sajandi I poolest. Wormsi toomkirik Wormsi toomkirik asub Reini äärses, tänapäeval on piiskoplik toomkirik. Kirik valmis 1181. a. Mainzi ja Speyeri eeskujul. Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega ( viimased mõjuvad justkui sügavad varjud ja rõhutavad veelgi hoone massiivsust), tuntavad on Normandia ja Lombardia mõju. Wartburgi linnus Wartburgi linnus asub Saksamaal Eisennachis. Linnus rajati 1067. aastal Via Regia kaitseks. Notre-Dame-la-Grande Notre-Dame-la-Grande asub Poitiers' s. Rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Ei ole kuppelkirik, kuigi asub selles piirkonnas, kus levivad domikaalvõlvidega kirikud. Kõige ilusam romaani skulptuuride kogum, mis maailmas üldse olemas. Selle eeskujul ka mujal Euroopas hakkavad levima fassaadi skulpturaalsed kaunistused.
Antikristusest või Antikristuse apostlist 1520. aastal annab paavst välja Lutheri kirikust väljaheitmise bulla Lutherile esitati süüdistus 41 ketserlusjuhtumis Lutherile anti 60 päeva kirjutatu tagasivõtmisele, mis tühistaks bulla, kuid ta keeldus Luther pääseb tuleriidast Luther võidab poolehoidu Saksimaa kuurvürstilt Friedrich III Targalt ja Saksa-Rooma keisrilt Karl V Karl V võtab Lutheri enda tiiva alla Luther Wartburgi lossis Keiser Karl pakkus Lutherile turvalis koduteed Wittenbergi, andes kaasa 20 keiserliku sõdurit Friedrich Targa ratsamehed piirasid Lutheri ja sõdurid sisse ning „röövisid“ ta, viies Martin Lutheri Wartburgi lossi rööv toimus kuna Friedrich Tark ei saanud avalikult abi pakkuda Luther heidab seljast munga rüü ja keskendub reformeerimisele Wartburgi loss on Saksamaal tuntud kui: „luterlike sakslaste indentideedi sünnikoht“
Eriti teravalt astus teeside autor välja indulgentside vastu. Oma teese kaitstes pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Luther pandi peagi kirikuvande alla. Aprillis 1521.a. kutsuti ta Saksa Riigipäevale Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku
Nelitis pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal Inglismaal, Püha Markuse kirik Veneetsias, Wartburgi loss Saksamaa Gooti stiili uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikiir ja tugipiit. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal. Gooti kirikud: Chartes'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal, Roueni katedraal, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury katedraal, Yorki katedraal, Salisbury katedraal, Lincolni katedraal, King's College kabel.
Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tip...
võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil. Itaalia. Pilt3. Püha Markuse kirik Veneetsias. Itaalia. Pilt4. San Miniato al Monte kirik Firenzes. Itaalia. Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa. Pilt6. Mainzi toomkirik. Saksamaa. Pilt7. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Saksamaa. Pilt8. Wartburgi linnus Eisenachis. Saksamaa. Pilt9. Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon. Prantsusmaa. Pilt10. Notre Dame de la Grande kirik Pointiers's. Prantsusm. Pilt11.Tornlinnus Dinant'is. Prantsusmaa. Pilt12. Toweri kindlus Londonis. Inglismaa. Pilt13. Viimne kohtupäev Vezelay kloosterkiriku portaal. Pilt14. Kristuse sünd. Hildesheimi St. Micheali kiriku pronksuksed. Pilt15. Eeva paradiisiaias. Pilt16. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Pilt17
lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides. Tugeva kuningavõimuga Inglismaa lõi Roomast lahku, kuna paavst oli vastu kuninga lahutusele. Henri VIII kaotas kloostrid, võõrandas kiriku maad ja varad ja Inglismaal ilmus emakeelne piibel. Elizabeth I ajal sai protestantismist Inglismaa riigiusk. Saksamaa kui luterluse sünnimaa, on reformatsiooni poolest kuulsaim riik. Martin Lutheri paavstivastased ülesastumised leidsid tohutul hulgal järgijaid. Wartburgi lossis "peidus " olles paavsti ja keisri eest, tõlkis Luther piibli saksa keelde. Luterluse järgijate jaoks korraldati vastureformatsioon katoliku kiriku poolt ning taaselustati inkvisitsioon. Lõpptulemusena kutsuti kokku Trento kirikukogu, kus katolik kirik võitis ning sai tagasi oma maad, kuid luterlus ei kadunud kuhugile. Katoliku kiriku kõrgaeg ja ainuvalitsus pidi lõppema varem või hiljem. Humanismiideed
Veel iseloomulikku: Antiikkunsti mõjud fassaadid kaetud eri värvi marmorist mustriga. Torne polnud, neid asendasid kiriku kõrval olevad kellatornid. Prantsusmaa Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. Cluny kloostrikirik. Tornlinnus Dinant'is. Saksamaa Mainzi toomkirik. 980-1137. Idafassaad Wormsi toomkirik. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Wartburgi linnus Eisenachis. Inglismaa (ka Normannide stiil) Toweri linnus Londonis. Romaani stiilis kujutav kunst Lamereljeef (esines portaalidel, fassaadidel, sambakapiteelil. Temaatika jutustav ja õpetlik, ,,vaeste piibel" Kristuse sünd. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Gislebertus. Viimne kohtupäev
teesid vastu kõigi pühakute päeva Wittenbergi linnakiriku uksele. Tegelikkuses lisas ta need aga 31. oktoobril Mainzi peapiiskopile saadetud kirjale. 15. juunil 1520 mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada . 28. mail 1521 kirjutas keiser alla Lutheri ja tema pooldajate riigivande alla paneku ediktile. Frederik Tark aga oli selleks ajaks Lutheri Wartburgi lossi ära peitnud. Ta jäi sinna 1522. aasta märtsini. Eriliselt pühendus ta seal oma saksakeelse Uue Testamendi väljaandmisele, mis ilmus trükist 1522. aasta septembris. 1534. aastal ilmus ka Vana Testamendi tõlge, seega oli kogu Piibel tõlgitud saksa keelde. 13. juunil 1525 abiellus ta endise nunna Katharina Von Boraga . Luther oli selleks ajaks ka oma mungaks olemisest loobunud. Neile sündis perre kuus last ja nad lapsendasid neli lähisugulaste orbu.
õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste avaldamise. Aastatel 1521-1522 viibis ta Saksi kuurvürst Friedrich Targa eestkostel Wartburgi linnuses, kus valmis Uue Testamendi saksakeelne (1522). 1525.aastal abiellus endise nunna Katharina von Boraga (1499- 1552). 1530 protestantliku enesemõistmise aluseks oleva Augsburgi usutunnistuse sõnastamine. 1534.aastal ilmus Lutheri tõlgitud tervikpiibel ehk nn Lutheri Piibel, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. Suri 14.veebruaril 1546 oma sünnipaigas Eislebenis ja maeti 22.veebruaril Wittenbergi lossikirikusse.
2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest". Martin Lutheri võitlus katoliku usu ja paavstluse vastu · 1520. a ütles end ametlikult lahti katoliku kirikust. · 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks · Aastani 1522 oli Luther Wartburgi linnuses Saksi suurvürsti Friedrich III Targa kaitse all · 1522. aastal ilmus Lutheri tõlgituna Uus Testament. Samal aastal naasis ta Wittenbergi · 1523-1525 kirjutas M. Luther 3 kirja Riia ja Liivimaa nn jumalasõpradele · Tema abielu 13. juuni 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulikule abielule mitmes kristlikus traditsioonis Martin Lutheri hilisem tegevus · korraldas evangeelse kiriku ja hariduse edendamist.
toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti
toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti
Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäio endale kindlaks. 1520 avaldas paast bulla, milles ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui too 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla, järgnes uus, mis panigi Lutheri kirikuvande alla. 1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele. * Wartburgi lossis olles asus Luther tõlkima Piiblit saksa keelde. Uus testament ilmus 1522, kogu piibel ilmus 1534.a. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ja andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Luther soovitas maarahva laste õpetamiseks: Iga poeglaps õppigu päevas vähemalt 2 tundi, tütarlaps 1 tund. Majandus Saksamaa majanduse iseloomulikumaks osaks oli kapitalistlike suhete kiire areng 15. saj lõpul 16 saj algul
Šveitsis, Rootsis, Norras, Hispaanias, USAs ja Uus-Meremaal. Wartburgi lossi õukonnast tüliga lahkunud rüütel ja minnesinger Tannhäuser on langenud Veenuse võlude ohvriks ja elab jumalanna juures Veenusemäel (Venusberg). Aasta pärast tüdineb ta jumalikest naudingutest ja palub Veenusel end oma kütkeist vabastada. Jumalanna neab meest ja ennustab, et Tannhäuser pöördub ülima meeleheite tunnil tema juurde tagasi. Tannhäuser leiab end Wartburgi lossi juurest, kus ta kohtub oma endiste sõpradega, kes meenutavad talle teda jäägitult armastanud Tüüringi maakrahv Hermanni vennatütart Elisabethi. Liigutatuna neiu kiindumusest liitub Tannhäuser taas õukonnaga ja palub Elisabethilt andestust. Maakrahv kuulutab välja lauluvõistluse, mille võitjale annab autasu üle Elisabeth. Tannhäuseri parim sõber Wolfram on salaja Elisabethi armunud ja ülistab lauluga tõelise armastuse puhtust
Friedrich Tark. Luther pidi vastama küsimustele selle kohta, kas ta on nõus oma teoseid ekslikuks kuulutama. Luther vastas, et juhul kui teda ei veenda Piibli tunnistuste ja selgete põhjenduste abil, siis ta ei tagane enda esitatud Piibli tõlgendustest. (Pildil näha Karl V) 28. mail 1521 kirjutas keiser alla Lutheri ja tema pooldajate riigivande alla paneku ediktile. Frederik Tark aga oli selleks ajaks Lutheri Wartburgi lossi ära peita lasknud. Ta jäi sinna 1522. aasta märtsini. Eriliselt pühendus ta seal oma saksakeelse Uue Testamendi väljaandmisele, mis ilmus trükist 1522. aasta septembris. 1534. aastal ilmus ka Vana Testamendi tõlge, seega oli kogu Piibel tõlgitud saksa keelde. 1 13. juunil 1525 abiellus ta endise nunna Katharina von Boraga. Luther oli selleks ajaks ka oma mungarüüst loobunud
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine
aasta jaanuaris visati Martin Luther ametlikult Rooma katoliku kirikust välja. Märtsis kutsuti teda ’’Diet of Worms’’ üldkoosolekule. Jällegist, Luther keeldus lahti ütlemast oma avaldustest, nõudes pühakirja, mis tema seisukohta ümber lükkaks. 8. mail avaldas kirikukogu ’’Edict of Worms’’, keelates Lutheri kirjutised ja nimetades teda, kui ’’süüdimõistetud ketser’’. See tegi temast süüdi mõistetud ja tagaotsitud mehe. Sõbrad aitasid tal ennast varjata Wartburgi lossis. Olles üksilduses, tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, et tavainimesed saaksid lugeda jumala sõnu. Olles ikka vahistamise ohus, Martin Luther tuli tagasi Wittenbergi lossikirikusse, Eisenachi, 1522. aasta mais. Imekombel suutis ta vältida enda kättesaamist ning alustas uue luterluse kiriku organiseerimist. Ta sai palju järgijaid ja toetust saksa printsidelt. Kui 1524. aastal algas talupoegade mäss, mõistis Luther hukka talupojad, keda ta lootis hoida, et tema kirik kasvaks,
Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine
Luther alustas õpinguid Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat, peale mida ta astus Magdeburgi toomkooli. Isa soovil jätkas ta õpinguid õigusteaduse vallas, kuid sattunud surmahirmu, lubas ta pääsedes hakata mungaks ning ta pidas oma sõna. Luther oli vastu indulgentside müügile ja patukaristuse kustutamisele. Toetas Jan Husi, mistõttu teda peeti ketseriks. Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4
Rahvuslik tõus Saksamaal · Napoleoni sõdade järgselt võttis maad kokkuhoidu ja mugandumist väärtustav mentaliteet, mida hakati nimetama biidermeieri ajastuks. Selle niinimetatud idüllilise rahuaja taustal hakkab arenema rahvuslik liikumine. · Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Saksi-Weimari vürstiriigis asuv Jena ülikool. Karl August kindlustas oma riigis suhtelise sõna- ja mõttevabaduse. Rahvuslik meeleavaldus Wartburgi lossi ees kasvas üle tagurlusevastaseks demonstratsiooniks, kus nõuti Saksamaa ühendamist. 1818 loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, mille tunnusvärvideks said hetkese Saksamaa lipu värvid. · 1830. Aastal elavnes taas poliitiline võitlus. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Olulist rolli etendas kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. · Võimlemisliikumine · Lauluseltsid Itaalia ühinemine
mis asus Saksi-Weimari suurhertsogkonnas, kus valitses suhteliselt vabameelne ja haridust soosiv õhkkond. 1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada Saksa ajaloo kahte suurt tähtpäeva: luterliku reformatsiooni 300. Ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva. Osavõtukutsed saadeti teistessegi kõrgkoolidesse ning 17.oktoobril 1817 saabus Jenasse umbes 500 tudengit 11 Saksa ülikoolist. Kogunemiskohast sõideti Esenachi, sealt mindi järgmisel päeval tõrvikrongikäigus Wartburgi lossi juurde, kus reformatsiooni algul oli elanud Martin Luther. Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest kerkinud tulelõkkesse reaktsiooni sümboliteks kujunenud kaprali kepp, Hesseni sõduri pats, paavsti bullat meenutav paberirull ja tagurlikke raamatuid, kusjuures eeskuju oli võetud Martin Lutherist, kes omal ajal oli põletanud paavsti bulla. Järgmisel aastal, oktoobris 1818, toimusid Jenas ülesaksamaalised üliõpilaspäevad. Rohkem
(J.Hus) 20. Millised olid M. Lutheri elu tähtsamad sündmused, saavutused ja vaated? -31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi (ladina keel saksa keel trükiti jõudis üle kogu euroopa) -Ta hakkas oma kirikut ehitama. -1521- Lutherile määrati surm tuleriidal. -1521- Luther kutsuti Vormsi (S) riigipäeva ette, ta keeldus oma vaadetest loobumast sai pelgupaiga Wartburgi lossis -Tõlkis Piibli saksa keelde. -Piibel ainus usu allikas - Eitas paavsti eksimatust 21. Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Sai alguse Wittenbergist 1517. Eestvedajaks M. Luther. Levis nt. Taani, Rootsi, Soome. Tagajärjeks Talurahvasõda Saksamaa jagunemine luterlikuks ja katolikuks. Augsburgi usurahu 1555 22. Augsburgi usurahu 1555. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise ''Kelle valitsus, selle usk''. Augsburgi
Interlude: eksamis sarnasused, erinevused!! Saksamaa killustatud. Napoleoni sissetung aitas kaasa vana Saksamaa lagunemisele. Prantslased toovad kaasa demokraatia põhimõtted, kuid Napoleon lähtub oma huvidest Reini Liit. Tuleb viha prantslaste vastu. Voltaire leiab, et haritud inimesed oskavad hästi otsustada, mis on viga ja seda parandada. Vaja harida rahvast. Saksa valgustus küllaltki leebe, algab elitaarse liikumisena. Rahvusliku liikumise esimene üritus Wartburgi pidustused 1817 (mälestab reformatsiooni). Esimene ülesaksamaaline selts- Üliõpilasliit. 1845 esimene saksa laulupidu. Üliõpilasliidu lipp ka saksa riigilipuks. Rahvuslik kultuuriliikumine (elitaarne). Eesti kirjakeele töötab välja Arens pastor. Eesti rahvuskultuuri töötasid välja baltisakslased, kes rääkisid eesti keelt. Maa ühendamise eesmärk - 'Noor Saksmaa' I ühendada dünastilisel teel Habsburgid <-> Hohenzollernid II ühendada rahvusliikumise tulemusel vabariik.
980-1137. Vaade lõunast. Idafassaad Maria Laachi kloostrikirik Speyeri toomkirk. 1024- Naumburgi lähedal. Alustatud 1061 1093-1250. Wormsi toomkirik. 1171-1220. Wartburgi linnus Eisenachis. Pärast 1170. Valjala kirik Saaremaal 13.saj. Läänefassaad on ainuke romaani stiili näide Eestis. St. Michaeli kirik. 1010-1033. Hildesheim, Saksamaa. St. Michaeli kirik Hildesheimis. 1010-1033. Varase romaani stiili - nn. ottooni stiili näide.
tegeletakse kultuuriliste ettevõtmistega(laulu- ja mänguseltsid, põllumeesteseltsid Eestis) 4) Majanduslik poliitilise liikumise etapp tekivad esimesed erakonnad, kujunevad rahvuslikud poliitikud ning seatakse eesmärgiks oma riigi teke Iga etapi kohta Saksamaal 2-3 näidet: 1) Berliini ülikooli rajamine, Fichte tegevus mõistis hukka absolutistliku monarhia Tekivad mõisted nagu saksa kirjandus, kunst, teater, filosoofia 2) Wartburgi kogunemine Üle Saksamaaline üliõpilaste liit andis rahvusvärvid 3) Meestelaulu seltside rajamine Jahni rajatud turni- ja võimlemisseltside tegevus Esimene laulupidu 4) 1832. aastal Hambachi lossi juures saksa liberaalide koosolek(kogunesid erinevate rahvakihtide esindajad, nõue ühtse Saksa riigi loomiseks) Saksamaa Tolliliidu loomine, raudteede rajamine. Saksamaa rahvusriigi loomine Saksamaa koosnes 39 väikeriigist. Sinna on arvestatud ka 4 vabalinna(ei
· Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. · Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. b) Võimude tegevus: · Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. · Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. · Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. c) Saksa talurahvasõda (1524-1525) · Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. · Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. · Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. · 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. · Müntzer vangistati ja hukati.
Küünemäe, kes alustas koheselt Estonia 4 ehitamist, mille vahele tõsteti tshehhoslovakkiast pärit olev ESO mootor. Tootmine jäi siiski soiku, kuna tehasel tekkisid majanduslikud probleemid, mille käigus läks Ants Seiler Tartu Autoremonditehasesse nr. 2 ning alustas seal sportauto ehitamist. · 1962 tuli uueks peakonstruktoriks Roman Bertelov, kelle jooniste järgi hakati valmistama hoopis suuremat Estonia 5 vormelit, mis kuulus juba juunior klassi. Estonia 5 sai endale Wartburgi 900 kuubikulise mootori ja selle autoga toodi koju nii kuld- kui hõbemedalid N.Liidu karikavõistlustelt. Sotsmaade karikavõistlustelt võeti meeskondlik teine koht ida-Saksa Melkus-e järel. · Estonia 5 ei saanud seeriaautoks ja neid tehti vaid 2 tükki. Ometi oli ta murranguks lapsepõlve ja noorukiea vahel. 1962-66 tuli uusi mudeleid kui seeni pärast vihma - kokku seitse eri mudelit. Nendest läks seeriataaotmisse vaid Estonia 9, mida tehti kokku 39 isendit.
Seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. Viimase põhiline poliitiline konkurent oli suuruselt teine riik - Preisimaa. Nii Austria kui ka Preisimaal pääses maksuvusele tagurlus. (Tannberg, T 2003) 3.4 Liberaalne ja rahvuslik liikumine Saksamaal Saksamaal valisteva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased, kelle loosungiks oli ,,Au, vabadus, isamaa". 1817. aastal toimunud rahvuslik meeleavaldus Wartburgi linnuse juures kasvas ületagurlusevastaseks demonstratsiooniks, kus nõuti Saksamaa ühendamist. 1818. aastal loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit ning võitlust tagurluse vastu jätkasid ka mitmesugused salaorganisatsioonid, kes korrladasid terroriakte. 1819 tappis terroristist üliõpilane näitekirjanik August von Kotzebue, keda peeti reaktsioonijõudude toetajaks. Üliõpilasliikumine Saksamaal ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid ka teisi Euroopa riike
V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati.
Riigipäev ta ketserina hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste käigus kirjutas ta mitu raamatut, kus süvendas veelgi oma seisiukohti. Ta ründas katoliku kiriku sakramendiöpetust, pidades küllaldaseks ristimist ning armulauuda. Ta soovis mungatöotust mitte igaveseks teha ning anda preestritel öigus valida abielu vöi vallalisuse vahel. Ta jöudis ka ordude ja kloostrite eitamiseni. Lindpriina leidis Luther peavarju Wartburgi lossis, kus ta asus tölkima Piiblit saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522 ja kogu Piibel 1534. See pani aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis ka vöimaluse tösta rahva haridustaset. Luther taunis pühakute ning pühede säilmete kultust, mis oli muutunud harrastuseks. §31 LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI PHILIPP MELANCHTHON
2. Usupuhastus Saksamaal: Usupuhastuse algatajaks loetakse teoloog Martin Lutherit (1483 – 1546), kes Wittenbergi linna lossikiriku uksele naelutas 1517 oma 95 ladinakeelset teesi, milles ta eelkõige kritiseeris indulgentside müüki. Lutheri arvates sai õndsaks ainult usu kaudu. Ainsaks usuliste tõdede allikaks pidas ta Piiblit, mida pidi saama lugeda ka rahvakeeles. Varjates ennast tagakiusamise eest Saksimaa kuurvürsti Friedich III Targa eestkoste all Wartburgi lossis tõlkis Luther Piibli saksa keelde, pannes sellega ka aluse saksa kirjakeele kujunemisele. Senise ladinakeelse jumalateenistuse asemel pidi toimuma üleminek rahvakeelsele jumalateenistusele. Sakramentidest ehk Jumala armu vahendamistalitustest jäeti alles vaid kaks- ristimine ja armulaud. Paavst Leo X heitis Lutheri ketserlike vaadete tõttu kirikust välja. 1521 kaitses M.Luther oma vaateid Wormsi riigipäeval keisri ees. Kuna ta ka seal
suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. 1521. aastal kutsus keiser Lutheri Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale, lootes, et too oma õpetusest avalikult lahti ütleb. Luthet seda ei teinud. Juba varem ketseriks tunnistatud ja kirikuvande alla pandud Luther kuulutati lindpriiks. See andis vastastele võimaluse temaga takistamatult arveid õiendada. Ohtu sattunud reformatsiooni algajatele pakkus peavarju Friedrich Tark, kelle eeskoste all Wartburgi lossis varjas Luther end ligi aasta. Selleks ajaks oli reformatsiooni omandanud juba sellise mõju ja ulatuse, et maha suruda polnud enam võimalik. Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel oli keelatud. Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle
· Lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne. · Ümarkaareline friis, dekoratiivne nn kääbusgalerii, liseenid, värviline kivi · Tähtsamad kirikud o Cluny kloostri kirik Burgundias o Notre-Dame-la-Grandé Poitiers's o Mains, Speyer, Worms, Laachi kloostri kirik Saksamaa o Itaalia romaani stiil kergem, dekoratiivsem, saledamad sambad, värviline marmor. Veneetsia Püha Markuse kirik. o Ilmalikest Wartburgi loss Eisenachi lähedal Saksamaal (ei tehtud palju) GOOTI STIIL · Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. · Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus. · Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks, ehitati kõigepealt tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse
a., lõpetas Pariisis 1840. Esmaettekanne Dresdenis 1842.a. "Lendav Hollandlane"- Romantiline ooper kolmes vaatuses. Aluseks lugu Hollandlasest, nagu see kuuldud Põhjamere meremeestelt. libreto alustatud Riias 1838.a., kogu teos lõpetatud Pariisis 1840. Esmaesitus Dresdenis 1843.a. "Tannhäuser ehk lauljate võistlus Wartburgis"- Suur romantiline ooper 3 vaatuses. Aluseks rahvamuistendid Tannhäuserist ja Wartburgi lauluvõistlus 1207.a. Libreto alustatud Dresdenis 1843.a. Komponeerimist alustas Teplitzis 1843.a., lõpetatud 1845.a. Dresdenis. Esmaesitus Dresdenis 1845. "Lohengrin"- Romantiline ooper kolmes vaatuses. Aluseks luuletus luigerüütlist (chevalier au cygne). "Luigerüütli" vanim versioon räägib hertsoginna von Bouillonist, Renaut von Montaubani järeltulijannast, keda Nimwegenis ahistab saksilane Renier ja kelle vabastab luigerüütel Elias
- Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kuid ta jäi oma õpetustele kindlaks - 1520 andis paavst Leo X välja bulla, milles andis Lutherile 60 päeva oma väidete tagasi võtmiseks. Luther põletas selle bulla oma õpilaste nähes - aprillis 1521 Saksa Riigipäeva ees (Wormsis) loobus Luther oma õpetust hülgamast ning keiser pani ta kirikuvande alla - varjus Saksa kuurvürsti Friedrich III Targa juurde Wartburgi lossi . Tema vaateid ja teoseid sellest ajast: ilmus Piibli saksakeelne tõlge (Uus Testament 1522; tervik 1534) eitas paavsti võimu ja munkade vandeid eitas kiriklikku abielukeeldu (abiellus 1525 endise nunna K. von Boraga) tunnistas vaid kaht sakramenti seitsmest: ristimist ja armulauda taunis pühakute ja pühade säilmete kultust - suri 18.02.1546 Eislebenis 3. Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Vaieldamatuks sai Piibel, sest selle kaudu kõneles inimene Kristusega Aastal 1520 pani katolikukirik luterkiriku vande alla. 1521 kuulutas keister Karl V lindpriiks see tähendab, et seaduste kaitse alt vabastatud. Sellega seoses muutus reformatsioon poliitiliseks. Kuna Saksamaal oli feodaalne killustatus ja selle tõttu hakkasid paljud vürtsid keisrile vastu ja Lutherit toetama. Üks suur Luteri toetaja oli Saksi kuurvürst Friedrich Tark. Tema pakkus talle kaitset Wartburgi lossis. 1522 tõlkis Luter seal lossis Uue Testamendi kreeka keelse algteksti järgi saksa keelde. 1534 oli terve Piibel tõlgitud. Katoliku kirik Luteri kirik Suhtumine usku Vahendaja kirik. Vahendab inimest Vaene kirik. Igapäevane ja ja Jumalat. Toretsev. Paljude lihtne. Vähe sakramente. Usk pühakutega
võta Luther põletas selle uus bulla pani Lutheri kirikuvande alla. · Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. L. oli rahva seas populaarne keiser nägi reformatsiooniideedes ohtu võimule. Nõuti jälle õpetusest loobumist Luther ei andnud järele. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. · Luther oli varjul Wartburgi lossis. Kirjutatud teostes süvendas seisukohti usupuhastuse küsimustes: ründas sakramendiõpetust, ristimine ja armulaud on küllaldus; mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu munkadel ja nunnadel peab olema õigus lahkuda; Preestril õigus otsustada, kas tahavad abielluda. Jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. · Tõlkis piibli saksa keelde. Uus testament 1522, piibel 1534.aastal lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele, rahva harimisele
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma ...
Kirikuvande all olev inimene ei saanud kristliku matust, ta ei tohtinud pihtida ja ta ei saanud osa kirikusagramentidest ( pühad toimingud kirikus ). Samuti ei pakkunud kirik talle kaitset. Aastal 1521. kuulutas Saksa-Rooma keiser Carl 5. Martin Lutheri lindpriiks. Seadused ei kaitsenud teda. Kuigi oli ka palju vaimulikke, kes pooldasid Martin Lutherit. Saksa vürst Friedrich Tark võttis ta oma hoole alla. Ta elas Wartburgi lossis, kus ta tõlis Uue Testamendi uussaksa keelde. Pilet 19. 1) Keskaja inimese maailmapilt ( 19 ) Nende elus oli kõige tähtsamaks Jumal. Neil eksisteeris 3 seisust. 1. vaimulikud 2. aadlikud 3. käsitöölised, kaupmehed, talupojad Tähtis oli elada oma seisusele kohaselt. Euroopa kõige kõrgem vaimulik oli Rooma paavst
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
Saksa Liidu, mille kõrgeim organ oli riigipeadest või nende esindajatest koosnev Liidu Päev. Liidupäeva otsused olid soovituslikud. Rahvusliku liikumise kandjateks said üliõpilased. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool. 1817 otsustasid Jena üliõpilased tähistada kahte suurt tähtpäeva. Lutherliku reformatsiooni kolmesajandat ja Leipzigi lahingu neljandat aastapäeva. Kokku tuli umbes 500 üliõpilast üle Saksamaa. Korraldati tõrvikrongkäik Wartburgi lossi juurde. Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest tehtud lõkkesse kaprali kepp, paavsti bullat meenutav paberirull ja taburlikke raamatuid. Nii üliõpilased kui professorid rõhutasid kõnedes Sakslaste ühtsust ning esitati nõue Saksamaa ühendada. 1818 toimusid Jenas üle Saksamaalised üliõpilaspäevad, kus asutati Üle-Saksamaaline Üliõpilasliit. Liidu värvideks kinnitati must- punane-kuldne. Seltsiliikumine
1830 juulirevolutsioon monarhia kukutamine Prantsusmaal 1830 Poola ülestõus 1831 iseseisev Belgia riik 51.Saksamaa rahvuslik ühendamine Rahvusliku liikumise etapid · Elitaarne etapp saksa kirjandus, kunst, teater, J.G. Fichte filosoofiaprofessor mõtte vabadus, tahte sõltumatus · Haritlaskonna laiemad ringkonnad üliõpilasliikumine, Saksa Liit, Jena ülikool, kogunemine Wartburgi lossi juures 1817, Ülesaksamaaline üliõpilasliit 1818 · Seltsiliikumine turniliikumine F.L. Jahn, meestelaulu seltsid · Erakondade loomine vabrikutootmine, Saksa Tolliliit 1834, kogunemine Hambachi lossi juures 1832 · Võitlus oma riigi loomise eest Frankfurdi parlament 1848 ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu Eesmärk Saksa riigi loomine, põhiseaduse väljatöötamine
Lutheri käsitus, et paavst on vaid ajalik, mitte jumalik olend. · 1520. aastal pani paavst Lutheri kirikuvande alla. Seeda asetati usupuhastusliikumine kirikust väljapoole. · 1521. aastal Wormsi riigipäeval kuulutas ka keiser Karl V Lutheri lindpriiks. See otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks. · Mitmed saksa vürstid ja linnad asusid Lutherit toetama. Eeskätt toetas teda Saksi suurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis. · Wartburgis tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522. aastal Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele nüüdissaksa kirjakeele. 1534. aastaks oli kogu Piibel tõlgitud; nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri. Reformatsioon Inglismaal: · Esimesena murti Rooma kiriku võim. · Rajati anglikaani kirik. Kuningas Henry VIII toetas reformatsiooni alguses paavsti.
Metternichi süsteemi lahunemine tähendas selgelt rahvusliku liikumise uuesti ärgitamist. See ärgitas saksa üliõpilasi liikuma Burschnschaftiga ehk üliõpilasliikumisega. Ühendas üliõpialse üle SAKSAMAA, kes tundisd ühtset isamaad. Ühinemine leidis aset 17.oktoobril 1817 Wartburgfest. Kuupäev valitud teadlikult : Leipzigi lahingu aastapäev(saavutati võit Napoleoni üle) ja 17.okt reformatsiooni alguspäev(Luther oli see, kes rõhutas saksa keelt). Wartburgi tudengite kogunemisest võttis osa 500 tudengit 11 ülikoolist: põletati Metternichi poliitika sümboleid, põletati raamatuid (Gotzebue süüdistati reaktsioonilises publitsistikas). Ühtlasi otsustati, et Saksama aüliõpilaskorporatsioonid peaksid ühinema ja selleks võeti vastu programm. Programmi autor oli Riemann. Programm oli väga poliitiline: kogu Saskamaa poliitilist, majanduslikku ja religioosset ühinemist. Nõuti, et Saksamaa peab kehtestama
Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati.
Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele
Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted – pühapiltide ja –kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks – väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja “röövellikele ja mõrvarlikele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
