ähvardab ohtlike tagajärgedega. Teiseks näitas Sitsiilia ülestõus, kui ohtlik on orjapidajategi suhtes orjade kokkukuhjumine. Seepärast tekkis selle suurnikegrupi seas mõte jagada maa laostuvale talupoegkonnale ja sel viisil taastada väiketalunikkond ning kõvendada Rooma riiki. Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad. Niisugust reformi kavatsesidki vennad Gracchused. Nad kuulusid suursugusesse sugukonda. Gracchuste isa oli mitmel korral Vabariigi kõrgetel ametikohtadel ja nende ema Cornelia oli Scipio Africanuse tütar. Mõlemad vennad said hiilgava hariduse ja olid tuntud oma demokraatlike vaadetega. Vendade Gracchuste reformikatsed 133 eKr 122 eKr: 133 eKr valiti Tiberius Gracchus rahvatribuuniks ja viis (senati ägedast vastuseisust hoolimata) rahvakoosolekul läbi seaduse eraisikute poolt omastatud ager
Kogu sealne maa kuulus Rooma riigi omandusse ja oli maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Provintsi valitses asehaldur, kes pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest . Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal: Poliitiline tähtsus tõusis. Elanike arv suurenes, see edendas kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Rängalt said kannatada II Puunia sõja tõttu. Talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma. Orjanduse aeg. Vendade Gracchuste reformikatsed: Eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sellest ülejääva osa anda maata kodanikele. Lootsid taastada elujõulise talupoegkonna. See kava aga põhjustas senaatorite vastuseisu..Edust rahvatribuunina hoolimata, ei suutnud nad senati vastuseisu murda. Vabariigi langus ja varane keisririik-vabariigi languse põhjused:Mariuse sõjaväereform. Kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Gracchuste reformi nurjumine
II sajandil eKr. püüdsid vabariiki langust ära hoida vennad Gracchused Tiberius ja Gaius Gracchus olid Rooma vabariigi ametnikud. 130. aastatel ja 120. aastatel eKr püüdsid nad läbi viia REFORME, ET VABARIIKI HUKUST PÄÄSTA. Nende tähtsaim ettevõtmine oli MAAREFORM, MILLEGA SEATI MAA SUURUSE ÜLEMPIIR. Selle reformiga taheti ära hoida väga suurte maavalduste tekkimine ja peatada talupoegade majapidamiste laostumine. Maavalduse maksimaalne suur võis olla 125 ha. Vendade Gracchuste reforme toetas lihtrahvas ehk plebeid. Kuid vastu töötas SENAT, mis peamiselt koosnes patriitsidest ehk rikastest. Tulemus oli, et Gracchuste reformid kukkusid läbi. Vennad ise hukkusid senati tekitatud siserahutuste käigus. Gaius Mariuse sõjaväereform. Gaius Marius oli Rooma sõjaväelane, kes elas aastatel 157-86 eKr. II saj lõpus ja I saj alguses eKr võttis ta ette sõjaväereformi, et päästa Rooma riigi armee.
ülemvõimu sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere kujunemine lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdad 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste e ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena
Enamus olid talupojad. Vallutuste tagajärjel tõusis aga tohutult rooma linna poliitiline tähtsus. Linna elanike arv kasvas kogu aeg ja see edendas oma korda kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa rooma ja itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostamise. Eriti rängalt said itaalia talupojad kannatada II puunia sõjas. Ühtlasi kaasnes vallutussõjadega orjanduse areng. Roomas kujunes orjanduslik ühiskond. Vendade gracchuste reformikatsed. Kuna talupojad läksid sõjaväkke pidid nad oma varustuse ise muretsema, see põhjustas nii mõnegi talupoja laostamise. Vennad tiberus ja gaius püüdis muuta olukorda reformi teel. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülemmäär ja sundida suurmaaomanike loovutama sellest ülejääva osa maast kodanikele. Selline valduste kärpimise kava ajas senaatorid vastasseisu. Nad said surma ning nende maareform jäi pooleli ja itaalia talupoegade laostumine jätkus.
4. Tõus suurriigiks ja kodusõjad itaalia langed rooma võimualla. 3 puuniasõda kartaagoga. Laienemine idapoole. Kodusõjad väepealike vahel (pompeius ja caesar; antonius ja octavianus). 5. Vabariiklik kord patriitisid ja plebeid. Plebeide võitlus võrdsete õiguste eest. Hakati valima rahvatribuune, keelati võlaorjus, jagati maatükke, lõpuks kaotati P ja P seisusevahe. 6. Vabariigi languse põhjused talupoegade laostumine, Gracchuste reformide nurjumine, tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid. Palgaarmee kujunemine. 7. Varane keisririik rahvakoosoleku võim vähenes. Senatist sai keisri nõuandja ja senaatoriteks said ka provintside arostokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine. 8. Hiline keisririik sõdurkeisrite aeg. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal. Impeeriumi jagunemine (ida- ja lääneosa), suur
Osa linnu said munitsiipiumi staatuse. Enamik linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased. · Väljaspool Itaalia Vallutatud alad olid provintsid. Kogu maa oli maksustatud. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse roomlased ei sekkunud. Iga provintsi valitses asehaldur. Roomlased tagasid siserahu ja kaitsesid neid välisvaenlaste eest. Muutused vabariigi ajal: · Varanduslik kihistumine · Talupoegade laostumine · Orjanduse aeg GRACCHUSTE reformid : · Kehtestada maavalduste ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Vabariigi langus: · Kodanikud jäid vaesemateks ja ei suutnud riiki kaitsta. Väepealikud maksid oma sõduritele, sõdurid olid väepealikule ustavad. Võisid korraldada ülestõuse Rooma vastu. Sündmused : · Kodusõjad · Marcus Antoniuse põgenemine · Crassuse, Pompeiuse ja Caesari vaheline liit -> sõda nende vahel.
olid Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero ja vennad Gracchusted. Cato oli suurmaaomanik ja esindas suurmaaomanike ideoloogiat. Tema arvates oli naturaalmajandus ideaalne. Cato teos võimaldab teha järelduse, et Itaalias oli 2. sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/ Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks. Gracchuste võimsa demokraatliku liikumise alguseks tuleb pidada agraarreformide pooldaja Tiberius Sempronius Gracchuse rahvatribuuniks valimist 134.a. e.Kr. Agraarreformi eesmärgiks oli vaba talupoegkonna taassünd. Gracchused nõudsid, et organiseeritaks vähese maaga või maata talupoegade ümberasustamist teistesse Rooma impeeriumi osadesse. /1, lk 14/ 2. KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED
samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine
· 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile itaallastele · 74-71 eKr Spartacuse ülestõus · 60 eKr triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) · 58-51 eKr Caesar vallutab Gallia · 45-44 eKr Caesari diktatuur, Caesari surm · 31-30 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks
Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1
133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus 60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks
täitus aga endistest talupoegadest proletaaridega . Vallutussõdadega kaasnes ka orjanduse areng . Kujunes orjanduslik ühiskond . Orje hakati kasutama ka suurel hulgal põllumajanduses põldudel , viinamarja-ja oliivikasvandustes . Nii pääsesid vabade talupoegade majapidamiste asemel Itaalias aja jooksul domineerima orjatööl põhinevad suurmaavalduses . See ei tähendanud vabade talupoegade kadumist, vaid nende osatähtsuse vähenemist . 23.7 Vendade Gracchuste reformikatsed . Rooma sõjavägi koosnes talupoegade omal varustuse sõjaväkke ilmumisel . Itaalia talupoegkond aga laostus ja see mõjutas Rooma sõjaväge . Vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus püüdis seda reformide abil muuta . Nad püüdis määrata suurmaaomanike valdustele ülempiiri ja panna nad ülejäänud maad andma maata kodanikele . Senat oli sellel aga vastu . Gracchused lasksid end valida rahvatribuunideks ja kehtestasid oma plaanidele
liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma ülemvõimule. Ka hellenistlik Pergamon (mis Rooma liitlane) muutus 133 eKr Rooma (Aasia) provintsiks läbi kuningas Attalos III pärandi. Nii Balkani poolsaar kui ka suur osa Väike-Aasiast olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. 22) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed 2.saj IIp. Tiberius ja Gaius. Armee mehitamise probleemi lahendamiseks algatas rahvatribuun Tiberius Gracchus 133 eKr agraareformi: soovisi taaskehtestada väidetavalt ammust ülempiiri ager publicuse valdamiseks, konfiskeerida ülemäärase maa ning jagada see tähtajatuks ja võõrandamatuks kasutamiseks maatutele kodanikele. Tugev vastuseis. Pop rahva seas, kuid senat süüdistas teda kuningavõimu haaramise katses ning valimiste ajal tema ning ta 300 pooldajat tapeti.
8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti. 2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale. 3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel
8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti. 2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale.
Väljaspool Itaaliat vöeti vöidetult ära kogu maa. Need alad said provintsi staatuse säilis omavalitsus ja roomlased kohalikesse asjadess ei sekkunud. Asehaldur kogus makse ja vajaduse korral kaitses välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud ning täitma ülemkohtuniku ülesandeid. Muutused ühiskonnas Rooma linna tähtsus töusis. Toimus suurem varanduslik kihistumine ja talupoegade laostumine. Suur orjanduse areng. Vendade Gracchuste reformikatsed Kuna talupoegade olukord oli väga halb, ei suutnud nad enam endale söjaväe varustust osta. Kaks nobiliteedi hulka kuuluvat riigimeest, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus, püüdsid olukorda reformi teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaa omanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. See aga pöhjustas senaatorite suure vastuseisu. Nad hukusid ning nende maa reform jäi pooleli ja talupoegade laostumine jätkus.
aastaks. b. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. c. Vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. · Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. · Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). · Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. · Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. 2. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel. a
Vahemere · 2. saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide allutamine ja piirkonnas Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed 2. saj ja vabariigi lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks. langus · 2.-1. saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1. saj eKr.
u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 – 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja
u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja
ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed ja vabariigi 2.saj lõpul eKr talupoegade vaesumise langus takistamiseks. · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena
Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator. Rahvatribuunid- plebeid, õigus panna keeld riigiorgani otsusele. Senat- valitsev riiginõukogu (eluaegne) Rahvakoosolekud- kutsut kokku, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle. Nobiliteet- patriitsid, jõukad plebeid Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused:
Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator. Rahvatribuunid- plebeid, õigus panna keeld riigiorgani otsusele. Senat- valitsev riiginõukogu (eluaegne) Rahvakoosolekud- kutsut kokku, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle. Nobiliteet- patriitsid, jõukad plebeid Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused:
146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hävitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. 149 146 kolmas Punia sõda: Sõda seisnes Kartaago kolmeaastases piiramises ja lõppes 146 Kartaago vallutamise ja hävitamisega Scipio Aemilianuse juhtimisel. Kartaago aladest moodustati Rooma Aafrika provints. 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos III riigi surres roomlastele. Tekkis Rooma Aasia provints. Hiline vabariik ehk kodusõdade periood 133 30 eKr Vendade Gracchuste reformikatsed 133 122: 133 valiti Tiberius Gracchus tribuuniks ja algatas rahvakoosolekul seaduse eraisikute poolt omastatud ager publicus'e tagasivõtmiseks ja ümberjaotamiseks. See põhjustas senati terava vastuseisu. Gracchust süüdistati türannia taotlemises. 132 tapeti T. Gracchus tänavavõitlustes. 123 valiti tribuuniks Gaius Gracchus, kes püüdis jätkata oma venna poliitikat. Ühtlasi püüdis piirata senati võimu, algatas odava vilja müügi vaestele ja soovitas laiendada
Rooma ühiskond oli peamiselt põllumajanduslik. Käsitöö oli arenenud Lõuna-Itaalias, Kreeka linnades. Linnaelanike arvukasv tõi kaasa kaubandusarengu. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Sõdadega kaasnes orjanduseareng orje hakati kasutama põllumajanduses. Vendade Gracchus'te reformikatsed Rooma sõjvägi koosnes peamiselt isikliku varustusega talupoegadest. Talupoegade laostumine ohustas Rooma sõjaväe võitlusvõimet. Vendade Gracchuste eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaa omanike loovutama ülejäägi maata kodanikele. Vennad hukkusid ja reform jäi pooleli. 4.3 Vabariigi langus ja keisririik Teise ja esimese sajandivahetusel e.Kr. viis väepealik Marius läbi sõjaväe palkamise. Prometaare hakati värbama palgasõduriteks. Relvastuse said sõdurid oma väepealikult. Erru minnes said veteranid maatüki
ja lasi end orjal hukata. Peale selle et seal kähmluses sai surma palju Gracchuse pooldajaid saatis Opimius sõdureid ülejäänuid otsima ning palju tapeti inimesi ka linnas. Vaatamata sellele Gracchuse ideede pooldajate arv kasvab ja tekib populaaride partei. Nagu nimi viitab on seal tegemist rahvaga, esindas pleebsi huve. Nende vastasteks said suurmaaomanike partei optimaadid. Vabariigi aja lõppu iseloomustab nende parteide vaheline võimuvõitlus. Hoopis suurem mõju kui Gracchuste reformidel oli Mariuse sõjaväereformil. Selle reformi eesmärgiks oli sotsiaalsete pingete leevendamine ühiskonnas. Proletaaridele tehti võimalikuks sõjaväkke minek, neile anti riigipoolt relvastus ja ülalpidamine. Marius kes selle läbi viis oli konsulaastal 107eKr ja sel aastal viib ta ka selle läbi. Kõigepealt muudab ta sõjaväe ülesehitust: ta jagab leegionid kohortiteks, need omakorda kolmeks alaüksuseks maniipulid, iga maniipul jagati
Enamik Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased, pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse, makse polnud. Kodakondsust jagati ka teenete eest. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid. Sealne maa kuulus Rooma omandusse, maksustatud. Linnad säilitasid omavalitsuse. Provintsi valitses asehaldur mõni endine magistraat kaitses välisvaenlaste eest, hoidis ära kohalikud vastuhakud, oli ülemkohtunik, kogus makse; ei saanud palka, mõni kasutas ametit rikastumiseks ära. Gracchuste reformikatsed sõjavägi koosnes isikliku varustusega talupoegadest, talupoegade laostumine kahjustas võitlusvõimet; riigimehed, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus püüdsid olukorda reformide teel muuta, tahtsid kehtestada maavalduse suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel ülejäänu andma maata kodanikele, senaatorite vastuseis; Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid vastavad
Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel. Octavianus Augustus senati antud aunimi ("suursugune"), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser).
Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel. Octavianus Augustus senati antud aunimi ("suursugune"), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser).
Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet – Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid – suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. Varana keisririik – võimujagamine senati ja keisri vahel. Octavianus Augustus – senati antud aunimi (“suursugune”), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser).
annaabi.ee 
