taganema - teised malevad suuremat edu ei saavutanud - loodetud tulemusi ei saavutatud (liiga vähe jõudu) Merelahing Uues sadamas - 1215 juunis lahkusid osad ristisõdijad kogedel tormi tõttu jäid Saaremaale Uude sadamasse varju - saarlased sulgesid sadamasuudme, piirasid saksa kogesid, suured põlevad parved vastaste laevade peale tuul kandis need merele. Eestlased ei suutnud ühtegi laeva vallutada. 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sulust läbi murda Ugandi ja Sakala alistuvad - 1215 suvel sakslaste rüüsteretked (eriti latgalid) Ugandisse sõdida lubati kuni eestlased alistuvad olukord lootusetu, venelaste poolt ka oht rahu palumine nõustuti ristimisega - ka sakalased sõlmisid rahu, lasid end ristida - ristimine pahameel Pihkvas, 1216 vürst Vladimiri rüüsteretk Ugandisse - ugalased + sakslased kindlustasid Otepää linnust 1217 ühine sõjakäik Venemaale (suur saak)
vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma ja laskma end ristida. Eestlased said aru, et oma jõududest ei piisa. Läkitati saadikud Pihkvasse ja Novgorodi ning isegi Suzdali. 1223.a. teisel poolel tuleb Vladimir-Suzdali suurvürsti vend Jaroslav Eestisse piirates koos eestlastega Tallinnat, mida aga vallutada ei suudeta. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas oma võimu laiendada. 1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel sakslastel ei õnnestunud vallutada. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse jõudnud vürst Vjatsko oma 200 mehega. Tormijooksu käigus õnnestus sakslastel linnus vallutada. Venelaste lubatud abivägi jäi hiljaks. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa langenud võõrvõimu alla. 1227.a. jaanuaris ületas
Seal eesti ülemjuhid tapeti .Ordu väed ületasid Taani valduste piiri ja purustasid eestlaste maleva. Juulis 1343 puhkes ülestõus Saaremaal.Ülestõusnud hävitasid Pöide linnuse.Sakslased purustasid saarlasi kahe võiduka sõjakäiguga aastail 1344 ja 1345. Talupoegkonn ja vasallkonna koosseis ühtlustus.Neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis etnilise barjääriga.Talurahva olukord veelgi halvenes Miks eestlased kaotasid? Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua Eestlastel polnud toetajaid Sakslastel oli parem relvastus.
· Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916 · Verduni lahing- (Verdun- kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile). Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid. Prantslaste juhiks Petain. Lahing kestis 10 kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Suri ligi miljon meest. · Somme'i lahing (1. juuli kuni nov lõpp): Inglise ja Prantsuse väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Mõlemad pooled kokku kaotasid 1.3 miljonit meest, selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu
2)Tartu piiskopkond 3)Liivi ordu Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks Põhjused, miks eestlased alla jäid Eestlastel polnud toetajaid Sakslastel oli parem relvastus Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua Taani müüs oma alad Saksa ordule 1346. aastal Aitäh kuulamast!
Läänerindel muutusteta.1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel.1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi
·NSVL-i sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele. Sõja tegevus idarindel ·Saksa väed tungisid sisse 22.06.1941 (sellest sai alguse Suur Isamaasõda) ·Tegutsesid Barbarossa plaani järgi väegrupp Nord (suund Leningradile), Mitte (Valgevene ja seejärel Moskva, hiljem suundus ka Kiievisse), Süd (Ukrainia) ·NSVL- u vastu alustasid sõda ka Rumeenia, hiljem ka Itaalia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari ·Sügiseks oli sakslastel Baltikum vallutatud. Sõja algus idarindel ·1940 a. kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu Barbarossa ·Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee sisse piirama ning purustama ·1941 a. suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud ·NSV Liidu plaan oli justkui Barbarossa plaani peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele Jaapani pealetung Pearl Harboris ·Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris 07.12.1941
1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a
1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. n 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. n 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. n 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. n 1917.a
Mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, esialgu suudeti itaallaste läbimurdekatsed tagasi tõrjuda Saksamaa ammuse liitlase Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse (väed purustati) Pärast Serbia purustamist ja Venemaa lööke koondas 1916 Saksamaa oma väed läände Sakslased lugesid sõja idas lõppenuks ja lootsid läänerindel sõja ühe lahinguga lõpetada; sakslastel tuli rünnakuks valida koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma Verduni lahing Prantsusmaal - veebruaris asusid Saksa üksused rünnakule ja murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid, Verduni kindral Pétain suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustes vastu panema Verduni lahing kestis umbes 10 kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud pratslasi murda, "hakklihamasinas"
Saarlased andsid vastulöögi kasutades taanlastelt üle võetud sõjatehnikat. Taanlased andsid alla jalinnus lõhuti. 1223 Saarlaste kutse üle eesti asuda ülestõusule. Tapeti sakslasi ja taanlasi, pesti maha ristiusustamine, pöörduti tagasi vanade traditsioonide juurde. Uuendati liitu venelastega. Kogu eesti peale Tallinna suudeti vabastada. Paraku hakkasid sakslased kiiresti maakondi tagasi vallutama. 1224 Järk-järgult õnnestus sakslastel taas laiendada oma võimu ja selleks aastaks oli peamiseks vastupanu punktiks jäänud vaid Tartu. Sakslased tegid põhjalikke ettevalimistusi ning jõudsid suurte jõududega 15. augustil Tartu alla. Algas tõsine piiramine. Ehitati kiviheite masinaid. 8 päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis nihutati järk-järgult linnale lähemale. Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sakslastel see õnnestus. Tartu langemisega oli kogu eesti sattunud võõra võimu alla.
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 EELLUGU Võrreldes II MS on Esimese Maailmasõja eellugu palju segasem. Ei olnud nii selgepiirilisi taotlusi, kui 1939 aastal. Kuid ka siin tuleb esitada küsimus miks? Miks alustas Saksamaa ja Austria-Ungari sõda regiooni vastu, mille maha surumine oleks olnud suhteliselt kerge. Kas sellepärast, et sakslastel oli sõjaplaan ammu valmis ning seda oli juba 20 aastat uuendatud. Selliseid väiteid sõja puhkemise kohta saab tuua palju, kuid mis olid selgepiirilisemad põhjused. Juba 19 sajandi lõpul alustasid mõlemad leerid ettevalmistusi millekski suureks. 19 sajandi lõpuga moodustub kaks liitu 1. Antandi liit, kuhu kuuluvad eelkõige Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Neile sekundeerivad sõja algul ja ajal USA, Jaapan, Belgia, Balkan ning Itaalia ja Rumeenia. 2
1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a
Nüüd mõistis Saksamaa, et ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist ja vaenlased tuleb purustada enne, kui uus liitlane jõudu kogub. Saksa pealetung läänes 8. jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas selle uhkelt tagasi ja asus läänerindele vägesid koondama. 21. märtsil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Inglaste kaitse murti läbi. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. Linna asuti pommitama. Samas kaotasid sakslased märtsis-aprillis viiendiku oma armeest. Euroopas hakkas levima nn ,,hispaania gripp", mis kahjustas Saksa armeed. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Juurde saabus ka järjest USA üksusi. 18. juuli 1918 andsid liitlasväed Pariisi all vasturünnaku ja paiskasid nn Teises Marne´i lahingus sakslased tagasi.
Millest tulenes Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu? Põhjuseid on mitmed, miks võib nimetada 1943. a pöördepunktiks II maailmasõjas: · Stalingradi lahingu lõpp: 2. veebrualil 1943 lõppesid lahingud sakslaste kapituleerumisega armee oli saanud hoobi, millest ei suudetudki toibuda. · Kurski lahing: 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu edasi liikuda, kuid Punaarmee tõrjus nad tagasi ning sakslastel ei õnnestunud neid peatada. · Itaalia väljalangemine sõjast: USA ja Briti väed maabusid 3. septemnril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu tulenes liitlasvägede tegutsemisest. Ühekoos suutsid nad halvata nii Saksamaad kui ka Itaaliat, kes üldse langes sõjast välja. Itaalia ebaedus oli oma osa mängida ka
4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! Bulgaaria sõttaastumisel kolmikliidu poolel aitas purustada serbia sõjaväe, Türgi astus ka sõtta kolmikliidu poolel, Kaukaasias venemaaga sõdis, Dardanelli väinade juures inglastega. 1915. aastal astus enne kolmikliitu kuulunud Itaalia sõtta Antandi poolel sõdides A-U vastu. 1916. aastal astus sõtta Antandi poolel Rumeenia, mis tõi kaasa neg. Tagajärgi, sest rumeenia õnnestus sakslastel võita ja sealt saadi naftat ja toitu. 5) 28.06.1914 A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914 A-U kuulutab Serbiale sõja, algab I MS. 3.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04.1917 kuulutab USA Saksamaale sõja, 25.10.1917 toimus Suur Sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, bolsevikud kukutasid Ajutise valitsuse ja tulid võimule , 6.12.1917 Soome iseseisvus, 24.02.1918 Eesti iseseisvus, 3.03
Loovutatakse alad Saksamaale (k.a. Eesti) Valus hoop liitlastele, suurenenud pinge läänerindel. · Franz Ferdinand Austria - Ungari ertshertsog ja troonipärija, kelle mõrva peetakse I maailmasõja ajendiks. · Gavrilo Princip 17- aastane serblane, kes tappis Franz Ferdinandi. · Paul von Hindenburg Saksa sõjaline juht idarindel, kes viis saksa väed võiduni Tannenbergi lahingus. · Philippe Petain Prantslaste väejuht Verdune'i all, ei lasknud sakslastel edasi tungida. (Verdune oli viimane kaitseliin enne Pariisi) · Nikolai II Venemaa viimane tsaar, kes kukutati ona heatahtlikkuse ja leebuse pärast. Peale tsaarivõimu läks riiki juhtima Ajutine Valitsus. · Vladimir Lenin enamlane, kes sai Venemaal võimule. Tema tegevuskava oli lihtrahva seas ülimalt populaarne. Rahu, maad, leiba. · vürst Lvov Peale tsaarivõimu kukutamist läks võim Ajutisele Valitsusele, mille
ja Narva aastal 1345. Eestimaa hertsogkond müüdi Saksa ordule aastal 1346. Seda tegi Taani kuningas Valdemar VI . Selle põhjuseks polnud otsest seost Jüriõõ ülestõusuga, lihtsalt Taanil oli sisepoliitilised raskused ja raha puudus. Nad olid kaalunud Põhja-Eesti valduste loobumistjuba pikka aega ligi 10 aastat. Liivi ordu mõjuvõim kasvas sellega tugevalt, kuna ta sai VanaLiivimaa võimsamaks maahärraks. Põhjus miks eestlased kaotasid : 1) Sakslastel oli võimalus vägesid juurde tuua 2) Eestlastel puudus piisav väljaõpe ning toetajad 3) Sakslastel oli parem relvastus Jüriöö ülestõusu pealahingu paik oli Sõjamäe. Sinna on ka praeguseks tehtud mälestusmärk. See mälestusmärk on 12 meetrise läbimõõduga ning asub künka peal. Seal on rauast tehtud neljameetrine mõõk, mis on poolenisti kõnkast väljas. See näitab seda, et sellel ajal jäi pooleli. Maase
positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma Saksa rünnak idarindel 1915.a Positsioonisõja tõttu läänerindel pidid Saksa väejuhid oma plaane ümber tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi. Verduni lahing 1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest.
positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma Saksa rünnak idarindel 1915.a Positsioonisõja tõttu läänerindel pidid Saksa väejuhid oma plaane ümber tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi. Verduni lahing 1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest.
Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus l...
Seal oli auto nimega GAZ 3012 "Volga" aastast 1982. Volga oli NSV Liidus jõukuse ja prestiizi sümbol. Auto mida oli väga raske hankid, sest Volga soetamiseks ei piisanud ainult raha olemasolust. enne pidi riik eraldama ostuloa, kuid neid jaotati range limiidi alusel ja Volgasid jätkus vähestele väljavalitutele. Peamiselt sõitsidki nendega tähtsamad ametnikud ja muud ühiskonnas paremat positsiooni omavad inimesed. Näha oli ka erinevaid mundreid nii sakslaste kui ka venelaste omi. Sakslastel olid vormid hallikamates toonides ja relvaks oli automaatrelv. Venelaste vormid oli rohekad. Muuseumi keldrisse oli kogutud erinevad kujud ja büstid okupatsiooniaegsetest juhtidest, mis asusid kunagi avalikes kohtades ja riigiasutustes. Välja oli pandud ka erinevaid rahatähti ammustest aegadest kui mind veel sündinudki polnud. Enamik rahatähti olid suured kui me tavaliselt harjunud oleme kasutama. Nähtavale oli pandud ka erinevaid relvasid mida kasutasid eestlased sõjas
tegid saksa väed (sh 20. Eesti diviis) pidevaid vasturünnakuid, püüdes kaotatuid positsioone tagasi võtta. Ülesanne kujunes üliinimlikult raskeks, sest Punaarmee pasikas tulle üha uusi värskeid väekoondisi. 10 augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks. Augusti keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetundi alustanud punaväelased Lõuna-Eestisse. Pärnu poole liikunud Vene väed peatati Väikesel Emajõel, kuid Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord Riia lähistel, kus Punaarmee jõudis mereni, ähvardades põhja pool võitlevad saksa väed peajõududest ära lõigata. Halvima vältimiseks otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega algas taas Vene pealetung. Väikesel emajõel arenes see väga visalt, kuna sakslased tegid kõik, et taandumisteed Võrtsjärve ja Liivi lahe vahel lahti hoida. Suurel Emajõel rünnakule läinud
vaheline koostöö, mistõttu ei olnud eestlastel suurt edu lahingutes. Eestlastel polnud ka sõjalist väljaõpet ja pikemaajalist kogemust. Puudusid liitlasriigid ja abiväed. Saksamaal olid sellel ajal koolid ja teadus oli kõrgemalt arenenud, kui Eestis, seega osati seal teha paremat sõjatehnikat. Sakslased kasutasid kiviheitemasinaid, piiramistorne ja müürilõhkujaid, millest eestlased kuulnudki polnud. Kaitsevarustusena kasutati rõngasturvistikke, lisaks olid sakslastel elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk sõjakogemus. Eestlased pidasid vapralt vastu, kuigi lõpuks andis vastase ülekaal tunda ja tuli ristiusk vastu võtta.
Sõjatööstuse arendamine ja sõjaväe tugevdamine oli oluline ka Venemaale ja Itaaliale ning parim hetk ja koht selle katsetamiseks tundus neile 1936. aastal alanud Hispaania kodusõda. Hitleri jaoks olid väga olulisel kohal vallutussõjad, sest ka Saksamaa sõjavägi vajas ju mingisugust rakendust. Teise maailmasõja puhkemist soodustas kindlasti see , et Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi. Seda tuli aga hakata hankima naaberriikidelt ja rahvastelt. Hitleri jaoks ei olnud sakslastel piisavalt palju ruumi elamiseks. Stalini sooviks oli kommunismi mõjuvõimu laiendamine läände ning hiljem oli ta kinnisideeks, et kogu maailm muutuks kommunistlikuks. Tema soovid ja unistused siiski ei täitunud.
b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal oli kindel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik,mida juhuks piiskop. 1201a alustas ta Riia linna ehitamist,kuhu viis üle piiskopkonna keskuse.Hakkas maid läänistama ja looma sõjameeste-vasallide kihti. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa-Mõõgavendade ordu.Oma oskuste
Linnused: a)Mägilinnused (Otepää) b)Neemiklinnused (Rõugelinnus) c)Kalevipoja sänglinnused d)Ringvall linnused (Valjala). Linnuseid ehitati peamiselt puust, alusmüür võis olla ka kivist. Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1)Sakslased soovisid turvalist kaubateed Venemaaga. 2)Katolik kirik soovis ristiusustada Eesti ja Liivimaa. 3)Saksa feodaalid(ristirüütlid) thatsid koguda rikkusi ja laiendada oma valdusi Eestlaste allajäämise põhjused: 1)Relvastus oli viletsam, kui sakslastel 2)Orduvennad olid elukutselised, eestlased mitte 3)Ühiskondlik organiseerimatus 4)Eesti maakondadel oli vilets koostöö. 5)Katolik kirik toetas sakslasi ja taanlasi Tagajärjed: Positiivne: Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. Negatiivne:Eestlaste pealikud tapeti ära, palju inimesi sai surma
Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu. Landeswehr´i sõda Kuna Saksamaa tahtis ühineda Baltikumidega, siis ründas ta esmalt Lätit. Sealt liiguti edasi ka Eestisse(Võnnu) ja sakslastel tekkis eestlastega relvakonflikt, mida nim. Landeswehr´i sõjaks. Suur murrang toimus aga Võnnu lahingus, kus eestlased saavutasid sakslaste üle võidu. Võidupüha - kuupäev, mida tänapäeval tähistatakse Võnnu lahingu võidu pärast. See lahing võideti 23.juuni Tartu Rahu leping koostati Tartus, läbirääkimised toimusid 2 kuud ja see sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel aastal 1920 2.veebruaril.
Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimese maailmasõja suurimad lahingud : Jüüti merelahing 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, mis oli Esimese maailmasõja suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus inglastele, sest sakslastel ei õnnestunud Läänemerele läbi murda. Marne'i lahing Marne'i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele ning nurjasid Saksa sõjaplaani. See lahing mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast sõdivate poolte ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkuseks oli 720 km. Ypres'i lahing 22.aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lahingus esmakordselt kloori
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kus ja millal? -1343.a. 23.aprillil Harjus Miks tekkis? -Inimesed tahtsid pärast sajandi pikkust võimu all olemisest vabaks saada.Harju-Viru otsustati taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule, omaniku vahetamise käigu proovis Eesti taastada oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid na...
tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Tõsi, kaudsete tagajärgedena võib "Verduni hakkmasina" kraesse kirjutada mässud Prantsuse armees 1917. aastal. Somme • • Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. • Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Terve sõda ühes videos. • https://www.youtube.com/watch? v=jR_XZyhLSA8
Kontrolltöö nr. 1 Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks saks...
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vab...
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
lennukeid sõjalisel otstarbel. Lennukeid kasutati pommitamiseks, vaenlaste luuramiseks ning lõpuks lennukitevaheliseks võitluseks, mida hakati kutsuma dogfight’iks. Kuulsaim - Albatros D.II Saksa lennuk, 1916. 195 km/h – 5180m – 3m/s – 2x7.92mm Allveelaevad Sakslaste “U-Boat” oli väga edukas, uputades peaaegu pooled Briti laevadest, mis transportisid varustust ja toitu. I maailmasõda alguses oli sakslastel 29 allveelaeva. Läbi I maailmasõja ehitasid sakslased 360 allveelaeva, millest 178 kaotati. Hinnatakse, et läbi saksa allveelaevade läbi kaotasid liitlasväed ligi 11 miljonit tonni kaupa mis oli transpordis. Zeppelinid Zeppelinidel oli üpriski väike osatähtsus I maailmasõjas, kuid neid siiski kasutati vaenlaste pommitamiseks. Neid ei kasutatud väga kaua, kuna zeppeline oli väga lihtne alla lasta ning
· Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eesti ja saksa vahel · Puhkes katkuepideemia · Mõlemad vajasid aega lisajõudude hankimiseks Sõjategevus venelastega · Aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retke Pihkva allatuntuim Lembitu retk · 1212 Piiras Novgorodi vürst Varbolat linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi Uue sadama merelahing · Tormi eest varjunud sakslaste laevastiku ründamine · Ebaõnnestus
ülestõus hukati. läänest. Berliini 1961 100 000 idasakslased põgenesid Berliini kaudu läände. Nõukogude sõjavägi ehitas Berliini müürist sai külma sõja sümbol. Saksamaal kadus lootus taas ühineda. Ida kriis keset Berliini müüri, mis takistas liikumist idaja lääne poolte vahel. sakslastel kadus võimalus põgeneda lääne poole. Kuuba e. 1962 NSVL viis Kuubale tuumaraketid. USA käskis need ära viia või muidu... NSVL viis raketid ära. USA jättis Kuuba kommunistlikuks ja viis oma raketid Türgist Kariibi kriis ära. Moskva ja Washingtoni vahel seati sisse otseühendus(teletaip).
Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Rahvasteliidu osatähtsus rahvusvahelises poliitikas oli see, et Esimese maailma koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga (need olid enamasti sellised, kus osalesid väikeriigid). 1930
"vana hea rootsi aeg" oli talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel. Pandi rõhku kirjaoskusele. Talupojad said kohtutes rohkem õigust ja võisid loota abile Stockholmist. Rootsi aeg ei olnud sugugi eestlastele meelepärast. Eric Paimla 8.klass Vana hea Rootsi aeg.
Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head. Tollel ajal ei olnud ka eestlastel veel arenenud päris korralik relvastus, ja seetõttu oli raske vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidugi arenesid paremuse poole, kuid sellest jäi väheks, sest puudus ettevalmistus. Samuti oli ka see sakslaste eeliseks, see võitlus võita, et nad said pidevalt abiväge kutsuda Polnud korralikku juhti.
Süda Ukraina 07.12.1941 – Jaapan USA USA mereväebaaside hõivamine Hawaii saarestikul Pearl Harboris Jaapan kuulutas sõja USALE Atlandi Harta 1941 Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted 1942 Wannsseo (or wanna-see-u :3) konverents Programm juutide hävitamiseks 5129 mln Euroopa juuti tapeti gaasiga Auschuitris-asdjdfafhcbjkdshb 1942-1945 Murrang II MSs Põhjused: talvekülmad; sakslastel puudus talvevarustus; naftapuudus; USA sõtta sekkumine.
1217 saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega ühinesid mitmed teised eesti maakonnad (ka ristitud sakalased) ja toimus lahing, mis oli ristisõdijate suurim lüüasaamine senini (tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu Eestist). Saavutatud võitu tahtsid eestlased edasi arendada. Lemitu hakkas vägesid koguma, eestlasi tuli kõikjalt. Madisepäeval 1217 21.sept-l kohtusid väed Viljandi lähistel. Vihane lahing kestis mitu tundi. Sakslastel õnnestus pikkamööda murda läbi eestlaste maleva keskkosast ja eestlased olid sunnitud taanduma. Langes Lembitu, Kaupo. Madisepäeva lahing oli eestlaste jaoks raske kaotus, kuid vastupanu ei raugenud. 1219 vallutavad taanlased Põhja-Eesti Valdemar II juhtimise all. Taanlased ehitasid Tallinna tugeva kivilinnuse. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. 1220 tungisid Läänemaale rootslased
õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid Vedruni kaitset juhtis kindral Petain Vedruni lahingus hukkus ligi miljon inimest Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing
raskusteta. Auvere rünnak oli Narva sillapealse likvideerimise abilöök, millega taheti kogu rindelõigu väeüksused sisse piirata. Kuna Auvere juurest aga läbi ei pääsetud, alustati uut rünnakut 25. juuli õhtul Narva jõe poolt. Suurtükiväe rünnak hävitas suurema osa kaitserajatistest, mistõttu punaväelased jõudsid juba keskpäevaks Tallinn-Narva maanteeni. Siin panid üksikud Eesti üksused venelaste edasitungi ajutiselt seisma, võimaldades sakslastel Narvast edukalt taanduda. 26. juulil 1944 sisenes Punaarmee inimtühja ja täiesti ahelvaremeis Narva linna. Tulemus Kokku võisid Punaarmee kaotused küündida surnute ja haavatutega üle 10 000. Lisaks kaotati lahingus 29 tanki ja alla tulistati 17 lennukit. Sakslastel evakueeriti 298 haavatut ja langenuid võis olla 100 inimese ringis. Üksiku Jalaväepataljoni kaotused olid aga suured 25. juuli õhtuks oli 3. kompanii peale kokku rivis 30 meest. Auvere rindelõik oli Narva rinde "võti"
jõude. Saksamaale tõi suure kergenduse tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati. 1915. aasta oli Saksamaale üldiselt edukas. Serbia purustamine ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Nüüd valiti uueks rünnaku kohaks Verduni kindlus,mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Esialgu läks kõik sakslaste plaani järgi. Lahing kestis ligi kümme kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud lõpuks ikkagi prantslasi murda. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanu Somme´i lahing. Inglise Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esimest korda võeti kasutusele ka tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujaid ja tekitasid paanikat. Kokkuvõttes ei toonud see
viimse veretilgani kaitsta. Tänapäeval on Stalingradi asemel Volgograd, mis on suuruselt kolmas linn Venemaa pinnal. Referaadis on käsitletud lahingu kõik etapid. Alates eelloost kuni sakslaste alistumiseni välja. Kirjeldatud on sõjalisi operatsioone Blau ja Koltso, osapoolte eesmärke ja suurusi ning loomulikult ka sõjakäiku. Stalingradi lahingu kaotus oli Hitleri suurim lüüasaamine idarindel, mis viis ka tema valitsemis-aja lõpule. Peale seda lahingut läks sakslastel sõjas aina halvemini. Nad kaotasid veel lahinguid ja Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. aastal. Stalingradi lahing oli nii suur vastasseis kahe suurriigi vahel, et sellest tehti 2013. aastal ka 3D film. EELLUGU 3 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa pakti, mida kutsutakse Molotovi-Ribbentropi paktiks. See oli vastastikuse abistamise leping, vähemalt teadsid nii
Võimule sai Kadar, kes sarnaselt Jaruzelskile oli reformi meelne. Aasta hiljem toimus Nagy ümbermatmine, millest võtsid osa kommunistliku partei juhid. 1961 püstitatud Berliini müür eraldas üksteisest ida- ja lääne sakslased ja oli Külma sõja sümboliks. Saksa Demokraatliku Vabariigi juhiks oli Honecker, kes Gorbatsovi üleskutsetega perestroika kaasa minna ei soovinud. 1989 otsustas Ungari eemaldada piiri tõkked Austriaga, mis võimaldas tuhandetel sakslastel idast läände minna. Sellega algas Berliini müüri langemine ja 9. novembril 1989 lõhkus rahvas selle maha. Algasid üleriigilised meeleavaldused, mida juhtis opositsiooni liikumine Uus Foorum. Saksamaa taasühines. 1968 aastal maha surutud Praha kevad oli jätnud rahva meelsussesse sügava jälje. Maha surumisele järgnenud repressioonid olid inimesed ära hirmutanud. Peale Berliini müüri langemist toimus Prahas üliõpilaste meeleavaldus, mis politsei poolt laiali aeti.
kiirustanud nende ehitamisega. Tankid ei osutunud loodetult edukaks, pigem hirmutasid need inimesi vaimselt. Õhusõidukid Lennukid olid kõigest viis aastat varem korralikult suutnud lendama hakata Sõja alguses olid lennukid relvastuseta Esimesena paigaldasid kuulipilduja, millega oli võimalik pöörlevate labade vahelt tulistada endale prantslased Prantslaste lennuk Morane-Saulnier valmis 1915 aastal Kõigest kolm kuud hiljem oli ka sakslastel sarnane lennuk sõjas Õhusõidukid Brittide lennuk valmis ainult kuu aega hiljem kui sakslaste oma Inglaste lennuk oli kiireim, suutis kanda kõige rohkem pomme ja oli hea manööverdamisvõimega õhus. Relvastatud olid kõik lennukid ühe kuulipildujaga Allveelaevad Allveelaevad olid kasulikud, sest nendega sai rünnata märkamatult ja hävitavalt Sakslased ehitasid 1913.aastal omale esimese
1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia Cduuris. Looming Esimene loominguperiood (18331842) Richard Wagner kirjutas oma esimese ooperi Haldjas. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit. Wagner leidis, et tänu L. Beethovenile ja W. A. Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Teine loominguperiood (18421854) Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav Hollandlane. 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
