Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, ...
teraseliik, keskaja islamistide armeel edukalt Euroopa ristisõdijate vastu võidelda. Damaskuse teras oli teraseliik (1,2...1,8% süsinikku sisaldav sitke, kõva ja elastne metall), mida kasutati Lähis-Idas mõõkade jt külmrelvade valmistamisel. See oli loodud wootz-terasest, mis oli välja töötatud Indias juba 300 aastat eKr. Metall oli selgelt äratuntav erilise tuhmsinise lainja pinna tõttu, mida iidse Pärsia poeedid on võrrelnud sipelgate rajaga ning voolava vee jälgedega. Sellised terad polnud mainekad vaid oma kõvaduse ja vastupidavuse poolest, vaid ka oma järsult lihvitud tugevate servade poolest. Kuulsa metalli varaseim kirjeldus pärineb XVI sajandist. Usutakse, et Egiptuse ja India moslemid tegid seda juba sadu aastaid varem.
Rühm: A3 Dekadents on nähtus kultuuris, mis levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Seda iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. Dekadents loob pinnase sümbolismile, kuulub selle juurde Dekadents nagu kogu uusromantism on seotud ka estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise Dekadendid on langusmeeleolude poeedid "Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti
(milleni? algab g-tähega). Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis. Kuulsamad rahvusromantilised luuletajad olid inglise poeedid George Gordon Noel Byron (1788-1824), Percy Bysshe Shelley (1792-1822), prantslane Alfred de Musset (1810-1857), vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841). Romantilist proosat viljelesid saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), prantsuse kirjanikud Victor Hugo (1802-1885), Alexandre Dumas vanem (1802-1870), ajaloolise romaani rajaja, soti-inglise kirjanik Walter Scott (1771-1832). Romantikud
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates
üks kaheteistkümnest paik , varjude riik. Seal pole midagi kol m e pea ja draakonisabaga on mõnede müütide suurest olü mplasest, reaalset. Vai mude eksistents kui üldse koer, kes laseb sisse kõik järgi allilma osad; Hades o ma naise nii võib ni m etada sarnaneb hägusa hinged, kuid välja mitte Tartaros on sügavam kuninganna unenäoga. Hilise mad poeedid kujutavad kedagi. Pärast sisene mist tuleb osa, Maa poegade Persephone ga. Allil ma üha veendunumalt surnute riiki kui igaühel minna kol m e vangla; Erebos on ni metatakse sageli paika, kus halbu karistatakse ja häid kohtuniku ette, kelleks on paik , kuhu Hadese ni me järgi. Se e hüvitatakse
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmali...
Riigikeeleks Brasiilia Mosambiik Angola Portugal Guinea-Bissau São Tomé ja Príncipe Ida-Timor Ekvatoriaal-Guinea Cape Verde Riigilipp Kuulutati välja 30. juunil 1911. aastal Põhivärvid on roheline ja punane, eraldusjoonel asub Portugali vapp Tuntud portugallased Portugali vabariigi president Belém Palace Tuntud poeedid on Luís de Camões ja Fernando Pessoa Rahvusvaheliselt on tuntuks saanud ka jalgpallur Cristiano Ronaldo Ajalugu Algselt oli Portugali kuningriigi pealinnaks Coimbra 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigikas 1986. aastal liitus Euroopa Liiduga Tänan tähelepanu eest!
2) Kõrgemate jõududega suhtlemiseks kasutati rituaalide keelt. 3) Muusikale on omistatud jõud, mis suudab loodusjõude juhtida. VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.
Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata, peamisteks unistusteks olid Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat. Tartus kujunes V...
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). ...
tegelevad nende tähtsate küsimustega erisugusel viisil. Müütide abiga püüdis kreeklane seletada loodusnähtuseid ja ühiskonnas toimuvaid sündmusi. Võimatu on tänapäeval öelda, kas kõik kreeklased ka tegelikult oma rahva müüte uskusid. Kiri arenes Kreekas välja hilisel perioodil, mil müüdid ja legendid olid suuliselt juba laialdaselt levinud. Seetõttu võisid kirjanikud tugineda kuuldule või varem lõpetamata müütidele. Säilinud müütide killustumisele aitasid kaasa poeedid, kes kasutasid müüti meelelahutusliku loona ning muutsid neid, lisades erinevaid lõppe. Luuletaja võis ka lähtuda oma väärtushinnangutest ja hoiakutest. Tänapäeva inimeseni on müüdid jõudnud läbi poeetide loomingu või kirjandusteoste. Läbi mitmetuhande aasta ajas rännates on müüdid oma algse kuju kaotanud ning muganenud läbi kirja ja kõne. Õnneks on müüdid säilitanud oma jõu, isegi kui neid on kokkuvõtvalt edasijutustatud. Arhailine eepos
* Aulas * Poonivile ehk süürinks Igal aastal korraldati VanaKreekas suuri pidustusi jumalate auks. Eriti suur pidu oli igal kevadel, veinija viljakuse jumal Dionysose auks. Peokäigus korraldati rongkäike, kontserte ja etendusi jne. Põhisündmusteks olid tragöödia etendused (amfi teatrites). Need jutustavad jumalate elust ja saatusest. Kujunes välja klassikaline vanakreeka tragöödia, milles olulist rolli mängis ka muusika. Tragöödiaid kirjutasid kuulsad poeedid, ja enamus teksti kanti ette lauldes (muusika+poeesia). Etendustel osales koor, maskeeritutena satüürideks (kandsid soku sarvi), et saateks mängiti ka pille. Paljud muusika terminid ulevad vanakreekast. Kreeklased pidasid tragöödiaid kõrgemaks kunstiks, sest seal liitusid mitmed kunstiliigid (nt.muusika, luulekunst, näitlemine). Tuntuim eepos ,,Kuningas Oidipus". VanaKreeka tragöödia sai hiljem eeskujuks ooperile. Ka VanasRoomas oli muusika tähtsal kohal
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu ...
18 saj piiritlemine, mõistuspära, selgus, esimene täpsus. pool Realism 19 saj Tõeliselt olemasolev, reaalne, Balzac ,,Isa Gorjot" kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Modernism 20. saj Uuenduslikud suunad. Me oleme esimene loojangu, hävingu poeedid. pool Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Üksik anarhistlik mäss. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Postmodernism 20. saj ajaline korrastamatus, ajaloo ja teine fantaasia segu (faction). pool Kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud,
jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja. Performance´id ja häppeningid Esimene performance´i tegi aastal 1952. Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal ajal mängiti kahte grammofoni, poeedid esitasid redeli tipus seistes oma luulet, teise redeli tipus pidas Cage ise loengut, pianist esitas klaverimuusikat... ... "Water music" (1952) muusikaline lavaline etendus. Pianist lisaks klaverimängule teeb teisi toiminguid: mikrofoni ees sorinal vee kaussi kallamine, kindlal hetkel vile puhumine, raadiovastuvõtja sisse ja välja lülitamine, mängukaartide viskamine klaveri keeltele... 4.33
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid,
Kreeka lüürika ja teater Grete Küppar 10.b Lüürika Kangelaslaulud Lüürilised poeedid pärit aristokraatide hulgast Luules edastati peamiselt oma: Tundeid Mõtteid Tõekspidamisi Lüürikas esineb: Poeetide auahnus Kättemaksuhimu Tõdemus, et saatus on heitlik Peatselt saabuv vanadus ja surm Soloni tõekspidamised Kes ei ilmuta ülemäärast edevust ja ülbust, selle vastu on jumalad armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse. Mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu.
Piiramtu võimuga Kreeka- Makedoonia monarid Kirjandus Kreeklastel oli väga Tragöödia „asendus” populaarne teater- komöödiaga tragöödiad Luulekeskus - Aleksandria Kangelaseepika Poeedid hakkasid pöörama Kirjutasid enamasti tähelepanu elegantsusele ja aristokraadid stiilile õpetatuses Luule-ühiskonna probleemid ja moraaliküsimused Skulptuur Sisemine rahu ja Vägivaldne ja tasakaal ülepakutud
olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu relvadega, aeg määratletud). Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. Kasvatus: Oluline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.aastaselt sai saadi kannupoisiks, siis võis ta kanda isiklikku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 aastane noormees, kes oli korralikult oma isandat teeninud, sai rüütliks Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud aadlikele kohane. Halvimaks omaduseks
Referaat Tarapitalased kui 1920. aastate alguse teisitimõtlejad Tallinn 2008 Kirjanduslik rühmitus ,,Tarapita" tegutses aastatel 1921 1922. Sinna kuulusid paljud kuulsad tolleaegsed kirjanikud ja poeedid: Artur Adson, August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. ,,Tarapita" oli kirjanduspoliitiline rühmitus, mis tegeles peamiselt Eesti probleemidega. Tarapitalased juhtisid tähelepanu kehvale kultuuriolukorrale ning võitlesid kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Rahvuslikest ja riiklikest huvidest sõltumatu inimsuse ja vaimse kultuuri nimel seisti vastu äri- ja
kaheti - oli pooldajaid, kes käisid vaatamas ja kaasa elamas, samas kirik aga suhtus taunivalt, põhjendades, et see õhutab mõttetule verevalamisele ja tõmbab eemale võitlusest ristiusu eest. Rüütlikultuurist ei puudunud ka kangelaseeposed, rüütliromaanid ja armastusluule. Jutustustes kujutati ideaalset rüütlit, kes oli osav lahingutes, ustav oma senjöörile ning truu oma südamedaami vastu. Armastusluule väljendas kõige enam sel ajal juurdunud daamikultust. Neid kirjutasid poeedid ning muusikud ehk trubaduurid. Kõrgkeskaega võib siiski pidada rüütlite kuldajaks. Nad on üheks iseloomulikumaks tunnusteks sel perioodil. Paljud tänapäeva mehed võiksid õppida neilt seda vaprust ning kombekust. Rüütlikultuuri ei tohiks unustada, sest sellist ajastut enam arvatavasti ei tule.
novembril 1880. aastal. Oli vene luuletaja Tema isa, tsaar Aleksei Mihhailovits oli silmapaistev jurist, Varssavi ülikooli riigiõiguse professor. Ema oli aga kirjanik, tuntud botaaniku ja liberaalse ühiskonnategelase Andrei Beketovi tütar. Tulevane poeet kasvas üles vanaisa perekonnas 1903. aastal abiellus Aleksandr Ljuboviga, kes oli keemiku Mendelejevi tütar. Mehe anne avaldus juba varakult Tema peamisteks mõjutajateks olid poeedid Zukovski, Fet, Polonski, Apuhtin, ja Vladimir Solovjov. Ema oli olnud talle kogu elu suurimaks autoriteediks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Blok 1898. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kuid aastal 1901 läks üle ajaloo ja keeleteaduskonda, mille lõpetas 1906. aastal. 1916. aasta suvel mobiliseeriti Blok tsaariarmeesse, kuni Veebruarurevolutsioonini teenis ta Pinski soodes. 1920. aastal valiti ta Ülevenemaalise Poeetide
HENRIK VISNAPUU (1889-1951) Marindra Soikka 9.A ELULUGU Sündis Viljandimaal sulase pojana. Õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Õppis Taru ülikoolis klassikalist filosoofiat. Töötas vabakirjanikuna Tartus, oli rühmituse Siuru üks asutajaliikmeid, abiellus Hilda Elfriede Franzdorfiga (Ing). 1934. aastal asus Tallinnasse. Töötas dramaturgina, ajalehes Uus Eesti, kultuurinõunikuna ja ajakirja Varamu toimetajana. 1944. aastal põgenes Saksamaale, 1949. aastal emigreerus USA'sse. Aastal 1951 suri New Yorgis. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Kasutas loodushäälte jäljendusi ehk onomatopöad (nt ,,tsiotsio, eo-eo! Tillo paoleo!", ,,Hulus peni suu. Huu! Huu!"). Pööras palju tähelepanu häälikute kokkukõlale ( nt käega, väega, õitsed, päiksed, väiksen). Äratas tähelepanu futuristli...
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
See jõudis lõpule Soomes, Tsehhis, Slovakkias, Horvaatias ja Baltimaades ning üsna kaugele Ukrainas ja Valgevenes. Kultuurielu kiiret arengut oli tunda kõikjal, kuid teistest paistsid rohkem esile Venemaa ja Hispaania: Venemaal - nn hõbeajastu kirjandus (Aleksander Blok, Andrei Belõi, Dmitri Merezkovski jm). Vene hooajad - S. Djagilevi poolt korraldatud Vene artistide esinemised välismaal. Hispaanias maailmakuulsuse saavutavad mitmed kirjanikud (Miquel Unamuno, Jose Ortega y Gasset), poeedid (Juan Ramon Jimenez, Federico Garcia Lorca) ja kunstnikud (Pablo Picasso, Salvador Dali)
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul? Hellenistlik periood algas 330. a eKr, kui toimus Aleksander Suure vallutusretk. Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riikli...
Kirjutas romaani ,,Jevgeni Onegin" lõpuni ning kirjutas ka romaani "Boriss Godunov". 9. Kuidas elutee lõppes Puskinil ? Surm duellil. (Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Georges Dantesiga. 10. Lermatovi sarnasused ja erinevused Puskiniga. Sarnasused: Surid noores eas, lapsepõlv rõõmutu, prantsuse keele oskus, mõlemad õppisid Peterburis, mõlemad pagesid, hukkusid duellil, sündisid Moskvas, poeedid, saadeti sõtta tsaari käsul, emad rikkast suguvõsast, mõlemad Kaukaasias, alustasid luulega (poeemid). Erinevused: Lermatovil puudusid vanemad (hoolises vanaema), Puskinil olemas mõlemad, kuid temast ei hoolitud. Mihhail oskas hästi saksa, inglise, ladina ja kreeka keelt. Lermatovil oli kaks duelli. 11. Milline oli romantiline kangelane ? Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele.
Franz Schubert 1797-1828 Schubert sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud. Mõnda aega töötas ta seal isa koolis abiõpetajana, kuid seetöö ei huvitanud teda. Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaveriuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Sellest alates sai Schubertist vabakutseline helilooka, kes elas peamiselt oa sõprade juures. Mitmed neist olid muusikud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud ning selle sõpruskonna korraldatud salongiõhtutel kõlas esiettekandes Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. Suurem osa tunnustusest saabus alles surma-aastal 1828 ku sõbrad korraldasid Schuberti esimese autoriõhtu mis oli tohutult edukas. Schubert suri haigusesse 31-aastaselt ning
ei saa harrastada hästi. Ning tänu kreeklaste väljarändele levis ka kreeka keel ja kultuur väljapoole Kreekat. Nad asusid põhiliselt Idamaades vanades linnades. Või rajasid üldse uusi asulaid. Sellega said ka nad oma kultuuri ja keelt levitada. Kuulsamateks linnadeks said Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Kultuurikeskuseks sai hellenismiajastul Aleksandria. Kuningate korraldusel rajati Aleksandriasse Museioni raamatukogu. Seal tegutsesid ajajärgu silmapaistvamad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased kogusid, korrastasid või ümber kirjutasid. Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju
· tihedad surmajuhtumid · aja sisustamiseks · grupivõitlused (kasutati ehtsaid relvi) · ratsakahevõitlus (odaga üksteise sadulast maha tõukamine) · jalgsivõitlus (aiaga piiratud platsil, võitis see, kellel paremad löögid, relvad ja löökide arvud eelnevalt määratud. Turniir · võideldi eri viisidel · pidustusi e. kultuurisündmus · kohtuti aadlikega · koguneti oma senjööri ümber · esinesid muusikud, poeedid · noored rüülid demonstreerisid daamidele oma mehisust Rüütlite kasvatamine · peaeesmärk ettevalmistamine sõdimiseks · rüütlid kirjaoskamatud · raamatutarkust ei peetud kohaseks · rüütlid ei osalenud mõisade valitsemis Rüütli kasvatamise etapid · 0-7a. kodus, vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde ning lõpuks sai paaz · õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist (ratsutamine,
veel klooster. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Maja tagumises otsas on Henry VII kabel. Maja eest avaneb vaade Parlamendi väljakule. Seestpoolt on maja väga avar ning suur. Palju on rõhutatud vertikaalsust. Westminster Abbey's on kroonitud kuninganna Elizabeth II. Seda katedraali ongi aegade jooksul kasutatud Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Sinna on maetud väga paljud Inglismaa olulisemad inimesed, isegi poeedid ja näitlejad. Minu meelest on Westminster Abbey katedraal väga omanäoline ning sellist ei leidu mitte kusagil maailmas. Mulle on gooti stiilist just see katedraal kõige paremini meelde jäänud. Kindlasti on seda mõjutanud ka eelmisel aastal toimunud Cambridge'i hertsogi Williami ja hertsoginna Catherine'i pulmad. Mulle jubedalt meeldib selle hoone värv ning gooti stiilile omane teravnurksus. Üleüldse on hilisgootika väga lahe ning huvitav. See hoone on kindlasti
Tänu naisele, kes Puskinit niivõrd haavas, on vene kirjanduses palju kirglikke ja kauneid värsse, mitte kunagi ei ole need liigkurvad või ennasthaletsevad. Nii madalale see venemaa üks suurimaid kirjanikke ei lasku. Tema elu hinnaga sai Venemaa maailmas palju tuntust juurde. Üldiselt on Puskini ägedaloomuline ja irooniline luule ainult temast enesest. Ei ole ühtki luuletust, kuhu ta ei kirjutaks sisse midagi oma elust, tahtmistest, vaadetest või lootustest. Nagu kõik suured poeedid, pühendab ka tema enneast täielikult kirjandusele ja kõik muu jääb tahaplaanile. Tema elu seisneski loomises, see looming aga lõpuks hävitas ta.
Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. Francois Rabelais, kelle peateos on GARGANTUA JA PANTAGRUEL. 5. Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutuvad stroofidesse. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletaja Fransesco Petrarca´le (1304-1374). Paljude sajandite jooksul on poeedid just armastusluulet sonetivormis kirjutanud. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. 6. Klassikalise itaalia soneti peamised reeglid on järgmised: ... kõlavus ja puhtad riimid. ... 14 värssi, mis jagunevad stroofideks 4, 4, 3 ja 3. Olemas on ka nn. Inglise sonett stroofiskeemiga 4, 4, 4, 2. ... värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna 154 silpi. ... tavalised riimiskeemid on abba abba cdc ded abab cdcd efef gg ..
Kahe sõdija vahel oli puubarjäär(kasutusel 15. sajandist) ning võistlejad pidid odaga üksteist hobuselt maha lükkama. Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil. Löökide arv ja relvade kasutus oli eelnevalt ära määratud. Hoope anti korda kordamööda ning kohtunik otsustas, kelle omad olid paremad. Turniire kasutati ka uute suhete loomiseks ja neidudega suhtlemiseks ning esinesid muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine.
Usud ja koolkonnad jäägu ootama otsust, nad tõmbugu niikauaks tagasi, rahul sellega, mis nad on, peame neid meeles, ja mina, võttes vastu nii hea kui halva, iga ohuga riskides, lasen kõnelda loodust tema ürgses jõus. Julgemalt ja siiramalt kui varasemad poeedid kiitis Whitman inimese kehalist ilu ja puhtust. ,,Ülistan ihu, elektrilist" Ülistan ilu, elektrilist, müriaadid, keda armastan, ihkavad mind ja mina neid, nad ei lase mind lahti, lähen kaasa, pean järele andma, vabastan valest nad ning avaldan hinge mõtte. Kas võib kahelda veel, et need kes end peidavad,
Heli Heli-indiviidid pääsesid kõrgematele kraadidele, kus omandasid vajaliku tarkuse ja tugevuse, nad ületasid inimese surelikkuse piirid ning oliv võimelised rändama ''ärkvel'', vaimu rännaku läbi surma ning kogema esmalt sisemise, kõrgema ja madalama reaalsuse maailmu, mida nad teooriana õppinud olid. Võimalik, et see oli nendele sisemistele maailmadele millele nende poeedid viitasid, kui ''saarte'' kirjutis oli: ''Valu ja reetlikus on tundmatud, nii ka on kurbus, lein ja surm, Haigus ja jõuetus... Noor ei jää üldse vanaks... -- J. Markale, "Ancienne Poesie d'Irlande," Cahiers du Sud, no. 335, p. 27. Suur osa nendest teadmistest filtreerus läbi aegade alla ning ajendas Caesari kirjutama Keltidest: "Nad Nad soovivad seda sisendada kui ühte oma juhtivat tõekspidamist, et hinged ei
Ta lõi endale pistoda südamesse. 6. Miks lükkas Dailados Talose kaljult alla? Sest Dailados kui parim meistrimees ei tahtnud kaotada oma kohta parima meistrimehena ja kuna Talos pidavat tõenäoliselt selle troonile tõusma, otsustas Dailadis ta tappa. KESKAJA KIRJANDUS Jäta meelde! · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne. · Inimese maise olemus määras seisus, hingeline ristiusk. · Alles kõrgkeskaja (XII-XIII saj) poeedid kirjutasid barbaarse varakeskaja ülevaks sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud
Selle seose abil saab välja tuua selle erinevuse, et poeet just kui elab selleks, et luua ning oma tundeid teiste inimestega jagada, loomingu kaudu. Nagu ka tuntud laulja Stefani Joanne Angelina Germanotta kord ütles, et tema kuulajad inspireerivad teda ning just nende pörast ta esinebki. Ta annab teistele oma loominguga naudingu ning vaheldust igavasse argiellu. Vastutasuks selle ees soovides teiste rõõmu ning heakskiitu. See, et poeedid loovad ei tähebda, et teistel inimestel puuduks anne midagi luua. Muidugi ei ole kõik nii loomingulised, vabameelsed või isikupäreased. Ka tavainimesed võivad osata joonistada, laulda või luuletada, kuid neil siiski kipub puudu jääma see eripära, mis eristaks neid niipalju, et silma paista. Nad on ikkagi osa ühiskonnast, ei midagi erilist, Kristiina Laksa 7. 02. 2012 10 klass kuid samas siiski keeg
INDIA Kätlin Kirspuu ja Kristin Kaimer INDIA · India on Vabariik Lõuna-Aasias. · Rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. · Indias elab üle miljardi inimese,kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. · Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. · Nimi hindu. India tuleneb Induse jõue nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast AJALUGU · Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged ...
kirjandustegelasi."Ateena kooli" muistsed filosoofid (paremal) ilmuvad õpetatud teoloogide seina vastas, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle, ning Parnassi suured poeedid (paremal serval) vaatavad seadusandjate poole."Ateena kool" maaliti ligikaudu 1510-12 ajal, mil paljastati Michelangelo lae esimene osa kopsakas figuur,kes puhkab kiviplokil, näib imiteerivat
Romantism Mark-Kirill Gubal Mis see on? · 1820.1830. aastail klassitsismi asemel kujunenud sotsiaal- poliitiline ideoloogia. · Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Rändaja udumere kohal Algus ehk Eelromantism · Eelromantism on mõiste , mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi. · Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. · Olulist osa romantismi arenemist tegid: James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Inglismaa poeedid) ; Jean Jacques Rousseau (Prantu...
· Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine loodusele ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges. Dekadents, nagu kogu uusromantism, on seotud estetismi mõistega, mis rõhub, et kust ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on langusmeeleolude poeedid. ,,oleme loojangu, languse, hävingu poeedid", on nad end ühes manifestis iseloomustanud. Esindaja: C. Baudelaire (1821-1867), kelle ainsaks luulekoguks on sünge meeleoluga ,,Kurja lilled" (1857). Impressionism Sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool. Kirjanduses eelistati lühizanri, iseloomulik oli värvi- ja meeleoluküllus armastuse ja looduse kirjutamisel. Püüti tabadahetkemeeleolusid ja tundmusi
Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Ae...
Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused...
Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika. Kitara suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks
Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorralduses muutus see, et polis kaotas senise tähtsuse, asemele tulid monarhid ning sealsed linnad muutusid kaubanduskeskusteks, piirkonna areng oli tohutult suur. Muutus ka sõjaväekorraldus, kui ennem olid riiki kaitsnud kodanikud siis nüüd palgati palgasõdurid, seepärast loodi eelnevast erinevalt ka sõjaväeasulad. Kirjanduses: teater kaotas tähtsuse ning esiplaale kerkis luule, poeedid. Teaduses eriharude eraldumine. Teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Viimasena mainiksin muutust religioonis, nimelt esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veidi muutus ka kreeka panteon ning ka omajumalaid samastati võõraste jumalatega. Muutused ja reformid, mida läbi viidi olid ääretult laialdased.
Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra – 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks
Esindajaid: Gerardo Diego (1896 – 1987), Jorge Luis Borges (1899 – 1986). Kreatsionism – samuti hispaaniakeelses maailmas avaldunud luulevool, kus luuletusega püüdi luua „uut tegelikkust“, nii et luuletus ei peegeldaks midagi reaalsusest, vaid võrsuks luuletaja loome-energiast nagu leht puuoksast. Voolu rajasid 1916. aastal Pariisis tšiili poeet Vicente Huidobro (1893 – 1948) ja prantsuse poeet Pierre Reverdy (1889 – 1960). Inglise 1. maailmasõja poeedid: Siegfried Sassoon (1886 – 1967); Wilfried Owen (1893 – 1918) Šokeeriv, realistlik sõja- (kaeviku-)luule.
Teadmised muusika kohta pärinevad kalju ja puude joonistuste põhjal, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillide ja matmiskohtade põhjal. Vanakreeka kultuur 8-7sajandil eKr. Vanakreeka kultuur on vanimaks kultuuriks, kus oli väga oluline koht muusikal, poeesil ja tantsul .Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
