Lombardia madalik Lombardia madalik ehk Po madalik on tasandik PõhjaItaalias, mis asub Alpide ja Apenniinide vahel. Varem asus selle tasandiku kohal Aadria mere laht. Valdav kõrgus on 100m, äärealadel 200500m. Tasandikku veestab Po jõestik, millepärast esineb seal sageli üleujutusi ja udu. Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi (riis, nisu ja mais). Suurimad linnad: Milano, Torino, Bologna ja Padova.
kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid (viimased tugevamad olid 1908 ja 1980). Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik, mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2º-12ºC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine
Itaalia Itaalia on tüüpiline vahemerelise kliimaga riik. Itaalia asub Lõuna-Euroopas, Vahemere ääres. Ta hõlmab Alpi mäestiku lõunapoolse osa, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia ja Sardiinia ning hulga väiksemaid saari. Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega. Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks. Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni
Itaalia ühendamine Rahvuslus hakkas Euroopas peale 1848-49 revolutsiooni levima ja seda ei saanud enam mitte kuskil eirata. Itaalias oli nt kaheksa väiksemat riiki, mida püüti ühendada rahvusriikideks. Osa neist olid Austria võimu all, ainuke iseseisev kuningriik oli Sardiinia (kuningas Vittorio Emanuele). Pooldas Itaalia ühendamist, aga liikumise juhiks sai peaminister Camillo Cavour (1852). 1858 sõlmiti Austria vastu Prantsuse-Sardiinia liit, 59 puhkes sõda Lombardia pärast. Austerlased said lõpuks lüüa ja itaallased hõivasid kogu piirkonna. Garibaldi kavatses sõjaliselt kogu Austria vallutada, aga Prantsusmaa sõlmis austerlastega ootamatult rahu (1859). Rahulepingu järgi ühendati Sardiiniaga ainult Lombardia, mujal ülestõusnud piirkondades taastati Habsburgide võim. Peale Sardiinia-Austria sõda hakati palju asutama rahvuskogusid, mis otsustasid ühineda Sardiinia kuningriigiga. Ka enamik Kirikuriigist ühines S-ga. Paavsti
Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda Riigikeel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) 3 Asukoht Itaalia on riik Lõuna-Euroopas. Asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Põhjast ümbritseb Itaaliat Austria ja Sveits, idast Sloveenia ja Aadria meri, lõunast Joonia meri ja Vahemeri, läänest Liguuria meri, Türreeni meri ja Vahemeri. Pinnavormid Itaalia pikkus põhjast lõunasse on umbes 1,145 km. Maksimaalne Itaalia laius on 610 km ning minimaalne 240 km. Itaalia põhjaosas asuvad Alpid, kus asuvad Itaalia
Itaalia arengutegurid Essee Itaalia asub Apenniini poolsaarel. Põhja-Itaalias on külmad talved ja sajused suved. Alpide ja Apenniinide vahelisel Lombardia madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Kuid Lombardia madalikul on väga viljakas pinnas, mille tõttu on see üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse näiteks riisi, nisu ja maisi. Itaalias on ka palju mägiseid alasid ning mägede vahelisi orge, kus on head karjamaad. Loodusvarade poolest on Itaalia vaene, enamus resursse imporditakse. Peamisteks loodusvaradeks on kivisüsi, maagaas, elavhõbe, tsink. Itaalia asub Vahemere ääres, Itaaliale kuuluvad ka Vahemeres asetsevad
seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaalias umbes Etna ja Vesuuv viiendikul riigi pindalast Taimestik ● Itaalia mullastikku ja ● Alpide madalamatel taimestikku on nõlvadel kasvavad tugevalt mõjutanud peamiselt pöögid ja inimtegevus tammed, kõrgemal ● Lombardia madalikult kasvab kuuse- paiknevad nulumets lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad Loomastik ● Suuri metsloomi on ● Looduskaitsealadel Itaalias tiheda leidub vähesel määral asustuse tõttu vähe hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt
kauplemiskohas. enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika, oluliste kaubateede juurde või mujale. Aga linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linna täiendust elanikkonnale. Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud. Näiteks araabia maadest kesk- ja lääne euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis paiknesid Toscana ja Lombardia, samuti Pariis, Flandria. Viljakas maa oli oluline. Näiteks Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond kujunenud. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks.
Etna. Vaatamata mägisele pinnamoele on ligi pool Itaalia pindalast põldude ja istanduste all. Metsa on säilinud mägedes. 3. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28oC) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temp. jaanuaris 2-12oC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia ehk Po madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24oC, jaanuaris 0oC). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuib ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende voluhulk on
) , Milano (1 359 000) , Napoli (1 072 000) , Torino (953 000) 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad. Kindlasti ka kaubavahtus soodustab nenderiikriikide majanduskasvu. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Sardiinias. on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_liina.htm http://kristinkaur.weebly.com/1.html http://rainl.weebly.com/linnastumine.html Tööstusareng 1.Millised looduslikud toorained (maake) riigis leidusb? Itaalia looduslike toorainete varud on kasinad
c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele: paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama, moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt 4. Kaubanduse areng a) Lähikaubandus: ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid) nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad
Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Mullad: Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad. Maaparandustööd(niisutus, kuivendus): Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%), Itaalias (ca 57%) ja Prantsusmaal (ca 10%).
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely n...
Donato Bramante (14441514) ·Donato d'Angelo di Pascuccio ·Itaalia arhitekt ja maalikunstnik, kõrgrenessansi suurmeister ·Sündis Monte Asdruvaldos Urbino lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502 San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace ...
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon ...
Maria Laachi abtkonnakirik arvukad, erineva kõrgusega tornid, ehitusmaterjaliks punane tellis 2. Wormsi toomikirik Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega tuntavad on Normandia ja Lombardia mõju. Prantsusmaa 1. Cluny kloostri kirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani
4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532 Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v
youtube.com/watch?v=SCwCnsfVmYc Giuseppe Verdi(18131901) Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sageli nimetatakse teda "ooperikuningaks". Tema muusikale on omane väljendusrikas meloodia. Verdi ooperid: "Rigoletto", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". Peale ooperite on tuntud tema reekviem. http://www.youtube.com/watch?v=uMDyPMhsJwA 1:01:28 Itaalia keele eripärad Itaalia keele eripäraks on selliste murrakute rohkus, nagu näiteks lombardia, veneetsia, rooma ja naapoli. Seejuures erinevad murrakud ametlikust keelest niivõrd palju, et itaallastel endil on tihti raske mõista naaberpiirkonna keelt. Lisaks murretele erineb piirkonniti ka kirjakeele eri variante. Keele vokalism, täishäälikute suur hulk ning sõna lõpus peaaegu täielikult puuduvad kaashäälikud raskendavad keelega harjumatule kuuljale sellest arusaamist. http://www.youtube.com/watch?v=04ckV9QueXc
kauplemiskohas. enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika, oluliste kaubateede juurde või mujale. Aga linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linna täiendust elanikkonnale. Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud. Näiteks araabia maadest kesk- ja lääne euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis paiknesid Toscana ja Lombardia, samuti Pariis, Flandria. Viljakas maa oli oluline. Näiteks Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond kujunenud. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudemalal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks.
Tema kavandite järgi valmis 1504. aastal San Pietro in Montorio kabel San Pietro in Montorio kloostri õuel. Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Looming Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tema läbikäimine Leonardo da Vinciga. Bramante kavandatud kirikud on peamiselt Kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. Avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule. Projektid paistavad silma oma selguse, harmoonia ning tervikliku ja avara ruumimõju poolest Ehitised San Pierto in Vaticano Santa Maria della Pace Ehitised Santa Maria presso San Satiro kiriku San Pietro in Montorio kabel kooriruum Ehitised
Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid Kes pakkuvad reise? Ø Tensi Reisid Ø Perereisid Ø Germalo reisid Ø ABZ reisid Ø
Milano Milano on linn Itaalias Lombardia maakonnas. Milano on Itaalia rikkaim linn ja on ka tähtis liiksõlm. Milanos on tuntud kui kuulus moe pealinn. Sealt on tuule tiibadesse saanud Dolce & Gabbana, Giorgio Armani, Prada, Versace ja paljud teised kuulsad moe loojad. Kuid seal on ka palju ilusaid ja vanaaegseid ehitisi. Milano toomkirik on suursuguseim gooti stiilis ehitis Euroopas. Viielööviline, 157m. pikk ja 92m. lai basiilika on üks maailma suurimaid gooti katedraale maailmas. Sinna mahub umbes 40 000 inimest
Palermo 683 000 elanikku Genova 605 000 elanikku Rahvastiku tihedus Click to edit Master text styles Tänu mägisele Second level pinnamoele paikneb Third level Fourth level rahvastik ebaühtlaselt Fifth level Tihedalt on asustatud Lombardia madalik ja viljakate muldadega Campania regioon. Alpid ja Appenniini mäestiku keskosa on hõredalt asustatud. Itaalia majandus Itaalia kaubanduspartnerid eksport: import: Saksamaa- 13,8% Saksamaa-17,8% Prantsusmaa-12,3% Prantsusmaa-12,3% USA- 8,5% Holland-5,8% Hispaania- 7% Hispaania-4,7% Suurbritannia-6,9% Suurbritannia-4,7% Eksport ja import Itaalia impordib: Itaalia ekspordib: Liha ja kala Masinaid Masinaid Veondusseadmeid
põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine
Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud
· kliimavöötmeks on vahemerelised alad · 4/5 maa alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4364 km) nende lõuna nõlvu liigestavad sügavad orud,kus asuvad eelnimetatud suurimad järved. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega laia eelmäestikualaga Apenniini mäed,mis jagunevad Põhja-Kesk-ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik,mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. · Maavaradest leidub väävlit,elavhõbedat,marmorit,pimms,püriit,kivisüsi,botas,asbest ja muid ehituskive. Vähem plii-tsingimaaki,naftat,maagaasi,boksiiti ja rauamaaki. Loomulik iive. a. sündimus 0,90% suremus 1,00% Sureb 0,1% rohkem kui sünnib b. Imiku suremus 0,60% Keskmiselt lapsi 2 3 last ühe naise kohta
ITAALIA RAHVASTIK 2007 Üldandmed: Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Pindala 301 230 km² Loomulik iive(2004) 1,33 Demograafilise ülemineku etapp Rahvastiku vananemise etapp Rahvastiku paiknemine ja tihedus: Varem asuti elama pealinna ja suurematesse linnadesse. Linnades elab üle 70% rahvastikust. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam on asustus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. Ränne: Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse tõttu on Itaalia üks esimesi väljarännumaid. Enne Euroopa Majandusühendusega ühinemist rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast ühinemist siirdutakse peamiselt Lääne-Euroopasse, tihti tähtajaliste töölepingute alusel. Itaaliasse suurenes ka odava tööjõu sissevool arengumailt
armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis Itaalia muutus demokraatlikumaks Põhjaja KeskItaalia ühendamine Pärast revolutsiooni lüüasaamist hakkasid Itaalia rahvuslased panema üha suuremaid lootusi Itaalia riigi tuumikule 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour Tol ajal rajati raudteid, ehitati ümber Genua sadam Rahvuslikult oli meelestatud ka kuningas Vittorio Emanuele II Austria loovutas Lombardia Genua sadam Camillo Benso Cavour Itaalia kuningriik Parlamendi saadikuks oli Giuseppe Garibaldi Itaalia kuningriigist jäid esialgu välja Rooma ja Veneetsia Itaalia ühendati rahvusliku liikumise tulemusena revolutsioonilises võitluses Rahvusriik oli itaallaste suur saavutus Itaalia kuningriik on eksisteerinud kolm korda: Itaalia kuningriik keskajal Itaalia kuningriik Napoleoni ajal Itaalia kuningriik (18611946) Giuseppe Garibaldi Esimene Itaalia kuningas Vittorio
seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks: 1) Venemaa sai suurema osa Poolast, Soome ja Bessaraabia (Moldova) 2) Austria sai osa Poolast (Galiitsia), Lombardia ja Veneetsia 3) Preisi sai mitmed alad Saksamaast 4) Suurbritannia sai Malta, Kapimaa (Aafrika) ja Tseiloni (saare) 5) Holland, Belgia ja Luksemburg ühendati Madalmaade kuningriigiks 6) Saksa väikeriigid ühendati sunniviisiliselt Saksa Liitu Selgita, miks võib väita, et Saksa Liidu moodustamine oli tagurlik tegu. Saksamaa ühendamist takistati, sest selline suur ühtse rahvusega riik oleks võinud saada Euroopale ohtlikuks, kui ta oleks tugevnenud. Kõik tehti vastu Saksa tahtmistele.
Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Lombardia madalik. 4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused. Asend parasvöötmes neli aastaaega, niiske, jahe. Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid. Assoori maksimum paikneb 35-40o pl ning toodab kuiva ja sooja õhku. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette, tekitavad sademeid. 5.Põhja-Atlandi hoovus ja selle mõju Euroopa kliimale.
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub ma...
1 Piemonte / Torino Torinos asuvad nii Fiati tehased kui ka Kristuse surilina ja siit valitses Savoy kuningakoda Itaaliat kuni 1946. aastani. Loodus on mitmekesine (Maggiore järv!). Mõnedki tuntud Itaalia veinid on pärit just Piemontest. 2 Valle d'Aosta / Aosta Siin kõrgub 4807-meetrine Mont Blanc; piirkond on kultuuriajalooliselt väga rikas juba Vana- Rooma ajast alates. Imekaunitel maastikel asuvatest puhke- ja suusakeskustest tuntakse Courmayerit and Breuil-Cerviniat. 3 Lombardia / Milano Rikkaim, arenenuim ja tihedamini asustatuim maakond. Siin leiab kõike moodsat tehnoloogiast rõivasteni, elustiilist poliitiliste eksperimentideni. Ka kulturiloolist: La Scala, Sforzade palee, toomkirik, Brera galerii. Ringivaatamist väärivad ka paljud Lombardia väiksemad linnad. 4 Trentino Alto Adige / Trento Õunad ja mägede rohelus. Piirkonna saksakeelne nimi Südtirol viitab ajaloolisele seotusele Austriaga, ent pärast Esimest maailmasõda läks piirkond Itaaliale
1669. aastal purustas Etna kraatrist väljunud 7 laava osaliselt Catania linna. Catania on väga vana linn, asutatud 8.sajandil e.m.a. , linn on korduvalt saanud kannatada maavärinate ja Etna pursete tagajärjel. Atmosfäär 1. Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. Itaalia kliimat kujundavad kõige enam Apenniini mäestik ja Alpid ning Lombardia madalik. Alpid mõjutavad oluliselt Euroopa kliimat, tõkestades vahemerelise sooja õhu liikumist põhja poole. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Calabrias on talviti piisavalt lund
8000ºC. Juuli keskmine temperatuur on 24 - 32ºC, jaanuaris 0 - 8ºC. Keskine sademete hulk aastas on 500 - 1000 mm. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib langeda sademeid isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. 4) Peamised mullaliigid Itaalias on metsapruunmullad, leet-pruunmullad ja paakunud mustmullad. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad ning Etna ja Vesuuvi lähistel vulkaanilised mullad. 5) Suur osa üldisest veekasutusest on suunatud niisutamisele(~57%), kuna Itaalias on suurimad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. 6) Itaalias ei ole võimalik igal pool põllumajandusega tegeleda, kuna maapind ei ole ühtlaselt tasane ning lõuna pool puuduvad viljakad mullad. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli-Venezia Trieste 7 858 1 235 761 Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532 Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a
aastal. Pursanud vulkaani ümbruses asuvad 18 linna on ametlikult koduks poolele miljonile inimesele, kuid tegelik number läheneb Bertolaso sõnul 650 000-le. See oleks kindlasti suur katastroof, kui see vulkaan peaks hakkama purskama. Õnneks mõeldakse välja juba plaane ja kohalikud inimesed on ise ka ennast juba vaikselt ette valmistanud. Peamised kliimat kujundavad tegurid Itaalia kliimat kujundavad kõige enam Apenniini mäestik ja Alpid ning Lombardia madalik. Alpid mõjutavad oluliselt Euroopa kliimat, tõkestades vahemerelise sooja õhu liikumist põhja poole. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Calabrias on
talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud.
turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Haldusjaotus *Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/italy/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia http://et.wikipedia.org/wiki/Alba_(Itaalia) http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://et.wikipedia
Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed
Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid: 1) Geograafiline asend: määrab ära päikesekiirte langemisnurga, millest sõltub soojuse ja valguse hulk. 2) Soe Atlandi hoovus 3) Atmosfääri mõjutustegurid suvel ja talvel: Suvel: Islandi miinimum (10o) Asoori maksimum( 20o) Lõuna- Aasia miinimum (30o) Talvel: Islandi miinimum (0o) Asoori maksimum( 10o)
Millistele ajaloolistele lepetele tugineb Euroopa Liit? Majanduskoostöö ühendus Benelux, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlame...
laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid (viimased tugevamad olid 1908 ja 1980). Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik, mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2º-12ºC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine
Kuulsad viiulimeistrid. Varaseim viiulimeister oli Casparo Bertolotti (1540-1609.a), keda tuntakse rohkem Casparo da Salõ järgi. Ta sündis Itaalias Salõ's Garda järve ääres. Viiulimeistrina tegutses ta Brescias. Seal ta asutas ka viiulitemeistrite kooli. Teda peetakse ka koos Gasparo Duiffopruggar'iga esimesteks meistriteks, kes valmistasid tänasele viiulile väga sarnaseid instrumente. Kuigi "uued" pillid ei olnud muusikute hulgas esialgu eriti nõutud, leidsid da Salò pillid ometigi tee ka välismaale. Da Salõ kuulsaim ja andekaim õpilane oli Giovanni Paolo Maggini(1580-1640). Ta elas ja tegutses samuti Brescias , aga tal ei olnud endal õpilasi. Siiski jäi ta Brescia kooli tähtsamaiks esindajaks, kuna tal konkurente ka seal ei olnud ning teised jäid temast ikka tahapoole. Ta andis viiuli väikesele puukerele näiliselt tühiste täiendustega imepärase kõla. Samal ajal kerkis esile uus viiulimei...
ELEKTRIENERGEETIKA · Ainus Euroopa riik, mis pärast Tsernobõli katastroofi oma tuumajaamad lammutas. · Nüüdsest impordib elektrit. · Eelmine aasta 53% energiast maagaasist, 17% kivisöest, 14% hüdroenergiast. · Tuuleenergia osakaal on suurem Sitsiilias. (25 tuuleparki ja 2% saare elektrist) MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS · Eksporditakse. · Toodetakse peamiselt Piemonte ja Lombardia piirkondades. AUTOTÖÖSTUS · Eksporditakse kalleid luksusautosid (Lamborghini) · Suurim autotootja Fiat, mis asutati 1899 a. · Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, veoautosid, motorollereid, mootorrattaid (FIAT peatehased Torinos). KERGETÖÖSTUS · Tähtsaimad harud on õmblus ja jalatsitööstus, aga ka riided ja muu tekstiil.
viinamarjakasvataja. Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Kuna sulle väga meeldib loodus, kirjutan, metsadest,muldadest ja kliimast. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad sinu lemmikud tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik
Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saare...
Itaalia kultuur Itaalia köök Risotto on traditsiooniline Itaalia riisiroog. Pärit on risotto Põhja-Itaaliast, eeskätt Piemonte idaosast ning Lombardia lääneosast, kus laiuvad Itaalia suurimad riisipõllud. Risotto on Milano ja Torino köögi alustala. Risotto valmistamiseks kasutatakse ümarat risottoriisi (nt Arborio või Vialone Nano), mida enne vedeliku lisamist veidi aega õlis kuumutatakse. Riisi segatakse pidevalt, vedelik lisatakse aegamisi, ja lastakse see enne järgmist lisamist pea täiesti imenduda. Sellise valmistusviisi tulemuseks on kreemjas, kuid mitte pudrune riis, sest tärklise vabanemisel
Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia on jagatud 20 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. Itaalia maakonnad Abruzzu, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto. Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk). Rahvastik Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on ka palju kreeklasi ja araablasi.
Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Järved · Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv, millest vesi jõuab Reini kaudu Bodeni järv, Neuchâteli järv, Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Luzerni järv, Zürichi järv ja Vahemere lääneossa, Ticino jõe Lago Maggiore.
kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm 4) Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värv. Huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. 5) Itaalias on üle 20 % maast niisutatud. 6) Igal pool selles riigis pole võimalik tegeleda põllumajandusega nimelt valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
