Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused Omasooihaldus, lõbumajad ja orjatarid ei olnud keelatud Laps oli vanemate vara, vabalt saadi otsustada mida tema ga teha Lapsi koguni müüdi orjadeks või jäeti maha Ämm tegeles lapsekasvatusega vanematest rohkem Meestele lubatud seksuaalse vabadusega arenes antiikajal mõtteviis, mis hindas askeesi e. lihasuretust, halvustades kõike kehaga seotud Keskaeg Rõhuti rohkem karskusele ning tsölibaadile e. abielutuse väärtustele Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus Naise saatuse määras sageli suguvõsa ning päritolu Varakeskaega on nim. Ka teismeliste ühiskonnaks sest oli äärmiselt palju noori Laste suur suremus, kuid pool rahvastikust oli alla 25 eluaasta vana
enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi, siis vihjamisi. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka seksuaalsuse. Seksuaalsust õigustas ainult sugu jätkata. Seksuaalsust piirati. Vahekorda võis astuda kindlatel aegadel ajal aastas, näiteks paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris ka nn karnevalikultuur ( katoliku kiriku paastueelne rahvapidu, mil maske kandes ja ümber riietudes võis endale lubada tavalisest veidi vabamat käitumist), mis lubas mõnede pühadega seoses alasti keha välja näitamist ja tunnete avalikku välja näitamist.
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese
Budism tekib 5.- 4. saj eKr. Selle rajajaks on Siddharta Gautama (556-486 eKr ?). Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VII : filosoofia annab meile võimaluse tunda paremini jumalat, me saame teenida Jumalat paremini ja ustavamalt, kui me tunneme filosoofiat, me orjame Jumalat läbi filosoofia. XVI: Filosoofia annab meile vabaduse, me orjame filosoofiat, et tunda ennast vabana, jõukana. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Õnneliku elu saavutamine on see, kui sa suudad elada sellest, mida sulle annab loodus, kui sa suudad elada nii, et sööd nii palju, et ei tunne nälga sa ei pea elu eest õgima ennast lõhki, sa pead jooma nii palju, et kustutada janu mitte ahnida endase sisse kogu joogi annuse, mis sul on ette andud, sa pead kanda nii palju riideid, et saad ennast kaitsta külma eest vaid mitte neid riideid, mis
Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinud võis jätta sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Kui vanemad siiski otsustasid lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt, ehkki amm* ehk imikueas lapse hoidja-imetaja ning pedagoog tegelesid lastega rohkem kui vanemad. Paralleelselt meestele lubatud ja soovitatud seksuaalse vabadusega, võib-olla isegi vastusena sellele, arenes aga antiikajal mõtteviis, mis hindas askeesi* ehk lihasuretust, halvustades kõike kehaga seotut. Pythagoras (580500 eKr) väitis, et hing on keha vanglas ja et kehas elavad himud, mida saab alla suruda ainult range tabude arvestamise ja seksuaalelust keeldumisega. Platoni (428 või 427348 või 347 eKr) jaoks tähendas armastus ideede armastamist, kehaline armastus oli tema arva tes väheväärtuslik. Hilisemas ajaloos leidub nii seksuaalse vabaduse ja ohjeldamatuse kui ka askeesi ehk nn lihahimust loobumise pooldamist,
Gooti ja romaani stiilis arenes välja miniatuurmaal. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse nagu klaasimaaliski(gooti kunst). Miniatuurmaali iseloomustab: dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad, palju ornamentikat, ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus, liikumise tugev toonitamine ja suur elavus, rõhutatakse askeesi ja kannatusi(romaani kunst). Katriin Jänes, 12B.
elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377, paavstivõimu madalseisu aeg, mil kõik paavstis elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis) Caterina eesmärgiks oli paavsti tagasitoomine Rooma, et lahendada vaimuliku ja ilmaliku võimu vastuolud ning tuua rahu Itaaliasse (kaugemaks eesmärgiks oli
Vaimulikud ordud Munga- ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine. See tõi kaasa vaenu suurenemise Läänemaailma, Islami ja Bütsantsi vahel.
joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus 2 - rõhutatakse askeesi ja kannatusi 7) vaeste piibel piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid Krutsifiks ristilöödud jebuse kuju Pseudotrifoorum rida ümarkaarelisi nisse e. Petikuid Trifoorum kitsas käik, mis avaneb arkaadina kesklöövi Vööndkaar taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil
Seejärel pakkus Vanakuri ise talle kogu maailma rikkusi, kui ta vaid loobub oma eesmärgist saada valgustatud. Ta jäi kõigutamatuks, mispeale Mara koos väehulgaga põgenes ja Gautamast sai pikaajalise meditatsiooni järel Buddha-valgustatu. Ta saavutas nirvaana, seisundi, milles kustub elujanu, ja ta vabanes uuestisündide ringist. Ta oli jõudnud selleni, mida ta otsis; ta oli leidnud kannatuste algpõhja ja tee, kuidas neist vabaneda, hüljates nii meeleliste naudingute kui ka karmi askeesi tee. Kuid pikapeale jäi peale kaastunne teadmatuses vaevleva inimkonna vastu ning Buddha hakkas oma õpetust kuulutama. Tema õpilasteks said need askeedid, kes pöördusid temast ära. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust, 45 aastat. Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80-aastasena. Budismi allikad ja õpetus Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma
Taevas veedetakse aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on ka soovilehmad, kes täidavad kõik hingede soovid. Kohutmõistja ja surnute kuningas on Jama. Upanisadid (traktaadid, mis kommenteerivad nelja veedat) Kirjeltatud on pidaevaid ümbersünde ja kannatusi mida inimene iseendale oma käitumisega põhjustab. Ainus viis, kuidas saab vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku ühtsuse mõistmises läbi veedade lugemise, mediteerimise, paastumise, usu, askeesi kaudu.. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi terviklikkuse äratundmise kaudu saavutatakse moksa vabanemine maistest ihadest, hirmust ükskõiksusest. Vabaks saanud inimene näeb kõiki hingi endas ja ennast kõikides hingedes. Lisaks kirjeldatakse traktaatides taassündide tsüklist vabanemiseks võimalust läbi jooga, mille lõpptulemuseks on ühinemine jumalaga ja väljumine taassünni tsüklist. Bhagavadgita
saatnud jumalariigi saabumist ette valmistama. Jeesuse sõnum munkade harimisele. omandas laema tähenduse silmas peeti kõigile Jeesuse sõnumi Augsutinus (354-430) hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik uskujatele saabuvat õnneaega. Usk hakkas levima ka teiste õpetlane; pühendas teadmised ristiusu kaitsmisele paganate ja Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. ketserite eest, sõnastas põhitõed. Õigustas askeesi, arendas Kristlased võtsid endi hulka kõik pöördunud, sõltumata soost õpetust pärispatust inimeses peituv kurjuse alge, millest rahvusest või kihist, 1. ja 2. sajandil moodustati 5% Rooma tulenevad kõik pahed; ilma jumala armuta ei suuda inimesed impeeriumi rahvastikust, kujunes tihe koguduste võrk (esimene sellest pääseda. Kirjutas teose ,,Jumala riigist", mida ristiusk
lummavat lapsukest. Krisna armastus on ühteaegu vastupandamatu ja kättesaamatu. Siva. Jumalik hävitaja, kel oli võim ka surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, es vabastas seeläbi oma andunud austajad taassündimise sunnist. Siva juured ulatuvad tõenäoliselt aarjalaste-eelsetesse uskumustesse. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ning oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas ühteaegu seksuaalsust kui ka sellest hoidumist ja äärmist askeesi. Samas ka tantsu isand. Sivat kujutati sageli neljakäelise tantsija ning vilepillipuhujana. Seeeiolekonto Kangelaseepika Aarjalased laulsid tõenäoliselt kangelaslaule juba indiasse tungimise ajal. Siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni selle põhjal loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad on hindudele ülimalt olulised teosed, mis edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi ning kuhu on koondatud suur osa nende mütoloogiliast
üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi. Gooti arhitektuur on Arhitektuur Romaani stiili juhtivaks insenertehnilise väljakutse kunstiliigiks oli arhitektuur. tulemus, vastus küsimusele, Eriti tähtsal kohal oli kuidas ehitada kivilagesid, sakraalarhitektuur.Varem mis lähevad üha laiemaks ja määrasid mungad kindlaks kõrgemaks. Lahenduseks oli ehitise põhiplaani ja
karsklust ja tsölibaati. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Rõhutati lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Rooma impeeriumis levis üha enam prostitutsioon. KESKAEG Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. Kord juba sõlmitud abielu pidi kestma surmani. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse: askeesi ja karnevalikultuur. Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Mehe roll keskajal Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Rohket seksuaalsust ei pandud pahaks, see arvati kuuluvat mehe kui võitleja ja kaitsja loomusesse. Naise roll keskajal Naise saatuse määras sageli suguvõsa. Tugev naine suutis end siiski võhivõõraski ümbruses maksma panna. Naise seksuaalsus oli suurem kui mehel
Igas ajastus on 24 suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´), selle ajastu suurimad on Pārsva (8.-7.saj. eKr) ja Mahāvira (6.saj. eKr). Parsva õpetas: Kannatuste põhjus on vägivald. Selle vähendamiseks tuleb vaigistada keha himusid ja meeli ja loobuda võimalikult maistest muredest. Seetõttu rõhutas ta vägivallatust (ahimsa). Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. Sai 12 aastase askeesi järel kõiketeadmise (kevela). Esimene õpilane oli üks hindu brahmaan. Mahavira jaotas inimesed munkadeks (sadhu), nunnadeks, ilmikmeesteks ja ilmiknaisteks. 72 aastaselt saavutas ta mokša. Õpetuse keskmes on inimene. Eesmärk – vabanemine maisest ümbersünnist. Jīva – hing (teadmine, õnnistus) Mitte-jīva – kõik maine Sansaara (ümbersünniahela), karma (teo ja tagajärje seaduse) ja mokša (kirgastuse) mõisted nagu hinduismis.
uus pealinn Konstantinoopol Theodosius Suur viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas Odoaker germaani väepealik, kukutas Lääne-Rooma keisri võimult Justinianus keiser, vallutas tagasi läänepoolsed alad ning alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, edendas riigi sisekorraldust Augustinus hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, ta oli saanud paganliku hariduse ja kasvatuse, kuid pöördus hiljem ristiusku, õigustas askeesi, teosed ,,Jumala riigist", ,,Pihtimused" Cassiodorus kristliku hariduse õpetlane, koostas munkade harimiseks õpiku, jagas kogu õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks
põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt. Juba Sakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha). Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias. Budismi kujunemine läbi ajaloo: 1. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism (mahajaana) Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda: avatansakasuutral põhinev huavan chan (zenbudism) 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Asoka. Kummatigi ei saanud budism valitsevaks Indias ja seda tänapäevani, kuigi budismi mõju kõigile
mina, vaid kogu maailma juhtiv alge, maailma determineeriv ettemääratud alge, selle tõeline olemus. S ütleb, et tahtevabadus on illusioon. Ütleb, et meie maailm on halvim kõikidest olemasolevatest, maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. S ütleb, et eetika saab põhineda vaid kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Ütleb, et inimvaimu kõrgeim saavutus on kunst; see võimaldab tahtest vabaneda ja selleks, et kannatusest vabaneda, tuleb vabaneda elutahtest, askeesi abil on seda võimalik saavutada. Nietzsche taastas oma tervise. Tegi oma elutahteist filosoofia. N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne
Bachelard'i majad on täis mälestusi, unistusi, rõõme ja kartusi. Kolleeg Gullichsen mäletab oma lapsepõlvest Aalto projekteeritud Villa Maireat. Ta tunneb siiani värske krohvi ja Aalto tugitoolide puidulõhna. Bachelard'i trepid on kui heliredelid. Keldritrepp viib alla, pööningutrepp üles. Maalapsena kasvanud Bachelard ei armasta Pariisi üürimaju, sest neil puudub vertikaalne mõõde, kuid lõpuks lepib ta siiski hiigellinna ookeani mühinaga. Hurtsik on midagi ülimat. Siin on askeesi, soojust ja kaitset. Peatükis "Maja ja universum" tuleb B. majast välja mittemajja ehk maja negatiivi. Ta tajub vana maja võitlust stiihiatega, "katsumused karastavad vana maja" (Rilke). Maja lõikab kasu võitlusest rajuga. Maja ja universumi vahel valitseb dünaamiline dialektika. Jumala substantsini jõuab Bachelard vaid korra. Läbi Wagneri mainitakse ingleid, Püha Graali ja Jumalat. Peatükk "Sahtlid, kirstud ja kapid" tuletab meile meelde, et kord peab olema majas ja ka mõtetes
Eestis polnud talupoja elu kuigi lihtne, soodsa geograafilise asendi tõttu himustasid seda maad tugevamad riigid, mis muutis põlisrahva võimalused oma peret kaitsta minimaalseks. Ka siin, Eestimaal, kumab läbi soolist ebavõrdsust nagu mujal Euroopas. Peres hinnati meesteravaid isa kõrval ka poega, kui väärtusliku tööjõuna, sest tütardest majapidamises kasu ei loodetud. Seksuaalsusesse suhtuti kaseselt, kirik hindas askeesi, mille kõrval aga eksisteeris nn karnevalikultuur, mis lubas seoses pühadega alasti keha näitamist ja avalikult tunnete väljendamist. Kahe vastandliku kultuuri segu võis tajuda igapäevaelus: elati tihedalt koos väikestes ruumides, privaatsust polnud, ei varjatud keha funktsioone. Lapsed viibisid pidevalt vanematega koos ja jälgisid kõike. Meeste ja naiste elu kulges osaliselt lahutamatult, kuigi rikkamates peredes võisid olla eraldi mehe ja naise tuba.
miniatura), (raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat). Miniatuurmaali iseloomustab - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus - rõhutatakse askeesi ja kannatusi Kokkuvõtteks - romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus Ümarkaar Rõhutatud horisontaaljoon
multifunktsionaalselt. Küll aga võimaldas kanooniline tekst luua lõputult uut, Sõnast inspireeritud muusikat. Olles orgaaniliselt seotud ladinakeelse tekstiga, mis määrab muusika kulgu, on tõlkimine vastunäidustatud. Sõnast lähtuvalt pidi muusika suunama inimmõtte jumaliku tarkuse ja tõe juurde. Gregooriuse laul nõuab seega mitte ainult vokaaltehnilist treeningut, vaid ka pühendunud laulustiili ja vaimset distsipliini, omalaadset objektiivsust ning muusikalist askeesi. 5 Ortodoksia liturgia Nii nagu katoliku liturgia, rõhutab ka ortodoksi liturgia sõna tähtsust muusikas. Rohkem kui katoliku liturgia, väljendab õigeusu kiriku liturgia igapäevase kõne mitmekesist ja rikast intonatsiooni. Õigeusu kirikumuusika on just laulumuusika. Laulmist meenutab ka see lugemisviis, mida jumalateenistustes kasutatakse. Seda nimetatakse retsitatiivseks lugemiseks.6 Rituaalsed, sisenduslikud kordused, mille 4 http://www.meiekirik.ee/index.php
Visnu on universumi hoidja, neljakäeline jumal nuia, merekarbi, ketta ja lootosega. Tal on palju inkarnatsioone, millest kuulsaim on Krisna, kes ilmub võiduka kangelase, flööti mängiva armastaja või tülika imikuna. Visnu abikaasa Laksmi on jõukuse jumalanna. Brahma on maailma looja, universumi alguses Visnu nabast kasvanud lootoseõies ise (emata) sündinud. Siva on tantsiv purustaja, kes kannab pealuudest keed ning käte ja kaela umber madusid. Aja ning askeesi jumalana otsustab tema maailma saatuse üle. Koletiste valitseja ning tantsukuningana on Siva sama kirglik kui Visnu on häirimatu. Hindu eetika kohaselt on teel päästmisele kolm põhimõtet: õiglus, ausalt saavutatud õitseng ning sugugi mitte vähem olulisena nauding. Igapäevaelu karmi reaalsuse keskmes on kaks mõistet: dharma ja karma. Need on "õige" käitumine ja põhimõte, et inimese tegude kogusumma eelmises elus määrab tema koha käesolevas ja tulevastes eludes. Neile, kelle
oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.1876. aastal sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see „Parsifalis“ kristalliseerus, jõudis Nietzsche vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt „pidumängu“, tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75- aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu nimega „Wagneri juhtum. Muusikuprobleem“.Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt
.. raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, võimu, au, tasakaalukus, õiglus, ... vedamist. 3. Sokrates: nende asjade omamine teeb õnnelikuks vaid juhul kui neid hästi ära kasutada. Seda teadmist nimetatakse tarkuseks. 4. Järelikult on eelkõige vaja tarkust IV loeng NB!!! Kirjade kohta pean eksamis teadma: millist rolli omastab Seneca filosoofiale? Mida me arvame askeesi ideaalist? Kas sellist askeesi on vaja? Kas Seneca põhjused selle askeesi juurde on piisavalt veenvad? Kas Seneca veenis meid, et miks surma pole vaja karta? Seneca toonitab, et peaasi, et me sureksime hästi. Pigem surra auga ja hästi kui näruselt. Kui Seneca pole piisavalt veenev: Seneca ei too selgelt elumõtet välja? Seneca elumõte on auline elu, voorus(loomutäius). Uusaegne moraalifilosoofia: õige ja vale tegu
üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha. Mida arvate askeesi ideaalist õnnelikku elu saavutamiseks? Tõeline õnn saavutatakse võimalikult vähesega, kui põlatakse ära kõik üleliigne ja mittevajalik. Vajalik on materialismist loobuda, sest see teeb inimesed orjaks, soovima aina rohkem ja rohkem. Tegelikkuses on vajalik ainult ennast toita, joota ja katta – ainult nii palju kui on tõesti vajalik. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXXIV’e kirjale?
Sihiratsionaalne tegevus – ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu. Väärtusratsionaalne tegevus – so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas. Eesmärk ei pruugi olla inimesele kasulik või ratsionaalne, nt lunastuse saamine, kuid kasutatakse ratsionaalseid vahendeid, nt askeesi. Afektiivne ehk emotsionaalne tegevus – tegevuse aluseks hetkeline tunde ja/või emotsionaalneseisund Traditsiooniline tegevus – tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus Põhjendus: Sest ühiskond muutub ja areneb ning paljudest sissejuurdunud harjumustest ei ole muutuvad ühiskonnas enam kasu. 18. Too näiteid kuidas mõjutavad Sinu käitumist, valikuid „üldistatud teised“
Cassiodorus veendumus, et kõik tähtis on vanades teostes kirjas ja tarkuse omandamiseks ei tule uurida mitte tegelikkust vaid muistsete kirjameeste töid. Lõi õpiku , kus esitas usuliste kui ka antiikkultuurist tulenevate ilmalike teadmiste põhialused. Augustinus - kristliku õpetuse kaitsja paganate rünnaku ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel meol mitmed ristiusu põhitõed. Pöördus jumaliku ilmutuse ajel ristiusku. Õigustas askeesi. Cicero hinnatuim antiikõpetlane, tema kaudu saadud info Rooma vabariigi lõpuperioodi kohta. Skulptuur Näo karakteriliste joonte edasiandmine,Kreeka skulptuuride koopiate tegemine. Täissuurused skulptuuride tegemine. Ehituskunst Hakati rajama kivist teid , sildu kui ka akvedukte. Kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Lubjamördi kasutusele võtt kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine. Mõisted
traditsioonid, eesmärgid, vaimsus. Benediktlased (benediktiinid) · Benedictus Nursiast (480-u.560), 529 asutas Monte Cassino kloostri · Must rüü · Uuendab kloostrielu reegleid töö ja palve · 1964. Euroopa kaitsepühakuks Tsistertslased · Oma olemuselt oli see Citeaux benediktlaste kloostrist alguse saanud reformiliikumine, mis tõstis esiplaanile vaesuse, lihtsuse ja rangemad askeesi nõuded · Valge rüü · Elada tuli enda tööst kloostritel suured majapidamised, eraldatud paikades · 12. Sajand · Clairvaux Bernhard · Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud
Kreeka arhitektuur-kreeklaste poolt ehitatud templeid(suurim saavutus) torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile.Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak,mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Vanimad templijäänused pärinevad arhailsest ajast(6.saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurima...
Saksamaal · Itaalia linnriikide rikastumine raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse, ehitistesse · Renessansiideid toetasid suured maadeavastused + usupuhastus 14. Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo. Püha Peetruse katedraal Renessanss ehk taassünd. Humanism: jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus lihtsuse, askeesi asemel luksus, naudingud Inimesed hakkasid rohkem keskenduma endale, mitte jumalale. Oldi küll usklikud, kuid mitte jumalakartlikud. Inimesed lõõgastusid ning lõbutsesid rohkem. MUUTUSED ARHITEKTUURIS JA KUNSTIS · Rooma-kreeka ehitiste jäljendamine: sammastikud, kuplid, siseõuega palazzod · Mugavus, ilu, maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed · Pr kuningate lossid Loire'i orus - Chambord. · Medicite lossid Firenzes
uurimistööga. Basileios rõhutas hingehoiu ja heategevuse tähtsust nii kloostris kui ka väljaspool seda. Benediktiinlaste reegel tähendas lääne kristleskonnale sama, mis Basileios Suure reegel idakirikule. Sellest sai alus hilisemale lääne kloostrikorraldusele. Benediktiinide reegli kohaselt on kloostri uksed avatud kõigile soovijatele nitte ainule väljavalitutele. Seetõttu ei nõuta nii ranget askeesi nagu idas vaid rõhutatakse munkade hoolitsemist üksteise eest, samuti mõistetakse inimlikke nõrkusi. Benediktiinlase juhtlause oli: ,,Palveta ja tee tööd" ( ,,Ora et labora"). Seitsme palvetunni sari algas varahommikul ja kestis kolme tunniste vaheaegadega õhtuni. Öösel tõusti eriliseks palvuseks vigiiliaks. Keskne oli piibli, eriti psalmide, lugemine. Palvuste ajal loeti psalter läbi nädalaga ja terve piibel aastaga. Seal juures ei unustatud ka kehalist tööd.
Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber. 1876 sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see "Parsifalis" kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. Nietzsche sulest on ilmunud: · "Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie), 1872 · "Ajakohatud vaatlused", 1876 · "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches), 1878 · "Koidupuna" (Die Morgenröte), 1881 · "Lõbus teadus" (Die fröhliche Wissenschaft), 1882 · "Nõnda kõneles Zarathustra" (Also sprach Zarathustra), 1883 - 1885 ; 1892
tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Anhedoonia e naudinguvõimetus- huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism- eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. Eudaimooniline heaolu personaalne areng ja täiustumine. Hedooniline heaolu rahulolu ja õnnelikkus. 22. Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga. On üks olulisimaid tervisemõjureid. Sotsiaalne kapital -inimestevaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed normid. Omavalitsustel on suhteliselt väheste
50% raha elutegevuseks, 25% kõrvale panna, 25% heategevuseks. anekAntavAda- tõelist reaalsust tajuvad ainult kõiketeadjat. Maisel tasandil ei ole sellist asja nagu absoluutne tõde. Tapas- askees (lõõsk). Paast nii mittesöömine kui vähesöömine. Võib olla ka toidu valimine või maitsvast loobumine. Sallekhana - enesetapp, seotud nälgimisega, siis kui suur õnnetus või perekond näljas ja üks loobub, aga enamasti vanaduses. Askeesi alla kuulub ka oma keha piinamine. Vihmasaju ajal ei lähe puu alla varju, päikese eest ei lähe varju. Mungad ja nunnad joovad ainult keedetud ja läbi riide nõrutatud vett. Munad ja nunnad söövad tavaliselt ainult üks kord päevas. Iga dzainist peab paastuma vähemalt kord kuus min. 3 päeva. Sahaja muni nälgis Bombays 201 päeva, jõi ainult vett. Tekib ka selline asi nagu dzainistlik jooga- kAyotsarga (suurem rõhk vaimsel joogal, midagi
Schopenhauerit omakorda mõjutas Kant. Wagner: ,,Maailm on minu kujutlus." Tahe- kogu maailma juhtiv ja determineeriv alge, selle tõeline olemus. N: Tahtevabadus on illusioon. Meie maailm on võimalikeist halvim ja maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi. Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja eetika väljendab seda. ,,Nõrgad" on need, kes tahavad võrdõiguslikkust, kuna ei suuda üksikisikuna ennast teostada. Inimestele pealesurutavad voorused: alandlikkus, vagadus jne käivad ,,tugevate" arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele. Dekadent- allakäimas inimene, ainult tema võib lugeda kaastunnet vooruseks. Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata
põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt. Juba Sakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha). Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias.
Uusplatonismis segunesid pütagoreistlikud, idamaised, müstitsistlikud ja Platoni filosoofia sugemed reaktsiooniliseks idealistlikuks süsteemiks, mida käsitati mõneti usundi asendajana. Selle õpetuse põihisisu on emanatsioonisüsteem: jumalikust ühtsusest tuleneb vaimne maailm, sellest ilmub hingeline ja hingelisest materiaalne maailm. Mateeria kui olematus ja ürgkurjus on olemasolu madalaim aste. Inimene peab kõlbelise puhastumise (katarsis) , askeesi ja hinge kehast vabastamise kaudu leidma tee materiaalsest maailmast tagasi ühtsusse. Hing ühineb jumalaga müstilise ühtesulamisena ekstaasis. Kokkuvõte - Oma rohkem kui 1000-aastase ajaloo vältel on antiikfilosoofia loonud kõik filosoofiaharud peale ajaloofiosoofia. Enamik antiikfilosoofe oli kontemplatiivsel seisukohal ja kaitses ekspluataatorlike klasside ideoloogiat. Materialistide ja idealistide vahel toimus teravaid kokkupõrkeid. Kuid oli ka muid, nii
· Askees - Eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine. · Askeet - Inimene, kes eetilistel või usulistel põhjustel on keeldunud naudingutest. · Otsustas hakata mediteerima ja ise küsimustele vastust otsima. Istus üks kord ühe viigipuu (Ficus Recigiosa) alla ja otsustas, et ei lähe sealt mediteerimast ära enne, kui on vastuse saanud. Seal jõudis ta vaimse ärkamiseni ning teda hakati Buddha'ks kutsuma. Ta leidis, et tema luksuslik elu ja askeesi elu olid äärmused ja et hea on kesktee. · Talle ilmutati neli õilist tõde ning üks neist on 8-osaline tee. · 4 õilsat tõde : 1. Elu on kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3. Kannatus ja ümbersünd 4. 8-osaline tee: · Õige vaade - nelja õilsa tõe mõistmine. · Õige kavatsus - hirmudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted. · Õige jutt - hoidumine valest, kuulujuttudest, lobisemisest.
poole. Paavstide ilmalik riik KeskItaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiizi. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele. Gautama (valitsejaperekonnast pärit ja ksatria seisusest tüüp) ütles jumalike ilmutuste ajel lahti seisukohasest elust, andus askeesile ja meditatsioonile. Pärast 6-aastast püüdlust sai temast Valgustatu ehk Buddha. Eitas rituaalide täitmise kui ka äärmusliku askeesi tähtsust taassündidest pääsemisel. Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused kannatusi põhjustavad himud kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks. II. HIINA
Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Romaanide kunstis õitses aga ka miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. Gooti kunstis hakkas levima aga tahvelmaal, just hilisgootia päevil. Tahvelmaal võimaldas edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Nendel tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli
tervisega. Hedonism – elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Eudaimonism – eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. EHK Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus. Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine. 26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital – inimeste vaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed normid. omavalitsustel on suhteliselt väheste pingutuste ja investeeringutega
Fourth level Fifth level Reljeefid lahingu- ja sõjaväeparaadi stseenidega Angkor Vatist. 800m. raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast" ja "Ramayanast". Budism Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mis viib kannatuste kaotamiseni. Kui inimene suudab oma kannatustest vabaneda, saab temast buda ning tema edasist seisundit nimetatakse nirvaanaks. Budismist on saanud Aasia peamine religioon. Ta levib Sri Lankas, Birmas, Laoses, Tais, Kambodzas, Vietnamis, Hiinas ja Jaapanis. Budiste u. 300 milj.
Totemism ja selle erivormid tootem on loom, lind või taim millest usutakse end põlvnenud olevat; negatiivne totemism on siis, kui on keelatud tootemilooma tappa või vigastada; negatiivne totemism ei ole halb; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks kui teda süüakse Askees ja selle erivormid askeet on lihasuretaja, inimene, kes usub, et keha kurnamise jõuab ta valgustatud seisundini; negatiivne askees on põhiliselt Indias; negatiivse askeesi puhul on tegu keha piiramisega läbi loobumiste; loobuda võib kõigest; keha on hinge vangla; nõrgestatakse vanglat; positiivne askees esines VanaRoomas; sellel puhul nõrgestatakse keha läbi liialduste Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi üleminekuriitusi sooritatakse ühest seksuaalsest või sotsiaalsest seisusest teise minekuks; üleminekuriitused on näiteks lapsest täiskasvanuks saamine, abiellumine;
Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Nunnad ja mungad, kloostri juhtis abt või prior.
Seda aega on äärmiselt raske kindlate ajapiiridega määratleda laiemas mõistes on see riigieelne aeg, kuid muinasaja kasvatuskultuuri elemendid on hõlpsasti äratuntavad ka hilisemates tsivilisatsioonides ning eri rahvaste juures. Nüüdisaja kiires elus ei teadvusta me endale tegelikult, kuivõrd oma tänapäevastes kasvatusmallides järgime kaugete esivanemate tähtsustatud nähtusi ja tegevusi. Ma pean siin näiteks silmas iidset toidulaua ja söömise sakraalsust; askeesi, mis oma eri vormides on inimest läbi aja distsiplineerinud; ohverdamist; sõna- kasutuse pühadust; tantsu müstikat ja kindlasti veel paljut muud. Nii mõnigi aspekt nendest tasuks uuesti läbi mõelda, mõtestada ja ära kasutada. Samuti on kasulik meelde tuletada, kuidas suhtub inimene muinasajast alates ja veel meile üsna lähedase ajani kolme kõige olulisemasse pöördepunkti elus: sündi, seksi ja surma. Kui vaadelda eri
austamist. Seega on ka Hitleri ülistamine natsi-Saksamaal ja Lenini, Marxi, Stalini jt. austamine pooljumalustena Nõukogude Liidus käsitletavad apoteoosina. Askees (kr. askesis- harjutus) on usulis-müstiline õpetus, mis keskendub eriti praktilistele harjutustele. Askees on eriti levinud müstikasse kalduvates usundites või usundivooludes. Askees jaguneb positiivseks ja negatiivseks askeesiks. Positiivne askees on askeesi vorm, kus surutakse maha kehalisi tunge ja võideldakse ebapuhaste mõtetega, püüeldes niimoodi Jumalaga ühinemise või suhtlemise, vabanemise, nirvaana vms. poole. Positiivne askees on eriti levinud Lääne müstikute seas, eriti varakristluses, katoliiklaste ja õigeusklike seas paljuski ka tänini (näiteks opus Dei, jesuiidid). Järgitakse mitmeid erinevaid eelkõike füüsilisi harjutusi, näiteks paast, jõhvsärgi
annaabi.ee 
