati ja koera haavati. Richard tahtis, et Kenneth hukatakse, kuid kristlasel oli palju toetajaid, kes tema eest palusid. Arst sai Kennethi endale. Kenneth maskeerus nuubialaseks ja oli sultani kingitus Richardile. Richard ütles nuubialasele, et ta leiaks äraandja, kes lipu varastas. Koer hakkas haukuma markiid nähes. Peeti kahevõitlus ja Kennethi võitis ning markii tunnistas üles. Ordumeister tappis markii ja sai ise surma sultani käe läbi. Teose lõpus tuli välja, et Kenneth olevat olnud Huntingdoni krahv. Kenneth ja Edith abiellusid. 5. HINNANG TEOSELE Minule piisas ,,Talisaman"-i ühekordsest lugemisest. Nii mõnedki tegelased olid huvitavad, rohkem oleks tahtnud teada Kolmandast ristisõjast. Raamatu sisus keskenduti rohkem inimeste vahelistele suhetele kui sõjale. Oli kohti, kus kirjeldati sündmust väga põnevalt
Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naist...
kloostrisse või on järgmiste kosilastega nõus naituma. Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodelet olid suurepärased näitlejad ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena oma peremeestest olid ülimalt viisakad, galantsed, teravmeelsed, poetasid igale poole lembesõnu ning oskasid tüdrukutele meeldejärgi olla. Lõpuks otsustasid noormehed neiud linna jalutuskäigule kutsuda, kuid nood pidid kodus olema. Selle asemel hoopis korraldati kodus väikestviisi ball, kutsuti kohale naabermaja rahvas ning tantsiti
". See polnud autori fantaasiavili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm. 11.Romaani "Punane ja must"kesksed tegelased ja sündmused ´Punane ja must´´: peategelane Julien Sorel (18-19 aastane noormees). Oma õpihimu tõttu on ta kodus põlu all, kuid Julieni soov on jõuda välja alamklassist. Esimene samm sel teel on koduõpetaja koht linnapea de Rênali majas, kus majaperenaine armub Julieni. Järgnevalt läheb Julien tööle Pariisi aadliku markii juurde. Osavate võtetega võidab Julien markii tütre südame. Samal ajal hakkab proua de Rênal oma pattu kahetsema ning paljastab Julieni. Julien tulistab proua de Rênali jalga ning kohtus tunnistab et tahtis naist tappa. Ta mõjutas kohtuprotsessi teadlikult enda vastu ning giljotiini alla minek oli kindel. 12.Nim"Eugenie Granded" tähtsamad tegelased ja sündmused Eugenie Grandet´´: peategelane on Félix Grandet. Tal on tütar Eugenie ja naine ning ustav teenija Nanon
Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfr...
Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla
erinevaid teemasid, millele ma tahaks Teie tähelepanu juhtida. Alguses aga natuke sisust. 2 Sisu ja kesksed tegelased Lucie Manette isa, Alexandre Manette´, on aastaid aluseta kinni hoitud Bastille´ vanglas. Kui Londonis elav Lucie saab teada, et tema isa on vabaduses Prantsusmaal ja ta elu on ohus, siis ta ruttab talle appi. Ta viib haige dr. Manette`i Londonisse, kus viimane paraneb. Lucie abiellub ja saab lapse. Tema isa tuletab mõnikord meelde oma vangistusaega, kuhu ta sattus markii Evremonde pärast (sest ta teadis markii saladust). Kuid Lucie mees, Charles Darnay, ei ole see mees kelleks kõik teda peavad, ta on tegelikult Evremonde järeletulija. Pranstusmaal puhkeb revolutsioon ja dr Manette, Lucie ja Darnay lähevad Prantsusmaale. Seal aga sirutub märatseva rahvajõugu pikk verine käsi Lucie ja ta perekonna poole, paisates Charlesi üha suuremaasse hädaohtu, sest teda süüdistakse oma isa pattudes. Charlesi päästab
15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi sell...
Lk 41 Lk 48 Kohtumine Victorine'i isaga ei läinud hästi. Lk 48 Lk 54 Eugene näeb isa Goriot krahvinna (Anastasie) juures. Lk 54 Lk 58 Morganaatiline paar (?) Anastasie ja hr de Restaud Lk 58 Lk 59 Krahvinna (Goriot kohta): "Ei ole olemas inimest, keda armastaksin rohkem..." Lk 59 Lk 60 Krahv ütleb teenrile, et Eugene ei ole enam oodatud nende kodus oodatud. Lk 60 Lk 63/4 Pr (Claire) Beauseant (Eugene nõbu) süütu vahekord markii d'AjudaPintoga Lk 63/4 Lk 69 Clara'le räägitakse jälle, et hr d'Ajuda abiellub teisega, kuid naine ei usu. Lk 69 Lk 71 Isa Goriot'l on kaks tütart, kes on mõlemad mehe maha salanud. (Isa Goriot lugu Lk 71 algab...) Lk 75 Goriot tütred võistlevad Restaud on aristokraat ning ta naist esitleti õukonna ringis, Lk 75 teine õde on aga rikas (ta mees de Nucingen on rahamees), kuid teine õde soovib ka kõrgemal õukonnas ringi liikuda
võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht. Talle allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad. Kindralkuberneriks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Tema juhtimistiil oli autokraatlik, kuid samuti oli tal palju ideid ja ta ei kartnud neid ka ellu viia. Paulucci püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuigi tegelikult tuli tal riigiasju ajada siseministriga. Kuberneri asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,
ja Acaste. Neid kehastas pikk ja peenike Ago Soots. Talle jalja tõmmatud retuusid muutsid ta veel kõhnemaks. Tema esituses oli hästi tehtud mustkunstitrikk, kui Alcaste tunnuseks pidi olems roheline lint. Acaste tõmbas selle välja enda surikas käest. Kusjuures lint ei olnud roheline, vaid valge riideriba peale oli kirjutatud ,,Roheline lint". Hästi oli mängitud ka kirja ette lugemine, mida päriselt luges Acaste aga vaatajatele jäi mulje, et seda tegi markii Clitandre, kes oma näoilmetega tegi selle ettelugemise väga huvitavaks. Clitandret kehastas Margo Teder. Alceste sõbra Philinte, keda mängis Meelis Põdersoo, tunnuseks olid pähklid, mida ta pidevalt näris. Ta sai lõpuks kokku Celimene nõo Eliantega, kes oli Katariina Laugi üks tegelaskujudest. Lauk kehastas ka Celimene sõbratari, ta polnud tegelikult kõige sõbralikum. Na ütlesid Celimenega üksteisele ka enda arvamusi
Kunstiretsensioon Augustikuu 13. päeval Prahas käies külastasin Merliniga Salvador Dali. Vanalinnas jalutades märkasin, et ühe kollase hoone peale oli suurte tähtedega kirjutatud Salvador Dali. Alguses ei suutnud ma oma silmi uskuda. Mõtlesin: "Kas tõesti see Salvador Dali? On see võimalik?" Kuna oma silm on kuningas, ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja sain suurima kunstielamuse, mis mul on eales olnud. Salvador Felipe Jacinto Dali, Puboli markii tuntud nimega Salvador Dali oli hispaania maalikunstnik ja 20. Sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.Ta sündis 11. mail 1904. aastal Figuresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dali kunstitalent avaldus juba varaases eas. Tema debüütnäitus oli juba 14-aastaselt. Kuus aastat õppis ta linna kunstikoolis, 1922
Renali kätt, isegi tema mehe juures olekul (pimedas). Julien oli saavutanud selle, mida ihkas. Järgmiseks on Julien endale pähe võtnud, et peab proua de Renali kätt suudlema. Ka selle ta saavutab ning mille tagajärjel Julien prouasse ära armub, tunded on vastastikused. Julieniga juhtub veel palju erinevaid asju. Saades teada, mis Renalide majas tegelikult toimub saadetakse ta seminari. Pariisis muutub palju, Julien õpib seal palju ning saab et teiseks inimeseks. Julien saab tuttavaks Markii tütrega, nende suhe areneb väga kummaliseks. Mida vähem Julien Mathildele tähelepanu pöörab ja huvi tema vastu näitab, seda rohkem Mathilde teda tahab ja vastupidi. Lõpuks jääb Mathilde rasedaks. Julienile tuleb proua de Renalilt kiri, mis pole tegelikult tema kirjutatud. Peale kirja lugemist sõidab Julien pealinna ning tulistab kirkus kaks korda proua de Renali, mille tagajärjel Julien vahistatakse ning kohtus määratakse talle karistuseks surmanuhtlus.
sõber tapab ära Victorine venna ja Victorine isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab uuesti Vikontessi ja ta kutsub Eugene õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene endaga teatrisse, kus soovitab Rastignacil meelitada ära Delphine, Gorioti teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugenile Delphinei ja tüdruk armub kohe temasse. Isa Goriot hakkab Eugeni armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui Eugene kohtab Gorioti tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriotile. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpingud jäävad seisma. Kui tal on raha otsas, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine
tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab
Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
