Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi selle peale, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis, et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi. Maad kujutles õhus hõljuva silinderja kehana. Anaximenes (588-524) pidas kõige aluseks on õhku. Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus. Herakleitos (535-475) asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest. Maailm on tema järgi pidevas muutumises panta rhei (`kõik voolab') ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte
-olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus, et kõikide muutuste taga on teatud algaine: miski millest kõik tekib ja milleks kõik tagasi pöördub. Püüti selgitada igavesti kehtivaid loodusseadusi. Algaine probleem Loodusfilosoofiaga tegelemine sai alguse 6. saj eKr Väike-aasias Mileetoses. Seal kujuneb välja nn mileetose koolkond: neid huvitas algaine küsimus, vastused olid erinevad, tähtis oli mõtteviis. Kolm tähtsamat filosoofi: Thales - veeteooria (on veel mõjustatud religioonist) Anaximenes uuris õhku ja udu Anaximandros - kasutas mõõistet apeiron e
Joonia natuurfilosoofid 07.10.2013 Sisukord : · Joonia natuurfilosoofide ideede olemus · Thales · Anaximandros · Anaximenes · Herakleitos · Anaxagoras · Archelaos · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Joonia natuurfilosoofide ideede olemus Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea, kuidas nad iseennast kutsusid. Aristoteles on nimetanud neid füüsikuteks, kes proovivad mõista ,,physist" ehk olevat tervikut. Thales
23. Nihilism- kõige eitamine, teooria mille järgi pole olams mingeid väärtusi. 24. Stoitsism- sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34
vabaneda elades vooruslikku elu. -oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid. Filosoofia: I Loodusfilosoofide koolkond (sünd. Mileetoses) neid huvitasid loodus ja selle muutused, taheti mõista loodust toetumata müütidele. Peamised probleemid algaine ja muutumine Thales (6 saj. eKr) algaine vesi Anaximandros algaine apeiron ehk määramatus; mis muutub, mis on püsiv. Demokritos maailm koosnev aatomitest, mis on muutumatud ja püsivad, moodustavad erinevaid ahelaid, surm on mingi ahela lagunemine. Herakleitos muutumine on absoluutne, selle taga on tervikidee ehk logos. II Ateena filosoofid põhiprobleem inimene.
CnH2n-2 KONDENSATSIOON VEEAURUGA o SÜSINIKOKSIID/VINGUGAAS CH4 + H2O CO + 3H2 o SÜSINIKDIOKSIID/SÜSIHAPPEGAAS CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 ASENDUSREAKTSIOON HALOGEENIDEGA o NÄIDE C4H10 + 2Cl2 C4H8Cl2 + 2HCl (diklorobutaan) C arv saaduses ei muutu H indeksi saadusesse saad, kui lahutad algaine vesiniku indeksist halogeeni kordaja – (H)10- 2(Cl 2) = saaduses C4H8Cl2 Saadusesse C4H8Cl2 läheb algne halogeen koos oma indeksiga, ignoreeri antud hetkel talle antud kordajat o NÄIDE 2, 3 C5H12 + (1)F2 C5H11F + HF (flouropentaan) C9H20 + Br2 C9H19Br + HBr (bromononaan) Oktadekaan 8 + 10 C18H(2*18+2)=38
Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus
Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes „hingeõhku“). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus –
" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Substants tekib (või kaob), siis kui mateeria võtab vormi (või kaotab selle). Näiteks maja tekib alles siis kui kokku panna tellised, puit, segu jne. 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Mis on olev? - Olev on see millest kõik tekib (algaine) ja milleks kõik muutub või siis see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale. Mis on substants? eidos, mateeria (lihstsubstants), vormi ja mateeria ühendus või siis Aristotelese teooria: substants on asi, millel on oma formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite? Arutlus, metafoorid, kujundid, esseed, mõtlemine üldisemalt. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus?
Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. III Mõisted Tuleb tunda alljärgnevaid mõisteid, kusjuures tuleb osata eristada mõiste tõlget ja tähendust (nt demokraatia tõlkes: rahva võim; tähendus: riigikord, kus riigi kodanikud saavad osaleda riigipoliitikas kas otseselt (hääletus, koosolek) või kaudselt (kodanikest valitud esinduskogud kohtud, parlament jne)) Arhee on algaine, ehk siis aine millest kõik alguse sai, nt Thales pidas algaineks vett Apeiron- on väiksem osake, ehk siis kui antud mateeria lahti riietada saame me kätte apeironi. Anaximendese arvates nähtamatu algaine. Kosmos- meid ümbritsev koht, kus on alguse saanud Maa teke, koht, mis pidavat olema korrastatud Apaatia- ehk kiretus on tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Ataraksia- on antiikfilosoofias meelerahu ja häirimatus seisund, mõttetarga elusiht
8 s6prus ja leidlikkus, st m6istuse v6ime haarata ideid 9 esimese paaritu arvu ruut 10 `mystiline 10' selle nimel andis Pythagoras vandeteotusi sest ta sisaldas esimest paarispaaritut mis t2hendab yhte, esimest paaris ja esimest paaritut arvu ning esimest ruutu. 1+2+3+4=10 "Kas arv on maailma alus" Peaaegu k6ike saab arvudega v2ljendada Aeg, ruum, ja see mis ruumi sees on v2ljendatav arvudega. Samas t2iesti erinev on v6tta aluseks kas arv v6i algaine(aatom) Matemaatikute ja fyysikute jaoks on. 11.03.09 8:08 11.03.09 8:08
2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos <-> Parmenides – Mis on algaine põhiomadus? Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab. Teda kutsuti „nutvaks“, sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. „Ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke“ Parmenides – algaine põhiomadus on muutumatus, achilleuse ja kilpkonna näide,
Elea Koolkond 10:23 Traditsiooniline p6lluharijate maakond vanakreekas. Traditsioonilisus leidis v2ljenduse ka m6tteavalduses. Filosoofide t2helepanu oli suunatud k6igele pysivale siin maailmas. Iseloomulik kaldumine mystikasse ja religiooni. J6udsid j2rgmiste kysimusteni: Kuidas algaine muutub mitmekesiseks maailmaks? Kuidas yhendada muutuv ja muutumatu? Nad vastandasid materiaalse maailma ja filosoofilised ettekujutused sellest. Eleaatide t2htsus: Nad avastasid erinevuse olemuse ja n2htumuse vahel Nad formuleerisid vastuolud mateeria, ruumi ja aja vahel, yksiku ja yldise vahel. Nad n2itasid et olemine pole seesama mis konkreetsed esemed. Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni.
Igal inimesel võib olla oma arvamus. Need omakorda viivad meid tülide ning lahkhelideni, sest igaüks tahaks, et peale jääks just tema arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi. Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast. Näiteks vaidlesid Kreeka loodusfilosoofid algaine üle. Thalese arvates oli selleks VESI, Anaximandros pidas algaineks APEIRONIT, ehk lõpmatust ning Anaximenes määratles algainet kui ÕHKU. On selgelt näha, et igal inimesel on mõtlemisvabadus, nende kolme filosoofi arvamused isegi ei sarnane omavahel, kuid kõik suudavad oma väited lahti seletada. Kui tuua näiteid tänapäevast, siis kehtib Eesti Vabariigis sõnavabadus ning igaüks võib valjult oma arvamused välja öelda. Praegu on tulemas kohalikud valimised ning vaieldakse väga
Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma? Algaine teke - Democritos arvas aatomitest. 5. Millised probleemid tõusid filosoofide huviorbiiti Ateenas? - Eetika moraal, inimeste käitumine, seadused, riigikorraldus. 6. Milline muutus toimus filosoofia problemaatikas hellenismi ajal? - Esiplaanile tõusis inimene, üksik isik, oma probleemidega ja muredega ning raskustega. Uuriti kuidas olla õnnelik. 7.Millised on Kreeka ja Mesopotaamia religiooni ja teaduse ühisjooned? Millised põhimõttelised erinevused ilmnesid
regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel." Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid ta oli veendunud, et selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude hulgas. Too kõikesünnitavarche ei smastu ühegi nähtava ning tuntud ainega, mistõttu talle ei saa omistada ka viimaste omadusi. Tema põhitunnuseks on piiramatus või lõputus--apeiron otsatu ürgaine, millest kõik tekib ja millesse kõik lõpuks hajub. Lõputuna on ürgaine aga määratlematu, aoriston, seega ei saa teda meeltega tajuda, nagu on vesi või õhk vms
kõigest, mida see aine ise loob. Seega ei saanud algaineks olla mitte harilik vesi, vaid midagi “määramatut”. Anaximandros õpilane oli Anaximenes. Tema väitis, et kõikide asjade algaineks on õhk või udu. Ta väitis, et vesi on tihenenud õhk ja tuli on hõrenenud õhk. Anaximenese meelest tekkisid järelikult nii maa, vesi kui ka tuli õhust. Seega jagas ta Thalese arusaama, et looduses toimuvate muutuste aluseks on teatud algaine. Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5.sajand eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias. Elea koolkond vastandab püsivat ja muutlikku, postuleerides igavesti püsivat ning muutumatut printsiipi (olemine) maailma muutlikusest ja mitmekesisusest. Sellega panid nad aluse filosoofilisele olemisõpetusele ehk ontoloogiale. Selle koolkonna esindajad olid Parmenides, Melissos ja Zenon Eleast. Tuntum neist oli Parmenides. Parmenidest peetakse
oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle. Niisugune väide aga eeldab, et olev tervikuna on elav--argument viitab just vee hädavajalikkusele kõige elava elusana olemaolemise jaoks. Üks teine Thalese ütlus paistab sellist eeldust seletavat; nimelt ,,kõik on tulvil jumalaid". Esmapilgul võib see tunduda müüdilisse käsitlusse tagasilangemisena, kuivõrd me ei tea, kas ta oma kujutletavat vedela algaine maailmakujundavat jõudu ning toimet selgesti eristaski jumaluste tegevusest. Kuid--sõna ,,jumal" kasutamine muutüübilises, näiteks teoreetilises arutluses, võib kanda hoopis teistlaadi tähendust. Antud juhul paistab Thales väitvat, et maailm tervikuna on hingestatud ja elav, et hingestatus on tegelikult ulatuslikum kui see esmapilgul näib olevat. Nii olevat Thales mõnede allikate kohaselt omistanud ka magnetkivimile hingestatust, kuna tal on omadus panna rauast asju liikuma
· Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1993) · Hallo? Er det noen her? (1996) "Sofie maailm" · "Sofie maailm" on ühteaegu filosoofia ajalugu ja romaan kahest tüdrukust, kelle elud jutustuse käigus põimuvad · Teoses otsitakse vastuseid erinevatele filosoofilistele küsimustele, nt kuidas sai elu alguse? Kas on olemas algaine, millest kõik on tehtud? Antiikfilosoofia Thales · Kõikide asjade tekkeaine on vesi · "Kõiksus on tulvil jumalaid" Anaximenes · Kõikide asjade algaineks on õhk või udu Herakleitos · Nii heal kui kui ka kurjal on oma koht tervikus · Enamik inimesi juhindub omaenda mõistusest, kuigi on olemas loodusseadus, millele alluvad kõik Demokritos · Kõik koosneb pisikestest nähtamatutest ehituskividest, mis on
Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu
Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene. “Eesi nõukogude entsüklopeedia.” Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratlevad omadused. Et täies ulatuses hinnata Mileetose koolkonna poolt elluviidud intellektuaalset revolutsiooni, peab kõigepealt analüüsima Anaximandrose loomingut. Eriti oluline on, et Anaximandros mitte ainult ei
mõistmise nimel tuleb ohvreid tuua. Teine osa inimesi on hoopiski selle poolt, et piisav tase teaduse mõistmises on saavutatud ning tuleks jääda siiapaika, et mitte korrata ajaloos juhtunud vigu. Isiklikult nõustun nendega, kes leiavad et tuleks aina suurema hooga edasi minna, sest kui me jääks pidama, võiks maailm väga aeglaselt edasi areneda (siinkohal pean silmas eelkõige tehnikat). Näite tooksin Vana-Kreekast, kus 6. saj eKr hakati mõtisklema selle üle, mis on algaine. Kui oleks jäädud Thalese arvamuse juurde, et algaineks on vesi, ja selle uurimisega poleks edasi tegeletud ning see sinnapaika jäetud, ehk elaks me siiani algelises ühiskonnas, kus poleks teadmisi nt. molekulidest, aatomitest, rääkimata DNA mudelist. Samas on veider mõelda, et me oleme oma teadmistega universumist ja teadusest jõudnud nii kaugele nagu me praegu oleme vaid paari tuhande aastaga. Seetõttu ongi huvitav mõelda sellele, milline võiks ühiskond tänu
röntgenikiirgus ioniseeriv. Erinevalt radioaktiivsetest ainetest, mis kiirgamise ajal võivad asuda nii väljaspool meid kui meie sees, on röntgenikiirguse allikas inimese jaoks alati välispidine. Selle toime lõpeb alati, kui kiirgusallikas välja lülitatakse. 4 RADIOAKTIIVSED AINED Prootonite arv aatomis määrab ära, millise algaine osakesena aatom käitub, kas ta on naatriumiks keedusoolas, hapnikuks õhus või hoopis kullaks sõrmuses. Neutronite arv tavaprotsessidele mõju ei avalda ja neid võib sama algaine erinevates aatomites olla erinev arv. Sama prootonite arvuga (seega ka sama nime ja käitumisega), kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama.
läinud ja nende olemasolust on teada ainult hilisemate autorite kasinate ülestähenduste kaudu. Antiikset filosoofiat iseloomustab põhiliselt huvi maailma ja nähtuse seletamise vastu. Kõiki mõtlejaid näib võluvat küsimus, millest antud maailm kogu oma nähtuse keerukuses ja mitmekesisuses võib tekkinud olla. Filosoofilise mõtlemise varajaseimat ajajärku iseloomustab kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine ja tema algosiste avastamisega. Teisi sõnu võib veel öelda, et see nö algnefilosoofia on oma sisuliselt laadilt loodusefilosoofia või natuurfilosoofia.[5:13] 2. ELEA KOOLKOND Elea koolkond on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 6 sajandil e.Kr Elea linnas, mis oli kreeklaste õitsev kaubalinn ja koloonia Lõuna-Itaalias (Itaalias kannab see linn Velia nime). [4:19] 2.1 Üldiseloomustus
Na3[RhCl6] · n H2O , millest jäi vedeliku aurustamisel alles roosakaspunane sool, millest etanooli vähendamisel ja tsingi eemaldamisel saadi puhas roodium. Roodiumiks, mis tähedab kreeka keeles roosat, nimetas Wollaston elementi seetõttu, et paljud roodiumi sisaldavad ained seda värvi on. Roodiumi ning ka teiste plaatinametallide saamine on väga raske ja kulukas, seda just nende vähese keemilise aktiivsus tõttu, mistõttu ei saa neid lihtsalt lahutada. Algaine, millest roodiumit saadakse, on anoodimuda, mis vase ja nikli tootmisel kõrvalproduktina elektrolüüsi käigus tekib. See lahustatakse kuningvees, kus kuld, plaattina ja palladium lähevad lauhusesse, samal ajal kui ruteenium, osmium, roodium, iriidium ja hõbe hõbekloriidina ei lahustu. Hõbekloriid muutub koos lämmastikhappe ja pliikarbonaadiga kuumutades lahustuvaks hõbenitraadiks ning ta eemaldatakse.
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe
vähenemisega. Seetõttu jääb liigne kaalium organismi ja vere kaaliumisisaldus tõuseb. Liigne kaalium häirib rakkude tööd, mis võib kõige suuremat kahju tekitada südamele. * Päevane kaaliumi tarbimissoovitus tervele täiskasvanule on 3100-3500mg, liiga kõrge kaaliumi puhul võiks see jääda 2000 -2400mg piiresse. Kaalium KUIDAS KAALIUMI TARBIMIST PIIRATA? * Kaalium on väiksemolekuline algaine, mis lahustub kergesti vedelikus ja leotusvees, keeduvees ja marinaadides. Lahustumist mõjutab: pindala: mida väiksemaks tükkideks juurvilja lõikad, seda paremini kaalium lahustub. käsitsemise aeg: mida kauem leotad, seda enam kaaliumi eritub. temperatuur: kasutades kuuma vett või keetmist, eritub kaalium paremini. vedeliku hulk: kui keedad või leotad juurvilju/puuvilju rohkes vees, eraldub enam kaaliumi. * Köögivilja ja puuviljade kaaliumisisaldus väheneb: - koorides
demokraatia- rahvavõim, võimu täius rahvakoosolekutel. oraakel- pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas.(oraakel on ka ennustaja) müsteerium- laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistus, nendel võisis osaleda kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed, ainult nemad teadsid seal aset leidut ja varjasid seda. barbar- muud rahvad, mitte kreeklased apeiron- abstraktne mõiste, Anaximandros mõtles selle, maa algaine vms. agoraa- koosoleku ja turuplats. gümnaasium- meeste ja noorukite sportimiskoht, kuhu juurde kuuluvad pesemis- ja riietumisruum, tähtis hariduskeskus ja ka lihtsalt kogunemispaik. sümpoosium- kodused pidusöögi ja joomaorgia, ainult aritrokraatidele. 10. Minos- legendaarne Kreeta kuningas, Kreeta kultuur sai nime Minose järgi. Homeros- pime laulik, omistati talle kaks eepost (Ilias ja Odüsseia) Aristoteles- Platoni õpilane,
juurelda, teoretiseerida. Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli? Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj(Mileetos), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks. Anaximandros Apeiron-see on alati olemasolnud ja ka igikestev algaine, millest kõik on tekkinud. Järgmised filosoofid on võtnud appi loogika. Demokritos võttis kasutusele mõiste athomos. Kirjeldab kõiksuse tekkimist aatomitest. Kõigepealt oli üks suur tühjus ja selles hõljusid süsteemitult väikesed aineosakesed- aatomid. Aatomid aeg-ajalt omavahel põrkusid ja moodustasid aatomiteahelaid ja need ahelad omakorda erinevalt kombineerudes moodustasid kõik olemasoleva. Inimhing
Sai alguse veinijumal dionysosele pühendatud koorilauludest;suured dionüüsiad;Tragöödiad tõsise sisuga näitemäng; Sophokles; Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud 7.Filosoofia ja teadus Filossofia ja teadusliku maailmavaat sünd Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks; esimes filosoofid püüdsid selgitada millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb; algaine ?; Thales(tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Demokritos( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest) ;Matemaatika(Pythagoras);Meditsiin(Hippokrates);Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa) Sofistid
probleemide üle. a. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: · Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. · Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. b. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: · Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. · Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. · Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c. Ateena filosoofia inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. · Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi.
CAS nr - 74-86-2 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -84 °C 6. Keemistemp. -80,8 °C 7. LD 50 1100 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus sissehingamisel võib põhjustada peapööritust või lämbumist. Nahale sattudes põletab 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.106 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril gaas 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,09670 kg/m3 12. Kasutamine keevituses, polümeerida tootmise algaine 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- A-vitamiin 2. Summaarne valem - C20H30O 3. CAS nr - 68-26-8 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp 62-64°C 6. Keemistemp. 120-125 °C 7. LD 50 2000 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus suurtes kogustes mürgine 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Rasvlahustuv 10. Olek toatemperatuuril - tahke 11
MITTEAMETLIK ÕPETUS TAOISM ,,tao" e loomulik kulg/tee. Rajaja on tao-zi. Taozi õpetuses oli kõige olulisem loomulikkus. Taoistlik sümbol peegeldab kahte alget: yin-passiivne alge (naine, maa), yang- aktiivne alge (mees, taevas). Zhuangzi- pole halba ilma heata. MOTISM- tulnud Mozi'st. KOOLKONNAD 1. MILEETOSE KK -Thales -Anaximandros -Anaximenes -Herakleitos Thales- Euroopa vanim filosoof. Ta huvitus algest. Selleks oli vesi-see on kõikjal. Anaximandros- tema tõi välja algaine omaduse ja nimetas seda apeironiks- lõputu. Temale kuulub I filosoofiline teos ,,Loodusest". Anaximenes- uskus ka, et üks alge on, aga selleks on õhk, ja see oli apeiron-lõputu. Herakleitos- mitu hüüdnime: Tume ja nutja. Algeks pakub tuld. Panta Rei- kõik liigub. Kunagi ei saa astuda ühte ja samasse jõkke, kuna kõik liigub. Esindab ka relativismi-kõik on suhteline. Logos- mssilms juhib logos e. maailma valitseb harrastatus. 2. ELEA KK Rajaja oli Zenophanes. Esindab panteismi
ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624 546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu. See väide ei kogunud küll palju toetust ja jäi pigem varju Aristotelese 200 aastat hilisemale väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu. Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks.
Teater ja lüürika (Homeros) Kujutavkunst Vaasimaal Skulptuur Arhitektuur TEADUS Matemaatika-mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Sofistid: inimese käitumine ja moraal, väärtuse suhtelisus õpetasid rikastele kodanikele
Naise õigus abordile. Eutanaasia (keha surm) probleem. Loomade õigused. Kloonimise probleem. 2 FILOSOOFIA AJALUGU EELKLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA FILOSOOFIA Filosoofia tekkis 6. saj e.Kr. Eelduseks oli mõtlemise vabanemine mütoloogiast. Otsiti vastust küsimusele, kuidas maailm on korrastatud neid huvitas kosmoloogiline(kosmos - korrastatus) huvi: mis on algaine, kuidas moodustuvad teised ained...jne (arche - ürgalge ehk aine). Iseloomustab ka hülosoism ehk looduse hingestamine. Säilinud on filosoofiast üksikuid katkeid, mida püütakse tõlgendada. Kasutati dialoogi või küsimus- vastus vorme. Koolkonnad: 1. Mileetose koolkond VI saj e.Kr. Thales pidas algaineks vett. Hakkas välja töötama kategooriaid ehk mõisteid. Küsimus-vastus vormis. Näiteks: Mis on kõige suurem? V: Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike.
käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite ühtsuse ja pideva võitlusena, mis toimub ühtse, kõiki nähtusi hõlmava seaduse (logos) järgi. Materialist Herakleitos oli antiikfilosoofia objektiivse dialektika silmapaist- 2 vaimaid esindajaid. Koos eleaatidega möönsid Empedokles, Anaxagoras ja Leukippos maailma muutumatu algaine olemasolu. Ent koos Herakleitosega olid nad arvamusel, et reaalne maailm on liikuv, arenev ja paljuslik, ning seletasid seda elementide (Empedokles) , homoiomeeride (Anaxagoras) või aatomite (atomistid) ühinemise ja eraldumisega. Selle ajastu materialismi arengu ühiskondlik ja majanduslik alus oli orjandusliku demokraatia õitseng. Ateena, kes saavutas pärast Pärsiaga peetud sõdu lisaks ebakindlale poliitilisele ülevõimule vaieldamatu juhtpositsiooni vaimsel alal,
soodsa tektoonika puhul koonduksid alumistesse liivakividesse. Üldtuntud on asfaltiidi ning selliste ainete esinemine Eestis eriti saartel (enam Hiiumaal). Need ained esinevad Ordoviitsiumi liivakivides, õõnsustes ja lõhedes. Nende olemasolu kõige rohkem kõneleb sellest, et vastavates kivimites on aset leidnud õige vähesel määral süsivesinike rännak ja oksüdatsioon. Neid ei saa ka siduda mingi kindla bituumse kivimiga. Suuremalt jaolt nende leidude algaine on tõenäoliselt pärit samadest kivimitest, millest need asfaltiidid leitakse. Mõned võiksid küll pärit olla ka rändavast naftast niisugust võimalust ei saa eitada, - ei saa aga pidada neid suuremate naftalademete olemasolu kindlaks tunnuseks. Üheks tuntud heaks naftaotsimise juhiseks on maagaasi esinemised. Tuntud on Põhja- Eesti rannikul avanev maagaas (Keri, Ihasalu, Viinistu jt.) oma pideva ja laialdase esinemisega
olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle. Niisugune väide aga eeldab, et olev tervikuna on elav--argument viitab just vee hädavajalikkusele kõige elava elusana olemaolemise jaoks. Üks teine Thalese ütlus paistab sellist eeldust seletavat; nimelt ,,kõik on tulvil jumalaid". Esmapilgul võib see tunduda müütilisse käsitlusse tagasilangemisena, kuivõrd me ei tea, kas ta oma kujutletavat vedela algaine maailmakujundavat jõudu ning toimet selgesti eristaski jumaluste tegevusest. Kuid--sõna ,,jumal" kasutamine muutüübilises, näiteks teoreetilises arutluses, võib kanda hoopis teistlaadi tähendust. Antud juhul paistab Thales väitvat, et maailm tervikuna on hingestatud ja elav, et hingestatus on tegelikult ulatuslikum kui see esmapilgul näib olevat. Nii olevat Thales mõnede allikate kohaselt omistanud ka magnetkivimile hingestatust, kuna tal on omadus panna rauast asju liikuma
Fil on teoretiseerimine teooriate leidmine, seletuste andmine. Võib otsida mõtet selle vaatlemisel. Otsime tähendusi, seletusi. Esimene oluline ajend fil tekkeks on hämming- ka argiste asjade üle. Viimane küsimus, pikk arutlus. 2) Kes olid natuurfilosoofid ja mis neid iseloomustab? Naturfilosoofia e. loodusfilosoofia. Püüdlesid teadmise ja tundmise poole.Oskasid arvutada taevakehade liikumist. Kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine avastamisega Nende mõtlemise objektiks oli loodus. Neist sai alguse süstemaatiline ja metoodiline mõtlemine. Teadsid väga palju universumist. Tegelesid füüsilise loodusega. Thales,Anaximenos, Anaximandros. Jne. See oli ka 3) Mida õpetas Herakleitos? Kreeka filosoof.Herakleotose järgi on looduse algaineks tuli, kui kõige muundumisvõimelisem ja liikuv algaina.Tulest on tekkinud maailm tervikuna, üksikud esemed ja isegi hinged
Võit aitas ka riigielus läbi lüüa. 11. Filosoofia teke, tähtsamad esindajad. Kuulsamad teaduse esindajad. Ka muistsed kreeklased seletasid nähtusi jumalate tahet esile tuues, kuid hiljem ei uskunud paljud õpetlased enam seda ning hakkasid leidma vastust algsele küsimusele: millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Esimesena kerkisid esile Mileetose koolkonna filosoofid, kellest esimeseks peetakse Thalest algaine on vesi. Maailm tekkis tema meelest veest ning ka ujus sellel. Ta oskas ennustada päiksevarjutust, oli pädev geomeetrias, matemaatikas ning astronoomias. Samast koolkonnast kerkisid esile ka Anaximenes algaineks on õhk/udu ning Anaximandros võib olla olemas ka midagi sellist, mis on määramatu- APEIRON. Tänapäevaseima seletuse maailma ehitusele leidisid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli Demokriots tühjuses langevad ja omavahel põrkuvad algosakesed- aatomid
eritistele: organismi olekut vaadeldi humoraalteoorias nelja keskse kehavedeliku segunemise kaudu. Hippokratese koolkond ravis mitte „tõbe“, vaid haiget. Ravis kasutati palju näljaravi, aadrilaskmist vähem. Ravimite manustamine oli tagasihoidlikul kohal. Ravis lähtuti vastandite printsiibist. Arsti töö: Hippokratese koolkonna aja arstid panid diagnoosi humoraalteooria alusel, aga see ei tähendanud vaid nelja kehavedeliku, -algaine, -isikutüübi, -aastaaja, -ilmakaare arvestamist, vaid neile lisandus terve kompleks kõikvõimalikke tegureid, millised võiksid patsiendi saatust mõjutama. Väga tähtsaks peeti nt klimaatilisi ja geograafilisi tingimusi, patsiendi sugu, vanust ning kõikvõimalikke isikliku elu aspekte, lisaks astroloogilisi mõjureid. Teades, et raviti eeskätt inimest, ning kahte sarnast inimest ei ole võimalik leida, oleks välistatud ka kaks sarnast „haigust“. Nii
demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort. KLASSIKALINE ANTIIKFILOSOOFIA Iseloomulikud jooned Filosoofia on seotud tsivilisatsiooni tekkimisega, algul selgitati maailma mütoloogia abil, jumalate tegevuse kaudu. Esimesi filosoofe iseloomustab kosmoloogiline huvi (kosmos kreeka keeles korrastatus), mis on algaine ehk ürgalge (ARCHE). Esimesi iseloomustab hülosoism, st arvati, et kõiges on hing. Esimestest filosoofidest on säilinud üksikuid tekstikatkendeid, mida püütakse analüüsida. Kasutati küsimust-vastus vormi või dialoogi. Lõpuks koolkonnad olid väga väiksed filosoofist õpetaja ja mõned õpilased. Esimene koolkond on Mileetose koolkond ehk Muinasjoonja koolkond. Thales (u 624 545). Archeks pidas ta vett. Filosoofiks hakkas ta sellepärast, et ta hakkas
Hilde. Hilde sai oma isalt sünnipäeva kingiks tema esimese teose- "Sofie maailm", kus on välja toodud jutustavas laadis filosoofia ajalugu ajastute kaupa. Siinkohal toon välja ajastute tähtsamad filosoofid ja nende põhiprobleemid. Antiikfilosoofia Loodusfilosoofid Esimesi filosoofe nimetatakse loodusfilosoofideks, kuna neid huvitasid eeskätt loodus ja looduses toimuvad muudatused. Neid ühendas arvamus, et kõige taga seisab algaine. Loodusfilosoofid astusid esimese sammu teadusliku mõtlemisviisi suunas. Sellega panid nad aluse kõikidele hilisematele loodusteadustele. Seega esimeste kreeka filosoofide "probleemiks" olid küsimused algainest ja looduses toimuvatest muutustest. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 36-37) Thales (vt Lisa 1) Thales arvas, et kõikide asjade tekkeaine on vesi. Ta olevat öelnud, et "kõiksus on tulvil jumalaid".
toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomitest. Aatomifüüsika alused · XVIII ennustati uue aatomist väiksema osakese elektroni olemasolu · 1897 elektroni avastamine J.J. Thomsoni poolt
.................................................................................16 Kasutatud allikad........................................................................................................17 Sissejuhatus Keldi maailma taasavastamine viimastel aastatel on paljude jaoks olnud otsekui taevane ilmutus: meie ees on avanenud rahvapärimuse seesugune rikkus, seesugune sügavus, millest me ei oleks osanud undki näha. Keldi pärimuse ürgjõud ja maalähedus juhatab meid tagasi elu algaine, elu algelementide- keldi ilmavaate järgi maa ja kivi, tule ja vee juurde. Pimedus ja valgus sümboliseerivad keltide keeldumist sulgeda silmi elu varjukülje, valu ja kannatuste ees; oskust sellest 3 hoolimata rõõmutseda, juubeldada, joovastuda elu jumalikkusest ja täiuslikkusest. Ei leia me ju keldi maailmavaates raasugi sellest ülimalt individualistlikust, võistluslikust,
Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest. Mitmes kirjutises astsus Giordano Bruno välja ristiusu põhitõdede vastu. 1600 langetati surmaotsus, 8 veebruari varahommikul põletati ta tõrvikute valgel Roomas Lillede väljakul. Arstiteadus: Paracelsus ja Vesalius - Euroopa arstiteaduse taasrajajaks on peetud Paracelsust. Oli seisukohal, et inimese organismis toimuvad keemilised muutused. Inimese tervisele pidi olema eriti oluline kolme algaine - väävli, elavhõbeda ja soola tasakaal, selle tasakaalu häired kutsuvad esile haigusi. Teadusliku anatoomia rajajaks sai Andreas Vesalius. Koostas anatoomia õpiku.Tähtsaim osa see, et on 300 illustratsiooni inimkeha ehituse kohta.
puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu
Stiihiateks on peetud: vesi apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne) õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes tuli- muutumine, muutuvus maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip Hiljem tuli-õhk-maa-vesi kõik kokku. Esimesena pakkus välja idee stiihiast Thales, tema jaoks oli algaine vesi- vesi on kõikjal, vee ja auruna, veeta poleks elu. 4. Kes ühendas esimesena varasemad ettekujutused stiihiatest, oletades, et neid pole üks, vaid mitu? Esimesena ühendas varasemas ettekujutused stiihiatest Empedokles, tema arvas, et ühtsus koosneb 4 algelemendist ja nende kombinatsioonil tekivad uued ained. Seostas elemente 4 omaduse kombinatsioonidega: kuivus, kuumus, märgus ja külmus. Ettekujutus 4 algelemendist püsis ~18.-19. saj 5
Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille ühinemisel kõik (määramatus) tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c. Ateena filosoofia inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte üldiste normide järgi.
annaabi.ee 
