Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
Viikingite laevad · Tugevad ja kiired, lameda põhjaga, olid mast ja raapuri. · 9.-st saj.-st kasutasid kiilu · Kasutasid kolme sorti laevu: 1) Kalapaadid (kasutati ka kauplemiseks) 2) Knarrid aeglased, madala põhjaga kaubalaevad 3) Pikklaevad suurimad ja kiireimad, 20-25m pikkused, kasutati röövretkedel, mahutasid 80 inimest (piltidel) Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al. VIII-st sajandist rüüstasid · Rändasid mööda Dnepri ja Inglismaad ja Frangi riiki. Volga jõgesid Venemaale, kus · 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude, · Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga. · Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas. lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik Normandia poolsaar.
Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab Joonis 1gujghikhuihu põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu.
Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohalik vanem oli nii valitseja kui sõjapealik. Enne 900
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel
Need kes said surma , nende jaoks püstitati ruunikivi mille peal oli ruuni kirjas surnu nimi. Viikingite laevad olid umbes 24 meetri pikkune. Laeva aere oli 30-40 nii et meeskonda kulus umbes 30-40 meest.Aerutajat pidid olema tugevad võitlejad ja aerutajad.Viikingid olid isegi maadeavastajad.Viikingite laev kannatas välja umbes 80 meest. Viikingid usksusid et on olemas paik nime Valhalla ja kes sõjas ära suri sai Valhallase.Need kes surid olid kangelased. Surnud viikingid maeti koos relvade ja peale kuhjati kääbas.Peamised tegevusalad olid loomade kasvatus või kala püüdmine. Viikingid pidasid ka orje kes aitasid perenaist kodutöödel. Laevad ehitati tammepuust ja laeva tekk oli männilaudadest. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole.Aerud olid kuus meetrit pikad , seega aerutajad pidid
Viikingid 1.Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga Viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus,sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim. 2. Enamus eurooplased olid vaenlased. Üks hetk sai Euroopa ülikutel Viikingite laastamis töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning
VIIKINGID Viikingid olid muinas-Skandinaavia (rootsi,norra,taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8-11 sajandil (nn viikingiajastu) ning kes oma vallutuste ja rüüsteretkedega hoidsid sel perioodil suurt osa Euroopast hirmu all. Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks
Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika - Valhallasse. Viikingilaevad olid suhtelised väikesed, kiired ja madala süvisega ning suure raapurjega. Viikingid olid nii sõdalased kui ka kaupmehed. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. 9. sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele
bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml 1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Elu ei olnud kerge, sest Põhjamaades oli pinnas väheviljakas ja kliima karm. See võis olla üheks põhjuseks, miks viikingid hakkasid tegelema röövretkedega naaber- maadesse. Sel ajal oli see üsna levinud vara http://www.cdli
Viikingid Tarvi Langus 7. klass Sissejuhatus 350.-550. aastatel Millega viikingid tegelesid Viikingite välimus Pikkakasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades Viikingid pidasid ka orje Viikingi majas Naise positsioon Meestega suhteliselt võrdsel positsioonil Tegelesid enamuse ajast laste kasvatamisega, riiete valmistamisega Sõjaretkedel kaasas ei käinud Kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla.
VIIKINGID Viikingite välimus Pikka kasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite vallutusretked Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. (Island) Kestsid 1-6 kuud, vahel kauem Viikingite usk Loodusjõud (Päike) ja loodusobjektid Esivanemad Skandinaavia jumalad (Aasid ja vaanid jne) Ruunikivi püstitamine surnute auks Valhalla Ruunikivi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viikingite ülesanded Käisid röövretkedel Käsitöö ja kaubandus Põlluharimine Raha ja toidu hankimine ehk pere ülalpidamine Viikingiks saamine Viikingiks saadi pärimuse kaudu Viikingite pojad tahtsid olla isade moodi, et raha teenida ja oma võimu suurendada Naise positsioon Meestega ...
Tallinna Muusikakeskkool 7.klass Viikingid Tallinn 2014 Kes olid viikingid Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad kes põlvnesid germaani hõimudest, nad olid pärit Taanist, Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250
Tapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
Viikingid Kelly Kala 10c Kes on viikingid? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja- Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks) Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade
Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile. VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad .....................................................................................
Islami kunst On levinud Lähis- Idas, Kesk- Aasias, Aafrikas, Indoneesias, Põhja- Ameerikas jne. (moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kuj...
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 Click icon to add picture Click icon to add picture Viikingid Ülaltoodud pildil on viikingid. Miks algasid viikingretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest
Kes olid need kardetud viikingid? Olen kuulnud erinevaid müüte viikingitest, nooremas eas näinud mitmesuguseid multikaid ja filme,lugenud neist raamatuid ning millegi pärast on tekkinud viikingitest ettekujutus kui röövlitest. Kuid kas tegelikult on viikingid nii kardetud ja pahatahtlikud? Tegelikkuses olid viikingid Skandinaavia meresõitjad, kes kauplesid ning võtsid ette ka rüüsteretkesid. Selleks, et meredel seilata ja pikki distantse läbida, kasutati väga heade sõiduomadustega laevi. Samas ei saa maha vaikida vägivalda,rüüstamisi ja põletamist, mis viikingite ajal aset leidsid. Viikingite ajal arenes ka kaubandus ja asustati uusi alasid ning kultuure. Viikingiteks said enamasti taluperede nooremad pojad, kellele kodust maavaldust ei jätkunud
VIIKINGID - PÕHJAMAA MEHED Umbes 1200 aastat tagasi ilmusid Lääne-ja Põhjamerele pikad ja kitsad ning triibuliste purjedega laevad,mille ninasid kaunistasid lohepead.Neid laevu tunti juba kaugelt ära. Ühel laeval oli kümmekond sõdalast.Nad olid pärit Taanist,Rootsist või Norrast.Nende ees tundsid hirmu paljude maade rannikuelanikud. Sõdalased röövisid ja röövitud saagi viisid koju või müüsid teistes maades maha. Viikingite laevad olid suurepärased
......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel. Viikingite osatähtsus vähenes 11. 12. sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2. viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus 3. uute sõdimismeetodite ja uue sõjatehnika levik, millega viikingid kaasa ei läinud. Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud.
Riik Araabia Venemaa Viikingid Paiknemine Araabia ps. Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif pealik Vürst valitseja Inimesed olid vabad
MAI KOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Martin Nael Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi
VIIKINGID Referaat ajaloost Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid ehk skandinaaviast pärit sõdalased kujunesid kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele. Lääneeurooplased hakkasid neid kutsuma normannideks ehk põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund. Nad austasid paljusid jumalaid
Viikingite retked Kes olid viikingid? · Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. · Elati Põhjamaades rannikukülades. · Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. · Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). · Kasvatati ka köögivilju. · Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. · Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. · Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. · Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid.
Kontrolltöö kordamisküsimused Keskaja piiritlusaja sündmused- algas Rooma impeeriumi lagunemisega ning lõppes Ameerika avastamisega( Kolumbus arvas et oli Indias) Piiritlust tähistavad- 476 Rooma impeeriumi lagunemine 1453 Konstantinopoli lagunemine 1492 Ameerika avastamine 1517 Reformatsioon (Ma pole väga kindel kas need 2 punkti on õiged) Islam: Usk mis sai alguse 7. sajandil, Saudi- Araabias 5 sammmast: usutunnistus Palvetamine Paavst Palverännak(Meka/Kaava) Saudi-Araabia Annetus Palvetamine- neil on palvevaip ning nad palvetavad 5 korda päevas Meka suunas Jumala nimi ja kujutamine: Nimi Allah aga nad ei ütle nii kuna nende arvates see pole õige nad nimetavad teda Issandaks ning nad ei kujutanud mitte kunagi teda. Pühakoda- Mozee Püharaamat- Koraan Kalifaat- Araablaste suurriik(7-13 sajand) ...
Viikingite retked Koostaja: Annemari Aasoja Klass: 10.a Kes olid viikingid? · Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid · Suurema, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid
Tüürimees sai laeva kursi planeerimiseks sakilise äärega plaadil pulka liigutada. Kuid viikingid olid enamat kui rüüstajad. Nad olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Roomlased ei vallutanud kunagi Skandinaaviat. Sõjast puutumatuna said selle piirkonna elanikest osavad põllumehed ja meresõitjad ning nende käsitöölised lõid imeilusaid ehteid ja teisi kaupu. Kõige rikkamad kohad olid üldiselt kloostrid ning viikingid rüüstasid ja põletasid need enne tagasiteele asumist maani maha. Sotimaa ja Prantsusmaa rannikute lähedal elavate inimeste jaoks muutusid suved hirmuperioodiks, mil nad horisondiltt viikingite pikklaevade nelinurkseid purjesid ootasid. Viikingi rüüstajad röövisid kõike alates kullast ja lõpetades inimestega. Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopa. Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja
või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58). Viikingitest sõjamehed, kes muistsetel aegadel võtsid ette pikki merereise rüüstamisteks ja samuti ka kauplemiseks, kandmas sõjakiivreid sarvede või tiibadega, on kujunenud meile juba ikooniks ning enesest mõistetavaks. Aastatega on tiivad ja sarved kujunenud viikingite sünonüümiks ning nende sobitamisel ideaalseks kujundiks reklaami või muude müüdavasse artiklisse. Selline ikooniline sümboolika on tänasel päeval
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris
Kiviaeg.elati 15-30liikmeliste kogukondadega, mis koosnesid 2-4perest.võisid tekkida aastaringi kasutatavad asulad.töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tar...
Viikingid (800-1000) -mõiste tuleb muinasskandinaavia sõnast viklant-laheinimene. Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratava...
Viikingid ja nende kunst Koostaja: Sandre Saretok Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.1.1. sajandil. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
sealhulgas ka Eestit. Kuna maismaal liikumine oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, siis olid viikingid sunnitud merd mööda liikuma. Viikingid tegid oma kaubaga ka äri, ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Viikingid rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid, ilma, et see neile korda läheks. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama. Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves,
Viikingid - loojad või hävitajad? Viikingid olid skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Viikingite ajal oli palju rüüstamist ja vägivalda. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja areng põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes olid siis viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid käisid rüüsteretkedel, ,mille käigus põletati linnasid, tapeti inimesi ja rööviti nende vara. Selliseid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad ja osavad sõjamehed. Viikingi mehed käisid rüüsteretkedel seetõttu, et nende taluperede noortele poegadele ei jätkunud kodus maavaldust põllutööga tegelemiseks. Samuti ei olnud nende maa viljakas ja seal ei leidunud hinnalisi maavarasid. seega pidid nad elatist teenima mingil muul viisil
Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid. Normannid, varjaagid, taanlased. Normandia hertsogiriik, Island, Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej. Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Seda kasutatakse ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Kirjanduses- saagad, mis on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi kirjanduslikus vormis. Saagad on kirja pandud 12.-13. sajandil
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid *Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. *Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. *Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool *Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. *Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut *Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine Sküüdid *Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. *Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. ...
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Arenes kreeka ja roomaga samaaegselt nomaanide kultuur. Elasid hiina ja ungari vahelisel stepialal rändrahvastena. Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
Kes olid viikingid- loojad või hävitajad? Viikingid olid varakeskaja normanni mereretklejad. Viikingite hulks kuulusid lisaks talupeogadele veel ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised, laevaehitajad aga ka kuningad, kes olid tavaliselt tüürimehed, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingid olid veel maadeavastajad, kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa ning umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse. Mujal, näiteks Inglismaal, asusid viikingite väesalgad elama vallutatud maadele, harisid seal põldu ja lõid sidemeid kohalike elanikega, või asutasid kaubanduskolooniaid, nagu Dublinis. Enamasti võib arvata, et viikingid olid pigem hävitajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
