Ent ükski Hispaania kuningakoja täiskasvanud liikmetest ei soovinud Franco reziimiga otsest koostööd teha. Seetõttu otsustas Franco, et monarhia taastatakse alles pärast tema surma ning määras troonipärijaks prints Juan Carlose. Seitsmekümnendate keskel oli ETA Franco Hispaanias innukamaid demokraatia ja vabaduse nõudlejaid. ETA loodi 1959. aastal. 1968.. aastani oli liikumine suhteliselt rahumeelne. Lõhuti infrastruktuuri ja Hispaania sümboleid ning heisati keelatud baski rahvuslippu avalikes kohtades.Franco aga keelas baski keele, naeruvääristas baski kultuuri, piinas ja mõnitas baski haritlasi. Evolutsioon Franco isikuvõimult konstitutsioonilisele korrale algas Hispaanias 1950. aastate lõpul töölisstreikide, tudengirahutuste ja meeleavalduste kaudu diktaatorlikule reziimile osutatud vastupanu tõttu. Franco ise otsustas rahumeelselt lasta laguneda Hispaania koloniaalimpeeriumil.1969 nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlose. 1974 ja 1975 täitis
Pío Baroja teksti analüüs Baski kirjanik Pío Baroja y Nessi (1872-1956) oli väljapaistvaim 1989. aasta põlvkonnas. Baroja oli ennekõike romaanikirjanik, kuid lisaks umbes seitsmekümnele romaanile kirjutas ta veel arvukalt jutustusi, esseid, memuaare ja mõtisklusi. Enamik oma romaane jagas ta tsüklitesse või triloogiatesse. Kuigi Baroja kirjutas kõik oma teosed hispaania keeles, on baski keel ja selles kätketud mõtlemislaad otsekohesus, lühidus ja selgus, vastandina hispaanialikult baroksele konseptismile ja vaimusärale tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest
''Carmen'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Hispaania, 19. sajandi I pool PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Carmen isepäine piltilus mustlaseiu, kes oli ahvatluseks mitmetele meestele. Ta oli iseseisev ning hoolitses eelkõige enda heaolu eest. Noore neiu jaoks oli oluline olla vaba ning elada üks päev korraga. · José Navarra üks Hispaania ohtlikemaid röövleid, kes peitis endas tegelikult tavalist tundlikku baski noormeest. Tegelikkuses ei olnud tegu julma mõrtsukaga, vaid õnnetu mehega, kes langes mustlastüdruku lummusesse ning oli tema jaoks valmis kõike tegema. PROBLEEMID: · José armastus Carmeni vastu ning naise truudusetus. · Naise tõttu halvale teele sattumine SISUKOKKUVÕTE: Raamjutustuses kõneleb autor reisist Hispaaniasse ajades taga ajaloolist Mondat. Teel kohtub ta kuulsaima maanteeröövli José Navarraga ning satub ühes linnas varguse
territooriumuid katsid üksteist mis tähendas, et rahvad segunesid mõningalmääral. Tähtis on see, et Swidry omad panid aluse germaanlastele (Põhja-Saksa, Taani ja Lõuna-Rootsi territooriumil). Samas polnud suurt mõju neile rahvastele (Hensbacka, Fosna, Komsa) kes liikusid Skandinaaviasse ja panid aluse põhjasaamidele. Tekkis põhjaeuroopa tüüp; st nende hulgas oli nii Ukraina kui Ibeeria refuugiumi inimesi." 12 Siinjuures tuleks mainiad, et Ibeerias oli lingua francakas baski keel ja Ukrainas soome-ugri keel13, mis tähendab, et nende keelte substraate leidub ka skandinaavia keeles; nt baski konsonandid, mis on nt ingliskeelsetes sõnades thin ja this.14 Esimesed põhjapõtrade küttide jäljed nt Taanis on pärit 10 000 a. e.Kr ja Norras 8000 e.Kr.15 Teadaolevalt olid skandinaavlased ,,suured" põtrade ja põhjapõtrade kütid, kes valmistasid nende luudest ja sarvedest erisuguseid töövahendeid ja relvi. Arheoloogiliste leidude põhjal
fennougria.ee/index.php?id=10529 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10585 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10583 · http://www.estonica.org/index_est.html · http://www.erm.ee/?node=779 · http://www.suri.ee/ohuur/karjala.html 12 Huvitavat informatsiooni teistest vähemusrahvastest: Sardid Sardid ehk sardiinlased on rahvas Itaalias Sardiinia saare keskosas. Neid on umbes 1,5 miljonit. Nad kõnelevad sardi keelt. Baskid Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal. Hispaanias paiknevas Baski autonoomses piirkonnas elab tänapäeval üle 2 miljoni inimese ja neist neljandik oskab baski keelt; Prantsusmaa baski alal elab veerand miljonit inimest ja baski keele oskus on veelgi madalam. Baski keelt valdab ka umbes 70 tuhat Ameerika mandrile väljarännanud baskide järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13
Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister Mariano Rajoy (alates 21. detsembrist 2011. a)
3 suuremat kliimavööndit Hispaania raha-euro 2002 Kuningas ja kuninganna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Ebaühtlaselt Romaanirahvas VARIA "Jäneste maa" Kääbuspalm Hispaania, katalaani, galeegi, baski Pikim jõgi Tajo 1120 km Hispaania keelsed laused Tere-Hola Tere hommikust- Buenos dias Tere õhtust- Buenos tardes Nägemiseni- Hasta la vista Head aega- Adios Kuidas elad- Como estas Hästi- Bien Jah-Si Ei-No Tänan- Gracias Vabandust- Perdona Gracias por su atención!
1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a. üliõpilasrahutused riigis 1969a. Franco kuulutab oma järglaseks prints Juan Carlose. 1973a. 8 juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast 1973a.sai peaministriks L.Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt (ETA) 1973a.peaministriks valiti C.Arias Navarro 1975a. 20 november suri kindral F.Franco ja troonile sai Juan Carlos I 1976a. juulikuus valiti peaministriks A.Suarez Gonzales 1977a.toimusid peale 40 aastast vaheaega parlamendivalimised, kus osales 18 koalitsiooni ja 100 parteid. Legaliseeritakse parteid, sealhulgas ka kommunistlik. 1978a. võeti vastu uus konstitutsioon 1981a. 18 jaanuar toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus 1981 a
Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: Katalaani keel (catalan) Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud: Flamenco – „flamma“ - tuli Boolero Muusika: Viiulivirtuoos – Pablo de Sarasate Kitarrivirtuoos – Andres Segovia Laulja – Enrique Iglesias Kunstnikud: Pablo Picasso Salvador Dali Näitlejad: Penelope Cruz Antonio Banderas Härjavõitlus Barcelona Kuninga palee
Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I
Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon tehti, et võidelda reformatsiooni vastu, sellel oli kaks suunda: katoliku kiriku otsene vastutegevus (seostus inkvisitsiooni tugevnemisega) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust), milles oli oluline roll jesuiitide ordul Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis mõttekaaslastega ringi, mis sai ordu aluseks, tõotasid täielikult kuuletuda paavstile. Jõudsid ka Tartusse ja Riiga Trento kirikukogu - aitas kaasa katoliku kiriku tugevnemisele. Piibli tõlgendamise ainuõigus oli kirikul, piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni
nakkuse levik umbes 25 protsenti noortest sureb enne, kui nad jõuavad saada 30. Inimesed ususvad elu peale surma, et inimesed, kes surevad, et nende hinged on endiselt elavata seas. Baskid Baskid on laulurahvas ja väga kergejalgsed tantsijad. Neil on laulud igaks elujuhtumiks. Baskid armastavad raskusi. Baskid on väga konservatiivsed. Kuni kaasajani oli ennekuulmatu, et bask ei abiellu baskiga. Noormees riskis pärandusest ilmajäämisega isegi teisest baski külast pärit tüdrukuga abielludes. Pärast laulatust läheb noorpaar surnuaeda ja lebab esivanemate haual ühe päeva teineteise kõrval - eluaegsed sidemed. Paljud baskid on blondid ja sinisilmsed. Baskid on väga armukadedad. Parimad sõbrad ei käi üksteisel külas, et mitte tutvuda lähemalt sõbra naisega. Ainult pereliikmed istuvad lauas koos. Baskid on sõltumatud, julged, väga ausad, kohusetundlikud, uhked. Solvangut ei unustata iial. Tööpõlgurid satuvad üldise põlu alla
Joseph-Maurice Ravel 7. Märts 1875 - 28. detsember 1937 Elulugu · Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Sündis Prantsuse väikelinnas · Isa oli sveitslane ja ema baski-sealt ka huvi Hispaania muusika vastu Pierre Joseph Ravel Marie Delouart Ravel Joseph-Maurice Ravel Haridus-ja töökäik · 14-aastaselt asub õppima Pariisi konservatooriumisse · Sealsed õpiaastad olid ebahuvitavad ning ta pühendas oma aega rohkem muusikale, eelkõige heliloomingule · Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad
kindluse juurde (tänapäeva Palacio Real`i kohale), esimest korda mainiti 932. a. (Madzrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj. revolutsioonide keskus, Hispaania kodusõja ajal (1936-39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Riigikeel on kastiilia keel, rohkem kui kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane
Images (1905, 1907) Images Children's Corner (1909) Noctumes Preludes (1910-1913) La Mer Etudes (1915) Kammermuusika: Ooper: Keelpillikvartett g-moll Pelléas ja Mélisande Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (7. märts 1875 28. detsember 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Ravel elas Prantsusmaal, tema ema oli baski päritolu ja isa sveitslane. Helilooming: Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed:
Roland ja Oliver sureb, lõpuks tuleb siiski Karl Suur neile appi ja tapab emiiri väe ja emiiri enda ka. Marsilius kaotab. Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine. Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986
tähelepanuväärseid kunstnikke: Williem de Kooning, Anselm Kiefer, Fransesco Clemente, Mark Rothko, Richard Serra, Antoni Tapies, Andy Warhol jt. · Kollektsiooni eesmärk on anda ülevaade erinevatest kunstivooludest: näiteid popkunstist, minimalismist, kontseptuaalsest kunstist, abstraktsest ekspressionismist. Ruumikad galeriid lubavad välja panna suuremõõtmelisi installatsioone. Erilist tähelepanu pööratakse baski kunstnike töödele. · Pidevalt on Bilbaos väljas ka mõni suurem Guggenheimi rändnäitus. · Esimese aasta jooksul külastas muuseumi 1, 36 miljonit inimest - rohkem kui kolm korda loodetust enam. · Bilbao turismiameti poolt läbiviidud uurimus näitas, et üle miljoni inimese (79% muuseumi külastanutest) sõitis spetsiaalselt selleks Bilbaosse. · Suurenenud turistide hulk on aastaga toonud linnakassasse 198 miljonit USA dollarit, millele lisanduvad veel kaupmeeste, restoranide jt tulud
Maa, kuhu tahaksin reisida Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas. Costa del Soli 160 kilomeetri pikkune liivane rannik meelitab sinna palju tavapuhkajaid kui ka lõbuotsijaid. Costa del Solis on palju kättesaadavat puhkamiseks-
EUROOPA PÄEVA VIKTORIIN KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Mias on Euroopa? - Euroopa on maailma jagu ja looduslik- kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaare taolise lääneosa. 2.Mis on euroopa pikim jõgi ning kuhu see voolab? - Volga jõgi, mis voolab Kaspia merre. 3. Miks on fennnoskandia eriline? - Kuna see on euroopa kõige järvederohkem paik. 4.Mis riigi nimi baski keeles on Espainiako Erresuma? - Hispaania 5. Millised neist riikidest kuuluvad euroopa liitu? Ahvenamaa, Svalbard, Jersey, Gilbraltar, Kosovo, Ungari, Eesti, Türgi, Taani. Ahvenamaa, Gilbraltar, Ungari, Eesti, Taani 6. Millised Euroopa riigid on Briti krooni sõltkonnas? Man, Jersey, Guernsey 7. Nimeta vähemalt kolm tunnustamata Euroopa riiki. Abhaasia, Kosovo, Lõuna-Oseetia, Mägi-Karabahh, Põhja-Küpros ja Transnistria 8. Millised riigid liitusid Euroopa Liiduga aastal 2004
Madrid · Madrid on Hispaania pealinn ja Euroopa Liidus suuruselt kolmas · Linnapeaks on Manuela Carmena · Koduks 3,3 miljonile linnaasukale · Pindala on 605,77 km² · Madridis elab 6,8% Hispaania elanikest · Külastatuim linn Hispaanias · Madrid koosneb kahekümne ühest rajoonist · Kasutusel olev rahaühik on euro · Keskmine palk jääb alla vaid Baskimaale · Räägitakse hispaania, katalaani, galeegi ja baski keelt Kliima · Lähistroopiline kliimavööde · Vahelduvalt külm Vahemere kliima · Suved on kuumad ja päikselised · Päeviti 31-32 °C ja õhtuti 19 °C · Päike paistab detsembrist juulini · Madridis on umbes 3 korda rohkem päikesekiirgust kui Euroopa põhjapoolsetel aladel · Teiste Hispaania asukohtadega võrreldes on talved külmad · Jaanuari kuus on kõige külmem 6°C · Päeviti 10-15 °C ja õhtuti 6-8 °C Sündimus, suremus, immigratsioon
Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I
Inimeste areng on toimund järgmiselt: inimahvlased-Aafrikast, lõunaahvlased-Aafrikast, osavinimene, sirginimene, tarkinimene. Tänapäevane keel tekkis umbes 40 000 aastat tagasi, mis aega ulatuvad ka vanimad inimeste jäänused, kellel olid verbaalseks kõneks eeldused olemas. 15) Euroopa keeleline mitmekesisus. Euroopa keeled jagunevad 4 keelkonna harru: Indoeuroopa, Uurali, Turgi ja Semi. Veel lisaks on 3 keelt, mis on oma rühma ainsad esindajad, Baski keel, Kalmõki keel, Neenetsi keel. 16) Maailma 10 enim kõneldud keelt. Hispaania, inglise, katalaani, prantsuse,itaalia, saksa, portugali, galeegi, baski, poola. 17) Eesti keele päritolu. Eesti kelle päritolu kohta on mitmeid erinevaid hüpoteese, kolm levinumat selle kohta on, et esiteks: eestlased on pärit Balkanilt, teiseks, et eestlased on pärit Musta mere äärest ja kolmandaks, et eestlased on ugrimugri päritolu. 18) Lingvistikaülesanne.
HISPAANIA Muusikakultuur Taavi Näks HISPAANIA KULTUUR . • HISPAANIA KULTUUR • Mõned faktid Hispaania kohta: • Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro • Suurimad Linnad • Madrid • Barcelona • Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED . • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse.
W.Shakespeare tragöödiale ,,Kuningas Leare", kantaat ,, Kadunud poeg" jne. Hulgaliselt on kirjutanud kammermuusikat.Teine hinnatud loomuingu tahk on klaverimuusika. See koosneb tsüklitest ja üksikutest paladest. ,,Laste nurk" , ,,Kujundid" , ,,Bergamon"jne. Igas tüklis on tuntud klaveripala. ,,jalutuskäik" ,,Aiad vihmas" ,,Peegeldused vees". Maurice Ravel 1875-1937 Ravelli peetakse Debussy traditsioonide jätkajaks. Sündis ta Prantsuse väikelinnas. Et ema oli baski rahvusest oli selge miksa ta oli kiindunud Hispaania muusikasse. Ravelli noorusaeg meenutab Debussy oma. 12-a. Asub õppima Pariisi konsevatoorimuisse. Sealsed õpiaastad olid igavad ja ebahuvitavad. Sellest hoolimatta sidus ennast üha rohkemgi muusikaga, eelkõige heliloominguga. Vanemaks saades leiab siiski muusikas oma tegelikku kutsumuse. Sarnaselt Debussyga taotleb temagi Rooma preemiat.ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad
Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane, ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 aastaselt sai tast Pariisi konservatooriumi klaveri- ja kompositsioonieriala tudeng. Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema dolid kindlapiirilisemad, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme
HISPAANIA Muusikakultuur Kairo ja Jüri . Hispaania kultuur . HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad Linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Hispaania inimesed . Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed
Täiendas end 3 aastat itaalias. ( Rooma preemiaga kaasnev võimalus) Kõige mõjukam impressionistlik helilooja .Tegutses Pariisis nii helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Tihedad sidemed oma aja väljapaistvamate kunstnike ja luuletajatega LOOMING Sümfoonilised teosed kirjutatud suurele koosseisule, kõlapilt oli pastelne. Klaveriteosed: Prelüüdid2, Lastenurk, Estambid, Kujundid, Etüüdid 1 ooper : ''Pelleas ja melisande'' MAURICE RAVEL Isa oli prantslane, ema baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldub ka tema mitmetes teostes. 14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng. Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika. Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. NEOKLASSITSISM Tunti huvi varasemate stiilide vastu
nad on ja nad ei asendunud või ei samastunud rohkem teiste indoeuroopa keeltega, mis levisid koos põllumajanduse levikuga, peetakse meie kehva kliimat (tol ajal oli kliima palju külmem). Nimelt siia tulnud põllumajanduspioneerid ei suutnud siin vilja kasvatama hakata ja pidid meie esivanemate kombel küttideks ja korilasteks, võttes seega üle eesti keele. (4) Uurali keeled on ainsad Euroopas kastusel olevad mitteindoeuroopa keeled peale baski peele Püreneedes. Me peaksime olema uhked, et räägime üht neist keeltest ja säilitama seda suurema hoolega, kuna paljud uurali keeled on väljasuremiseäärel. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Samojeedi_keeled 3. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled 4. Ago Künnap www.fillu.edu.ee/sisu.php?id=53&teema=3
Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem pariisis helilooja, pianist, dirigent. Tihedad sidemed kunstnike ja luuletajatega. Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine. Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
1. Millistes maades oli hilisromantism kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. 2. Millise helilooja mõjud ilmnevad hilisromantikute heliloojate helikeeles ja orkestri kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailma muusikalukku?
.......................................6 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik (Reyno de Espaa) Pindala: 506 000 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend
surma- ja enesetapumotiivid jõuline luulekeel rohke adjektiivide kasutamine hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. · Bertolt Brecht · Georg Kaiser · Franz Kafka · Marie Under 4. M. Ravel -- muusika üldiseloomustus + looming. Boolero. Joseph-Maurice Ravel (7.märts1875 28.detsember1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Ravel elas Prantsusmaal, tema ema oli baski päritolu ja isa sveitslane. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Muusika üldiseloomustus: impressionismi ja ekspressionismi tunnused täpne ja selge vorm kasutab eredaid värvinguid huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus väga hea orkestritundja "Boléro" 1928- Ida Rubinstein, Djagileur: 2 muutumatut teemat Helistik ei muutu Rütm ei muutu Orkestratsioon muutub Dünaamika muutub Looming:
sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi. · 1946 a. Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks. · 1951 a. üldstreik Barcelonas. · 1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping. · 1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse. · 1956 a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu. · 1973 a. 8. VI. kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast. · 1973 a. sai peaministriks L. Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt. · 1975 a. 20. XI suri kindral F. Franco ja troonile sai Juan Carlos I. · 1977 a. toimusid peale 40 aastast vaheaega parlamendivalimised, kus osales 18 koalitsiooni ja 100 parteid. · 1978 a. võeti vastu uus konstitutsioon. · 1981 a. 18. I toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus. · 1981 a. liitus Hispaania NATO- ga. · 1982 a. kehtestati üldine 40- tunnine töönädal. Hispaania riigi valitsejad läbi ajaloo 1479- 1504 Isabel I
Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I
Hispaania kodusüda, Teine maailmasõda, II maailmasõda Esimene maailasõda, Kuues volvosõda, Valge Daami päevad, Valgete Ööde ralli stiiz,pretensioon,profaanne,professionaalne,progressiivne,propaganda,prozektor,psühholoogia,psüühiline, religioosne,renessanss,renessanslik,reportaaz,ressurss,r Viie Veski kross, Soome saun, Hiina kapsas, Baski barett, Rooma hoor/saun. Rootsi laud essursi,rezissöör,revans,revolutsioon,rutiinne,röntgen,sekretär,staaz,standardne,stiihiline,sufiks,suveräänne,sabloonne,Santaaz,Sarz,Saslõkk,sedööver,seflus,zoo
Carmenilt märguannet kuritegude toimepanekuks. Samasugune suhe oli neiul oma endise kaasa Ükssilmaga. ,,Carmenis" on esiplaanil Merimee ideaalid. Kirjanik on ise üheks tegelaseks, kellele Jose oma õnnetu loo jutustas, kui nad autori rännakul kohtusid. Merimee laseb peategelasel lugu jutustada, samas annab oma hinnangu sündmuste käigule, tegelaste olemusele ning nende käitumisele. Romantism kujutab maailmavalu: teos kõnelebki don Jose Lizarrabengoa kurvast elust. Jose oli algselt aus baski, kes pandi suurkooli, kus temast pidi saama vaimulik. Mõne aja pärast aga selgus, et see pole tema kutsumus. Jose armastas kirglikult sulgpalli, mis pani teda kõike muud unustama. Võitnud üht tülinorijat, pidi Jose maalt lahkuma. Sattudes kokku tragunitega, astus noormees Almanza ratsarügementi, kus ta määrati peagi kapraliks ning anti lootust seersandi auastme saamiseks. Tema elu pöördepunktiks ja õnnetuste alguseks oli käsk asuda
põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Berliozist sai alusepanija programmilisele muusikale ja kaasaegsele orkestratsioonile, tema teostes avardusid muusika vormilised, dünaamilised ja kõlalised dimensioonid. Berliozi instrumentatsiooniõpetus, mida Richard Strauss 1904. aastal redigeeris ja uute instrumentide lisamisega kaasajastas on tänastelegi heliloojatele ja dirigentidele tõhus õppematerjal. Maurice Ravel (1875-1937) on sündinud sveitsi-baski segaperekonnas Edela-Prantsusmaal Ciboure'is kuid enamasti viibis ta oma elu jooksul Pariisis. Ühelt poolt oma loomingu eest korduvalt kriitilist vastukaja saanud, teiselt poolt ehk innustatuna mõttest, et tema suund muusikas on tõeliselt isikupärane ja ainulaadne jätkas ta oma iseseisvat, väga viljakaks kujunenud loometeed. Ravel ise pidas ennast paljuski heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid
indulgentside-müük. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele tähedas sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Kui 1648. aastal Vestfaali rahuleping sõlmiti, ei saanud kumbi pool end võitjaks pidada. Vestfaali rahuga tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
Claude Debussy (1862-1918) *Esimene impressionistlik teos , milleks oli ,,Fauni pärastlõuna" *Teos inspireeritud luulekuju Mallarne samanimelisest teosest *Sümfooniline triptühhon ,,Nokturn" *Klaverimuusika *Klaverisüidist pärinev teos ,,Bergamaski süit" III osa ,,Kuuvalgus" Maurice Ravel (1875-1937) *Prantsuse muusik, suurkuju *Pariisi konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni *Sõbrad hindasid tema muusikad ravelliaadid *Ema baski rahvusest, päritud hispaania armastus *Kasutas palju hispaania rahvamuusikat, keerulisi, aktiivseid, erksaid rütme *Boolero- hisp. Rahvatants, mis on aluseks teosele ,,Boolero". Algselt loodus balletika, mil on 2 libretot.Maailmatuntuse saavutas see orkestripalana *Orkestrimuusikat : ,,Hispaania rapsoodia" , mis on 4-osaline süit *Klaverimuusika : balletitsükkel ,,Öine Gaspard" . Kolm osa ,,undide" ,,võllas" ,,scan/rbo" NEOKLASSITSISM (uusklassitsism)
Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat.
· M.LUTHER Reformatsiooni algataja Saksamaal, 31.oktoober 1517 kinnitas Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi (loetakse Saksamaal ka uusaja alguseks). · T.MORE Inglise riigitegelane, ''Utoopia'' autor. · T.CAMPANELLA Teose ''Päikeseriik'' autor, ideeks oli võrdsus. · N.MACHIAVELLI ''Valitseja'' autor, ütles: moraal pole valitseja puhul tähtis, valitseja peab olema tugev, et riik oleks tugev, valitseda tuleb vahendeid valimata. · I.LOYOLA Baski päritolu Hispaania aadlik, kes oli jesuiitide ordu rajaja, põhieesmärk oli vastureformatsioon- võidelda paavsti võimu taastamise eest. · FELIPE II Hispaania kuningas, kelle eesmärk oli katoliku kiriku võimu taastamine (ta lasi ka ketsereid põletada), tagajärjeks olid aga Hispaania suured võlad. · GREGORIUS XIII Paavst, kes viis läbi kalendrireformi. · HENRIQUE MERESÕITJA Portugali prints (kuninga vend) ja meresõitude organiseerija.
käänamissüsteeme, tuua välja erinevusi ning luua paralleele. Materjalina on kasutatud enamasti keeleõpikuid, kuid samuti mitmeid Interneti veebisaite. Keeli tutvustatakse peatükkide kaupa eraldi, töö lõpus on tabelvormina kõikide keelte käänamise võrdlus. Peaaegu kõik Euroopas räägitavad keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda, eranditeks on vaid Uurali keelkonna keeled (eesti, soome ja ungari keel) ning baski keel. Koguni seitse kümnest maailmas enim kõneldud keelest on indoeuroopa keeled. Need jagunevad Romaani, Germaani, Balti, Slaavi, Keldi ning mõneks väiksemaks keelerühmituseks. Indoeuroopa keeltest räägitakse kõige enam Romaani keeli (ligi 600 miljonit inimest), mille alla liigituvad teiste seas ka itaalia, hispaania ja prantsuse keel. Kõik indoeuroopa keeled on tulenenud ladina keelest. Inglise ja saksa keel ning ka skandinaavia keeled kuuluvad Germaani keelte alla
juurdekasvuga piirkond. Prantsusmaal on ülekaalus migratsioon põhjast lõunasse. Väljavool toimub ka Pariisi piirkonnast, eriti Vahemere piirkonda. Prantsusmaal on palju immigrante, kuid siiski valdava osa moodustab Prantsusmaa elanikkonnast on prantslased. Veel elab seal araablasi ja austerlasi. Prantsusmaal levib roomakatoliku usk, aga on ka natukene protestantlust ja islamit. Prantsusmaal räägitakse valdavalt prantsuse keelt, väga vähesel määral keldi ja baski keeli. Prantsusmaal on mitmeid kultuurilisi vaatamisväärsusi, mis omakorda tagab turismi arengu, mis on samuti üheks majanduse arengu teguriks.
Läänemere kirdepiirkonnas vene mõjud Keskajal saksa mõjud, hiljem rootsi, vene. Poliitilised muutused tegid Balti rahvaste geenivara kirjuks. Geenid ja keel Geneetiliselt eurooplaste kujunemislugu selge. Vaidlus: kas geenivariante saab siduda keelkonnaga? Arvamused Euroopas 2 tsooni: · Kesk- ja Ida-Euroopast Uuraliteni soomeugrilaste eellaste asustusala Ukraina refuugiumist, · Atlandi-äärne Euroopa ja Vahemere maad kuni Kaukasuseni baski- kaukaasia keelte ala Ibeeria refuugiumist + indoeuroopa keeled olevat saabunud Euroopasse alles põlluharimise levimisega. Siberi geenivariandi kandjad olevat olnud soome-ugri keelte kõnelejad. Et keeled võivad välja surra või teistega asenduda, mille puhul on pigem tegu keelevahetusega, s. t, et keeled ja geenid ei käi alati koos.
sündis, vaatas Louis XIII teda oma nukral pilgul, vaikis ja lahkus, loobudes kuningannat suudlemast. Tema kummaline käitumine pahandas kogu õukonda ja Austria Anna haigestus murest. Kuninga sünge ilme tähendas, et ta ei olnud vastsündinu isa. Nimelt Louis XIV joontes oli võimatu leida midagi ühist Louis XIII-ga. Louis XIV meenutas väga oma ema kiindumuse poolest pitside, tikandite ja muude ehetega rõivastesse ning kübarasulgedesse. Kuid selles polnud midagi ühist baski maitsega mille oli Louis XIII pärinud oma isalt Henri IV-lt. See oli lihtne maitse, mille puhul elegants peitus heas rühis. 6 Louis XIII otse püüdles lahinguväljadele; Louis XIV poseeris ka pärast tühisematki võitu. Louis XIII sarnanes niivõrd oma kolme õega, et tarvitses kunstnikul vaid vurrud ja habe kõrvaldada, et saada ühe printsessi pea. Kuid Louis XIV-ga võrreldes näib
5.Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega, kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised, vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee. 6.Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid. nt kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse 7.Too näiteid Raveli muusikast, kus üks ja sama muusikaline materjal seob omavahel erinevaid muusikazanre. klaver-orkester-balllett on tihti ühendatud sel kombel, et teose algidee on kirja pandud klaveriredaktsioonis, mis võib hiljem kasvada nii orkestriseadeks kui ka lavamuusikaks. 8.Milles seisneb ,,Boolero" ainulaadsus? Ideelt on see teos maailmaliteratuuris ainulaadne : ühele ainsale teemale on kirjutatud 18
illusioonitraditsiooni. 1910. aastate lõpus pöördus Picasso mõneks ajaks tagasi naturalistlikuma kujutuslaadi juurde ning 1920. aastatel sai teatavaid mõjutusi sürrealismist. 1930. aastatel kirjutas Picasso peamiselt luuletusi ning loobus mõneks ajaks kunstiga tegelemisest sootuks. Siiski pärineb 1930. aastate lõpust tema teine kuulsaim maal ülalmainitud ,,Avignoni neiude" kõrval. Selleks on Hispaania kodusõjas puruks pommitatud Baski väikelinna järgi nimetatud ,,Guernica", mis ekspressionistlikus vaimus kujutab ilmekalt sõjakoledusi. Avalikkuse eest varjul tegeles Picasso ka skulptuuriga, mis sai üldteatavaks alles pärast tema surma. 1940. aastate lõpul elas ta Vahemere ääres ja tegeles põhiliselt keraamikaga. Kuulus on tema joonistatud rahutuvi 1949. aastast, mida kasutati Wroclawis peetud Maailma Rahukongressi plakatil.
grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne. Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda). Aafrika: Afroaasia, niiluse-sahara, nigeri-kongo, khoisani Ameerika: eskimo-aleuudi, naa-dene, nn amerindi keeled Kaug-Aasia: draviidi, hiina-tiibeti, birma, tai, miao-jao, austroneesia, paapua, Austraalia aborigeenide keeled
annaabi.ee 
