Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck. Hansa liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis Hansa kõrgperioodil - XIV-XV sajandil - suures osas ka õnnestus
Idamaadest toodud kaubad olid niisugused, mida Euroopas ei leidunud. Peamiselt veeti sisse maitseaineid - pipart, kaneeli, muskaati ja muud sellist. Eurooplase üsna ühetaoline toidulaud muutus seeläbi tunduvalt mintmekesisemaks. Väga hinnatud olid ka idamaised luksusesemed, nagu peenelt kaunistatud relvad, kangad ja väärismetalist nõud. Kõige selle järele oli rikaste juures suur nõudmine. Vaesematel inimestel jäid aga idamaised kaubad vaid unistusteks. Hansakaubandus Põhja-Euroopas Teine tähtis kaubatee kulges piki Põhja-Läänemerd ja Lääne-Euroopat Venemaale. XII sajandil hakkas üha enam hoogustuma hansakaubandus. Hansa tähendab vanas saksa keeles seltsi või kampa. Niisuguseid seltse rajasid Põhja-Saksa kaupmehed selleks, et oleks parem seilata ühiste huvide eest. Saksamaalt pärit kaupmehed olid teatud ja tuntud nii Norras, Inglismaal kui Madalmaades. Kaubandus Läänemerel sai õige hoo sisse alles siis, kui
valitsejalt: omavalitsus (raad Saksamaal), raha, seadused, kohus, maksud Linnavalitsus koosnes suurkaupmeestest ja pankuritest 5. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Siiditee Hiina- Pärsia-Araabia-Lähis-Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas) Vürtsitee Moluki saared India ookean - Punane meri - Egiptus (maitseained, narkoained, oopium) Läbi Vahemere sadamate 6. Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit u 100 linna Linnad: London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod, 4 Eestist: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi Kaubalaevade turvamine (piraadid), rahapoliitika, privileegid, kaubakontorid Alates 14. s Hansapäevad Lübeckis langetati ühisotsused, lahendati tülisid. Kaubad idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vili, loomanahad, lina, kanep,
Millised piirkonnad olid 2 aastatuhande algul kõige edukamad? V:Lübeck ja...................................................................... Kui kaua kestis hansakoge reis Tallinast Lissaboni? V: u. 36 päeva. Miks oli võimalus Eestil keskaegses kaubanduses tähtsat rolli möngida? V: Eestist saadi soola ja Eesri asus geograafiliselt soodsal kohal. HANSA LIIT-Läänemer ääres tegutsevate saksa kaupmeeeste vennaskond TSUNFT-käsitööliste ühing HANSAKAUBANDUS- Kaugkaubandust olis raske üksi teha seega tehtigi HANSAKAUBANDUS ehk kambakesi korrladati see ära GILD-suurem organisatsioon mis koosnes tsunftidest Miks õhutas paavst kristlasi rikkuma üht 10 seadusest, mis kkelas tappa? V:Paavst tahtis tagasi saada Jeesus Kristuse haua. Millistel kaalutlustel vastas paavst Urbanus II Bütsantsi keisri Alexios I abipalvele? V: Mille poolest erinesid kaks 1096 a. Lääne-Euroopast lähtunud ristisõdijate väge? V:
See aeg tõi palju olulisi muutusi, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Eestlased on Rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Karl XI 1672.a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus käis alla.Tekkisid esimesed manufaktuurid Hiiumaalne ning Narva. Valitsemise kõige tunnuslikum joon- keskvõimu ja aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus Rootsi esinduskogus, riigipäeval 1611.a. asus Rootsi troonile Gustav II Adolf. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-a. tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele.
maarahvas linnarahvale tõhusat täiendust. Paljud talupojad põgenesid samuti linna , sest kui nad suutsid varjata end ühe aasta ja ühe päeva said nad vabadeks inimesteks. Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Sest kui taheti kodanikuks saada, tuli kodanikul kodanikumaksu maksta ja mida rohkem inimesi ,seda kasulikum linnale ??? Hansa liit, hansakaubandus, Eesti hansalinnad. Hansa-Liit on Põhja-Euroopa kaubanduslinnade ühendus. Eestil on kaubanduseks soodne asend. Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele. Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus - enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linna juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed.
AJALOO KORDAMINE: KESKAEG EESTIS 1. Arutlege, kuivõrd võib Liivimaa ristisõda pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks. Jäi samaks Muutus Majandus Ühiskond Viljakümnis/hinnus, Jõukus hakkas kasvama, hoogustuv hansakaubandus, siseturu nõudluse suurenemine Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maksu)
estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana- Liivimaa_linnade_teke_ja_kaubanduse_areng/ Hansa suurkoget kujutav sulejoonistus Tallinna rae käsikirjast Hoolimata alalisest vaenust kohalike pisisuveräänide vahel ning ähvardavast välisvaenlaste ja meeröövliohust, õitses kaubandus ja edenes põllumajandus. Vana-Liivimaa sai tuntuks Põhja- Euroopa viljaaidana, siinne vili oli vahetuskaubaks Flandria kalevile, Soti heeringale ja Poitou' soolale. Hansakaubandus ja Eesti Keskajal oli Eestis üheksa linna - Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu. Selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil on vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mõlemad linnad said linnaõiguse juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus
jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateedest läkski nende kontrolli alla. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. Läänemere muutumine suureks kaubateeks sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev
käsitöötooteid b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid) nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad c) Flandria linnade riidekaubandus: tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist) tähtsaim linn oli Lübeck poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola Novgorodi loodi Hansa kaubakontor 5. Rahavahetajad ja pankurid
asutasid esimesed eramõisad. Eestlaste jaoks toimus muutus, nende maa territooriumid olid ümberjagatud uute võõrvõimude vahel ning neid püüti muuta euroopalikumaks. Valdav osa kohalikust rahvast- eestlastest, taandati siiski talupojaseisusesse, mis oli õiguste poolest alguses küllaltki hea, sest vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Eestlaste jõukus hakkas hetkeks isegi kasvama, sest hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Paraku tuli aga leppida ka nn ristiusuliste kohustustega sealhulgas suurte koormistega, mis algselt olid mõeldud kiriku ülalpidamiseks, kuid tegelikult vasallide ja maaisandate kukrusse jõudis. Talupojad pidid ehitama ka teid, kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, kus kanti relva, osaleti sõjakäikudel ning maa kaitsmisel
kasvatuses läbida? Mis tuli teha Lasta end rüütliks lüüa Tuli teha meistritöö ehk täieõiguslikuks liikmeks sedöövr ja korraldama tsunfti saamiseks? liikmetele peo (,mis oli väga oluline.) 16. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Keskaja kaks tähtsaimat kaubateed olid: 1) Lääne-Euroopast Idamaadesse mööda Vahemerd kõige tähtsamad olid Itaalia linnad (Veneetsia, Genua, Pisa) sealt edasi toimetati kaup üle Alpide ja mööda Reini jõge sihtpunkti. Kaubatee kaotas oma tähtsuse, kui türklased 1453.aastal vallutasid Konstatinoopoli ja sulgesid Euroopa kaubatee itta. Sellest tingituna hakati maailmas otsima uusi
Oodatud abivägi ei tulnud Turust, sest ordumeister oli juba Haapsalu all. Lahingu lõppedes pilluti ülestõusnute vägi laiali, väidetavalt 3000 eestlast sai surma. 6) Vana-Liivimaa poliitiline jagunemine peale Jüriöö ülestõusu. Seisused Vana-Liivimaal I Riia peapiiskop koos kõrge vaimulikuga II Liivi ordumeister koos ordu ametnikuga III Vasallkonnad IV Linnad.-Riia, Tallinn, Tartu 7) Vana-Liivimaa majanduslik areng, hansakaubandus Tänu manufaktuuri tööstuse arengule ja linnade kasvule suurenes nõudlus teravilja järgi. Tekkisid kaubandusteed, maaharimises kasutati uusi võtteid. 8) Linnade teke Eestis. Linnade valitsemine 1248 sai TLN linnaõigused. Lüübeki linnaõigused( TLN, Narva, Rakvere) Toompea ja all-linn- eraldi seisvad, umbusaldus ja pingeline olukord. Kõrgeim võimuorgan- RAAD Seadusega tegelev- SÜNDIK
Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa.
ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad . Jõuti kompromissini. Seisuste esilekerkimine · 14.sajand : läänimehed, linnad · Maaisandate võim oli nõrk, vajasid tuge vasallidelt · Rüütelkonnad-vasallide huvide kaitseks, vasallid ühinesid territoriaalseteks kondadeks. · Igas piiskopikonnas oli oma rüütelkond · Orduvasallidel, v.a Taani ajast pärinev Harju-Viru rüütelkond, oma seisuslikku koondist ei tekkinud. · Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade tähtsust. · Hansa huvide eest vüitlemiseks moodustasid linnad ühisrinde, mis kujutas endast arvestavat sisepoliitilist jõudu. · Linnadepäevi hakati korraldama alatest 14.sajandi keskpaigast, et arutada kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad · 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal + välisohu suurenemine = liivimaalased koondusid ja otsisid kompromisse · Maapäevad hakati korraldama alates 1420ndast aastast
vana penni) Uus süsteem: 1mark- 36 veeringut- 108 penni- 216 šerfi (1) Kaubandus ning selle areng Keskaja üks tähtsamaid kaubandusteid asus Põhja- Euroopas ning kulges mööda Põhja – ja Läänemerd Venemaale. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut, mistõttu muutusid tekkinud linnad kiiresti jõukaks ning mõjuvõimsaks. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus ning tekkisid suuremad Hansalinnad. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Nimelt toimus kaupade vedamine läbi mereteede ning seepärast moodustusidki suured Hansalinnad, mis olid tähtsad kaubanduses, just jõgede ja merede lähedusse. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt
tsunft- käsitööliste kutseühing kesk-ja varaajal gild- kaupmeeste kaitseühing vara- ja uusajal 19. Tsunftide tähtsus keskaegses ühiskonnas. Kontroll tootmise üle Seltsielu korraldamine Kvaliteedikontroll Asjade tootmine Maksis linnale makse Sotsiaalabi Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud.
Nii kujunesid Pariis ja London kuninga residentsidena - pealinnadena, mis võimaldas neil olla rohkem iseseisvad, moodustades vahel isegi sõltumatuid linnriike. Kaubanduse areng. Kõige tähtsamateks vahendajateks idamaadega olid Veneetsia ja Genua, mis võitlesid Vahemere kaubateede pärast. Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks. Keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud hansapäevadel. Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas
vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud
põhines kauplemisel idamaadega. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet nii lina kui ka villa võis hankida kohapealt, kuid üha enam hakati tooma lambavilla Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodangut müüdi Euroopas ja isegi Bütsantsis ning araabia maades. Hansakaubandus Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organikd linnade esindajate kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne.
Vasallid Põhja-Saksamaa väikeaadlid, teenistlased; ka kohalikud ülikud (Lõuna- Eestis vähem); mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud, kaupmehed. 13. saj vasallid elasid linnustes, külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit. 13. saj II pool eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused.
Peagi hakkasid Itaalia linnadega konkureerima Marseille ja Barcelona. Idamaised kaubad liikusid kaupmeeste vahendusel edasi Lääne- ja Kesk-Euroopasse. XII-XIII sajandil oli kaks peamist sisemaa kaubateed. XIV sajandil seoses meresõidu arenguga hakkasid Vahemere-äärsed linnad pidama otseühendust nii Madalmaade kui ka Inglismaaga (Kõiv, Raudkivi 1996: 80). XII sajandil elavnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähtsuse omandas hansakaubandus. Kaugkaubandusega tegelemine oli üsna keeruline ettevõtmine ning vajas paljude kaupmeeste ühist tegutsemist. Saksa kaupmehed oli tuntud nii Inglismaal, Madalmaades kui ka Norras. Ometi jäi neile Läänemeri kuni 1159. aastani suletuks, mil taasrajati Lübecki linn. Lübeck jäi kuni keskaja lõpuni Läänemere tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. XVI sajandil kujunes sellest kaupmeeste organisatsioonist välja hansalinnade liit ehk Hansa Liit. Hansalased olid
ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku Saksa ordu osaga. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. 2. Kohalikust rahvast said talupojad, kes olid algul vabad ja võisid omada maad. Ehkki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenenmine talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast hoopis laiemad võimalused. Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus. Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3. Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad
linnaseadus ja valitsemine käib teisiti kui tartus ja tallinnas jne kus veel raad valitseb 1650. aastatel ~3300 elanikku + 1000 elanikku internatsionaalne linn (inglased, sotlased jne) sest väga elav kaubalinn elav salakaubanduskoht (tubakas) Narvas oli olemas isegi börsihoone Tartu sõdades vana-pärnu kõrvalt enim kannatanud keskaegset arhitektuuri sisuliselt alles pole kaubandus suundus teistele radadele, majanduslikult raske aeg hansakaubandus liikus läbi tartu venemaale, mis tegi tartust rikka linna (veneetsia klaaspeekreid leitud) kuna kaubandus hakkas käima teiste paikade kaugude sai tartust võrdlemisi kolka moodi koht ~2000 elanikku Pärnu ~3000 elanikku sadama toel toibus ruttu sai täna kaubandusele jalad alla, sest majandus käis linnast läbi veeti vilja pärnust välja ja selle pealt võeti maksu Teised linnad kaotasid õigused elanikkonnad olid väikseks kärbunud
5 1. Millise perioodiga Eesti ajaloos on seotud järgmised märksõnad? Paigutage märksõnad tabelis õigesse lahtrisse. Märksõnad: Forseliuse seminar; luterlus muutus valitsevaks usundiks; läänikorralduse kujunemine; restitutsioon; Balti erikord; esimene eestikeelne trükis; reformatsiooni algus; Tartu ülikooli taasavamine; talurahva omavalitsuse teke; manufaktuuride teke; esimeste gümnaasiumite rajamine; hansakaubandus; katoliiklus oli valitsevaks usundiks; asehalduskorraldus; Suur nälg; eestikeelse Piibli ilmumine; tsunftikorralduse kujunemine; klassitsism; reduktsioon; Tartu ülikooli asutamine; gooti stiil; talude päriseksostmise algus; linnade teke; eestikeelse Uue Testamendi ilmumine. Keskaeg Rootsi aeg Vene aeg 2. Millise sajandiga Eesti ajaloos on seotud järgmised sündmused või märksõnad?
pealinnadeks, saadi suurt majanduslikku kasu 3. Kaubandus talupojad oskustöölised puudusid, tõid talupojad põllumajandussaadusi linna müügiks Kaugkaubandus Veneetsia, Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega (siid, vürtsid) Euroopasse toimetamine araablastelt Bütsantsi kaubameestelt itaallastele Flandria linnad riidetootjad (lambavill Inglismaalt, Hispaaniast) kaup mitte enam jõgede kaudu vaid mere (Atlandi ookean, Gibraltari väin) Hansakaubandus P-Euroopa kaubateed Põhjamerel, Läänemerel XII Hansaliit algselt saksa kaupmeeste ühendus, XIV kaubalinnade ühendus. Keskus Lübeckis, esindajate kokkutulekud hansapäevad. Lääne-EUsse Põhja-Venemaalt karusnahku, mett, vaha, rauda, vilja Põhja-EUsse Lääne-EUst luksuskaubad, Flandria tekstiilikaubad, sool Raha Frangi hõberaha, araabia Bütsantsi mündid, Firenze floriinid, Veneetsia tukatid aja jooksul rikkad inimesed tegelesid raha laenamise ja vahetamisega kõrge %
Eestlaste jaoks toimus muutus- nende maa territooriumid olid ümber jagatud uute võõrvõimude vahel ning neid püüti muuta euroopalikumaks, mis polnud küll halb, kuid täielikku vabadust neil enam polnud. Valdav osa kohalikust rahvast- eestlastest, taandati siiski talupojaseisusesse, mis oli õiguste poolest alguses küllaltki hea, sest vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Eestlaste jõukus hakkas hetkeks isegi kasvama, sest hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Paraku tuli aga leppida ka nn ristiusuliste kohustustega, sealhulgas suurte koormistega, mis algselt olid mõeldud kiriku ülalpidamiseks, kuid tegelikult vasallide ja maaisandate kukrusse jõudis. Talupojad pidid ehitama ka teid, kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, mis koosnes sõjaretkedest ja maa kaitsmisest
Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisukohase elu. · Kaubandus Kaubanduses kaks peamist suunda olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. - Vahemerekaubandus Sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, tarbisid Euroopa jõukamad kihid hea meelega idas
1. Millised olid 3 põhiseisust keskajal? 3 põhiseisust keskajal olid: I seisus vaimulikud- palvetajad, kiriklik hierarhia; II seisus aadlikud-sõdurid feodaalne hierarhia; III seisus talupojad- töötegijad. 2. Mida kujutas endast keskaegne kuningavõim?Keskaegne kuningavõim kujutas endast seda, et võim pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus Läänemerel, mis oli Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit, millesse kuulus 100 linna ja tähtsaimaks keskuseks oli Lübeck, Eesti linnadest oli seal Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veeti Venemaalt Euroopasse: karusnahka, vaha, mett,puitu, vilja, loomanahkasi jne ning Läänest itta soola, vürtse, metalli ja veini. Idamaakaubandus oli läbi Vahemere sadamalinnade. Idamaakaubandus
Viita allikale. VB: https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa#/media/File:Medieval_Livonia_1260.svg 5 Otsi koge pilt. Viita allikale. http://www.histrodamus.ee/upload/files/keskaeg/Hansa_map.png Eesti kõige olulisemateks väljaveoartikliteks olid teravili, härja- ja lehmanahk, tahke rasv ning hülgerasv ja sisseveoartikliteks Vene lina, karusnahka, vaha, soola, vürtse, metalli jms. Selle valdkonna tähtsamad ühendused olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. Suurgild - Tallinna Suurgild asutati 1325. aasta paiku. Suurgild ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka raehärrad. Mustpeade vennaskond - Mustpeade vennaskond oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon.Alustas tegevust 14. sajandi keskpaigast. Anna ülevaade Hansa Liidust. Millal see alustas ja mis talle surmava hoobi andis? Hansa Liit oli 13.–17
Liivisõjale). 2. Keskaegsed linnad Euroopas. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft), mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Linnade taasteke 11.s, 13.s enesestmõistetav suures osas Eur. Põhjuseks käsitöö-ja kaubanduse areng. Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt
Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud kohtunikud ja talupoegadel oli õigus mõistnike edasi kaevata, kuni Stockholmini, kuningani välja. Mõisnikud Rootsi ajal: enamasti olid mõisnikud rahvuselt sakslased. Rootslastest omanikud rentisid reeglina sakslastele. Siia tulnud teistest rahvustest mõisnikud saksastusid üsna kiiresti. Teine põlvkond olid juba sakslased. Mõisnikud jäid seisuselt rangelt eraldatuks. Linnad, käsitöö ja kaubandus: *hansakaubandus oli kadunud *Läänemeri oli muutunud Rootsi riigi sisemereks, mereäärsete linnade osatähtsus kasvas, sisemaised jäid täielikult tagaplaanile *tähtsad olid Pärnu, Haapsalu, Kuressaare, Tallinn, ülikiiresti kasvas Narva *endiselt juhtis linna raad gildid ja tsunftid käsitöölised välisilmest kadusid linnamüürid *hakkasid tekkima esimesed manufaktuurid, mis reeglina rajati tooraine juurde(Kärdla klaasimanufaktuur, Narva) Eluolu ja olme: talupoja kultuur oli
Juhtiv linn Lübeck Juhtorgan hansapäev Tähtsaim laevatüüp koge Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Viljandi Uus-Pärnu Käsitöö keskaegses linnas Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Sedööver meistritöö Vasta dokumendi küsimused 1-3! Hansakaubandus Kujutlege end keskaegse kaupmehena: Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? 2) Lüübekisse, milliseid saate vastu, vt. õpik lk. 73 REFORMATSIOON EESTIS Mõiste ja põhjused Reformatsioon e. usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid) 2) Indulgentside müük
järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed: · Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas. c. Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus: · 14. saj keskpaigast korraldati linnadepäevi peamiselt kaubandusküsimuste arutamiseks. d. Ordu kui peamine Liivimaad koondav jõud ja julgeolekutagaja: · Otsis liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade seast. · Kutsus kokku 14. saj algul esimesed Liivimaa seisuste kogunemised. e. Maapäeva teke 1421 Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek: · Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister
veelgi kiiremini kasvama. 7. Kuidas iselomustada keskaegse linna kodanikku? Millega tegelesid linnakodanikud? Keskaja inimene pidi olema kohanemisvõimeline, linnades ei olnud eriti privaatsust, perekonnad olid väiksemad, abielu= sotsiaalne võit. Kõlblusprobleeme tekitas suur vallaliste osakaal linnades. Põhitegevused olid käsitöö ja kaubandus, veekogude läheduses ka kalastamine. 8. Keskaja lõpuks kujunes kaks suuremat kaubanduspiirkonda: Vahemere-kaubandus ja Hansakaubandus. Iseloomusta eelpoolnimetatuid: missugused piirkonnad olid sellesse haaratud? Missuguste piirkondadega kaubeldi? Misugune osa oli Eesti linnadel? Hansakaubandus Lääne ja Põhjamerd hõlmav ala. Hiilgeaeg oli 14. sajnandil, kui sinna kuulus enamik Londoni-Novgorodi joonele jäävaid sadamalinnu. Hansalinnade hulgas olid ka tänapäeva Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Esimesed moodustasid olulised kaubanduslikud tuiksooned.
Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu. Seisused ja Maapäev 14.saj suurt rolli hakkasid mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, sisepoliitiliselt vajasid tuge vasallidelt. Rüütelkond vasallidest koosnev piirkondlik üksus, mille eesmärk oli kaitsta oma huve. Igal piiskopkonnal oli rüütelkond; ordu vasallidel neid ei tekkinud. Tõusis ka hansakaubandus linnade tähtsus. Linnad moodustasid ühisrinde, mis kujutas arvestavat sisepoliitilist jõudu. Sajandi keskpaigast hakati korraldama igaaastaseid linnadepäevi, arutati kaubandusega seotud küsimusi. Linnad kaasati sisepoliitikasse. Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast. Ordut võib pidada Liivimaad koondavaks jõuks, kelle eesmärgiks oli luua ühtne territoorium ordu ülemvõimu all
Araabia kaupmehed tõid need kaubad Vahemere-äärsetesse linnadesse. Euroopasse edasitoimetamine läks aga kõrgkeskajal üha enam araablastelt ja Bütsanti kaupmeestelt itaallaste kätte. Veneetsia ja Genua rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning isegi Mustal merel. Bütsantsi keisrid lubasid neile privileege kauplemiseks oma riigis. Samal ajal olid Veneetsia ja Genua konkurendid, pidades omavahel meresõdu juhtpositsiooni pärast Vahemere kaubateedel. Hansakaubandus-Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sai tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV saj kaubateede liiduks. Liidu tähtsaim keskus oli Lübeck ja poliitiline organ linnade esindajate kokkutulekul-hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse
- soodus asukoht - kaubateed - vanad asulapaigad, kirikud, lossid Linnade sisekord ja valitsemine rikkad kaupmehed, mõjukad in. --> gildid, tsunftid Rae ülesanded: - linnade maj.- ja kaitseküsimused - linnade heakord, tuleohutus - vaeste hoolekanne - kohtumõistmine - välissuhtlus Tsunft: - tootmise kontrollimine - reeglite keht. Kvaliteedile - hindade kindlaksmääramine - keelati toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Gild suurkaupmeeste ühendus (suurgild), tsunftide ühendus Hansakaubandus 12. sajandil tekkis Hansa liit, millest kujunes peamine kaubavahendaja. Algul kaupmeeste ühendus, 14.saj. Aga kaubalinnade liit. Liidu keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks hansapäevad, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmetevahelisi tülisid jne. Novgorodis Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopasse viidi mett, vaha ja karunahku, lisaks vilja ja rauda, Põhja- Euroopasse ja Venemaale aga luksuskaupu, tekstiilitooteid ja soola.
b. Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: · Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). · Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. c. Flandria linnade riidekaubandus: · Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt. · Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu. d. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: · Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). · Tähtsaim linn oli Lübeck. · Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. · Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. · Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. 5
Korraldasid oma liikmetele ka pidustsusi, hoolitsesid seltskondliku elu eest. Keskaegne Kaubandus Vahemeri oli üks suuremaid keskaegseid kaubanduskeskuseid. Vahemere kaubavahetus tähendas Vahemere idaosa ja lääneosa vahel. Enamasti toodi idast luksuskaupe(siid), relvi(Damaskuse terasest mõõgad), jne. Vastu anti kaubana ale ja veini. Teine suurem kaubanduspiirkond on põhja- ja läänemeri ning Hansakaubandus. Hansaliit - Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Põhjamaade kaubaliit, 14. saj. Hansaliidu linnade arv oli umbes 160-170 linna, kuid need linnad pole kunagi üheaegselt Hansaliitu kuulunud. Hansapäevad - Linnade esindajate üldkoosolek. Hansapäevad toimusid suhteliselt ebaregulaarselt ja suht harva. Hansaliit vahendas kaupa ka Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaa poolt Euroopa poole veeti karusnahki ja vaha(tähtsamad). Euroopast Venemaale viidi soola(kõige olulisem).
45) Millised olid Hansa liidu languse peamised põhjused? Nimeta vähemalt kahte neist! 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta. Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansakaubandus keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim reas Euroopa riikides ning manufaktuuritööstus sai oma alguse. 46) Milles seisnes Hollandi majanduslik fenomen hilisel keskajal ja varasel uusajal? Hollandi piirkonna suhteliselt hiline (taas)asustamine 11.- 13. sajandil lõi tugeva talupoegadest maaomanikkonna, millega kaasnes feodaalide nõrk mõjuvõim (weak feudal legacy).
· Tsunftide eeskujul tekkisid tudengite korporatsioonid Kaubandus · kõige tähtsam kaubandus veeteid pidi · Euroopas oli kaks kaubanduspiirkonda: o Vahemereregioon, jäi kaubateele Idamaade ja Euroopa vahel. Euroopas rikastusid eriti Põhja-Itaalia linnad o Põhja-Euroop, Põhja- ja Läänemeri (Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Inglismaa, Baltikum) Venemaa ja Lääne-Euroopa kaubandus. Organiseerus hansakaubandus · Koonduti Hansaliitu reeglite ühtlustamiseks ja mereröövlitega võitluseks · Eesti Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi VENE RIIK KÕRG- JA HILISKESKAJAL Venemaa kõrgkeskajal · U 12-st 13 sajandi alguseni oli Venemaa feodaalselt killustatud · Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tsinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu-khaan · (mongolid vallutasid suure osa Hiinast, Kesk-Aasia, Taga-Kaukaasia)
Linnad 20. jaanuar 2010. a. 13:43 Kujunevad uuesti välja 13 sajandiks. Linnad muutusid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse (sadamad, jõesuudmed, antiiklinnade asukohtadesse, põllunduskeskuste lähedale). Igal linnal 2 põhitunnust: linnamüür (piir ja kaitse), linnaõigus (maaisandate ja linlaste ning linlaste endi vahelised suhted). Linna juhtis raad. Korporatiivsed: gildid ja tsunftid. Tavaline 1000-2000. 60-70 linna 10000. Üksikud 100000. Levis hansakaubandus. London - uhke linn Lombardia, Toscana - üritasid vabaneda rooma ja saksa keisrite väe alt Sveits- mägilinnad Flandria - üritasid vabaneda prantsuse kuninga võimu alt Saksa - sõltumatud, hansa kesksed. Sisse veeti: luksuskaubad (siid, vürtsid) vill, karusnahad, mesi, vaha, raud, vili. Müüdi põllumajaduskaupu, riidekaupu. Sool, luksuskaup, tekstiil. c
Söögikombed: toidu söömiseks kasutati, käsi, nuge ja lusikaid. Laua ääres pidi igaüks istuma oma positsioonile kohaselt. Aadlikud ja madalam seisus istusid sageli eraldi laudades. Kui linn laienes, siis ehitati linna ümber uus müür. Vana müür jäeti alles, sest sõja korral see kaitses. Turuplatsil sai teada kõige uuemaid uudiseid. 16) Kaubandus ja käsitöö keskajal 12. sajandil elvnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähenduse omandas hansakaubandus. Lübeck jäi keskaja lõpuni Läänemere tähtsamaks kaubanduskeskuseks. 14.sajandil kujunes välja Hansa Liit, millel on ka oma võimuorgan hansapäev. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid Riia, Tallinn ja Tartu. Linnatöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Tsunft käsitööliste ühing. Tsunftid omakorda koondusid suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt rikastest
Kuningriigi aegne senat- koosnes patriitsidest Vabariigi perioodil- Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid, ja vanemate nõukogu senat. Rahvakooselukud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririigi aejal- Riiki juhtis senat, senatist sai keisri nõuandjaja magistraadid täitsid keisri otsuseid. Eesti keskaegsed linnad Linnade teke. Linnaõigus ja linnade õiguskorraldus. Tsunftide roll. Hansakaubandus. · Linnad rajati enamasti kohtadele, kus elasid varem juba inimesed, · Linnu hakkasid valitsema sakslased. · Linnaõigus- linnaelu reeglid, mis määrasid linnaelu korralduse. Need anti linnadelemaahärrade e. Maaisandate poolt; laenati teistelt linnadelt või koostati ise teiste eeskujul. · Lääne-Euroopa eeskujul korraldati linnaelu, linnaõiguse alusel. · 9 eesti keskaegset linna jagunesid linnaõiguse järgi kolmeks:
Vahemeres veelgi. Genova Veneetsia peamiseks rivaaliks oli Genova. Näiteks 1170. aastal rüüstasid veneetslased Genova kaubanduskvartalit Konstantinoopolis. Pärast seda, kui Genova sõlmis liidu Konstantinoopoli valitsejaga ja löödi koos tagasi ladinlased Bütsantsist, sai Genova juhtpositsiooni Vahemere ida-osas. Kaffa oli üks tulusamaid genovalaste poolt loodud kaubanduspunkte. Teised tähtsad samad veel Barcelona, Marseille, Avignon. Läänemereäärne kaubandussüsteemid Hansakaubandus (oluline seal Venemaalt toodud kaubad nagu karusanahad, vaha) 11. sajandil, kui itaalia kaupmehed ja meresõitjad hakkasid laiendama oma laevateid üle kogu Vahemere, asusid põhjapoolsetele meredele kaubavahetusega tegelema saksa kaupmehed. Kuid arengu mõttes oli ülioluline idasuunaline kaubanduse areng. Selle alguseks võib pidada 1159. aastat, kui asutati Lüübeki linn teistkordselt. Edasi kinnitasid saksa kaupmehed kanda Gotlandile, mis sai Balti mere suureks kaubaaidaks
1501a. sõlmiti liit Leeduga ja järgmisel aastal juba õnnestus Plettenbergil Smolina järve ääres Pihkvamaal Vene vägesid lüüa. 1503 a. sõlmiti venelastega vaherahu(6 aastaks), mida suudeti pikendada korduvalt pikendada kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558a. 10.TALUPOEGADE OLUKORD VANA-LIIVIMAAL Talurahva õiguslik seisund: Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusga andam). Kirik võis endale nõuda 1/10 tööviljast, mis oli algselt mõeldud kiriku ülalpidamiseks, keskaegsete tavade järgi läks aga maaisanda ja vasallide kukrusse. Nii seati kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks sisse veel väiksemad erimaksud
mis lõhestas riigi nii poliitiliselt kui ka usulisel pinnal. Rivaliteet vürstidega, kes tegutsesid keisrivõimu tugevnemise vastu. Toetades küll katoliku usku, siis siiski rivaalitses ta ka paavstivõimuga, mis takistas katoliku ühisleeri loomist Euroopas, sh ka Itaalia sõjad. Augsburgi usurahu 1555. aastal nõrgendas veelgi keisrivõimu. Allakäik tabas ka Saksamaa majandust hansakaubandus varises kokku, Vahemerel võimutsesid türklased. Tema vend Ferdinand I oli järgmine keiser. Türgi ekspansioon: Viini piiramised 1529. aasta Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani kestnud Viini piiramine hoidis kogu Euroopat ärevil, et türklasi tagasi tõrjuda, kutsus Luther ka protestante üles keisrile appi minema. Ebaõnnestumine Viini all peatas türklaste edasitungi Euroopas. 1683 türgi väed piirasid taas Viini
Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. Flandria linnade riidekaubandus: Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt. Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid
Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. Flandria linnade riidekaubandus: Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt. Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid
annaabi.ee 
