MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust.
Murdeiga Murdeiga algab poistel ja tüdrukultel erineval ajal. Näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid aga veel lapse välimusega. Ka võib juhtuda, et neiud on siis poistest pikemad. Murdeiga algab poistel 9.-14.eluaatal.Nad koguvad kasvu juurde hiljem. Mehed on keskmiselt 12 cm naistest pikemad. Nende õlad muutuvad laiemaks ja suguelundid muutuvad suuremaks. Häälemuure algab kesmiselt 13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja kahe aasta jooksul. Kätele, jalgadele, näole ja kehale kasvavad karvad. Vuntsid tekivad umbes aastaga.Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad tekkida vistrikud. Tekivad uued tunded, seletamatu ärevus ja erutus. Mõtted ja
Elva Gümnaasium Murdeiga Inimeseõpetuse referaat 18.11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? Lehekülg 3 Hormoonid Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine Lehekülg 4 Karvkate Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel
Poiste murdeiga Murdeiga puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehe tunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute) murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole. Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla elutingimuste ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist.
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka
täiskasvanu erinevaid rolle. Sellepärast võtab tema püüe enesekonstitueerumise järele pahatihti agressiivseid ja stiihilisi vorme. Ta pürgib ahnelt mingi eeskuju, ideaali poole, tahab ennast ja oma omadusi maksimaalselt avaldada. Ent murdeealine noor ei mõista veel ideaali ja tegelikkuse vahekorra keerukust ning vastuolulisust. Ta idealiseerib hõlpsasti ümbritsevaid inimesi ja suhteid, kuid pettub neis kiiresti, kui näeb, et nad ei vasta tema ootuste ideaalidele. Murdeiga on kompleksne protsess, mis toimub komplekses maailmas. Intellektuaalselt vaadatuna, on murdeiga pigem selginemise (endas selgusele jõudmise) periood kui dramaatiline kasvamine. Murdeeas hakkab indiviid otsima oma identiteeti, ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma individuaalseid kaasasündinud iseloomujooni, tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal
MURDEIGA ja selle probleemid Paukuvad uksed, lõpmatud vaidlused ja äkkviha on igapäevased nähtused kodus, kus kasvab mõni teismeline. Näiteks 16 aastasel Martinil on komme koolist tulles endaga kamp kärarikkaid sõpru koju kaasa võtta. Noored hõivavad tihti ka elutoa, lösutades tundide kaupa teleka ees. Mingil hetkel teevad nad röövretke külmkapi juurde ja hävitavad suurema osa selle sisust. Lõpuks saab emal mõõt täis. Ta ütleb, et poisid võivad tulla külla vaid kord nädalas, süüa vaid seda, mida neile pakutakse ja kogu kamp peab mahtuma ainult poja tuppa. "Kuule muti, sa ole üldse vait. Need on minu sõbrad ja ise teame, mida teeme," jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab. Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate ...
12-16. a. Murdeiga ehk mürsikuiga ehk puberteediiga Füsioloogilised aspektid Füsioloogiline suguküpsus saabub koos sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaal-vahekorra käigus. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil; toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning näo piirkonnas. Sotsiaalsed aspektid Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise suguküpsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritava...
Küsimused ja ülesanded lk 147 1. Lapsevanemaks saamine kaasab endaga tohutud vastutust ja kohustusi. Enam ei saa vaid mõelda enda peale vaid peab arvestama oma lapsega, kes alates raseduse algusest peale saab endale vanema elus põhirolli ja kogu tähelepanu. 2. Kui tegemist on imikueaga siis saab rääkida emotsionaalsest vanemlusest, sest vanemad kiinduvad oma lapsesse esimeset silmapilgust, tekib armastus ja tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii s...
Sellised inimesed elavad üldjuhul teiste arvelt, teevad juhutöid või lõpetavad vanglas. Kahjuks noored ei mõtle teismeliseeas sellele ning võtavad tähtsaid otsuseid lihtsalt vastu. Enamus selliseid noori on pärit perekonnast, kus kõik polnud päris korras, kuid see ei pruugi alati nii olla. Halba eeskuju saadakse vanematelt ja ka sõpradelt. Murdeealine, kes käitub hästi, koolis on kõik korras, on vanemate jaoks kindlasti suurepärane laps, sest alati seostatakse murdeiga halva käitumise ja õppeedukusega. See noor ei pea oluliseks kampadesse sulandumist, vaid hoopis seda, et koolis hästi läheks ning tulevases elus palju saavutada. Need kes pidutsevad ohtralt ja õpivad ka koolis hästi, on püüdlikud ja tublid, kuid neid huvitab ka see, et neil oleks sõpru ja elu võiks olla ka ''huvitav'' õppimise kõrvalt. Mina arvan, et murdeiga on väga raske aeg, mil tuleb kõik otsused väga selgelt läbi mõelda, sest muidu võib oma elu igaveseks rikkuda.
ANOREKSIA Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga, koolimured vms. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe..
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega
docstxt/1287583791119139.txt
Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale murdeiga oli neiudel aeg abielluda. Ise nad endale abikaasat valida ei saanud. Tavaliselt leppisid abielu kokku tulevane peigmees ja äi. Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega
kuna maal kaotati kool ära, läks linnakooli viiendasse klassi. Elas ema majas. Kus ta pidi endale ja oma vendadele süüa tegema. Vanavanaema kainikuiga 7-12a: Läks kooli 9a. Kooli tuli minna jalgsi. 11a. läks ta talutöödele, sest siis oli kool lõppenud. Võrdlus: Pidin kooli minema varakul, elasin kooli ligidal. Mina pean koolis käima 12 klassi aga minu eelkäijad 1-7a. Nendel oli siis elu raskem, sest nad said vanemaks ja nad pidid varakult tegema suure inimese tööd. Minu murdeiga 12-16a: Elan linnakorteris, käin koolis. Tegin rolleriload ja käin rolleriga koolis. Muutusin tugevamaks. Välimus muutus tähtsamaks. Vanaema murdeiga 12-16a: Elas koos vendadega linnas, omas majas, neil oli väga raske. Nad pidid ise hakkama saama. 16a tuli ta Tallinna kooli ja elas üürikorteris.Kuna raha ei olnud siis kooli kõrvalt tegi tööd kahes kohas. Vanavanaema murdeiga 12-16a: 16a. õppis õmblemist meistri juures. Tegi palju maatööd, sest elas maal. Võrdlus:
perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, pshholoogiline vanemlus? Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hool...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut AUTOAGRESSIIVNE KÄITUMINE NOORUKIEAS referaat Juhendaja: Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .....................................................................................................................3 Autoagressiivsest käitumisest....................................................................................................4 Enesevigastuste tagamaad........................................................................................................4 Psühhosotsiaalsed tegurid............................................................................................................
• kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust 1 aastasel 2/3 tk aju kaalust
Murdeealiste ülekaalulisus: mõjud ja teraapia Referaat Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Tartu Ülikool Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel.............................................................3 Sotsiaalvõrgustiku mõju ülekaalulisusele.............................................................................................4 Käitumuslik teraapia ja sibutramiin......................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................
Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud, unistused, huvid ja hirmud, usk, lootus, armastus, tahe ja kindlusetunne. Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna kitsas ja laias tähenduses. Kasvatus ja kasvukeskkond saab sünnipäraseid eeldusi mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi. Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a üleminek murdeikka 12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat
INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks).
Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus. Tänu sellele on kainik juba ette valmistatud jõudmiseks viiendasse eluperioodi. 5. Murdeiga ehk mürsikuiga: Viies iga on murdeiga ehk mürsikuiga. Rohkem tuntakse seda murdeeana. See kestab aastatel 1116. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Mürsik märkab, et vanemad pole täiuslikud ning maailm on täis probleeme, tema tulevik pole kindel. Muutuvad suhted täiskasvanutega, sõbrad vahetuvad. Areneb eneseteadvus ja tung ennast maksma panna. Organismis toimuvad kiired bioloogilised muutused. On väsimus ja tüdimus
vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab. 1. MUUTUSED TEISMEEAS Kes on teismeline? Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav. Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga. Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne. Tüdrukutel algab murdeiga enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal häbeme karvakasvu algust.
Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. vahemäng
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB
(nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga). Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek · Murdeiga
võimekus (IQ) isolatsioon - tõrjutus Teatud oskuste kiirem areng Toetava keskkonna puudumine - (lugemine, kirjutamine jm) võimekus realiseeritakse Edukus üksikutes ainetes negatiivsel moel Loov mõtlemine Emotsionaalne tundlikkus, Liidriomadused pinged, konfliktid 14. Murdeiga - 10-12 a - üleminek murdeikka; 12-14 a - varane murdeiga; 15-16 a - keskmine murdeiga; 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded: Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel Füüsiline – kasv on kiire, hormonnalsed muutused, seksuaalne areng. Kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus, hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a....
Kainikuiga ehk noorem kooliiga(6-7;11-12 aasta). Kainik alsutab süstemaatilist õppimist- ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. ( ,,A ja O" taskuteatmik, 2008). Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Murdeiga Neljas eaperiood on murdeiga, mis toimub 11. 16. eluaastatel. Seda peetakse lapsepõlve lõpuks. Erinevalt hakkavad arenema poisid ja tüdrukud(oma arenguga ligi 2 aastat ees). Toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Muutuvad suhted vanemate ja sõpradega. Areneb eneseteadvus- tekivad mured ja konfliktid.
järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus. • Harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • Fundamentaalsed
Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ARMASTUS?...........................................................................................................4 2.MURDEIGA............................................................................................................................5 2.1 Tüdrukute murdeiga...........................................................................................................5 2.2 Poiste murdeiga..................................................................................................................7 3.LIBLIKAD KÕHUS................................................................................................................8 4. SUUDLEMINE, SILITAMINE JA NATUKE ROHKEMGI................................................9 5.ESIMENE KORD................
Põhiliseks arenguülesandeks on iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on oma identiteedi leidmine, et inimene igas mõttes, igas arenguvaldkonnas tajuks, kes ta on ja kes ta tahab olla, missugune ta on ja missuguseks tahab saada. Noorukiiga (16/16-20/22 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on inimsuhete arendamine.
¤ Primaarsed sugutunnused-esmased sugutunnused on suguküpsuse märgid, mis on seotud inimese võimega saada järglasi ¤ Sekundaarsed sugutunnused-teisesed sugutunnused on suguküpsuse märgid mis ei ole otseselt seotudinimese võimega saada järglasi ¤ Keha proportsioonide muutused õlgade ja puusalaiuse suhte muutus: tüdrukutel kitsamad õlad ja laiemad puusad ja poistel kitsamad puusad ja laiemad õlad ¤ murdeiga- eluperiood, mil saavutatakse suguküpsus e. võime sugu jätkata ¤ akselerant- nooruk, kellel algab puberteediperiood tavalisest varem ¤ retardant- nooruk kellel algab puberteet märgatavalt hiljem ¤ Murdeea alguseks loetakse sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist ja perioodi lõpuks nende tunnuste väljaarenemist ¤ Hormoonid- ained mis lähevad väikestes kogustes verre ja kanduvad verega organismis laiali ¤ Intiimne- väga lähedane , usalduslik
suguelundite areng veel alanud. · Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv kubemepiirkonnas. · Kolmandas ja neljandas staadiumis on põhirõhk peenise pikkuskasvul, munandimahu suurenemisel, karvkatte laienemisel (karvakasv tekib ka näol ja kaenlaalustes). Iga arengustaadiumiga omandab poisi keha aina rohkem täiskasvanulikke jooni, kuni lõpuks viiendas staadiumis on suguline areng lõppenud ja murdeiga läbi saanud. Karvakasv võib küll jätkuda ka peale murdeiga, ent sellel pole sugulise arenguga enam midagi pistmist. Puberteet ehk murdeiga ehk aeg, mil sina arened hormoonidest tingitud muutuste toel lapsest täiskasvanuks. 1 Folliikuleid stimuleeriv hormoon- FSH 2 Luteiniseeriv hormoon- LH 3 Progesteroon 4 Östrogeen
(http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3 Y-sD5). Otsing 18.10. 2009 · Sisemised stressiallikad. Oled tulnud läbi kriiside. (http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/st/st_sisemised.htm). Otsing 18.10 2009 · Seksuaalne areng teismeeas. (http://www.amor.ee/39425#8). Otsing 18.10. 2009 · Puberteet. (http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet). Otsing 18.10.2009 · Murdeiga ning sellega kaasnevad identiteediotsingud. (http://www.triintomingas.fie.ee/Artiklid/Murdeiga/Murdeiga%20ning%20sellega %20kaasnevad%20identiteediotsingud.htm). Otsing 18.10. 2009
Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine- ja hiline täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga: 40-60 aastaselt. Langemine ehk allakäik. Ebameeldivuste vähendamine. Hiline täiskasvanuiga: 60 aastane ja vanem. Haigused. Täname Kuulamast!
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. Esimesel kooliaastal omandab tavaliselt erilise autoriteedi õpetaja, seejärel liitutakse kaaslastega juba püsivama koosseisuga rühmadeks ehk kampadeks. Laps, kellel ei õnnestu endale kampa leida, on üldjuhul väga õnnetu. Kui kainik oma igapäevaseid kohustusi täidab, on ta valmis jõudma ka järgnevatesse arenguperioodidesse. Mürsikuiga (11/12-15/16). Mürsiku- ehk murdeiga peetakse õnneliku lapsepõlve lõpuks. Mürsikueas toimub kõige rohkem muutusi, siis arenevad välja sootunnused, kasv on kiire. Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge... ja et ta polegi enam laps! Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru
humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel instrumentaalmuusika pillidel esitamiseks loodud muusika intermeedium meelelahutuslik vahemäng intervall kahe helikõrguse suhe kaanon mitmehäälsuse vorm kammermuusika ühele esitajale loodud muusika kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos kantor kirikumuusik kastraatlaulja meeslaulja, kes on enne murdeiga kastreeritud klassitsism kunstivool 17.-18. saj Euroopas kontratenor falsetiga laulev kõrge meeshääl kontsert mitmeosaline sonaaditeos orkestrile koraal kirikulaul kultus jumalaaustamine kvartett 4 mängijast koosnev ansambel kvintett 5 mängijast koosnev ansambel
viimasel oleks, mida selga panna, ennast ilusaks teha ja millega end teiste sookaaslaste seast esile tsta. Tuleb leppida sellega, et neile on rinnapiimaga edasi antud loomulik vajadus, et mitte elda nudlus, ilu ning thelepanu jrele. Tegelikult on ka naiste elul raskem pool. Koolis peetakse tdrukuid veidi kehvema ppeedukuse prast laiskades vi halvemal juhul rumalateks. Noormeeste puhul loetakse mned kolmed tunnistusel, ngemata mingit probleemi, 'koolipoisihinneteks'. Ilmselgelt on murdeiga naissoo jaoks nii fsiliselt kui pshiliselt raskemini lbitav etapp. Lisaks on neil elu suurim vastutus: jrglase kandmine ja ilmale toomine. Naiste eluiga on pikem, kuna vltimatud riskid on oluliselt viksemad. Neil puuduvad ka kohustused riigi teenimise ja kaitsemise osas. Elu oleks ratlemata ebaiglane kui he soo esindajatele oleks antud rohkem eeliseid kui teisele. Need on mlema soo vahel sna ausalt ra jagatud ning kigil on vrdsed igused.
2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; aktiivsuse ja asjalikkuse arendamine. 5. MURDEIGA (11/12 - 15/16.a) Sõprussuhete ümberhindamine; toimetulek probleemidega; muutused organismil; sisemised ja välised vastuolud. 6. NOORUKIIGA (15/16 - 20/22.a) Eneseleidmine, eneseteadvuse areng, tulevikuga seonduvad otsused, õpib käituma, tundma ja mõtlema, normide ja väärtuste hindamine, iseseisvus. 7. VARANE KÜPSUSIGA (20/22 - 35.a) Iseseisev tööelu; võimete areng maksimumini; karjäär;
Sensitiivne periood-periood kus mingi võime areneb väga kiiresti Kriitiline periood- teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil Optimaalne periood- periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini. Nt 3-a eneseteenindamisoskuste arenemine(söömine). Arenguperioodid · Sünnieelne periood · Vastsündinu(1 kuu), imik(0-1a) · Varane lapseiga e eelkooliiga(2-7a) · Keskmine lapseiga e noorem kooliiga(7-12a) · Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a) · Varane täiskasvanuiga(18-30ndad) · Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada · Hilinetäiskasvanuiga(60-...) Arengukriis-periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad- toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd, lahutus. 20
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud
välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüdioos, trihhomonoos, herpes kondoom/spiraal/tabletid 11.imikuiga (vastsündinu), lapseiga (koolieelik), murdeiga, noorukiga, täiskasvanuiga (küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga ja raugaiga) 12. kliiniline surm seisund. kus inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad hingamine ja südame töö, nahk on sinikahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud; bioloogiline surm kliinilise seisundi järgne seisund, kui 5-6 minuti järel pole suudetud elustada. hävivad ajurakud, keha jahtub, veri paikneb ümber madalam asuvatesse kehaosadesse ja lihased kangestuvad. 13
Internet. Informatsioon on varasemast tunduvalt mitmekesisem, ent ka objektiivsem, ilma moraalse hinnanguta. Tänu sellele tuleb noorel inimesel varasemast hoopis rohkem ise otsustada. See on aga raske. Oma piiride kompamine võib nüüd avalduda samasuguse negativistliku käitumisena kui kunagi väikelapseeas. Sageli kasutab nooruk tormakalt väga mustvalgeid vastandusi, mistõttu murdeiga on katsumus nii talle enesele kui tema vanematele. Konfliktid vanematega võivad viia isegi teismelise kodust lahkumiseni. Võimalik, et vildakas käitumises puberteedi ajal lööb välja koduse eeltöö puudulikkus. Pärast murdeea muutuste tekkimist on last juba palju raskem mõjutada. Ent kogu näilisest vastuseisust hoolimata vajab nooruk, iseäranis rasketel hetkedel, tugevat toetust ja abi.
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
Seda tunnet ei saagi hästi seletada, öeldakse vaid, et liblikad lendavad kõhus. Paljud sellised armastused jäävad algklassi ja kahjuks on ühepoolsed. Tihtipeale tahavad poisid tüdrukutelele eriti meeldida ja hakkavad neid kiusama. Nad sikutavad tüdrukuid patsist, togivad, norivad ja tahavad olla alati nende seltsis. Kindlasti ei jäta see poistest head muljet. Mina arvan, et algklassi õpilaste vanus on liiga noor, et suhet luua. Kõige keerulisem aeg on murdeiga, kus noortel muutuvad tujud väga kiirelt. Iga teismeline tahab tunda armastust ja sellega kaasnevaid häid asju. Kahjuks heaga käib kaasas ka kurbus. Alguses on kõik imetore ja ilus, kuid mõne hetke pärast oled kurb, pahane, vihane, pettunud. Tihti peale süüdistatakse partnerit tülis, mis on vale. Inimene peaks ennast oskama panna teise inimese olukorda. Niimoodi oleks lihtsam tülisid lahendada ja võib-olla ei tekikski neid.
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
