Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hellase" - 65 õppematerjali

thumbnail
22
doc

Kreeka tsivilisatsioon

On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr)  tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati  hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi  väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43) Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände 3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr)  tsivilisatsiooni tunnused (õpik lk. 11, otsi õpikust lk. 101-102, kuidas need ilmnesid Kreekas)  Põhitunnused: varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, vaimne tegevus...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Romantism ja loojad

Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...

Kirjandus
152 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanaaja maailmaimed

Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Zeusi templi kohta on kirjutatud järgmist:" Kui inimene, kes on elus palju õnnetust ja häda tundnud, peatub murest tulvil südamega Zeusi kuju ees, siis unustab ta kõik hirmud ja raskused, mida inimese elu endaga kaasa toob." Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. ( Kinggi 1996:82-102) HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus....

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) · Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) · Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) · Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) · Hellenismi ajajärk (330 ­ 146 e. Kr.) · Impeeriumi aeg ­ Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: · Algperiood (II at ­ I at e. Kr.) · Hellase e. klassikaline aeg (IX ­ IV saj. lõpp e. Kr.) · Hellenismi ajajärk (III ­ I saj. e. Kr.) · Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. ­ V pK Kreeta e. Minose ( minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala Apolloni auks. Kogu Kreekast tuldi Apollonilt tulevikku teada saama. Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati püütiaks, istus kolmjalal selle...

Kirjandus
88 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kreeka ajaloo põhiperioodid

kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 ­ 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg ­ Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at ­ I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX ­ IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III ­ I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. ­ V pKr Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus....

Euroopa tsivilisatsiooni...
81 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sparta kasvatus ja koolisüsteem

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sis...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Religiooni mõistete seletus

Eriti tuntud ja austatud on Krisna kui jumal Visnu avatara. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala Apolloni auks. Kogu Kreekast tuldi Apollonilt tulevikku teada saama. Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe...

Ühiskonnaõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kasvatus eri kultuurides

Üks gümnastika valdkondi oli orhestrika, mis tähendas liikumise kultuuri omandamist.(nt sõjatantsud). Teine valdkond oli palestrika, mis oli nii sõjalise kui ka sportliku ettevalmistuse aluseks. Ülekreekalised seadused olid: · Olümpiamängude väljakuulutamise hetkest pidi lõppema igasugune vaenutegevus. · Kõik Hellase territooriumile tulnud võõramaalased pidid relvad ära andma. Kes püüdis sel ajal Hellase territooriumile kallale tungida, langes jumalate needuse alla. · Needus ja trahv sai osaks igaühele,kes tungis kallale Olümpiasse suunduvale teekäijale. Õpetuse üks kindel osa oli kreeka luule lugemine. Ateena esimesteks õpetajateks võime pidada Sokratest ja sofiste. Sokratese õpetuse aluseks oli usk inimese heasse loomu-...

Sissejuhatus...
305 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

Kui tugevasti see tegelikult toimis, pole teada ­ on oletatud ka linnade liitu. Sel perioodil võeti kasutusele potikeder, kujunes välja uus kiri. On kindlaid andmeid neljarattalise veoki tarvitamisest. Hilis-Minose kultuur lõppes u 1400 eKr majandusliku ja kultuurilise langusega, tähtsus siirdus mandri Kreekasse, kus juba varem oli alguse saanud Hellase ehk Mükeene kultuur (2750­1100 eKr). Inimeste keskmine eluiga piirkonnas oli sel ajajärgul meestel 31­37 ning naistel 29­31 aastat. Kreetalt ja Kreekast levisid mitmesugused oskused Lääne-Euroopasse. Samal ajal Ida-Euroopat mõjutasid Uuralid ja Taga-Kaukaasia. Eesti ala mõjutas Skandinaavia, kuid põhjas levis pronksi vähe. Kesk-Euroopas oli pronksiajal Unetice kultuur, mis hõlmas tänapäeva Edela-Slovakkia, osa Austriast, Saksamaast, Ungari, Sileesia ja Poola....

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Marss

Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha...

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ajaloo põhiperioodid

mis muutus kreeklaste Kolonisatsiooni kõrgaeg koondav Ateena mereliit e domineerisid kreeka keel ja püsivaks asualaks. Deelose Liit, juhtriik ­ Ateena kultuur Egeuse meri kujunes 7.saj.hõberaha kui väärtusmõõdu Esialgu oli tugevam Ateena, Rajati Museion kreeka e Hellase kasutuselevõtt, mis sai alguse Periklese valitsusaeg 460-430 eKr Impeerium lagunes Aleksander sisemereks- vt Lüüdias ja esialgu kehtis raha vaid oli Ateena hiilgeaeg Suure surma ja tema väepealike peamised hõimualad väliskaubanduses. 5.saj.-st Tegutsesid Sokrates, Platon, sõdade järel kolmeks Atlas lk.30, kaart nr 43...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. [1] Zeusi templi kohta on kirjutatud järgmist: "Kui inimene, kes on elus palju õnnetust ja häda tundnud, peatub murest tulvil südamega Zeusi kuju ees, siis unustab ta kõik hirmud ja raskused, mida inimese elu endaga kaasa toob." Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum (vaata lisa 1 pilt 5) oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus....

Kultuurilugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Marss

Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
31
ppt

Antiik maailmaimed

· Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. · Zeusi templi kohta on kirjutatud järgmist:" Kui inimene, kes on elus palju õnnetust ja häda tundnud, peatub murest tulvil südamega Zeusi kuju ees, siis unustab ta kõik hirmud ja raskused, mida inimese elu endaga kaasa toob." · Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. Halikarnassose mausoleum · Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus....

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kreeta - Mükeene

Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg, mida on kirjeldanud Homeros. Mükeene kreeklastest said valitsejad Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust. Trooja sõda. Kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud KreetaMükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal...

Kunstiajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Filosoofid

Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri". Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega: Kõik voolab. Sellist ütlust pole Herakleitos ise kirja pole pannud ­ see on talle lihtsalt omistatud. Sofistid- Sofistid olid Vana Kreeka tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad. Esimene neist oli Protagoras Abderast. Ta küsis esmesene oma õpetuse eest raha. Protagoras sõitis läbi pea kogu Hellase , oli Ateenas kahel korral. Periklese palvel töötas ta välja uue konstitutsiooni projekti. Hiljem ta vahistati ja mõisteti surma. Tegelikult ta pagendati,aga teel Sitsiiliasse ta uppus. Süüdistuse põhjuseks oli tema raamat "Jumalatest", mis põletati avalikult.Ta väitis, et Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minu jaoks; millistena nad näivad teisele inimesele, sellised nad ongi tema jaoks. Tõde on alati tõde kellegi jaoks mingites tingimustes ja mingil ajal. Näited...

Filosoofia
59 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena võrdlus Sarnasused: Sprata ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju kreeka üle. Samuti olid mõlemas riigis omad seadused ja toimusidkodanike rahvakoosolekud. Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia....

Ajalugu
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun