ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia karistusest vabastamine andam alamatelt riigi valitsemiseks korrapäraselt võetav maks anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglismaa riigikirik, õpetus on sisult protestantlik, kuid jumalateenistuse kord on väliselt sarnane katoliku kirikule; kirikukorraldus Inglismaal annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades
Jäi samaks Muutus Majandus Endiselt põllumajandusmaa, enamus Eestlased said maaisandad, kelle heaks inimesi põllumajanduses. Vanad, töötada ja kellele makse maksta. Leppida suuremat füüsilist jõudu nõudvad tuli paljude koormisega, millest tähtsaim käsitööalad jäid kuni keskaja lõpuni oli viljakümnis (protsentuaalne andam) eestlaste kätte. Eksport endiselt või hinnus (kindla suurusega andam). suurim teraviljal. Eestlaste jõukus hakkas tasapisi suurenema tänu hansakaubandusele, mis suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud
isiklik vabadus tunnistati isiklikku vabadust maaomand õigus pärilikule maakasutusele viljakümnis (protsentuaalne andam) või kohustused hinnus (kindla suurusega andam) kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus sõjateenistus
Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi.
38. Maavaba-talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel nin kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid olid kohustatud osalmea kergratsaväe teenistuses 39. Vabatalupoeg-talupoeg, kes oli end osadest või kõigist adratalupoja koormistest raha eest lahti ostnud 40. Vabadik-maata või vähe maaga, põhiliselt palgatöös elatuv talupoeg 41. Trääl-võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik ehk ori 42. Loonusrent-esialgu 1/10 saagist, hiljem protsentuaalne andam, mis võis olla igal aastal erinev 43. Teorent-feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg pidi oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. 44. Kümnis-spetsiaalne andam, millega peeti ülal kogudusevaimulikke, mille talupoeg maksis otse kirikule või eraldas maaisanda osa talupoegadelt kogutud andamist 45. Hinnus-püsiva suurusega naturaalmaks 46. Nädalategu-kindel arv tööpäevi mõisa põldudel rakmepäevade või jalapäevade näol 47
· Maavabad talupojad olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral. 10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11. Selgita mõisted: hinnus, kümnis, pärisorjus, sunnismaisus, kodukariõigus, reformatsioon, toomkapiitel, missa, kabel, pildirüüste, skraa. · Hinnus kindla suurusega andam; · Kümnis protsentuaalne andam; · Sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada; · Kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga; · Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku
Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel jumalatele pühendatud pühakoda, kus preestrid teenisid jumalat. Andam kohutuslik maks riigile, nt kindel hulk teravilja. Ori inimene, kellel puudus isiklik vabadus ja pidi tasuta töötama oma isanda-orjapidaja heaks. Hieroglüüfkiri märkkiri, mille märgid tähistasid tervet sõna või silpe (kasutusel vanaajal Egiptuses, Hiinas jm). Papüürus 1) Niiluse kaldal kasvav taim; 2) papüüruse taimest valmistatud materjal, millele egiptlased kirjutasid. Papüürusest ehitati nt ka laevu.
10. Selgita, mida tähendab mõisahärrus mõisahärrus - mõisnik andis osa oma maast talupojale harimiseks ja elamiseks, millelt talupoeg pidi maksma osa oma saagist ning lisaks täitma koormisi mõisapõllul jms 11. Milliseid olid mõisahärruse pos küljed mõisnikule, millised talupojale ning millised neg küljed? Mõisnikule + maandas sissetuleku riski (sai igal juhul kokkulepitud % andamist ning osa talupoja tööjõust), võimalus sissetulekut suurendada kui saagikus oli hea ja andam suurem - talupoja tööviljakus mõisapõllul oli madal kuna neil puudus motivatsioon töötegemisel, turustmisrisk kuna pidi mõisapõllusaagi ise turustama Talupojale + sai elamiseks elamispinna endale toidu kasvatamiseks - puudus isiklik vabadus, koormised olid ülejõu käivad 12. Mis on loomusrent ning kümnis ja hinnus? Loomusrent andam mõisnikule: kümnis saagis teatav % mõisnikule algusel 1/10 hiljem 1/4 hinnus kindlaks määratud viljamaks nt 2 kotti vilja 13
Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided Venemaale viidi:kalev,sool,vein,õlu,vürts
vallutasid väiksemaid linnuseid, Taani vahendusel vaherahu, Taani ja Rootsi sõda, vene väed piirasid Tallinna, Rootsile Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti, Taanile Kuressaare, rahu Poola ja Venemaa vahel, rahu Rootsi ja venemaa vahel, sõja lõpp. 10.Mõisted, iskud ja daatumid: Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö Raad linnavalitsus Gild kaupmeeste kutseühing. Tsunft käsitöömeistrite kutseühing. Skraa tsunfti põhikiri Maapäev Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat. Teotöö talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima.
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks.
teokohustus (teoorjus), adrakohtunik, sunnismaisus) Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. 13. saj keskel külastasid vasallid oma valdusi paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e ühiseid söömaaegu. 13. saj teisel poolel aga ehitati esimesed eramõisad ning hakkas tekkima koormisi: viljakümnis (protsentuaalne andam), hinnus (kindla suurusega andam), seati ka väiksemaid erimakse kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks, oli kohustus ehitada kirikuid, linnuseid ja teid lääniisandate käsul. Talupoegadel lasus teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö; vilja külvamine, lõikamine, koristamine) leidsid aset kindlaks määratud päeval, abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis
saj väikeaadlikest, teenistuslastest ja ka kohalikest ülikutest. Vasallid muutusid siin elades peagi sõltumatuks maa-aadliks, pärandasid maad. Võimu teostamise üheks osaks oli suhete korraldamine põlisrahvaga: algul lepinguliselt, hiljem sellest loobuti. Jüriöö ülestõusu majanduslikuks tulemuseks oli: teoorjusliku majandussüsteemi juurdumise algus, millest hiljem kujuneski pärisorjus. Talupoegade kohustused: paljud koormised, tähtsam neist viljakümnis (protsentuaalne andam) või hinnus (kindla suurusega andam); õigus ja kohustus sõjateenistus. Talupoegadega peetud ühised söömaajad vakusepeod. Riiklikud moodustised Eesti aladel: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa Ordu Liivimaa haru, Eestimaa hersogkond. Vana-Liivimaa oli AINULAADNE poliitiline ühendus Euroopa ajaloos varauusajal. V-L'd on nim konföderatsiooniks (riikide ühendus, milles on iseseisvad riigid ja ühtset riigipead pole). Suurimale võimule pretendeeris peapiiskop
Nende järgi võtsid palju vasallid endale uued lisanimed. Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti andameid. Talurahva õiguslik seisund · Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. · Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. · Eestlaste jõukus hakkas kasvama. · Hansakaubanduse edenemine(?). · Leppida tuli paljude koormisega, millest tähtsaim oli viljakümnis (protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam). · Enamus raha läks siiski maaisanda ja vvasallide kukrusse(algselt oli mõeldud kiriku ülalpidamiseks) · Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus. · Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndal aastal. · Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte sõjakäikudel ja maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud.
leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Ordu muutus Liivimaa Ordu) *1238- Stensky leping (Taani sai Põhja- ja Kirde-Eesti) *1248- Tallinn sai linnaõigused(Lübecki linnaõigused) *1262- Tartu linnaõigused(Riia õigusedHamburgist) 1343-1345- Jüriöö Ülestõus(peet. ka muistse vabadusvõitluse jätkuks) *1346- Taani kuningas müüs 19000 hõbemarga eest enda Eesti osa Saksa ordule maha. XIII-Saksa ja Taani võim XIV- Saksa võim *Hinnus- kindla suurusega andam. Vana-Liivimaa valitsemine. *1346 jagati Vana-Liivimaa viieks osaks: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia piiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond *Riia peapiiskop, kellele allusid piiskopid, oli sel ajal tähtsaim. *1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV-
hõimudega. Stensby leping-1238 aastal tehtud leping, millega otsustati ära põhja-.eesti saatus. Paavsti nõudmisel pidi saksa ordu liivimaa haru tagastama taani kunnile tlna, rävala, harjumaa, järvamaa, virumaa. Tekkis eestimaa hertsogkond keskusega tln. Järvamaa kll anti tagasi tingimusega et ei ehitata linnuseid. Liivi ordu-mõõgavendade ordu + saksa ordu Läänimees- pandi elama linnustesse rüütlitest läänimehed, kelle ül oli maa kaitse Kümnis- viljakümnis pioli protsentuaalne andam Hinnus- kindla suurusega andam Kirikukihelkond- igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus. Linnaõigus- õiguslik staatus, mis oli keskaegsetel linnadel, mille andis maaisand. Maapäev- 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks.
Kesa- ajutiselt sööti jäätud põld Rangid- hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis- maaomaniku suurmajapidamine Koormised- talupoja kohustused oma isanda vastu Teokohustus- talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu Kirikukümnis- andam viljasaagilt ja kariloomadelt kogudusekirikule, ei moodustanud alati 1/10 saagist Pärisorjus- talupoegade sõltuvuse vorm, mida iseloomustas sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Küla- maa-asula mille moodustavad lähestikku asuvad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus. Koosnes põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ja kalastuskohtadest. 2
teadmisi, järjest uusi vaateväljasid eluks. Kui kasvandik on selgeks saanud, et see on ainult tema huvides ja võtab vastu uue informatsiooni on kasvatussuhe vastastikune. Vaadates meie ühiskonnas ringi, võime tõdeda, et kasvatustöö on olnud siiski rohkem vastastikune kui ainult ühepoolne, inimesed saavad oma eludega hakkama ja väike on see protsent kes sinna alla ei kuulu. See toobki veel näiteid, et kasvatussuhe on vastastikune ja mõlemad osapooled peavad andam oma panused ja tegema jõupingutusi. Juba lapsena kuulasin ema õpetussõnu ja jälgisin teda, sain vajalikud teadmised ja oskused nt. riietumine just temalt, sellele järgnes koolieelne kasvatus, me kuulame ja jälgime, mida teevad kasvatajad meiega lasteaias, me teeme järgi mida nemad ees, kirjutame tähti, kordame luuletust. See kõik on vajalik meie endi arendamiseks ja iseseisva elu alustala ehitamiseks. Koolis me õpime arvutama, kirjutama,
· Ametisse määrati preestrid, kelle ülesandeks: 1. pidada jumalateenistust 2. jagada sakramente 3. Õpetada rahvast kristlikus vaimus Esialgu talupoegade õiguslik seisund oli küllaltki hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isikliku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Väliskaubandus läks sakslaste kätte. Talurahva oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused.Tulid koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam). Kirikule1/10 kristlaste tööviljast. Kirikute, linnuste ja teede ehitamis kohustused. Kohustuslik oli sõjateenistus.Osaleti maaisandate sõjakäikudel ja maa kaitsmisel. Rööviti ka sõjasaaki. Saaremaa osatähtsus Eesti ühiskonnas pärast vallutust vähenes. Oluliseks põhjuseks oli majanduslike ja poliitiliste olude muutus. Mereräävidega seotud majandus lakkas ning Eestis hakkas toimine rahvusvaheline kaubandus
Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva,
vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati ploiitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andam riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu kehtestamisega korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 6. Vaikiv ajastu ehk Pätsi diktatuur - iseloomulikud jooned, 1937.(38.) a. põhiseadusega toimunud muudatused riigivalitsemises.
maaisand(aadlik, kirik) - maa omanik tal oli mõis- maaisanda suur majapidamine sinna kuulusid hooned, mets, põllumaa ja talumaa mida renditi välja talupoegadele ja siis nad kasutasid seda koormised-talupoegade kohustused maa kasutamise eest teotöö- talupoja kohustus isanda mõisa põlde harimas käia naturaalandam- maa isandale antavad karjasaadused ja põllusaadused raharent- maaisandale makstav raha kirikukümnis-andam kirikule 1/10 saagist pärisorjus- talupoja sõltuvuse vorm pärisorjus oli see kui talupojal oli sunnismaisus(ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada) ja talupoegade müümine maast lahus
Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest), sõjateenistuskohustus, ehituskohustus (kirikud, teed, sillad) 4. Millest tulenes Vana-Liivimaa poliitiline ebastabiilsus? (Õ.lk.57) – Harju ja Viru vasallid. Kodusõda. Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop. Ebastabiilne olukord ja mõlema poole pidevad kaebused sundisid paavsti siia saatma oma eriesindajat, kes koostas protokolli 30-meetrisel pärgamendirullil. 5
pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid?
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga.
· Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar · Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö. Kodukariõigus talupoja peksuõigus (kupja elukutse). Adrakohtunik Mõistsid kohut põgenikkude üle. (?) Adratalupoeg Talupoegade kiht, keda oli kõige rohkem, kandisd koormisi aadlikule. Üksjalg adratalunike pojad, kellele isa-kodus elatist ei jätkunud, nad rajasid talu väljaspoole küla, kus olid karmimad tingimusede. Vabatalupoeg Talupojad, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud.
inimesi saalist minema saata, siis üritas ta nende meelt lahutada rääkides neile teatri telgitagustest ja teha järgi mitmeid tuntuid ooperi lauljaid. Sellesse monoloog etendusse sobis antud näitleja suurepäraselt ta suutis väga veenvalt edasi anda antud olukorda. Etenduses ei kasutatud lisa tausta helisi. Ainsad helid mida kuulda sai oli aegajalt helisev telefoni helin ja rekvisiitori poolt lastud muusika raadiost. Telefon helisemine tähedas, et helistab direktor kes peaks andam edasised juhised, mida edasi teha antut situatsioonis kus publik on saalis ootamas etenduse algust kuid teatri poolt on etendus ära jäetud. Raadiost tulevat muusikat kasutas rekvisiitor, siis kui tal tekkis soov laulda mõni ooperi pala või etendada väike osa balletist. Rohekmat (helilist) muusikat kasutatud ei oldud ja kogu heli põhines monoloogil. Etendus rääkis revkisiitorist, kes teeb oma tööd väga hoolikalt ning ühel päeval leiab ta ennast
jõujooned määratseda Itaalia sõdades: 1494-1559-lõppes Pr. mõjuvõimu suurenemisega. Põhja-Itaalia jäi Hiapaania kontrlli alla, ülejäänud Prantsusmaale. Rahvusvahelised suhted varauusajal panid aluse meie majandussüsteemile. 17.Venemaa 16.saj: (1240-1480 olid venelased Mongoli ülemvõimu all)Venemaa oli feod.killustatud vürstiriikideks.Vene tsaaririigi rajajaks,isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV(sai nime Ivan Julm) Jarlõk-andam,mida mongolid Ven.korjamas käisid.Mongoli-tatarlaste ikke tagajärjeks oli Ven.suhete katkemine Lääne-Eur.Vene õigeusk ei saanud mõjutusi kreeka-katoliku kirikust. Ven.oli nõrk.Lõplikult taasühendas Ven.Ivan III Moskva suurvürst,kelle ajal hakati Moskvat pidama 3.Roomaks. Ivan IV püüdis 16.saj.Ven.muuta absoluutse monarhiaga riigiks ja vallutada juurde maid.Vallutatigi Kaasan1552.a.Algas ka Siberi alistamine. Ivan Julma ajal toimus Liivi sõda1558-1583.a
Kõrgem riigivõim on rahval, kes valib omale esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse. Keegi ei saa Eestilt iseseisvust ära võtta ning teda võõrvõimu alla panna. 2. Nimetage demokraatia vormid tänapäeval. Selgitage ja tooge näiteid nende avaldumise kohta (Eesti vabariigis). - *Esindusdemokraatia kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru. *Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja kampaaniad. 3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused.
HIEROGLÜÜF KIRJAMÄRK, MIS TÄHISTAB ENAMASTI ÜHTE SÕNA PAPÜÜRUS TAIMEST VALMISTATUD PABERILAADNE MATERJAL DELTA JÕESUUE, SUUDMEMAA, MITMEHARULINE JÕESUUE ŠADUFF KOOGUGA VEETÕSTUK POOL SAAGIST, VARANDUSEST, MILLE TALUPOEG PIDI ANDAM ANDMA VALITSEJALE 2) VIDEO VAATAMINE : Kui on rohkem aega, siis tasub vaadata videot, mis aitab luua aimdust Vana-Egiptuse elust, olust ja kommetest. Video asub aadressil : http://www.youtube.com/watch?v=R5_vtQOKtKo Lõiming : Kunstiõpetus, tööõpetus : Töövihiku harjutuse põhjal valmistada ise papüürust. TV lk 31 on olemas kõik
pühade eelsetel päevadel: 1 jaanuar, 24 veeb, 23 juuni, 24 dets. Sellest tuleneb, et seega lühendatasks etööpäevi 3h võrra 31 dets, 23 veen, 22juuni ja 23 dets, kui need vahetused eelnevate päevadena on tööpäevad. Rahvus või riigipühal tehtud töö hüvitatakse kas 2Xpalga maksmisega või töötaja soovil vaba ajaga. Vaba aja saamis emuud võimalused – TjaP§17 järgi on tööandja kohustatud andam arsti määratud ajal rasendale vaba aja sünnituseelseks läbivaatamiseks ja see aeg arvatakse tööaja hulka. Puudeks lapse ühel vaematest, eeskostjal või hooldajal on õigus saada lapse kasvatamiseks 1 lisapuhkepäve kuus. Ja TjaP§24 kohaselt on tööandja kohustatud lubama doonorik olema töötaja doonurluse ajaks töölt ära lubama.
korrastada) Ehitised käe-jala juures Majad tihedalt, vähe ruumi Koolid - haridus nii sakslastele kui Haiguste levik mittesakslastele Kaubavahetus Tulekahjud • TALURAHVAS • Koormised - talupoja kohustus isanda ees (teokoormis - nädalategu, ebaregulaarsed tööd) • Hinnus - ette kokkulepitud naturaalmaks/andam • Kümnis - 1/10 antud aasta saagist (kirkikukümnis) • Sunnismaisus — pärisorjus (ei tohi maalt lahkuda, talupoegi osteti ja müüdi, perekond, laenatud maa, mõis elatab talu) • Teotöö - osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisateagu tegema • Agraarühiskond • Maaviljelus (oder, rukis, naeris, kapsas) ja karjandus (veised - piim, liha, nahk, sõnnik) • Kalapüük • Teisejärguline küttimine, mesindus
See pöördumine jõudis läände 1974. aastal kuid lääneriigid ei reageerinud sellele. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa Julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. Avalik vastupanuliikumine 1970. aastate lõpus tekkis otsene side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel. Sellele pani aluse Stockholmis asutatud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeksus. 1978. aastal hakati Eestis välja andam põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähis. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liiduvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja jt valitsustele ning ÜRO peasekretärile, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avaldamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Sai tuntuks kui Balti apell. Karmistus võimude repressiivpoliitika,
Riia piiskop moodustas Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna. Mõõgavennad ühinesid Saksa orduga ja endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Põhja-Eesti saatus pandi paika 1238.a Stensby lepinguga. Valdav osa kohalikust rahvast taandati talupojaseisusesse. Esialgu oli see seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste vabadust ja õigust maakasutusele. Leppida tuli aga paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus( kindla suurusega andam). Kõikide vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Liivimaale hakkasid tekkima peale ristisõda linnad ja seda enamasti tänu saksa kaupmeeste toetusele ja aktiivsele kauplemisele. Linnade asukohaks valitigi muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Vana- Liivimaa suurim ja tähtsaim linn oli Riia. Eesti suurimaks kujunes Tallinn ning edasi hakkas tekkima veel linnu, näiteks: Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi,
· Peamiselt hormoonid , mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. · Vees ei lahustu. · Esinevad loomkudedes · Hormoonid, vitamiinid ja kolesteriid Kolesteriid- kolesterool pluss rasvhape HORMOONID · Testosteroon- meessugu hormoon) kasutatakse ka dopinguainena. · Östrogeen (naissuguhormoon) · Progesteroon (nasisuguhormoon) · Neerupealiste hormoonid · D-Vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. TOIDULIPIIDID · Lipiidid peaksid andam kuni 30% kaloritest. · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused. · Asendamatute dermatiite ja energiadefitsiiti. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIDES Energeetiline funktsioon · Lipiidide koositises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast- lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 30% ööpäevasest energiavajadusest
1222. Võeti ette Saaremaa (taani), eestlaste võit. 1222-1223 eesti taas vaba va Lindanise linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud eesti vallutati tagasi va. Ugandi. Maade jagamine: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse. Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt. Vasallid ühinesid rüütelkondadeks
Saaremaast Liivi ordu riik – Eestis oli see suurim sõjaline jõud, mis asus Vana- Liivimaal, eksisteeris aastast 1237. Vana-Liivimaa – Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks Ordumeister – tähtsaim isik Liivi ordus, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile Kümnis – ristimisega kaasnenud koormis, kümnendik osa talu saagist Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks/andam Teotöö – talupojad pidid töötama mõisa aladel Võõrvõimude omavahelised suhted – ei olnud head, igaüks tahtis endale rohkem maad, nende tülid läksid kodusõdadeni välja Talupoegade olukord: Suures osas jäi püsima Muinas-Eesti kombe- ja tavaõigus, kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, külakogukondade eestseisjad olid talupoegade endi hulgast, talupojad jäid isiklikult vabdeks, neil oli oma maa ja osa ühisvaldusest 1236
Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu,
Liivi sõja puhkemiseni 1558a. 10.TALUPOEGADE OLUKORD VANA-LIIVIMAAL Talurahva õiguslik seisund: Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusga andam). Kirik võis endale nõuda 1/10 tööviljast, mis oli algselt mõeldud kiriku ülalpidamiseks, keskaegsete tavade järgi läks aga maaisanda ja vasallide kukrusse. Nii seati kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks sisse veel väiksemad erimaksud. Lisaks neile oli talupoegadel veel kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Üldiselt olid aga koormised küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus.
b. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. 8. Ida-Euroopa a. Tatari ike Venemaal: · 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). · Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. · Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. · Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. b. Moskva vürstiriigi tugevnemine: · Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. · 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. · Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) c. Leedu suurvürstiriik: · Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
Kõike seda siis püüti kanda muistsetesse tsivilisatsioonidele nt Urukile, Ameerikale jne. Paljud asjad, mida enne nim riikideks, muudeti chiefdomideks. Chervis?? oma dok töös 1970 -ndatel kirjeldas Kreeta losside teket kui ümberjaotamise tulemit. Väiksed orud, kus on looduslikud erinevused, ühes kohas saab kasvatada ühtesid teises kohgas teisi asju. 3000 a ekr siis kui sai alguse viinamarja- ja oliivi kasvatus tekkis vajadus hakata toodangut ümber jagada. Tunnistust sellest peavad andam leitud pitsatid jne. Sealt siis kujunsid pealikud ja teise aastattuhande alguses Kreeta lossriigid. Olemas suured varasalve, lossid jne. Kogutakse kokku ja jagatakse laiali. Jutu point selles, et see ümberjaotamise jutt tõsteti arheoloogiliselt tõestatavasse konteksti. Peagi tekkis punt, kes pole nõus, et peamine oli ümberjaotamine nt Carneiro. Tekkis paljudest küladest kokku pandud ühiskond, mille tekitas chiefdom. Riik
hertsogkonna valdaja, väikefeodaal väiksemas valduses, lõpuks talupoed. Keeg polnud eraomanik. Talupojad olid isiklikult vabad ja neid ei karistatud ihunuhtlusega. Kohtuvõim kuulus feodaalile, absolutismi ajal läks see kuninglike kohtute kompetentsi. Maa muutmine eraomanduseks oli prantsuse revolutsiooni tulemus. Talupoegade koormised olid väga suured. Feodaalile a) Kindlaksmääratud suurusega hinnus b) Loonus andam(Osa põllusaagist ¼) c) Banaliteedid ehk feodaali monopoolsed õigused(veskiõigus, leivaküpsetusõigus, sepikoja, viinamarjapressi õigus) Talupoeg pidi maksma õiguse eest küpsetada leiba. Kirikule a) Kümnis(1/10 saagist, kariloomadelt) b) Maksud kirikutalituste eest(laulatus, ristimine, matmine) Kuningale A) Maks kogutulult B) Pearahamaks inimeste arvu pealt C) Kahekümnendik maamaks. Elati vaeselt, kimbutas pidev näljahäda.
( vabadikud, manulised jt. ). Maata talupojad teenisid ülelpidamist palgalistena suuremates taludes. Väikemaapidajate ja maatute hulka sulandusid orjad, nn. Träälid, sedamööda, kuidas kiriku mõjul endine orjus kadus. Talurahva maksudena nõudis vasall-mõisnik kümnist, eiti viljasaagist, hiljem karjaltki. Kiriku ülalpidamiseks nõuti nn. Preestrivilja. Muude maksude kõrval esines ka vakus, mis oli määratud andam maksunõudja foogti ja ta saatkonna vastuvõtuks teatavatel aastaaegadel korraldatud vakupidude jaoks. Maksud suurenesid pidevalt koos mõisnike omavoliga, viies talupoja sageli maksuvõlgadesse ja saades aluseks ta vabaduse piiramisele. Seetõttu siirdusid talupojad kergemate kohustustega kohtadesse või linnadesse, rannikult ja saarelt põgenes talupoegi ka Soome ja Rootsi. Põgenemine võttis mõisatelt vajaliku tööjõu. Kehtestati nõue, et talupoeg
agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia karistusest vabastamine andam alamatelt riigi valitsemiseks korrapäraselt võetav maks anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglismaa riigikirik, õpetus on sisult protestantlik, kuid jumalateenistuse kord on väliselt sarnane katoliku kirikule; kirikukorraldus Inglismaal annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades
agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia karistusest vabastamine andam alamatelt riigi valitsemiseks korrapäraselt võetav maks anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglismaa riigikirik, õpetus on sisult protestantlik, kuid jumalateenistuse kord on väliselt sarnane katoliku kirikule; kirikukorraldus Inglismaal annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades
Tallinna ning Viru ja Harjumaa. Järvamaa läks ordule. Rüütlitest läänimehed ja Eesti talurahva kohustused nende ees. Vallutajad rajasid siia kindlused, kuhu paigutati sõjamehed (rüütlitest läänimehed), kes pidid tagama maakaitse. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas. Eestlaste kohustused olid koormised ja vabade meeste sõjakohustus. Koormised: vilja kümnis (kümnes osa talu saagist); hinnus (kindlaks määratud andam); kirikumaks; sõjateenistuse kohus. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplamiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Iseseisev Õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Vana- Liivimaa suurim ja tähtsaim linn oli Riia, Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Linnu tekkis veel: Rakvere, Taru, Narva, Vana- Pärnu, Uus- Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu jne.
Teine vaatus Nora kõnnib närviliselt ringi üritamas leida tegevust. Talle teatama tuleb lapsehoidja, et on leidnud maskeraadiriiete kappi homse õhtuseks balliks. Kuid riided on veidi lahtised ja neid tueleb parandad. Lapsehoidjalt pärib ta veel laste kohta ja lapsehoidja räägib, et väiksed harjuvad kõigega. Veel saame teada kuidas Lapsehoidja on olnud ka Norale ema eest ja kuidas ta enda võsu pidi ära andma ja Nora ei heidaks meelt kui peaks andam oma lapsed ka jäädavalt talle kasavatada, sest ta on hea ema. Esikusse ilmub Linde ehamatades Norat kes miskit kehva ootas. Lindele tutvustab ta oma kostüümi probleemi ja niidi ning nõelaga asub Lidne abivalmilt toda parandama. Töö ajal jutut rääkides saab Linde teada, et Rank põeb selgrootiisikust ja nendest väikestest asjadest inimeste kohta teab ta kuna omades kolme last käivad nii mõnedki kikis kõrvadega prouad tema pool juttu ajamas
Vallutas Hamati. Naaberalade jaoks muutus oluliselt poliitiline olukord, kiirustasid assüüria kuningale andamit maksma, et vältida sõjalisi vallutuskäike. Sinna hulka kuuluvad ka mõned Foiniikia ja Araabia kuningad. Tiglat-pileser III endal kaks raidkirja, kus andami on ära toodud andajate nimekiri. Järgnevatel aastatel Menahem maksis Iisraeli nimel andamit, see tähendas, et Iisrael säilitas enda poliitilise võimu, ent Assüürial oli mingisugune võim. Viidi sisse peamaks, et andam kokku saada. Menahemilt nõuti 1000talenti hõbedat. Umbes 60 000 täiseas maksujõulist inimest oli sel ajal Iisraelis. Pärast andamimaksmist oli rahu natuke. 734 Assüüria vägede sõjakäik vilistite maale Gaza linna vastu. See sõjakõik puudutas Juudat, Juuda kuningas Ahas nägi milline Asüüria sõjaline jõud on ja hoidumaks Assüüria vägede Juudasse tulekust andis oma kaaslased üles. Juuda kuningas teatas Asüüria kuningale, et Iisrael (Pekah) ja Aramealased
Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. Moskva vürstiriigi tugevnemine: Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
annaabi.ee 
