A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Jäi samaks Muutus Majandus Endiselt põllumajandusmaa, enamus Eestlased said maaisandad, kelle heaks inimesi põllumajanduses. Vanad, töötada ja kellele makse maksta. Leppida suuremat füüsilist jõudu nõudvad tuli paljude koormisega, millest tähtsaim käsitööalad jäid kuni keskaja lõpuni oli viljakümnis (protsentuaalne andam) eestlaste kätte. Eksport endiselt või hinnus (kindla suurusega andam). suurim teraviljal. Eestlaste jõukus hakkas tasapisi suurenema tänu hansakaubandusele, mis suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus koormiste liik teokohustus. Ü...
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud
AJALOO KORDAMINE: KESKAEG EESTIS 1. Arutlege, kuivõrd võib Liivimaa ristisõda pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks. Jäi samaks Muutus Majandus Ühiskond Viljakümnis/hinnus, Jõukus hakkas kasvama, hoogustuv hansakaubandus, siseturu nõudluse suurenemine Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maks...
Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi.
38. Maavaba-talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel nin kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid olid kohustatud osalmea kergratsaväe teenistuses 39. Vabatalupoeg-talupoeg, kes oli end osadest või kõigist adratalupoja koormistest raha eest lahti ostnud 40. Vabadik-maata või vähe maaga, põhiliselt palgatöös elatuv talupoeg 41. Trääl-võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik ehk ori 42. Loonusrent-esialgu 1/10 saagist, hiljem protsentuaalne andam, mis võis olla igal aastal erinev 43. Teorent-feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg pidi oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. 44. Kümnis-spetsiaalne andam, millega peeti ülal kogudusevaimulikke, mille talupoeg maksis otse kirikule või eraldas maaisanda osa talupoegadelt kogutud andamist 45. Hinnus-püsiva suurusega naturaalmaks 46. Nädalategu-kindel arv tööpäevi mõisa põldudel rakmepäevade või jalapäevade näol 47
1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos? · Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvall...
· Memphis · Niiluse org · käsitöölised · vaarao · kõrbed · ameti pärandamine · ametnikud · üleujutused · talupojad · asevalitsejad · delta · veised, lambad, sead · vähemtähtsamad · oder · ametnikud · andam · kirjutajad · preestrid EGIPTUS · niisutus- ja kuivendus- süsteemid · segadusteajad · saduff · Teeba · orjad · vallutusretked · Thutmosis III · Ramses II · riigi võimsuse langus 7.-6. saj eKr, HAUATAGUNE ELU JUMALAD
10. Selgita, mida tähendab mõisahärrus mõisahärrus - mõisnik andis osa oma maast talupojale harimiseks ja elamiseks, millelt talupoeg pidi maksma osa oma saagist ning lisaks täitma koormisi mõisapõllul jms 11. Milliseid olid mõisahärruse pos küljed mõisnikule, millised talupojale ning millised neg küljed? Mõisnikule + maandas sissetuleku riski (sai igal juhul kokkulepitud % andamist ning osa talupoja tööjõust), võimalus sissetulekut suurendada kui saagikus oli hea ja andam suurem - talupoja tööviljakus mõisapõllul oli madal kuna neil puudus motivatsioon töötegemisel, turustmisrisk kuna pidi mõisapõllusaagi ise turustama Talupojale + sai elamiseks elamispinna endale toidu kasvatamiseks - puudus isiklik vabadus, koormised olid ülejõu käivad 12. Mis on loomusrent ning kümnis ja hinnus? Loomusrent andam mõisnikule: kümnis saagis teatav % mõisnikule algusel 1/10 hiljem 1/4 hinnus kindlaks määratud viljamaks nt 2 kotti vilja 13
Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided Venemaale viidi:kalev,sool,vein,õlu,vürts
vallutasid väiksemaid linnuseid, Taani vahendusel vaherahu, Taani ja Rootsi sõda, vene väed piirasid Tallinna, Rootsile Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti, Taanile Kuressaare, rahu Poola ja Venemaa vahel, rahu Rootsi ja venemaa vahel, sõja lõpp. 10.Mõisted, iskud ja daatumid: Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö Raad linnavalitsus Gild kaupmeeste kutseühing. Tsunft käsitöömeistrite kutseühing. Skraa tsunfti põhikiri Maapäev Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat. Teotöö talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima.
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks.
1. Keskaja periood? Millal algas ja lõppes keskaeg (aeg ja südmused) Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos muistse vabadusvõitluse lõppu. 2. Nimeta Vana-Liivimaa ajaloo tähtsamad allikad (autor või nimetus) ja põhjenda oma valikut (milliste sündmuste kohta sealt infot saab) Läti Henriku Liivimaa kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu...
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a L...
Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Ordu muutus Liivimaa Ordu) *1238- Stensky leping (Taani sai Põhja- ja Kirde-Eesti) *1248- Tallinn sai linnaõigused(Lübecki linnaõigused) *1262- Tartu linnaõigused(Riia õigusedHamburgist) 1343-1345- Jüriöö Ülestõus(peet. ka muistse vabadusvõitluse jätkuks) *1346- Taani kuningas müüs 19000 hõbemarga eest enda Eesti osa Saksa ordule maha. XIII-Saksa ja Taani võim XIV- Saksa võim *Hinnus- kindla suurusega andam. Vana-Liivimaa valitsemine. *1346 jagati Vana-Liivimaa viieks osaks: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia piiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond *Riia peapiiskop, kellele allusid piiskopid, oli sel ajal tähtsaim. *1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV-
hõimudega. Stensby leping-1238 aastal tehtud leping, millega otsustati ära põhja-.eesti saatus. Paavsti nõudmisel pidi saksa ordu liivimaa haru tagastama taani kunnile tlna, rävala, harjumaa, järvamaa, virumaa. Tekkis eestimaa hertsogkond keskusega tln. Järvamaa kll anti tagasi tingimusega et ei ehitata linnuseid. Liivi ordu-mõõgavendade ordu + saksa ordu Läänimees- pandi elama linnustesse rüütlitest läänimehed, kelle ül oli maa kaitse Kümnis- viljakümnis pioli protsentuaalne andam Hinnus- kindla suurusega andam Kirikukihelkond- igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus. Linnaõigus- õiguslik staatus, mis oli keskaegsetel linnadel, mille andis maaisand. Maapäev- 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks.
Kesa- ajutiselt sööti jäätud põld Rangid- hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis- maaomaniku suurmajapidamine Koormised- talupoja kohustused oma isanda vastu Teokohustus- talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu Kirikukümnis- andam viljasaagilt ja kariloomadelt kogudusekirikule, ei moodustanud alati 1/10 saagist Pärisorjus- talupoegade sõltuvuse vorm, mida iseloomustas sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Küla- maa-asula mille moodustavad lähestikku asuvad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus. Koosnes põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ja kalastuskohtadest. 2
Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgipärast väljaspoolt tulenevat sekkumist, loomulikku arenguprotsessi. Kasvatamise põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises. Kasvatus on kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. (Loengumaterjal, Kasvatustöö ja probleemid, 2011). On olemas kasvataja- teadmiste edasiandja ja arendaja ning kasvandik- teadmiste ja oskuste vastuvõtja ehk areneja iseseisvaks eluks. Missugune on kasvatussuhe tänapäeval? Kuidas saab analüüsida kasvatamise efektiivsust? Erinevad kirjanduslikud allikad kinnitavad selgelt, et on olemas kasvataja ja kasvandik- kaks erinevat mõistet ja samas nii sarnast. Vahe on selles, et üks annab ja teine saab. Kas saab anda kui vastuvõtja keeldub sellest- siinkohal siis kasvatusest? Ei saa. Midagi kellelegi vastu tahtmist selgeks ei tee, kasvatuse ja suhete kvaliteeti ja tõhusust mõjutab kindlasti ükst...
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati ploiitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andam riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu kehtestamisega korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 6. Vaikiv ajastu ehk Pätsi diktatuur - iseloomulikud jooned, 1937.(38.) a. põhiseadusega toimunud muudatused riigivalitsemises.
Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümp...
Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest), sõjateenistuskohustus, ehituskohustus (kirikud, teed, sillad) 4. Millest tulenes Vana-Liivimaa poliitiline ebastabiilsus? (Õ.lk.57) – Harju ja Viru vasallid. Kodusõda. Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop. Ebastabiilne olukord ja mõlema poole pidevad kaebused sundisid paavsti siia saatma oma eriesindajat, kes koostas protokolli 30-meetrisel pärgamendirullil. 5
ELU MAAL KORDAMINE 1. Mõisted Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paikne...
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga.
· Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar · Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö. Kodukariõigus talupoja peksuõigus (kupja elukutse). Adrakohtunik Mõistsid kohut põgenikkude üle. (?) Adratalupoeg Talupoegade kiht, keda oli kõige rohkem, kandisd koormisi aadlikule. Üksjalg adratalunike pojad, kellele isa-kodus elatist ei jätkunud, nad rajasid talu väljaspoole küla, kus olid karmimad tingimusede. Vabatalupoeg Talupojad, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud.
inimesi saalist minema saata, siis üritas ta nende meelt lahutada rääkides neile teatri telgitagustest ja teha järgi mitmeid tuntuid ooperi lauljaid. Sellesse monoloog etendusse sobis antud näitleja suurepäraselt ta suutis väga veenvalt edasi anda antud olukorda. Etenduses ei kasutatud lisa tausta helisi. Ainsad helid mida kuulda sai oli aegajalt helisev telefoni helin ja rekvisiitori poolt lastud muusika raadiost. Telefon helisemine tähedas, et helistab direktor kes peaks andam edasised juhised, mida edasi teha antut situatsioonis kus publik on saalis ootamas etenduse algust kuid teatri poolt on etendus ära jäetud. Raadiost tulevat muusikat kasutas rekvisiitor, siis kui tal tekkis soov laulda mõni ooperi pala või etendada väike osa balletist. Rohekmat (helilist) muusikat kasutatud ei oldud ja kogu heli põhines monoloogil. Etendus rääkis revkisiitorist, kes teeb oma tööd väga hoolikalt ning ühel päeval leiab ta ennast
1.Vara-Uusaja üldiseloomustus:16.saj- murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss*maadeavastused(Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e.reformatsioon(katolikku kirikut kritiseeriti) 2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks(taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)- LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Guten...
Kõrgem riigivõim on rahval, kes valib omale esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse. Keegi ei saa Eestilt iseseisvust ära võtta ning teda võõrvõimu alla panna. 2. Nimetage demokraatia vormid tänapäeval. Selgitage ja tooge näiteid nende avaldumise kohta (Eesti vabariigis). - *Esindusdemokraatia kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru. *Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja kampaaniad. 3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused.
HIEROGLÜÜF KIRJAMÄRK, MIS TÄHISTAB ENAMASTI ÜHTE SÕNA PAPÜÜRUS TAIMEST VALMISTATUD PABERILAADNE MATERJAL DELTA JÕESUUE, SUUDMEMAA, MITMEHARULINE JÕESUUE ŠADUFF KOOGUGA VEETÕSTUK POOL SAAGIST, VARANDUSEST, MILLE TALUPOEG PIDI ANDAM ANDMA VALITSEJALE 2) VIDEO VAATAMINE : Kui on rohkem aega, siis tasub vaadata videot, mis aitab luua aimdust Vana-Egiptuse elust, olust ja kommetest. Video asub aadressil : http://www.youtube.com/watch?v=R5_vtQOKtKo Lõiming : Kunstiõpetus, tööõpetus : Töövihiku harjutuse põhjal valmistada ise papüürust. TV lk 31 on olemas kõik
pühade eelsetel päevadel: 1 jaanuar, 24 veeb, 23 juuni, 24 dets. Sellest tuleneb, et seega lühendatasks etööpäevi 3h võrra 31 dets, 23 veen, 22juuni ja 23 dets, kui need vahetused eelnevate päevadena on tööpäevad. Rahvus või riigipühal tehtud töö hüvitatakse kas 2Xpalga maksmisega või töötaja soovil vaba ajaga. Vaba aja saamis emuud võimalused – TjaP§17 järgi on tööandja kohustatud andam arsti määratud ajal rasendale vaba aja sünnituseelseks läbivaatamiseks ja see aeg arvatakse tööaja hulka. Puudeks lapse ühel vaematest, eeskostjal või hooldajal on õigus saada lapse kasvatamiseks 1 lisapuhkepäve kuus. Ja TjaP§24 kohaselt on tööandja kohustatud lubama doonorik olema töötaja doonurluse ajaks töölt ära lubama.
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
See pöördumine jõudis läände 1974. aastal kuid lääneriigid ei reageerinud sellele. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa Julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. Avalik vastupanuliikumine 1970. aastate lõpus tekkis otsene side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel. Sellele pani aluse Stockholmis asutatud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeksus. 1978. aastal hakati Eestis välja andam põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähis. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liiduvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja jt valitsustele ning ÜRO peasekretärile, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avaldamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Sai tuntuks kui Balti apell. Karmistus võimude repressiivpoliitika,
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
· Peamiselt hormoonid , mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. · Vees ei lahustu. · Esinevad loomkudedes · Hormoonid, vitamiinid ja kolesteriid Kolesteriid- kolesterool pluss rasvhape HORMOONID · Testosteroon- meessugu hormoon) kasutatakse ka dopinguainena. · Östrogeen (naissuguhormoon) · Progesteroon (nasisuguhormoon) · Neerupealiste hormoonid · D-Vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. TOIDULIPIIDID · Lipiidid peaksid andam kuni 30% kaloritest. · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused. · Asendamatute dermatiite ja energiadefitsiiti. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIDES Energeetiline funktsioon · Lipiidide koositises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast- lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 30% ööpäevasest energiavajadusest. Tegelikult süüakse rohkem
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
b. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. 8. Ida-Euroopa a. Tatari ike Venemaal: · 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). · Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. · Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. · Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. b. Moskva vürstiriigi tugevnemine: · Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. · 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. · Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) c. Leedu suurvürstiriik: · Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
Kõike seda siis püüti kanda muistsetesse tsivilisatsioonidele nt Urukile, Ameerikale jne. Paljud asjad, mida enne nim riikideks, muudeti chiefdomideks. Chervis?? oma dok töös 1970 -ndatel kirjeldas Kreeta losside teket kui ümberjaotamise tulemit. Väiksed orud, kus on looduslikud erinevused, ühes kohas saab kasvatada ühtesid teises kohgas teisi asju. 3000 a ekr siis kui sai alguse viinamarja- ja oliivi kasvatus tekkis vajadus hakata toodangut ümber jagada. Tunnistust sellest peavad andam leitud pitsatid jne. Sealt siis kujunsid pealikud ja teise aastattuhande alguses Kreeta lossriigid. Olemas suured varasalve, lossid jne. Kogutakse kokku ja jagatakse laiali. Jutu point selles, et see ümberjaotamise jutt tõsteti arheoloogiliselt tõestatavasse konteksti. Peagi tekkis punt, kes pole nõus, et peamine oli ümberjaotamine nt Carneiro. Tekkis paljudest küladest kokku pandud ühiskond, mille tekitas chiefdom. Riik
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
( vabadikud, manulised jt. ). Maata talupojad teenisid ülelpidamist palgalistena suuremates taludes. Väikemaapidajate ja maatute hulka sulandusid orjad, nn. Träälid, sedamööda, kuidas kiriku mõjul endine orjus kadus. Talurahva maksudena nõudis vasall-mõisnik kümnist, eiti viljasaagist, hiljem karjaltki. Kiriku ülalpidamiseks nõuti nn. Preestrivilja. Muude maksude kõrval esines ka vakus, mis oli määratud andam maksunõudja foogti ja ta saatkonna vastuvõtuks teatavatel aastaaegadel korraldatud vakupidude jaoks. Maksud suurenesid pidevalt koos mõisnike omavoliga, viies talupoja sageli maksuvõlgadesse ja saades aluseks ta vabaduse piiramisele. Seetõttu siirdusid talupojad kergemate kohustustega kohtadesse või linnadesse, rannikult ja saarelt põgenes talupoegi ka Soome ja Rootsi. Põgenemine võttis mõisatelt vajaliku tööjõu. Kehtestati nõue, et talupoeg
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
Teine vaatus Nora kõnnib närviliselt ringi üritamas leida tegevust. Talle teatama tuleb lapsehoidja, et on leidnud maskeraadiriiete kappi homse õhtuseks balliks. Kuid riided on veidi lahtised ja neid tueleb parandad. Lapsehoidjalt pärib ta veel laste kohta ja lapsehoidja räägib, et väiksed harjuvad kõigega. Veel saame teada kuidas Lapsehoidja on olnud ka Norale ema eest ja kuidas ta enda võsu pidi ära andma ja Nora ei heidaks meelt kui peaks andam oma lapsed ka jäädavalt talle kasavatada, sest ta on hea ema. Esikusse ilmub Linde ehamatades Norat kes miskit kehva ootas. Lindele tutvustab ta oma kostüümi probleemi ja niidi ning nõelaga asub Lidne abivalmilt toda parandama. Töö ajal jutut rääkides saab Linde teada, et Rank põeb selgrootiisikust ja nendest väikestest asjadest inimeste kohta teab ta kuna omades kolme last käivad nii mõnedki kikis kõrvadega prouad tema pool juttu ajamas
Vallutas Hamati. Naaberalade jaoks muutus oluliselt poliitiline olukord, kiirustasid assüüria kuningale andamit maksma, et vältida sõjalisi vallutuskäike. Sinna hulka kuuluvad ka mõned Foiniikia ja Araabia kuningad. Tiglat-pileser III endal kaks raidkirja, kus andami on ära toodud andajate nimekiri. Järgnevatel aastatel Menahem maksis Iisraeli nimel andamit, see tähendas, et Iisrael säilitas enda poliitilise võimu, ent Assüürial oli mingisugune võim. Viidi sisse peamaks, et andam kokku saada. Menahemilt nõuti 1000talenti hõbedat. Umbes 60 000 täiseas maksujõulist inimest oli sel ajal Iisraelis. Pärast andamimaksmist oli rahu natuke. 734 Assüüria vägede sõjakäik vilistite maale Gaza linna vastu. See sõjakõik puudutas Juudat, Juuda kuningas Ahas nägi milline Asüüria sõjaline jõud on ja hoidumaks Assüüria vägede Juudasse tulekust andis oma kaaslased üles. Juuda kuningas teatas Asüüria kuningale, et Iisrael (Pekah) ja Aramealased
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
