Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat. Kuningas Charles I kiusas taga puritaane,mistõttu paljud neist lahkusid 17.saj. Uus- Meremaale ja Põhja-Ameerikasse.Kuid kui James II tahtis neile ja katoliiklastele usuvabadust lõid paljud neist samuti kõhklema-ei soovitud olla katoliiklastega "ühes paadis".Tüli süvenes veelgi kuna James II jagas kõrged riigiametid
Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist ...
BAROKKMUUSIKA INGLISMAAL Meie teadmised inglise barokkmuusikast on veelgi napimad kui prantsuse barokkmuusikast. Eelkõige on selle põhjustajaks ajaloosündmused. Pärast Tudorite dünastia viimase valitseja Elizabeth I surma (1603) haarasid Inglismaal võimu puritaanid, oli Oliver Cromwelli diktatuuri ajastu "vabariik". Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660
alla. Euroopas oli riigipeaks tihtipeale monarh, kes ei osanud riiki juhtida nagu näiteks Louis XVI, kes oleks tahtnud, et riigis jääksid asjad nii nagu nad on ja kelle naine kukutas riigiraha nii, et Prantsusmaale oli tekkinud lühikese aja jooksul suured võlad. Ameerikas oli inimestel vabadus luua riik, mida nad ise tahavad ja mille eest nad olid valmis sõdima. See loob aluse isamaaarmastuse tekkimisele. Usk mängis suurt rolli ühtse rahvuse tekkimisel. Puritaanid panid palju rõhku pühakirjade lugemisele ja 1647. aastal tehti ladina koolide olemasolu igas väiksemas linnas kohustuslikuks. 17. sajandil asutati esimene kõrgkool ning sellele järgnesid veel teised. Mida rohkem haridus levis, seda iseteadlikumaks muutusid inimesed. Hakati tahtma isesesvust Briti impeeriumist. Benjamin Franklinist sai kolooniate iseseisvuse eest võitleja. 1776. aastal 4. juulil võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas 13 Põhja- Ameerika kolooniat isesesvaks
anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest nad ei tahtnud aktsepteerida anglikaani kiriku piiskoplikku vormi ja liturgiat, vaid soovisid vabakoguduslikku kirikukorraldust, mis oleks lähtunud otseselt soti presbüterlikust traditsioonist. Sotlastega ilmnesid teravad vastuolud. Lisaks soti protestantidele muutusid üha riigivõimuvastasemaks ka inglise enda puritaanid.1637. aastal püüti Sotimaal rakendada sisuliselt anglikaanlikku jumalateenistuse korda. See lõppes vaimulike minemakihutamise ja suure tüliga. Sotlased sõlmisid 1638. aastal "ühiskondliku leppe" (national covenant), milles täielikult keeldusid anglikaani korra ühegi aspekti tunnistamisest ning nõudsid vabakoguduste rakendamist. Sama aasta lõpul kuulutaski soti rahvuslik assamblee anglikaaniliku kirikukorra täielikult kaotatuks. Charles ei saanud järgi anda ja algas
*Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell *Ta kehtestas armees kindla korra *Sõdurid olid truud ja neile maksti palka *Charles esimese väed said paljudes lahingutes lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale *Sotlased andsid raha eest kuninga parlamendile välja 3. Tekkisid tülid parlamendi ja nende enda sõjaväega *Sõjaväes olevad puritaanid soovisid kiriku sõltumatust riigist
Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktruuris. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik,
Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktruuris. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik,
II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud *Palka maksti reguraalselt III Charles I põgenes Sotimaale *Armeed saavad lahingutes lüüa * Sotlased annavad suure raha eest kuninga parlamendile välja. IV Kuninga hukkamine I Parlament ja sõjavägi *Lahkhelid parlamendi ja sõjaväe vahel *Äärmuslikud puritaanid soovisid kiriku täjelikku sõltumatust riigist. *Sõjavägi nõuab kuninga hukkamist *Sõjavägi tungis londonisse
Miks tekkisid vastuolud anglikaanide ja puritaanide vahel? Puritaanid taotlesid anglikaani kiriku täielikku puhastamist, sest pärast anglikaani kiriku tekkimist säilisid siiski katolikud jooned, millest puritaanid vabaneda tahtsid.Puritaanid arvasid ka,et piiskopi ametikoht tuleks kaotada,mistõttu sattusid nad automaatselt kunigavõimuga vastuollu. Puritaanide hinnangul oli reformatsioon Inglismaal jäänud poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis?
1689- avaldati deklaratsioon ,,Õiguste bill", Ing. põhiseaduslik alusdokument Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja vastu seis kuninglikule omavolile). kavalerid- kuninga toetajad, pikajuukselised ümarpead- parlamendi toetajad, lühikese soenguga, puritaanid independendid- äärmuslikud puritaanid, Cromwelli sõjavägi, parlamendi pool presbüterlased- parlament, mõõdukad puritaanid päraparlament- alamkoda, kus olid vaid independendid, mõistsid kuninga surma 1653- saatis Cromwell päraparlamendi laiali Stuartite estauratsioon- Stuartite dünastia taasatamine Parlamentarism- riigi valitsemisvorm Inglismaal * seadusandlik võim parlamendil * täitesaatev võim monarh + valitsus *isikuvabaduste austamine
2. Kuninga Õigused absolutismiajastus Prantsusmaal VASTUS : Absolutism-Kuninga ainuvõim; Andis üksinda seadusi Otsustas Sõja ja rahule Määras Ametisse ametnikud ja ministrid Ilma Generaalstaatide sõnaolekuta ei võinud uusi makse kehtestada 3. Kelle valitsemise ajal kujunes Prantsusmaal absolutism ja selle kõrgaeg ? VASTUS: kujunes Louis 13 ajal. Kõrgaeg Oli Louis 14 Ajal 4. Iseloomusta prantsuse õukonda : VASTUS : Sinna Kuulusid: *teenrid *Lauljad *Kunstnikud *Kokad Versailles lossis asus õukond aadlikel väikesed kohustused aga suur palk ja Uhked tiitlid Suured karjääri võimalused aadlikel Kuningal hea võimalus aadlike kontrollida Õukond oli euroopale eeskujuks.Prantsuse keel Ladina keele asemel 5. Kes oli Cobert ja missugused muudatused ta tegi Prantsusmaal? Cobert-oli kuninga rahandusminister ja nõuandja kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehk toll...
mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi Sõja puhkemise põhjused: • Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast • Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud • Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Kuningas Charles I Stuart valitses 1625- 1649 Inglismaa parlamen t Puritaanid Puritaan oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Vastasleerid: Kuninga pooldajad: Parlamendi aadlikud ja anglikaani pooldajad: kodanlus kiriku esindajad ja puritaanid Oliver Cromwell (1599 – 1658) • Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kehtestas sõjaväes range distsipliini.
võimuga monarh Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest Diplomaat – riigi esindaja välismaal 2. Muutused varauusaegses sõjaväes Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng 16.saj. Vibusid hakkasid asendama arkebuusid ja musketid. Vastuseks
Tarastamine protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Puritanism inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha. Predestinatsioon ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha. Ühed on õndsad ja teised mitte. Schade! Kavaler ümarpeade vastasleerid olev inimene. Kandis uhkeid riideid ja soengut. Ümarpea kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid. Kandsid musta ja juukseid oli vähe. Leveller seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvadabuste kindlustamine, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed. Kolmas seisus talupojad ja töölised Ilmaliku kutsumuse õpetus tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale. Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust. Hugenott prantsuse kalvinist. Prespüterid puritaanid, kes tahtsid, et koguduse eesotsas oleks koguduse vanemad
a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale
KODUSÕDA INGLISMAAL. INGLISMAA STUARTITE AJAL. 1. Charles I (1625) püüd valiteseda sõltumatult. *Parlamendi laiali saatmine. 2. Püüd taastada anglikaani kirikkatolikuks kirikuks. *Puritaani kiusamine. 3. Puritaanid. *Kokkuhoidlik. *Töökus. *Loobumine pidustustest, lõbustustest. *Pidasid kohutava kõlbluse langust kuninganna mängimist teatrimängus. *Osa lahkus kodumaaltPõhja-Ameerikasse. PIKK PARLAMENT(1640 -1653). 1. Parlamendi võim. *Püsis koos 12 aastat. *Parlamendi laiali saatmine keelatud. *Armee ülemjuhatus nende käes. *Kuninga võim seadusevastaselt piiratudparlamendi juhid kohtusse.
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...
sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Tänapäeval tähistab see pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust. Parlament asus heaks kiitma maksude maksmist. Inglismaa parlament koosnes kahest kojast: Ülem- ja alamkoda. Alamkoja liikmed valiti. Kuningas ei saanud parlamenti laiali saata. Parlamendi loata kehtestatud maksud tühistati. Absolutism Parlamentalism
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele Sektide koonumiskohaks sai Pennsylvania Pennsylvania rajas Willian Penn Vastu Kanadat rajati mitu puritaanide kolooniat Ameerikasse rändasi ka need keda kodumaal usuliste tõeks pidamiste tõttu kiusati Ameerikast püüti leida tööd ja leiba Tänu tarastamisele Inglismaal oli just sealt rohkesti talupoegadest väljarändajaid
1689 William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile 1614 Louis XII saatis generaalstaadid laiali ja neid ei kutsutud kokku järgmise 175 aasta jooksul. 1598 anti välja Nantesi edikt, mis andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada. 1642 vallandus Inglismaal kodusõda, lõhestas Inglismaa kahte leeri, kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad, parlamenti toetasid kaupmehed ning ka puritaanid, parlamendi etteotsa t õusis Oliver Cromwell kes võitis tänu sellele et ta kehtestas armees kindla korra ning sõdurid olid hästi varustatud ja hästi tasutud
Inglismaa 17.sajandil Charles I Stuart- 1629 saatis parlamendi laiali anglikaani kirik 1640 pika parlamendi algus 1642- 49 kodusõda: kuningas- parlament 1649 kuningas hukati Oliver Cromwell- 1653 pika parlamendi lõpp puritaanid 1653-58 Cromwelli diktatuur lordprotektor 1658 Cromwelli surm Charles II Stuart- 1660- restauratsioon 1660-1685 Charles II 1685-1688 James II- püüdis taastada absolutismi ja katoliklust 1688- kuulus (hiilgav) revolutsioon Õiguste Bill/ Deklaratsioon: 1)määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid; 2)parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse; 3)kuningale andis parlament täievvõim; 4)kuningas oli küll riigipea, kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele; 5)parlament sai õiguse esitada valitsusele arupärimisi ning võimaluse valitsusele umbusaldust avaldada; 6)kehtestati trükivabadus; 7)parl...
Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena nõrgenesid sidemed perekonnaga ja kirikukonnaga. Kujuneb välja uus inimtüüp e. puritaan *töökas *kitsi *askeetlik *sügavalt usklik *uut tüüpi kogudused pole vaja piiskopi kohta, valivad enda hulgast kogudusvanema e. presbüter- arutleti õndsaks saamist ja õilistasid tööd. Paljud puritaanid olid sunnitud väljarändaja. 1640 puhkeb kodusõda, puritaanid jagunevad kahte leeri presbüterid( kuninga vastased) ja independendid(kuninga toetajad) Puritaanlikud sektid- sektide kujunemine peegeldus maapealse elu probleeme. Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi
Kodusõja puhkemine ja Cromwelli diktatuur Inglise kodusõda · 1642-1651 · Rojalistide ja Inglise parlamendi vahel · Puhkemise põhjused: 1) Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast 2) Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud 3) Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Charles l (valitsusaeg 1625-1649) Kuninga pooldajad: Parlamendi pooldajad: Aadlikud ja anglikaani Kodanlus ja puritaanid kiriku esindajad Oliver Cromwell · Puritaanist maa-aadlik · Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede juhte, kes purustasid sõjas rojalistid · Kehtestas sõjaväes range distsipliini, eksimuste eest olid määratud ranged karistused k.a hukkamine · Pärast Charles I hukkamist (riigireetmise eest) juhtis lühiealist Inglise vabariiki · Vallutas Iirimaa ja Sotimaa · Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina
põlvede peale. 8) Turgot` majandusreformid. Likvideeris Prantsusmaal tsunftid ja kaotas viljakaubanduse sisetollid. Üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele. 9) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuninga tuba asus lossi keskel, tema hommik algas ärkamistseremooniaga. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Versaille'st on pärit jäätis, mood, kahvel, vahuvein. 10) Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest 11) Charles I konflikt parlamendiga Kuningas proovis oma võimu suurendada samal ajal kui parlament soovis kuninga võimu piirata. Sellest vastasseisust kasvas välja kodusõda, mille kaotas kuningas. Parlamendi vägesid juhtinud O. Cromwell sai võimule. Kuningas hukati. 12) Lühike parlament, Pikk parlament, Jäänuk- ehk Päraparlament.
1. Miks kiusati Inglismaal puritaane taga? Puritaanid olid töökad ja kokkuhoidlikud. Ei lõbutsenud ega raisanud raha. Nõudsid, et pühapäeval ei tohi lõbutseda. Need, kes nii töökad polnud, olid kadedad. Kuningas oli teist meelt. Ta lõbutses, kulutas raha, lasi teatrit teha ,pühapäeval pidutseda. 2.Miks tekkis konflikt kuninga ja parlamendi vahel? Parlament keelas kuningal uusi makse juurde panna. Kuningas saatis parlamendi laiali. Sotimaal algas mäss ja kuningal oli raha vaja selle lõpetamiseks. Parlament kutsuti uuesti kokku. Kuningas pidi kõik maksud tühistama. Parlament tahtis võimu sõjaväe üle. Kuningas tahtis parlamendi juhte kinni võtta aga need põgenesid. 3. Miks rahvas ei toetanud Cromwelli lordprotektorina? Lasi hukata kuninga. Võttis ära iirlaste maad. Kehtestas liiga karmid seadused. Lõbustusi ei tohtinud olla. Tahtis teha Inglismaast pühakute maa. 4. Miks Stuartite võimuletuleku järel pinged ü...
*Kuningas peab arvestama valitsemises ka parlamendiga. *Kedagi ei tohi vangistada ja sundida tegema makse seaduse väliselt. 10. Mõisted: Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Absolutism-on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Nekrutikohustus- Regulaararmee peamiseks komplekteerimisviisiks oli see. Nekruteid võeti maksualuse elanikkonna, eelkõige talupoegade, seast. Ümarpea- puritaanid, sest nad ei kandnud parukaid ja nende kiilanevad pead olid ümarad. kodusõjas olid nad parlamendi poolel võitlejad. Kavaler- kuningavõimu pooldajad. Nimi vihjab tolleaegsele rõivamoele ja soengutele. Ümarpeade vastasleer. Independent- radikaalsemad puritaanid. Nõudsid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Nende juht oli Oliver Cromwell. Muutusid kodusõjas poliitiliseks parteiks. Presbüterlane- protestandid Inglismaal. Nad leidsid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse
AJALUGU Absoluutne monarhia-Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. (valitseja võim on piiramatu ning jagamatu, valitseja kehtestab seadusi ning mõistab kohut iseenda nimel, merkantilistlik majanduspoliitika) Parlamentaarne monarhia-Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui siss...
kaugemale kui anglikaani kiriku toetajad. Pikk parlament Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. aastal parlamenti uuesti kokku kutsuma. See parlament jäi kokku 12 aastaks, mistõttu on ajalukku läinud nn pika parlamendina. Kodusõda Tüli kuninga ja parlamendi vahel lõhestas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaan kiriku pooldajad. Parlamendi poolele jäid tööndusega tegelevad kihid ja ka puritaanid. Kuninga väed kaotasid ja parlament võitis eesotsas Oliver Cromwelliga. Kuninga hukkamine Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse ning mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma. ,,Puhastatud" parlamendi poolt moodustatud erikohus nimetas Charles I türanniks ja mõistis ta surma.30. jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. ,,Õiguste Deklaratsioon" 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale
· Prantsusmaa sõdis protestantide poolel · Rahuläbirääkimised uue kuninga võimuletulekuga Ferdinand III · 1648 Vestfaali rahu: lubati katoliiklus, kalvinism, luterlus · Prantsusmaale Elsass, Rootsile Ees-Pommeri, Breemeni ja Werdeni piiskopkonnad Inimene, ühiskond, kultuur III Ptk 2: Puritanism Reformatsiooni käigus sai riigiusuks anglikaani usk, kuid jätkus ka katoliiklaste vastupanu (nt püssirohuvandenõu). Usuline opositsioon anglikaani kirikule puritaanid (kalvinistid), kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Elizabeth I ajal tehti ka mõningad järeleandmised, kuid muidu jäeti anglikaani kirik reformimata. Paljud puritaanid lahkusid Inglismaalt vastuolude tõttu ametliku kirikuga. Puritanismi arengut soosis majanduslik areng ning kaasnenud manufaktuurid, kus inimesed hakkasid tööl käima (varem töötati kodus või tsunftimeistri juures). Arengule aitas kaasa väliskaubandus
paljud põgenesid venemaalt minema. Sellest ajast peale jäi venemaa äralõigatuks euroopast, tema ainus tähtsaim kaubalinn oli arhangelsk, mille rajasid 16.saj inglased. Kindlate õiguste ja kohustustega seisused puudusid, kõik olid allutatud tsaari võimule, linlastel polnud kodanikuõigusi ja nad olid sunnismaised. Sõjad Kodusõda inglismaal 1640-1649 Osapooled: Charles 1 toetajad e aadlikud, anglikaani kiriku pooldajad. Parlamendi toetajad e kaupmehed, puritaanid, tööinimesed, parlamendi etteotsa astus Oliver Cromwell. Sõja algus: Kuningal oli raha vaja, et sotimaal puhkenud mäss maha suruda, selleks ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi, ta sai raha, kuid talt võeti õigus parlament uuesti laiali saata, kuningas põgenes inglismaalt ja sellega kaasnes ka kodusõda. Sõja lõpp: Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ja kuningas põgenes sotimaale, kuid sotlased andsid ta välja suure rahasumma eest parlamendile. 1649.a 30
Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale Charles I vastasseis parlamendiga · 1628.a. koostas parlament Õiguste petitsiooni valitseja võimu piiramiseks. · Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja erakorraliste maksude kogumist, seega vaja parlament kokku kutsuda. Saadab 3 nädala pärast laiali (Short Parliament). Samal aastal (1928) on Charles I sunnitud parlamendi uuesti kokku kutsuma. See parlament ei lähe enam laiali (kestis 13 aastat), Long Parliament.
Virginiaks. 1609 rajasid koloonia hollandlased, neid juhtis Henry Hudson (tema järgi nim. Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaalkurjategijaid ja muid süüdi mõistetuid. Kolooniate eest vastutasid kuninga poolt määratud kubernerid. Põhja-Ameerikasse elama asunutel kehtisid samad seadused, mis Inglismaal. Omavalitsusi hakkasid looma kolooniates elavad täiskasvanud mehed. Järk-järgult moodustusid need kõigis 13 koloonias.
loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu Madalmaades ususõjad, seal osalevad metsagöösid (maismaal vabadusvõitlejad) ja meregöösid (võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid) Vastureformatsioon - Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni
INGLISE RENESSANSITEATER ● Nimi?!?! ● Klass?!?! Elisabethi-aegne dramaturgia ✗Inglise renessansiteatri hiigelaeg langes kokku Elisabeth I valitsusajaga. ✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei olnud teatrisõbralikud. ✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. ✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti.
kuningavõimu poolt Konfliktide algus 1640 tungisid sotlased Põhja Inglismaale Uus parlamendi kokkukutsumine, nim Pikaks parlamendiks (kuni 1653) Parlament likvideeris 1641. aastal Tähekoja, Kuninga Kõrge Komisjoni ning saatis laiali kuninga sõjaväe. ,,Suur remonstrants" Pooldajad Kuninga pooldajad aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatekoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. I kodusõja sündmused 1642 nõudis Charles I viie alamkoja liikme ja ülemkoja eesistuja Lord Kimboltoni arreteerimiseks, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus.
ta oli väga pillav valitseja. tema ajal arenes kunst ja kirjandus ning prantsuse keel asendas diplomaatilise ladina keele. riigile tuli kasuks merkanitlism,toodeti ja ehitati. rahvale kehtestati kõrge maksukoorem. kuningas tühistas usuvabaduse, hugenotid pidid põgenema või usku muutma. pärast absolutismiajastut oli prantsusmaa jõudnud revolutsiooni äärele. 4)kodusõjas sõdisid kuningas keda toetasid aadlikud ja anglikaani vaimulikud ning parlament keda pooldas keskkiht ja puritaanid. 5)kodusõda puheks kuningas Charles I ja parlamendi vahelise tüli pärast. kuningas saatis parlamendi laiali keeldudes võimu jagamast, kuid pidi hiljem selle tagasi kokku kutsuma šotimaal puheknud mässu allasurumiseks. palrlament umbusaldas kuningat ja kehtestas tema võimule piirid, charlesi arvates oli see aga seadusevastane ja ta üritas juhte vahistada, kuid nood olid juba põgenenud. 6) Oliver cromwell oli parlamendi vägede etteotsa kuuluv maa-aadel ja äärmulsik puritaan
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, u Fourth level
Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid, keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati aastal 1649. Pikk parlament, kodusõda, kuninga hukkamine Inglismaal. Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. a. parlamenti uuesti kokku kutsuma. see parlament jäi kokku 12 aastaks. kuningas sai küll raha, kuid pidi tühistama kõik ilma parlamendi loata kehtestatud maksud. kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata. Charles I otsustas
1.Millised on absolutismi tunnused? · Kuningas andis seadusi välja ainuisikuliselt · Kuninga võim oli seadus, millele kõik pidid kuuletuma · Saadeti laiali seisusteorganid. 2.Mis on absolutism? · Absolutislikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule 3.Miks kujunes absolutismiajastu ametnikkond peamiselt madalama päritoluga inimestest? · Sest neid sai usaldada ja nad olid truud. 4.Millised 3 seisust kujunesid välja absolutismi ajastu ühiskonnas? Too näiteid selle kohta, et seisused ei olnud võrdsed. · I seisus vaimulikkond · II seisus aadel · III seisus - kaupmehed, pankurid, advokaadid, arstid, ametnikud, käsitöölised, poodnikud, päevatöölised, teenijad, talupojad, maatöölised. · Näited : ................................................................................................ .................................
Uusaja algust tähistatakse erinevate aegadega:1)1452(türklased vallutasid konstantinoopoli), 2)1492(Columbus avastas Ameerika), 3)1517(refornmatsioon Saksamaal) jne. 1)Majandusliku ja kaubandusliku arengu kiirenemine, 2)linnastumine ja industriaalühiskondade teke, 3)kujunes uus mõtteviis-valgustus, 4)tekkis uus valitsemisviis- absolutism, 5)palju revolutsioone. Puritanism Inglismaal 17.saj: ametlik oli anglikaani kirik, kuid laialt levis kalvinismi alaliik puritanism. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust,pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges;
väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad :anglikaanid , baptistid, arminiaanid , adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased , viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid
seadusevastane ning tahtis parlamendi juhid kohtusse anda, mis ei õnnestunud. Kuninga ja parlamendi suhted aina halvenesid, kuni tekkis kodusõda. Lõhenenud Inglismaal tuli parlamendi vägede ette otsa Oliver Cromwell. Ta värbas enda vägedesse tõsiusklikke, kes võitlesid jumala eest ning see oli üks tema esimesi vigu riigi kooshoidmisel aga üks parimaid taktikaid riigis võimu saamiseks. Pärast Charles I naasmist Sotimaalt, sõjaväes ülekaalus olevad puritaanid tahtsid kiriku täielikku sõltumatust riigist, mis tekitas lahknevusi riigi ja sõjaväe, seal hulgas ka kiriku vahel. Parlament aga nõudmistele järgi ei andnud ja Cromwell tungis vägedega Londonisse. Pärast Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik. Vabariik püsis vaid mõned aastat, kuni Cromwell tuli ja lõi saadikud laiali ning võttis võimu riigis endale. Ta kehtestas täieliku diktatuuri korra ning valitses isepäiselt. Rahvas ei soosind teda ja teda kardeti samuti
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jamestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja kuninganna Elizabethi auks Virginiaks (Virgin tähendab Inglise keeles neitsit; Elizabeth ei olnud abielus). Koos inglastega asusid Põhja-Ameerikasse ka hollandlased ehk madalmaalsed. Esimese tugipunkti ehitamist juhtis inglane Henry Hudson, kelle järgi sai nime Hudsoni jõgi. 3 1620. aastal asustasid inglise puritaanid Plymouthi. 1638. aastal asutasid rootslased Delaware´i jõe suudmesse koloonia Uus-Rootsi. Inglise kolooniad: 1733. aastaks oli Atlandi rannikul 13 Suurbritannia kolooniat, mis jagunesi kolme rühma: Põhja ehk Uus- Inglismaa, Kesk-Atlandi ja Lõuna kolooniad. Põhjas töödeldi metsasaadusi, püüti kala, ehitati laevu, ja tegeleti käsitööga, tekkisid esimesed manufaktuurid. Kesk-Atlandi koloonias sai valdavaks vaba tööjõuga farmipõllumajandus, kasvatati nisu
siiski abielus. Catherine temaga Henri lapsi ei saanud. Ta pettis Henrit ja ka temal võeti pea maha. Catherine kuues naine. Rahulik kooselu. Selle abielu ajal Henri suri. Peale Henri VIII surma sai kuningaks tema poeg Edward. Ed suri noorelt. Peale Ed'i sai troonile Henri tütar Mary(1553-1558). Oli katoliiklane. Tahtis taastada katoliku kirikut inglismaal. Peale Maryt sai troonile Elisabeth I. Tema oli anglikaani usu pooldaja. Ta valitses aastani 1603. asus taga kiusama puritaane. Puritaanid põgenesid ameerikasse ja lõid sinna kolooniad. Inglismaa kujunes koloniaalimpeeriumiks, laevastik tugevnes. Elisabeth tegi koostööd piraatide ja pättidega ning tänu sellele riik tugevnes. Elisabeth ei abiellunud. Ta oli viimane Tudor troonil, peale teda algas Stuartide dünastia. Vastureformatsioon(16. saj.) Katoliku kirik võttis kasutusele meetmes, mis takistaksid reformatsiooni levikut. Katoliku kirik hakkas tegema emakeelseid jutlusi
parlamendi nõusolekut. Piirati kuningavõimu. Kodusõja (1642-1649) põhjused: Kuningas süüdistas parlamendi liikmeid reetmises Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 1642. a. kasvas kuninga ja parlamendi vastasseis üle kodusõjaks. Osapooled: Kuninga toetajad- aadlikud ja anglikaani kirik Parlament- kaupmehed, keskkiht, puritaanid (sõjaline ülekaal) Oliver Cromwelli juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19
1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu? Esialgu said sisserännanud ja indiaanlased omavahel rahumeelselt läbi
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
