Architecture and cities in the future · The painting by Frank R. Paul · Cities made of steel, glass and plastic · Massive skyscrapers, roof-top aerodromes, wide pedestrian boulevards, metal roadways, urban space launch pads, noise regulations. · Cities must change radically to achieve long-term sustainability. · Energy, food and water sources, transportation systems and basic infrastructure, must all adapt to emerging pressures from climate change, dw...
Retsensioon Vabaduse utoopia Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks
Lugupeetud Sir Thomas More Kirjutan Teile, et anda veidikene tagasisidet raamatu ,,Utoopia" põhimõttete kohta. Teie raamatut lugedes tekkis väga palju positiivseid, kui ka negatiivseid emotsioone. Leidsin ka mitmeid argumente mis mulle ei meeldinud, ning ma tahaks nendest lähemalt rääkida ning teada saada miks just sellised põhimõtted, ning mõnele põhimõttele soobiks ka teiepoolset kommentaar. Alustaks siis kõigepealt sellest mis mulle meeldis, ning mille kohapealt mul ei ole mitte midagi vastu väita
,, UTOOPIA" Oma keskmises osas on Utoopia saar kahesaja miili laiune. Nii lai on suurem jagu saarest, kui mitte arvesse võtta, et see vähehaaval mõlemast otsast sissepoole pöörab ja kitsamaks jääb. Saar on viiesaja miili pikkuse ümbermõõduga ja noorkuu sarnane. Kahe maanina vahel on väin ja selle taga saab alguse suur ja lai laht mille keskel on kalju otsas loss ja mis on täis madalike ja veealused kaljusid. Laevakanalid on teada ainult asukatele ja võõrastele on see veekogu äärmiselt ohtlik. Kuningas Utopus viis selle maa toore ja metsiku rahva seesuguse erakordse täiuseni kõikides heades kommetes, inimlikkuses ja suursuguses viisakuses, milles nad praegu kõik maailma rahvad ületavad. Ta laskis ehitada maakitsuse, et kaitsta saart. Saarel on 54 suurt ja ilusat linna või maakonnakeskust, millel kõikidel on ühine keel, sarnased kombed, asutused ja seadused. Need kõik on ühtemoodi ehitatud ja paika pandud ja igas punktis sarnased. ...
Thomas More "Utoopia" Sir Thomas More Sir Thomas More (1478-1535) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kelle peateoseks on 1516. aastal avaldatud ladina keelne "Utoopia". Thomas More sündis Londonis, olles tuntud juristi poeg. Oma õpinguid alustas ta Londoni Püha Antoniuse koolis, kaheteistkümne aastaselt asus elama Canterbury peapiiskopi John Mortoni juurde ning kahe aasta pärast astus More Oxfordi ülikooli, kus omandas nii kreeka kui ka ladina keele. 1494. aastal siirdus Thomas More isa kutsel tagasi Londonisse, kus tegeles juuraõpingutega. 21.-aastaselt tutvus Thomas More Rotterdami Erasmusega ning oli sõbralikes suhetes Henry VII perekonnaga
,,Utoopia rannik. II osa. Laevahukk" Triloogia ,,Utoopia rannik" annab võimaluse heita pilk 19. Sajandi Venemaa mässumeelsete noorte intellektuaalide elusaatustesse. 1825. Aastal dekabristide ülestõusust hoo sisse saanud läänemeelsete revolutsionääride heitlusi tollase tsaarivõimuga võib pidada järgmisel sajandil saabuva kommunistliku revolutsiooni eellooks. Mina käisin Tom Stoppardi triloogia teist osa vaatamas. See triloogia tegeleb poliitiliste radikaalidega vene revolutsiooniliste intellektuaalidega, kes 19
Lühikokkuvõte Pühak Thomas More (7 veebruar 1478 6 juuli 1535) oli Inglismaalt pärit advokaat, kirjanik ja riigimees, kes oma eluajal oli üks kõige kuulsamatest humanismi õpetajatest. Aastal 1505 ta abiellus Jane Coltiga, kellega tal oli 4 last. Ta kolm tütart ja poeg said oma hariudse kõige parematelt õpetlastelt. Jane suri aastal 1511, pärast seda abiellus Thomas ühe lesega Alice Middletoniga. Tema kõige populaarsem teos oli ,,Utoopia", selle nimetuse andis ta ideaalsele, väljamõeldud saarele mille poliitika oli eponüümiline. Raamat anti välja aastal 1516. Pühakul raiuti pea maha aastal 1535, kui ta keeldus kirjutama alla 'Ülemvõimu aktile', mis oli tehtud Kuningas Henry VIII poolt. Aastal 1935, 400 aastat hiljem, Paavst Pius XI kuulutas Thomas More pühakuks Rooma katoliku kirikus. More kuulutati välja poliitika ja riigimeeste kaitsepühakuks Pope John Paul II poolt aastal 1980. More lisati Inglise
Sir Thomas More Born in London, his father became a judge and was knighted. Thomas was educated in the household of the Archbishop of Canterbury. In Christmas plays he improvised his parts. In 1492 he was sent to Oxford. He lived 4 years at the London Charterhouse sharing the life of monks. In 1504 he became a Member of Parliament, where he persuaded the members not to vote to the king the huge sum of money he demanded. In 1505 he married Jane Colt whom he had 4 children. His 3 daughters and 1 son were educated by the best scholars available. Jane died in 1511, and then Thomas married with a widow, Alice Middleton. Utopia It was written in 1515. The description of Utopia is put in the mouth of a traveller, Raphael Hythloday. This name is Greek for a teller of lies. Raphael argues that communism is the cure against egoism in life. Raphael is said to have been a former travelling companion of the famous navigator. For this book, a famo...
Õuduskirjandus. Algus 19. saj romantismi ajal. Hakati viljelema põnevust ja seikluskirjandust. Eesmärk tekitada lugejas põnevus- ja hirmutunnet. Kujutatakse tavatuid tegevuskohti üksikud lossid, kummitavad majad ja öised surnuaiad. Tegelased väärastunud ja haiglased sarimõrvar, süütaja, vägistaja. Tegevuskohti, olukordi ja tegelaspsühholoogiat kirjeldatakse üksikasjalikult. Montague Rhodes James ,,Kummitused nukumajas" Utoopia. Teostamatu ideaalne ühiskond. ...Ehk olematu koht. Tuleb kreeka keelest tuletatud tehissõnadest: u-ei ja topos-koht. Tuli kasutusele inglise mõtleja ja kirjaniku Thomas More'i teose ,,Utoopia" kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda. Teose idee väljendada inimkonna unistust võrdsusel põhinevast õiglasest ühiskonnast. Karl Ristikivi ,,Imede saar" Jonathab Swifti ,,Gulliveri reisid" Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus.
Ideaalne ühiskond - kas ainult utoopia? Maailmas on tohutult palju erinevaid riike, kus riigi valitsemine ja majandus erinevad üksteisest. Utoopiaks nimetatakse ideaalseid ühiskonnakorraldusi, kus inimeste vahel valitseb võrdsus. Sõna utoopia on tuletatud kreeka keelest, kirjanduszanrina võeti esimest korda kasutusele pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Ideaalse ühiskonna jõukuse aluseks on töö. Kui inimestel puudub töö, kaasnevad sellega majanduslikud raskused. Inimeste vahel tekivad pinged ja vastuolud. Loodusseadusega on määratud, et nagu loomadelgi, tekib raskustes Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad. Kuid Thomas More´i Utoopia saarele rajatud ideaalne ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal
Kas öko-Eesti on utoopia? Ökoloogia on iga riigi tähtis küsimus. Viimasel ajal väga paljud hakkasid mõtlema meie ümbritseva maailma puhtusest. Aastatega rohkem mõeldakse ökoloogilise katastroofi peale ja sellest vältimisest viisist. Ühest poolest, tänapäeval väga palju tehakse selleks, et Eesti oleks võimalikult rohkem ökoloogiline. On olemas ökokogukondi, sotsiaalkampaaniaid, reklaami, palju asju, mis panevad inimest mõtlema sellest rohkem. Selles, et olla säästlikumad maailma vaadest, on rohkem plusse, mis on väikesed ja rutiinsed, aga tähtsad igapäeva elus. See säästab raha ja teeb kindlaks energiat koguaegset kättesaadavust. Kui rohkem osa inimest hakkab mõtlema ja tegutsema selles pooles, siis öko- Eesti on teoorias võimalik ning selle olemasolu annab palju võimalusi. Teisest küljest, ökoloogia on raske küsimus ning mitte kõik inimesed teavad ja saavad aru selle tähtsust. Kui vaadata praktikumis, siis ühele inimesele „mitte ökol...
Mõlemate kirjutiste juured ulatuvad sügavale evangeeliumitesse, Uute Testamenti, kuid on tõlgendatud väga erinevalt. Vahest ainus, mis neil ühine, on soov luua maailm, kus kehtiks ainult nende ühiskond, sest just enda versioon on mõlema autori meelest parim võimalik valikuvariant. Kahe ühiskonnakorralduse võrdlemiseks tuleb mõlemaid tunda piisavalt hästi, et omada mingitki arvamust. Minul tekkis neid palju, nagu küsimusigi, kuid üleüldiselt võttes väärivad nii ,,Utoopia" kui Machiavelli riik kõlavat aplausi, sest kui reaalses elus kehtiks üks või teine, saavutaks see riik suurt edu oma süstematiseeritud korralduse poolest ja peagi hõlmaks enda alla ka kõik ümbritsevad. Head harjumused, mis edu toovad, on eeskujuks naabritele, sest nemadki tahavad parimad olla. Paraku peab ühiskonnakorraldus vastama rahvale, kes sellele alluma peab lahkhelide korral riik killustub või tekib anarhia. Seega
Thomas More'i ,,Utoopia" ja Niccolo Machiavelli ,,Vürst" Liina Anette Pärtel Lugesin mõlemat teksti suhteliselt järjest ning valisin endale meelepärasema juba suhteliselt ,,Utoopia" algul, kohe, kui mõistsin, et tegu on puhta sotsialismiga. Võib-olla tekkisid mul selle pärast ka eelarvamused, kuid ma püüdsin olla piisavalt erapooletu seda teksti analüüsides. Macchiavelli Vürsti omadused olid minu jaoks suhteliselt loogilised. Esiteks peab vürst oskama ja julgema kasutada seaduste kõrval ka jõudu, sest lihtsalt rääkimisest enamikul juhtudel ei piisa. Kui ikka keegi riik tuleb ründama, kellega oli sõlmitud rahuleping, siis ei
Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus täitma kumbagi nõudmist. Lisaks on Arkaadiale pinnuks silmas Utoopia ajakirjanik Robert Jones, kes avaldab kohalikes ja rahvusvahelistes väljaannetes Arkaadiat kritiseerivaid kirjutisi. Jane Doe reisis Latoonia lippu kandva reisilaevaga Arkaadia naaberriiki Patagooniasse. John Smith andis Arkaadia mereväele käsu võtta reisilaev kontrolli alla, mil see läbib Arkaadia
sajand). 2. Memento viviere ära unusta elada. Ladinakeelne väljend, mis renessansi ajal loodi antonüümina memento morile (ära unusta surma), sest maailmavaated olid muutunud. 3. Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. Francois Rabelais, kelle peateos on GARGANTUA JA PANTAGRUEL. 5. Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutuvad stroofidesse. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletaja Fransesco Petrarca´le (1304-1374). Paljude
visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekujutus paremast homsest, globaalne visioon parematest elamistingimustest, millel võib olla väga tugev ja huvitav filosoofiline alus, kuid mida ei ole võimalik realiseerida
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu.
(Edgar Allan Poe) Ulmekirjandus - Teadusliku fantasitika elmente on esinnud läbi aegade,varaseim renessansikirjaniku Dante Alighieri ,,Põrku-kujutust".Läbimurdeks sai M:Shelley romaan ,,Frankenstein" (1818).UK arengut mõjutasid teaduse saavutused ja nenede laialdane tutvustus.Ulmekirjandusele,mille eesmärk on käsitleda võimalikk teadussaavutusi,pani aluse J.Verne,,20 000 ljööd veeall"(1870).Tänapäeva UK tegeleb inimeste hoiatamisega katastroofide eest. Utoopia Osaliselt pärineb antiikirjandusest kus on märgat ideallse ühiskonna kujutist.Tuleb kreeka keelsest sonast mis tõlkes on Olematu koht.Mõiste tuli kasutusele Thomas Moori teosest ,,Utoopia"(1516).Teose idee on väljandada inimkonna unistust võrdesest ühiskonnast.Eesti tuntuim utopist on K.Ristikivi,,Imede Saar".Utoopia kõrval on ka negatiivse ühiskonna kujutis Antiutoopia.J.Swifti ,,Gulliveri reisid"(1726)
Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. Giordano Bruno uskus Kopernikut ja väitis et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus vaid üks paljudest maailmadest. Vaidlustas ka hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse
Kirju seltskond, toores, jõhker. Naised kandsid teatris maske. Etendused päeval: söödi, joodi, mängiti kaarte, hangeldati. Dekoratsioonid algelised, lavatehniliselt vaene. Kostüümid rikkalikud, maksid terve varanduse. Naiste rollides noormehed ja poisikesed. Tegevuskohtade muutusest teadustati. Teatritrupid rikaste isikute kaitse all patronaaz. Muidu peeti neid ,,kelmideks ja vagabundideks". Avalik arvamus. 9)Utoopia selle ühiskond rajaneb teatud ametitele, töödele; millega ühiskonda justkui reguleeritakse. Demokraatia, võrdsus & kooskõla. Ühiskond on organiseeritud ratsionaalselt, mõistuspäraselt. Isiklikku vara ei ole, kuritegevus puudub. Paroodia pilav jäljendus, kirjanduses kirjanduszanr, vormilt sarnane kuid sisuarendusi moonutav teos.
meeste ja naiste vahel. Loodus kui ülim väärikus. Ei ole kinni maise ja taevalikkuse võrdlusmomendi kujutamises. Segab ülimat poeetilist stiili rahuliku mahlaka keelega. õigustab maist armastust, kui ülimat inimpüüet. · NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". 6. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 7. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; kunsti komöödia improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid
Samas on ka riiklikul sektoril suur osa. 2. Ideoloogia Korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel koostatakse tegevusprogramm ja mis määrab, kuidas kavatsetakse tulla võimule, millistele sotsiaalsetele gruppidele tuginetakse, kuidas tahetakse korraldada majandust ja ühiskonnaelu ja kuivõrd kaasata rahvast riigi valitsemisse. Sotsiaalne utoopia Ebareaalne unistus muretust ühiskonnast. Tegelikkuses teostamatu ideaalne ühiskonnakorraldus, mis on saanud nime XVI sajandi mõtleja Thomas More'i teosest ,,Utoopia". Propaganda Oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendatav tegevus. (Ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil.) Erakond ehk partei - Ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on
b) Millest räägivad Petrarca sonettid ? - ,,Laulude raamat" räägib armastusest, armastus tundest jne. 4) Boccaccio ,,Dekameron" a) Teemad piiritu usk loodusesse, armastus toimib spontaalselt, loodusseaduse jõu ja hoolimatusega, looduse ülim and inimesele on mõistus. b) Oli 10-päeva raamat. Oli kümme inimest, kes rääkisid oma lugusi. Nii saigi kokku 100 novelli. c) Novell on keskaja lõpus tekkinud kirjanduszanr, mis üllatas oma uudsusega. 5) Thomas More ,,Utoopia" - Milline oli kirjaniku nägemus demokraatlikust ühiskonnast ? - kujutas ette ideaalset inimelu võimalikust korraldusest, rääkis inimkonna unistustest õiglasemast elust. Ütles, et ,,lambad õgivad inimesi" jne. Siis peredes, kus lapsi on palju, antakse lapsed sinna peresse, kus on neid vähe või pole üldse. 6) Cervantes ,,Don Qoijote" a) Miks on teos rüütliromaanide paroodia ? - Et välja naerda nende elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi.
RAAMJUTUSTUS ÜHENDAB NOVELLID TERVIKUKS JA LUBAS 3)TRÜKIKUNSTI LEVIK SUJUVALT ÜLE MINNA ÜHELT PALALT TEISELE. RAAMJUTUSTUS ÜHENDAB NOVELLID TERVIKUKS JA LUBAS REFORMATSIOON-KATOLIKU KIRIKU VASTANE LIIKUMINE. TEKKIS SUJUVALT ÜLE MINNA ÜHELT PALALT TEISELE. PROTESTANTLIK KIRIK. REFORMATSIOON-KATOLIKU KIRIKU VASTANE LIIKUMINE. TEKKIS THOMAS MORE-,,UTOOPIA" PROTESTANTLIK KIRIK. TRAKTAAT PROBLEEM IÜLE TEADUSLIKULT ARUTLEMINE THOMAS MORE-,,UTOOPIA" TÄHTIS ON: MAINE ELU, MITMEKÜLGNE ENESETEOSTUS. IDEAALIKS TRAKTAAT PROBLEEM IÜLE TEADUSLIKULT ARUTLEMINE SAAB HOMO UNIVERSALE. TÄHTIS ON: MAINE ELU, MITMEKÜLGNE ENESETEOSTUS. IDEAALIKS *RÕHUTATAKSE INIMESE INDIVIDUAALSUST,USUTAXE TA VÕIMETESSE SAAB HOMO UNIVERSALE.
Petrarca. Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura. Novell-Tihe sündmustik, väheste tegelastega jutustus. Boccaccio. Novelli kui zanri rajaja. "Dekameron". Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni. Essee- Kunstilise proosa zanr. Michael de Montaigne. Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele. Sügav sõprus, sõbra kaotas tekitas need mõtted, mis pani kirja "Esseedesse". Utoopia- Ideaalriik või ideaal ühiskond. Thomas More. "Utoopia". Teos oli väga ompärane, midagi sellist mida on võimatu saavutada. Renessanssi teatre, commedia dell'arte: - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed. Rahvakomöödia. "Armastus kolme apelsini vastu". Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed: -Humanismid olid antiikaja mõtlejad/filosoofid. Vastandusid keskaja teoloogidele. Thomas More "Utoopia".
Krahv. Kirjutas kõne 1486. a, millest sai humanistide kõige loetum tekst. ,,Inimese väärkusest". Niccolo Macciavelli (1469-1527) vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama: Thomas More (1478-1535) ,,Utoopia" õiglane kodanikeühiskond. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. ! 1600. a märts põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600). Unistus ühtsest Euroopast. Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole. 1348.a Euroopat tavas katkuepideemia, elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad. ,,...uue Euroopa rajajoonteks tuleb pidada nende kahe suure kompleksi tugevnemist: Põhi
3. Dante ,,Jumalik komöödia". Kes on Dante? Mis on ,,Jumaliku komöödia" sisu? 4. Kes on Petrarca? Mis on tema tippteosed? 5. Kes on Boccaccio? Mis on tema tippteos? Miks on see teos oluline? 6. Mis on ,,Dekameron"? Kolme novelli lugesid, aga millest see raamat on? Kes neid novelle jutustavad? Miks? 7. Mis on reformatsioon? Miks see aset leidis? Kes oli võtmefiguur? Kuidas mõjutas see kirjandust? 8. Thomas More ,,Utoopia. Pead teadma ,,Utoopia" sisu. Pead oskama kirjeldada saart. Peaksid omama ka arvamust, kas selline ühiskond toimiks. Miks? 9. Pead teadma, kes on Machiavelli, mis on tema kuulsaim tsitaat. Pead oskama tema tsitaati lahti seletada. 10. Millised romaaniliigid olid levinud? Oskad neid romaaniliike kirjeldada. 11. Kes on Cervantes? Pead oskama jutustada ,,Don Quijote" lugu. 12. Mis on commedia dell'arte? Kes olid selles põhitegelased? Kuidas jaotusid näitlejate rollid
Sonett- luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest; Petrarca; luule oli avatud ja emotsionaalne Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus; Boccaccio- novelli kui žanri rajaja; kmkmd“Dekameron''; igapäevastest asjad; ei puuduta poliitikat ega religiooni Essee- kunstilise proosa žanr; Montaigne, Prantsuse kirjanik- pani aluse esseekirjandusele Utoopia- ideaalriik või ideaalühiskond; Thomas More- “Utoopia” Renessansi teater, sellega tulnud uus mõiste: commedia dell’arte. maskidega näidend; maskid andsid edasi emotsioone; ainult mehed; rahvakomöödia; “Armastus kolme apelsini vastu” Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed. humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine; Erasmus- ,,Narruse kiitus''; Thomas More- ,,Utoopia'', ideaalne maailm; Montaigne- ,,Esseed'' Boccaccio, Petrarca, Cervantes (teosed)
ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale):
Kommunistid tulid neis võimule, kas siis abipalvega pöördumisel, kujunemine NSVL okupatsioonitsoonidest, võit kodu- või kolooniasõjas: sellepärast ei jäänudki sotsialistlik maailmasüsteem püsima. Sotsialistliku maailmasüsteemi juured olid põhimõtteliselt Marx'i ideoloogias- inimkond peaks elama kommunismis, kus kõik omand on ühine ja inimesed võrdsed. Lenin ehitas NSV Liidu sellele ideoloogiale. On aga ilmselge, et see on sama hea teostamatu utoopia, kui näiteks Thomas More'i Utoopia. Seega oli kogu maailmasüsteem üles ehitatud teostamatule unistusele Üheks kindlaks põhjuseks, miks sotsialistlik maailmasüsteem püsima ei jäänud, oligi see, et too oli rajatud jõule ja ideoloogilisele kontrollile. Ühe juhtpartei süsteem, kuid mitmel pool ametlikult mitu parteid, mis kõik alluvad tegelikult juhtivale- Poola, Saksa DV, TSSV, Bulgaaria, Hiina, Korea DV. Kommunistlikus parteis endas on võim koondunud pea- või I sekretäri kätte
kirikulaulud ja humoorikad lauakõned said rahva hulgas ülipopulaarseks. Jumal tuli inimesele lähemale. Hirm asendus armuga ja paremate aegade lootusega, paradiisi taheti näha juba maises elus. Thomas More (1478-1535) inglise renessansi alguse tähtsaim tegelane. Õppis kirjandust, filosoofiat, kreeka ja lad keelt ning antiikkultuuri. Oli seotud Oxfordi humanistide ringiga. 1935.a kuulutas roomakatoliku kirik More'i pühakuks. More sai tuntuks 1516.a ilmunud lad k teosega ,, Utoopia". Teose kavandas ja osaliselt ka kirjutas ta oma Flandria reisil. Raamat kujutab endast seikluslikku reisiromaani, see koosn meresõitja Hythlodayga peetavatest vestlustest, kuhu on põimitud maist paradiisi kirjeldavad legendid. Teose tegelik allikas oli tolleaegne reaalsus, millele More'i loodud õiglane kodanikühiskond pakkus nii kontrasti kui ka alternatiivi. More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriiki. Sõnad ,,utoopia" ning ,,utoopiline" ongi
antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil ,,Laulude raamat'' jaguneb kahte ossa: ,, Madonna Laura eluajal'' ja
"verine seadusandlus", peksti, lõigati pool kõrva , kolmandat korda tabatult hukati. Henri 8 40 aastat valitses (1509-1547) jätkas isa tööd. Ta oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist. Geoffrey Chauceri (1340-1400), Itaalia vararenessansi mõju levitaja inglise rahvluslikus kirjanduses. Õukonnas töötas Hans Holbein noorem, kes tegi palju portremaale. Henri 8 aja Inglismaal on tuntuim humanist Thomas More (1478-1535). Kirjutas teose "Utoopia", milles kirjeldab reisi kujutluslikule Utoopia saarele (kreeka keeles "eikuskile"). Seda suunda hakati nimetama hiljem utoopiliseks sotsialismiks. Konflikt paavstivõimuga Konflikt kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henri 8 soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Abiellus Hispaania printsessi Katariinaga, et parandada suhteid, kes oli 6 aastat vanem. Reformatsioon supremaatikaakt, millega kuulutas parlament 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis
A.Poe "Must kass (.................................................. Ulmekirjandus vanim näide on 14.sajandi teos "Jumalik komöödia", kus üritatakse kujutada ette elu põrgus. Kõrgajaks võib pidada 19.saj teist poolt, kui maailmakirjanduses tegutsesid Jules Verne ja Herbert George Wells. Selle ja eelmise sajandi ulmekirjanduse eesmärk on eelkõige hoiatada tänapäeva inimest katastroofide eest, mis võivad inimkonda .("tabada (J.Verne "20000 ljööd vee all", U.Alas "Plahvatus Utoopia teosed, mis püüavad kujutada ideaalset ühiskonda. Tuli kasutusele inglise kirjaniku Thomas Moore'i teose "Utoopia" kaudu. (A.France "Valgel kivil", K.Ristikivi (""Imede saar Utoopia kõrval tuntakse ka antiutoopia mõistet, milles enamasti satiiriliselt kirjeldatakse ja ,"kritiseeritakse negatiivset ühiskonda. (G.Orwell "1984 Kroonika esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosas. Esimesed
huumor II osa:tõsine Madrigal- Thomas More- Ei allunud ,,Mandragora"- Marcelius-,,Hamlet", M renessansslüürikas paavstile, lasti hukata Henry Machiavelli satiiriline kuninga idülliline vaba VIII poolt, tuntuim teos näidend ihukaitseväelane, kes vormiga ,,Utoopia" näeb koos lembeluuletus ,,Morgante"- L.Pulci Bernardoga 28 laulust koosnev, esimesena vana Minajutustus-jutustus tegelaseks hiiglane kuninga vaimu 1.isikus, Morgante monoloogiline, ,,Fiammetta"
järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. Suletud e. kinnised novellid: lühikese sündmustikuga,vähe tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab novellid tervikuks, lugu loo sees proosaromaan poeem lühem värssromaan psühholoogiline romaan utoopia sõna tuleneb kreeka keelest ou-topos ei-koht e. koht,mida ei eksisteeri essee vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina paikneb ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahel pikareskne e. kelmiromaan Commedia dell'arte kohapeal impro, alguses oli Inglismaal ja Hispaanias;Itaalias- antiikteater,koosnes elukutselistest näitlejatest,näidendi valmistekst puudus,olid vaid stsenaariumid,KÕNEKOOMIKA Kirjutajad+teosed W
ARVESTUSTÖÖ NR. 2 Valgustusajastu 1. Selgita mõisted. (6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus
töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu veetlev leedi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
Ta oli filosoof, kirjutas “Narruse kiituse”- filosoofilise satiiri, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu. 8. Mille poolest erinesid põhjapoolsete maade humanistid (nt Erasmus) itaalia humanistidest? Põhjas ei pööratud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele, vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes 9. Millise humanisti teos kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust? Thomas More - “Utoopia” 10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt? Kerakujulisena, Mikolaj Kopernik 13.Kes oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis? Giordano Bruno 14.Milline kaubanduslik huvi äratas Hispaania ja Portugali merereisid
Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille avaldas 1516 aastal. Teos räägib autori ideedest ühiskonnas. Mõnedki ideed on aidanud rajada tänapäeva ühiskonda. Tänan kuulamast
1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli 1993. aastast Eesti Draamateatri näitleja Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele Julia 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad 2012 Leo Katz David Edgar Nelipühad 2012 Alain Reille Yasmina Reza Hävituse ingel 2013 Aleksandr Herzen Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Mänginud telelavastustes Mänginud filmides Click to edit Master text styles Second level Mait Malmsten Third level Fourth level Fifth level
37) 17.sajandi Prantsuse suur mõtleja. ,,Mõtlen järelikult olen Cogito, ergo sum." 38) ,,Lauakõned"; Usukuulutaja; tema mõte seisnes individuaalse usu rõhutamises. Reformatsioon. 39) ,,Don Quijote" autor, suri Shakespearega samal aastal. Sattus mitmel korral vangi ja oli Hispaania sõjaväes. Elu lõpus pidas vaimuliku ametit. Ta vasak käsi jäi eluajaks halvatuks. 40) Eesti valgustaja; ,,Kolm isamaa kõnet"; ,,Sakala" asutaja 41) Renessansiaja mõtleja. ,,Utoopia" autor. 42) Värvusteooria looja, ,,Fausti" autor; anatoomilised avastused; Saksa kirjanik 43) ,,Robinson Crusoe" autor; väärtustas tööd; kapitalismi esimene jälg; traditsiooni ja metsluse erinevus 44) ,,Gulliver reiside" autor; Inglise valgustaja, kaunilt kunstide soosija. 45) ,,Romeo ja Julia" autor; tragöödiad, komöödiad, ajalookroonikad; komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest ideedest? 46) Üks Prantsusmaa valgustusaja mõtleja.
Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Termin pärineb Thomas More'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia", mida tavaliselt teatakse pealkirja "Utoopia" all. More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest neologismist outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat kohta, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares - 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote". William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri.
,,Kas maailm väsib vihkamast?" Inimkonna poolt aastatuhandete vältel üles tähendatud loomingus on ikka olnud kindel koht teostel, mille kirjeldamiseks on Thomas More'i eeskujul hakatud kasutama määratlust "utoopia". Utoopia tähistab ladinakeelse väljendina paika, mida pole olemas. Miks on siis inimestel nii suur soov luua kasvõi kujuteldav maailm, mis täieliku vastandina eristuks reaalsest ühiskonnast? Usutavasti on selle põhjuseks igapäevase ilmaelu püsiv seisund vaen ja viha. Sest miks muidu öeldakse, et inimkonna ajalugu on tegelikult sõdade ajalugu! Seetõttu unistavadki paljud inimesed utoopilisest maailmast, mis oleks ideaalne paik, kus puuduksid konfliktid ning mille
Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. ,,Narruse kiitus" seal on ta kriitiline vaimulike ja kiriku pahede vastu. Thomas More Inglise humanist. ,,Utoopia" esimene osas kritiseeris toonase Inglismaa riigikorraldust. Teises osas on juttu Utoopia saarest, mille elanikud on rajanud ideaalse keskkonna.More oli elu lõpus hukatud Kuninga poolt. William Shakespeare oli Inglise renessanssikirjanduse suurkuju. Miguel de Cervantes oli Hispaania aadlik. Kirjutas tuntud rüütliromaani ,,Don Quihote". Mikolaj Kopernik oli Poola õpetlane , kes arvas, et hoopis planeedid tiirelvad ümber Päikese, samal ajal ka ümber oma telje.
isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi.
mõlemale küsimusele jaatavalt, väites, et nad kuuluvad ühte ja samasse poliitilisse liiki, nimelt totalitarismi. Pärast Euroopa kommunismi kokkuvarisemist 1989. 1991. aastal on 3 kahe diktatuuri üle käiva arutelu fookus hakanud nihkuma. Valminud on ajalooliselt märksa põhjendatum totalitarismi mõiste, mis arvestab sellega, kui suurel määral seisis süsteemide taga eksklusiivse ühiskondliku ja kultuurilise utoopia positiivne visioon, kuid tunnistab samas, et reziimi poliitiline ja ühiskondlik praktika lahknes väga sageli utoopilistest püüdlustest. Enam pole kahe diktatuuri määratlemisel vaja tugineda rangelt politoloogilisele ,,totalitarismi" mudelile. Viimase tosina aasta jooksul on ajaloolised teadmised nii Saksa kui ka Nõukogude reziimi kohta tunduvalt teisenenud ühelt poolt tänu avalikustamisele Nõukogude Liidus ja selle järglasriikides, teiselt poolt
annaabi.ee 
