Arvamuslugu „Teine Jeruusalemm“ Jeruusalemma on kokku kogunenud kolme usundi esindajad: kristlased, moslemid ja juudid. See on neile kõigile väga pühaks paigaks ning seal asuvad nende usundite alustalad, seega ei ole nõus keegi sealt ka taganema. Olukord on muutunud väga pingeliseks ning see kõik on lõppenud sellega, et pidevalt saboteeritakse ja alavääristatakse üksteist, püüdes ise samal ajal vaevu „vee pinnal püsida“. Jeruusalemm on iidne paik. Seal paikneb juutide jaoks kõige püham paik- Nutumüür, mis on väidetavalt ehitatud kuningas Saalomoni poolt. Nutumüür ei asetse ainult maa peal, vaid ka maa all ning selle välja kaevamisete käigus on õõnestatud kogu linna alust maapinda ning samamoodi ka judaismi, kristluse ja islami läbisaamist. Nüüd ähvardab kogu linna kokku kukkumine, sest usulised erimeelsused on niivõrd suured. Jeruusalemmas käib pidev sõda maa ja elukohtade pärast
Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanus II "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees- Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja
olgugi et eksituses olevasks Kui juut p66rdub m6nda teise religiooni sis ta ei kuulu enam juudikogukonda S6na juut p2rinab heebrea keelest (yehudi) Juudamaa elanik v6i juuda sugukonna liige Juudi keel heebrea (kuulub semiidi keelte kaanani ryhma), jiidis (tekkinud ida eur.)(kuulub germaani keelte hulka) (kujuneb 1012saj, saksa murrete baasil) (kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja), ladino (aluseks on vana kastiilia keel, tyrgi.) Judaismi t2htsad kohad Keskne punkt juutide jaoks on Jeruusalemm e. Tzion e. Siion kuni a.ni 70 Teine Tempel (t2na on sellest alles Nutumyyr)(teise templi l22nemyyr) (pyha koht) Masada kindlus Surnumere koopad (sealt on leitud selleaegne vana testament kui need syndmused toimusid) Judaismi tavad Vastsyndinud poisil 8 p2eval tehakse ymber6ikamine ehk britmila T2iskasvanuks saab poiss 13 aastaselt sis tuleb barmitzva, tydruk saab t2iskasvanuks 12a batmitzva Abiellumine toimub spets katte ehk hupaa all Syya tohib aind ko's'sertoitu
moseest sai aga aastal 1104 Jeruusalemma Baldwin I kuninglik palee. Templiordu, kes uskus, et Kaljukuppel asus kunagise Saalomoni templi kohal, kasutas lähedalasuvat Al-Aqsa moseed oma peamajana suurema osa 12. sajandist. "Templum Domini", nagu nad seda kutsusid, esines ordu suurmeistrite (nagu Evrard de Barres ja Regnaud de Vichier) pitsatitel ning sai arhitektuuriliseks eeskujuks templirüütlite kirikutele üle kogu Euroopa. Ayyubidid ja mamelukid Jeruusalemm vallutati tagasi reedel, 2. oktoobril 1187 Saladini poolt ning Haram pühitseti uuesti sisse islami pühamuna. Rist Kaljukupli tipus asendati kuldse kuusirbiga ja puust madal vahesein paigaldati ümber allpoolse kalju. Saladini õepoeg al-Malik al-Mu'azzam Isa (615- 24/1218-27) viis läbi ülejäänud restauratsiooni Haramil ja lisas varikatusega veranda Aqsa moseele. Haram oli sultanite ulatusliku patronaazi keskpunktiks mameluki perioodi vältel, mis kestis 1250. kuni 1510. aastani.
JUDAISM Judaism on vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon. Tugineb Vanale Testamendile, eriti 5-le Moosese raamatule ja Talmudile. Tekkis 2.saj. e.Kr. ning on aluseks islamile ja kristlusele. Judaism sündis paigas, mida nüüd nimetatakse Lähis-Idaks. Juudid usuvad, et palju aega tagasi andis Jumal neile igiomaks maa, mis praegu kuulub Iisraelile. Tähtsaim linn JERUUSALEMM. Juudi ajaloo kõige kuulsam kuningas on TAAVET. Taaveti täht on judaismi kõige levinum sümbol (kaks läbipõimunud kolmnurka). Ühe esiisana austavad juudid AABRAHAMI (teised: Iisak ja Jaakob). Ca 4 tuhat aastat tagasi uskus Aabraham Jumala tõotust anda talle palju järeltulijaid. Neist sai Iisraeli rahvas, keda praegu tuntakse juutidena...nende uskumuse järgi teeb Jumal neile head ja nende kaudu kogu maailmale. MOOSES - teine tähtis isik juutide ajaloos
Juutlus Juudid on ,,valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal end ilmutanud. Aabrahami peetakse juudi rahva isaks. Jumal tegi Aabrahamiga lepingu, mille kohaselt said tema lapsed Jumala valitud rahvaks. Seadused anti Moosesele, kui ta juhtis rahvast Egiptusest välja. Siinai mäel sai Mooses endale juudi seadused (10 käsku). Juutide ajalugu on seatud Iisraeliga ja Jeruusalemmaga. Jeruusalemm on kuningas Taaveti pealinn, kelle poeg Saalomon ehitas sinna templi, mis mitu korda hävitati ja taas üles ehitati. Tänaseks on sellest säilinud ainult Nutumüür, mis on oluline palverännakute paik. Juutlus käib emaliini pidi. Juutide kõige olulisem usuline kohustus on Heebrea Piibli uurimine. Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel: Toora, Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem osa (lood loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest ja seadustest)
sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. RISTISÕDADE TAGAJÄRJED By Oll©®TM 2004 Ristisõjad olid kokkuvõttes täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt
Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. *Esimene ristisõda ja selle tulemused 1096
Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma, kuid nende vägi ei olnud ühtne. Siiski suutis keiser neilt välja meelitada, et türklaste käest vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite
krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda Eesmärk Vallutada Jeruusalemm Vallutada Vallutada tagasi Egiptuse vallutamine, Vallutada Damietta Jeruusalemma Damaskus Jeruusalemm kuid Veneetsia linn Egiptuses, et vallutamine kaupmeestega vahetada see kokkuleppel tuli vallutad Jeruusalemma
II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk, pühakirjad on koraan ja sunna, usutakse allahisee, nõuab vastuvaidlematut allumist usujuhile, pühad linnad on jeruusalemm mediina ja meka
1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale. Monoteism ainujumalakultus. Messias Taaveti soost salvitud kuningas. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg
mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik ja Pergamon. IV ristisõda - 1202-1204
Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost eurooplaste ekspansioonis. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena. Bosporuse väina juures piirasid Seldzukid ristisõdijate põhiväed ümber ja hävitasid peaaegu täielikult
Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16. saj eKr Palestiina langes Egiptuse võimu alla, algas nn Egiptuse vangipõlv *~1250 eKr Mooses viis oma rahva Egiptusest välja. Moosese käsuõpetus(toora)- 10 käsku *12.-11. saj eKr Kohtumõistjate aeg, elati hõimudena, eesotsas sõjapealik, kes oli rahu ajal kohtumõistja *10 saj eKr Taavet rajas Iisraeli riigi(1004 eKr) Pealinn Taaveti linn = Jeruusalemm Peale Taaveti poja, Saalomoni surma jagunes riik kaheks: 1.) Iisrael, pealinnaks Samaaria 2.) Juuda, pealinnaks Jeruusalemm *8. saj eKr assüürlased vallutasid Iisraeli, rahvas küüditati *6. saj eKr Uus-Babüloonia vallutas Juuda riigi, algas Babüloni vangipõli *539 juudid tagasi koju, II Templi ajajärk(taastati Jeruusalemma tempel, Juudamaa jäi Pärsia provintsiks) Juudid: * I rahvas, kes austasid ühte jumalat, monoteistid.
kohal. Kuna riigis elab alla paarikümne miljoni inimese võib öelda et Iisrael on väikeriik. Rahvastiku paiknemine Iisrael asub Lähis-Idas, ning ümbritsevad Vahemeri, Egiptus ja Liibanon. Iisraelis elab ühel ruutkilomeetril ligikaudu 355 inimest. Sarnane rahvastiku tihedus on näiteks Indias ja Liibanonis. Kõige tihedam asustus on ranniku ääres. Sinna on rajatud suuremad linnad, kuid riigi pealinn, Jeruusalemm, asub sisemaal. Põhjuseks miks suurem osa asustustest asuvad just veekogude lähistel on riigi soe ja kuiv kliima. Mere kaudu toimub ka kaubavahetus Euroopaga. Rahvaarvu kasvu graafik Graafiku põhjal võib öelda, et riigi rahvaarv on kasvanud aastatega 1 miljonist 7me miljonini. See kasv on olnud kiire, ning suhteliselt väikeste vahedega. Ennustatud on, et 2025 aastaks on Iisraelis ligi 9 miljonit inimest. Rahvaarvu kasvu tegurid
KOLMAS RISTISÕDA Kolmas ristisõda (11891192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. See oli kõige kuulsam ja esinduslikum ristisõda. Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt Fatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas Jeruusalemma tagasi aastal 1187. See
Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Egiptus- Kairo Argentiina- Buenos Aires Filipiinid- Manila Armeenia- Jerevan Fääri saared (Taani)- Torshavn Aserbaidžaan- Bakuu Gruusia (Georgia)- Thbilisi Austraalia- Canberra Gröönimaa (Taani)- Nuuk Hiina- Peking Hispaania- Madrid Holland- Amsterdam Horvaatia- Zagreb Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa Kasahstan- Astana Rootsi- Stockholm Kesk-Aafrika Vabariik- Bangui Rumeenia- Bukarest Kreeka- Ateena Saksamaa- Berliin Küpros- Nikosia San Marino- San Marino Leedu- Vilnius Singapur- Singapur Liechtenstein- Vaduz Slovakkia- Bratislava
Kui ristisõdijad, kes olid tõrksad ühtse juhtimise suhtes, Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusile suure üllatusena. Aleksios I Komnenosel õnnestus aga ristisõdijatelt vasallvanne saada ja ta suunas ristisõdijad oma maadelt edasi. Teekonnal Püha haua poole saatis läänekristlasi edu. Üksteise järel langesid ristisõdijate kätte 1098. aastal Edessa, millest sai ristisõdijate esimene riik, ja Antiookia. 1099. aastal pärast kuuajalist piiramist saadi enda alla ka Jeruusalemm, mis oli olnud aga sõja peamine eesmärk. Samas üritati vallutatud riikides kehtestada feodaalset hierarhiat, kuid see ebaõnnestus. Pärast sõda moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust, milleks olid Jeruusalemma kuningriik, Tripolise krahvkond, Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas haldusüksuses kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ehk maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas.
tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192
See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu. ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm
Westminster Abbey Gooti kirik London (kroonitakse valitsejaid, Abbey täh kloostrit, Akropolis Linn-keskus, tempel Nt. Ateena (8000a vana, Kreml Kindlus (sõjaväeline Moskva poliitiline keskus Nidaros Dome Toomkirik, katedraal Norra, Trondheim Püha maa Juutide püha maa, Iisrael, Jeruusalemm Iisrael ja Jordaania territooriumil, mis on kõik seotud juudiusuga. (Kristlased, juudid ja muhameedlased) Santiago de Pealinn, autonoomne Põhja- Hispaania Compostela kommuun, paavst Aleksander III pühaks kohaks kuulutatud, Tähe Väli, UNESCO
kuningavõimu autoriteet ning tänu tsentraliseerivatele reformidele riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus. 1240. aastatel tugevnes tunduvalt kuninga harras religioossus: ta hankis endale mitmeid Jeesusega seotud reliikviaid ning mõtles üha tõsisemalt ristisõtta mineku peale. 1247. aastal haigestus ta tõsiselt ning oli suremas. Pärast ootamatut tervenemist otsustaski Louis tänutäheks Jumalale minna ristisõtta ning vabastada Jeruusalemm. Nii algatas ta järgmisel aastal Seitsmenda ristisõja (12481254), ent kuna parajasti oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus. Sõda algas Louis'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast
inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik , kõikvõimas, kõiketeadev jne Pühakoda koguduse elu keskus on sünagoog `sünagoog' on kreeka sõna, mis tähendab kogunemiskohta esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele pigem kool kui palvela Oluliseim pühapaik judaismi keskne punkt on Jeruusalemm teine nimetus on Tzion e Siion kuni 70 a seisis seal Tempel nüüd on ainult Lääne müür (Nutumüür) kõige püham koht juutidele Saalomoni tempel esimene Iisraeli rahva tempel Jeruusalemmas selle laskis ehitada Iisraeli kuningas Saalomon oma aja kohta hiiglaslik ja suurejooneline ehitis ehitati ajavahemikul umbes 960920 eKr templit tabasid mitmed rüüstamised ja purustamised lõplikult hävitas templi Paabeli kuningas Nebukadnetsar umbes 587586 eKr Tähtsamad sümbolid
trad sonett koosneb 2 Lear", ,,Hamlet", ,,Macbeth" Shylock- ,,Veneetsia nelikvärssi koos 2 jne kaupmees", juut, värsikolmikuga, ahne ja julm Erinevad tüübid nt Petrarca, Shakespeare Traktaat- Tasso kirjutas ,,Vabastatud ,,Tirant Valge"- Tancredi- T üksikküsimust arutlev Jeruusalemm", mis avaldati Martorelli ja Galba Dekameroni 4.päeva teos vastu tahtmist. Kuna ta polnud kataanikeelne 1.novell. Salerno rahul siis hiljem kirjutas rüütliromaan vürst, kes karistab Tertsiin- stroofivorm, ,,Valluatatud Jeruusalemm" oma tütart kolmikvärss, riimiahel ,,Teekond Parnassile"- madalamast soost
Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda 1096-1099 Eesmärk- Moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ja Pühalt maalt. Käik- Prantsusmaa,Püha-Rooma keisririik,Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik,onstantinoopol,Antiookia ja Jeruusalemm. Tulemus- 1099 vllutatakse Jeruusalemm, rajati Jeruusalemma kuningriik. II ristisõda 1147-1149 Põhjus/Eesmärk- Edessa riik langes moslemite kätte. Käik- Loius ja Konard võtavad ette retke Pühale maale, Euroopa valitsejad hakkavad vende ristima. Tulemus-ristivägi, mis jõudis Väike-Aasaisse kaotas muhameedlastele. IV ristisõda 1202-1204 eesmärk-taheti valluatda Egiptus käik- tulemus-valluati Konstantinoop 3.VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD · Templirüütlid · Saksa ordu
Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik, mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid. Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond.
· 680669 eKr vallutati Egiptus; Assüüria saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse · 668627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda kuulsa Ninive raamatukogu UusBabüloonia riik (626539 eKr) · 626 eKr lõi Babüloonia Asüüria alt lahti hävitati pealinn Ninive; purustati Asüüria sõjavägi ja seeläbi ka Asüüria riik lõplikult · 605561 eKr UusBabüloonia hiilgeaeg rajati Paabeli torn, rippaiad (Nebukadnetsar II) · 597 eKr vallutati Jeruusalemm, likvideeriti Juuda riik; 586 eKr hävitati Jeruusalemm · Järgneb Pärsia ülemvõimu periood Riigikorraldus kuningad · Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem, kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti · Kuningas pidi tagama alamate heaolu, riigi julgeoleku; arvestama kõrgkihiga · Kuningavõim seisis jumalate kaitse all, esines pidustustel jumalana, kuid ise nad jumalikustatud polnud; neid peeti jumalate esindajaiks oma rahva ees
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270
riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad võtsid ette sõjaretke Pühale Maale. Euroopa valitsejad hakkasid lääneslaavlaseid ehk vendi ristima. Ristivägi, mis ükskord Väike-Aasiasse välja jõudis, kaotas aga muhameedlastele.
Jeruusalemmas. konkurendi Konstantinoopolo patriarhi ja laiendada oma võimu ida suunas. Tagajärjed Tormi jooksuga vallutati Konstantinoopoli vallutamine ning Jeruusalemm. edasi Jeruusalemma minek ei Vahemere idarannikule tulnud mõttesegi. moslemitest vabastatud rajati 1261.a Bütsantsi riik lakkas ristisõdijate riigid. (tähtsaim olemast, kuna L-Eur feodaalid Jeruusalemm kuningriik) rajasid sinna Ladina Keisririigi.
jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37. Sri Lanka- Colombo
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44
ühiskonna eemalhoid. 1095. Clermonti kirikus kutsuti üles kõiki usuvendadele appi minema kuna ,,Jumal tahab seda!" 1-ristisõda 1096-1099. Gottfreid ja Raymond läksid kristlike sõdalastega ristisõtta. Nad vallutasid Edessa, Antiookia ja Jeruusalemma.Asustati ordud: Templiordu, johanniitide ordu, Teutooni ordu. Islamimaailma see väga ei kottind. 2-ja 3. ristisõda osalesid prantsusmaa Louis7 ja Saksa Konrad3. Taheti Damaskust piirata kuid see ebaõnnestus. Kolmandas sõjad langes Jeruusalemm, kristlaste eesotsas olid Saksa-rooma preester Friedrich1 Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste ja Inglise kungingas Richard 1 lõvisüda. 4-ristisõda eesotsas Innocentius 3, enam ei olnud eesmärk võita muhamedlasi vaid võita Konstantinoopoli. Viimased- 5.ei saavutatud midagi, 6. 10aastane vaherahu ja Jeruusalemm mis uuesti ära võeti. 7. nurjus. 8. said haigused. TAGAJÄRJED- Eesmärgid jäid täitmata, Jeruusalemma ja Püha Maad ei vallutatud ega
1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine 1982 - Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahuleping. 1982 - Iisrael tõi välja väed Siinaist. Tänapäeva Iisrael Riigikeeled - heebrea ja araabia Rahvaarv - 7 745 000 Riigikord - Parlamentaarne demokraatia President - Shim'on Peres Peaminister - Binyamin Netanyahu Pealinn - Jeruusalemm Peaminister Binyamin Netanyahu President Shim'on Peres Materialid http://et.wikipedia.org/wiki/Shim%27on_Peres http://et.wikipedia.org/wiki/Binyamin_Netanyah u http://et.wikipedia.org/wiki/Iisrael http://en.wikipedia.org/wiki/Israel Google Pictures Aitäh vaatamast
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34
JUUDIT JA OLOVERNES (HOLOFERNES) VIII sajandil eKr sai Lähis-Ida kõige võimsamaks riigiks Assüüria. Pikki aastaid kestis juudi rahva võitlus assüürlastest vallutajate vastu. Peagi oli pool juutidega asustatud maast, põhjapoolne Iisraeli kuningriik Assüüria valduses. Vähe sellest - paljud juudid küüditati Mesopotaamiasse. Siiski jäi Juudamaa (lõunapoolne osa kunagisest Kaananimaast), mille pealinn oli Jeruusalemm, veel mõneks ajaks iseseisvaks. Kuid ka Mesopotaamias endas toimusid samuti suured muudatused. Aastal 625 eKr kuulutas assüürlaste poolt anastatud Babüloonia end iseseisvaks ja nii tekkis Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik. Selle riigi kõrgpunktiks oli kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaeg (604 - 562 eKr). Seda kuningat tuntakse meil ka Nabucco nime all, sest see mesopotaamlane kannab sellist nime G. Verdi samanimelises ooperis
· Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi · Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid: · Egiptus, Kairo · Liibüa, Tripoli · Alzeeria, Alziir · Maroko, Rabat · Sudaan, Hartum · Tansaania, Dodoma · Kenya, Nairobi · Kongo Demokraatlik Vabariik, Kinshasa · Lõuna-Aafrika Vabariik, Pretoria
Aasia riigid Jrk nr Riik Pealinn 1. Türgi Ankara 2. Liibanon Beirut 3. Iisrael Jeruusalemm 4. Jordaania Amman 5. Saudi Araabia Ar-Riyad 6. Kuveit Al-Kuwayt 7. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 8. Katar Ad-Dawhah 9. Jeemen Sana 10. Omaan Masqat 11. Süüria Damaskus 12
haua vabastamisest kujuneb ristisõdade keskne idee. · Paavstivõim nägi sobivat juhust idakiriku lõplikuks allutamiseks · Püha sõja doktriini rakendamine: Clermonti kirikukogul Lõuna- Prantsusmaal esitas paavst Urbanus II 1095. a üleskutse minna ristisõtta, põhjendades seda Jumala tahtega ja lubades pattude andeksandmist. Esimene ristisõda- 1096- 1099 Ristisõda kuulutati välja 1096. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste ekspansioonis. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Teine ristisõda 1147- 1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte.
jõudsid, tuli see basileusele halva üllatusena. Meelituste ja ähvardustega ünnestus Alexios I Kommenosel ristisõdijate juhtidelt vasallivanne võtta ja nad oma maadelt edasi suunata. Püha haua poole viival teekonnal saatis läänekristlaste väge aga edu. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099. aasta juulis, pärast kuuajalist piiramist, ka Jeruusalemm. Ristisõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Püha Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut : Templiordu,
(ümarkaared, kitsad/väiksed aknad) stiilis. 5. RISTISÕJAD * Ristisõjad olid paavsti/ kiriku poolt organiseeritud sõjakäigud. Nende peamised põhjused olid: taheti haarata uusi maid ja privileege, sooviti pühamaid saada, sooviti suurendada paavsti autoriteeti, sooviti majanduslikku kasu ja elujärge parandada, lisaks taheti ka usku levitada. * I ristisõda oli 1096-1999. Eestvedajad olid Gotfield ja Raymond. Taheti vallutada Jeruusalemm ja seda ka tehti. Vallutati ka Edesse ja Antiookia. Ristisõda oli edukas. * II ristisõda oli 1147-1149. Eestvedaja oli prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad II. Nad soovisid tagasi saada Edessa, kuid plaan nurjus. * III ristisõda oli 1189-1192. Eestvedajad olid Barbarossa, Philippe II Auguste ja Richard I Lõviisüda. Taheti taasvallutada Jeruusalemm, kuid see ebaõnnestus. * IV ristisõda oli 1202-1204. Eestvedaja oli Innocentius III. Ta tahtis võita Muhameedlasi, kuid
IISRAEL Semiidi rahvas, asustas Kaananimaa 12. saj. Esiisaks peavad Aabrahami, kes elas Mesopotaamias Uri linnas. Sai korralduse minna Tõotatud Maale ja jääda sinna elama. Tema järglased sattusid Egiptusesse, kus nad elasid mitu sajandit, osa orjuses. 13. saj. viis Mooses iisraellased Egiptusest välja. Liikusid läbi Siinai ps. tagasi Kaananisse. 1000 eKr rajas Saul Iisraeli kuningriigi. Järgmine kuningas oli Taavet. Kuningriigi õitseaeg saabus Saalomoni ajal. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Saalomon lasi ehitada templi Jumalale. Pärast Saalomoni surma lagunes kuningriik kaheks: Põhjariik (Iisrael) ja Lõunariik (Juuda) 8. saj. teisel poolel vallutasid assüürlased Iisraeli ja küüditasid sealsed elanikud. 6. saj. vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma ja paljud juudid küüditati Babülooniasse. Pärsia võimu all pöördusid paljud juudid tagasi, seejärel sattus Palestiina Rooma võimu alla. 70 pKr purustasid roomlased Jeruusalemma templi lõplikult. JUDAISM
Võimetus muhameedlaste rünnakuile vastu panna. Viimase tugipunkti Akka langemine. Jeruusalemma kuningriik lakkas olemast. Kaotuse põhjused Sõjaline ebaedu. 13. sajandi põllumajanduse areng. Talupoegade huvi kaugele minekust kadus. Kuningavõimu tugevnemine. Kasumlik teenistus kuninglikus väes. Tagajärjed Eesmärke ei saavutatud: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse. Ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Sõdadega kaasnenud muutused Käsitöö sai hoogu juurde. Kaubavahetuse kiire tõus. Itaalia linnad tõusid juhtivateks. Õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Kultuuriline mõju. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ristis%C3%B5jad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/risti sojad_martinsaar
aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Teekond: Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Püha- Rooma keisririik, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli St. Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks sellele rüüstasid ristisõdijaid linnu, mis neile väravaid ei avanud. Lõpptulemus: Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse kaotas muhameedlastele. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/SirleReinholm/ristisjad http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_ristis%C3%B5da http://www.google
· Kirjandusest kasutab Shakespeare'i, Schilleri ja Hugo loomingut · 26 ooperit · Reekviem Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" · 1840: "Kuningas üheks tunniks" · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" · 1843: "Ernani" Ooperid · 1844: "Kaks Foscarit" · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" Ooperid · 1855: "Sitsiilia verepulm" · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" · 1859: "Maskiball" · 1862: "Saatuse jõud" · 1867: "Don Carlos" Ooperid · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" Shakespeare'i näidendil põhinev
Kuidas olla jumalale meelepärane? Töö, palve, piht, paast. Kristlikud voorused ustavus, töö, halastus, vaesus, eeskujuks pühakud. Seitse surmapattu laiskus, kadedus, ahnus, viha, uhkus, liigsöömine, lihahimu, kiim. PIIBEL Koostati 12 saj eKr 2 saj pKr. Tehti/pandi kokku u 1000-1500 aastat. Piibel esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piibli tegevuspaigad Palestiina (Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Siinai mägi, Surnumeri), Egiptus, Rooma, Ateena, Sumer. (Ees-Aasia) Piibel on üleehitatud kahest põhiosast: Vanast ja Uuest Testamendist, mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Tähtsus kirjandusteosena Piibel pani aluse kaasaegsetele kirjakeeltele. Jünger kristuse õpilane Apostel juut Messias kristus
Usuõpetus Jeesuse viimased hetked CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci Mõiste Vanadel roomlastel cena [loe: tseena] - peamine söögikord Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga Ajalugu Paasapüha, juutide suurim püha Jeruusalemm Betaania "/---/ Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne ülestõusmispühi palmipuudepühaks." Maali sügav mõte Pühakojas tundus Jeesusele, et teda jälgitakse ja tema järele luuratakse
annaabi.ee 
