Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782...
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid.
Karl Suure keisririik. Pärast Clodovechi surma nõrgenes frangi kuningate võim. Nende asemele kerkisid esile kojaülemad e. majordoomused, kelle kätte koondus järk- järgult kogu võim. Paavst palus kaitset võimsatelt Frangi majordoomustelt. Vastutasuks lubas ta kuninga tiitli. Majordoomus Pippin kuulutati 751.a-l Frangi kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768- 814), keda tuntakse Karl Suurena. Karl Suur veetus suurema osa oma va...
(varakeskaja esimesel poolel) ning poliitiline killustatus. Võib aga julgelt väita, et tollal kujunesid mõned jooned nii tugevalt välja, et need kestavad tänini. Üks olulisim on kindlasti mitmete Euroopa suurrahvaste väljavormumine. Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma. Tol ajal võtsid jalad alla näiteks frangid, germaanlaste seast pärit hõim. V sajandi lõpul tungisid varemalt Reini jõe põhjapoolsetes äärtes elanud frangid Galliasse ning lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel. Frangi riik nägi küll teatud perioodil iseenese killustumist, kuid lõppkokkuvõttes loetakse seda siiski varakeskaja Euroopa võimsaimaks riigiks. Frankide võimu
eKr ja rändasid sinna ida poolt. Teine arvamus on see, et keldid kujunesid välja varasematest kohalikest. Keltide hulka kuulusid näiteks gallid, britid, skotid, belgid ja helveedid. Rooma võimu kehtestudes hakkasid keldid romaniseeruma (võtsid üle Rooma kombeid ja osaliselt ka usku, aga nende keeled said ka mõjutusi roomlaste keelest). Germaanid Lääne-Euroopast väljaspool (piirkond piirnes jõgedega: Rein-Visla-Doonau) elasid germaanlased. Germaanide hulka kuulusid näiteks frangid, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid germaanlased elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke ja võtsid vastu ristiusu. Esialgul see Rooma riigi territooriumile elama asumine oli pigem aeglane sisseimbumine. Aastal 375 sai alguse suur rahvasterändamine, mis on siis germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Rändamise ajend: 1. Hunnid (Sise-Aasiast pärit rändkarjakasvatajad, kes 2
PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid. (alandlikkus ja distsipliin) PÜHA PATRICK- misjonär, rajas mitmeid kloostreid, levitas ristusku. KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. KARL MARTELL- FS algataja. 732 Poiters’i lahingus tõrjus araablased tagasi ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea. CLODOVECH- ühendas frangid oma võimu alla, tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. Nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. MONTE CASSIONI KLOOSTER- Benedictuse rajatud klooster, mille eeskujul loodi läände veel teisi kloostreid. POITERS’I LAHING- kokkupõrge frankide ja araablaste vahel. Hiljem tekkis Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja
sajandist 15. sajandini. Algas 476.a. ja lõppes 1492 a. Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis Põhja- Aafrikas; toob kaasa kultuuride segunemise; Vahemeremaades ja uutes riikides- ladina keel. Põhja-Euroopa pool germaani keel. P.S
Jaanus Tammiste II kursus AU 2007 Peetris Jaanus Tammiste II kursus AU Frankide ristiusustamine. Franke mainitakse esmakordselt rooma allikais III saj. See oli suur hõimuliik kuhu kuulus mitu vanemat germaani hõimu hamaavidest, bataavidest, sugambritest, kattidest, saalidest. Paiknesid nad Reini kesk- ja alamjooksul. III IV saj. ründasid frangid Reini tagant sageli Rooma Galliat, et seal endale uusi elupaiku leida. IV saj. teisel poolel hõivasid nad Toksandria ja asustasid selle Rooma keisririigi liitlastena. V saj. keskel laiendasid saali frangid oma valdusi lõuna ja lääne poole kuni Somme'i jõeni. Repuaari frangid asustasid Maasi ja Reini vahelise maa-ala. Pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist alustas saali frankide juht Chlodovech (481-
4. Bütsants hõlmas nii Balkanit, Väike-Aasiat,Palestiinat,Süüriat kui ka Põhja- Aafrikat. Rahvastik: kreeklased,bulgaarlased,armeenlased Riigikorraldus: kogu võimutäius kuulus riigis keisrile e. Basileusele( ka kirik allus temale) 5. 1054a. Puhkes patriarhi ja paavsti vahel tüli,mida nim. suureks kirikulõheks. Tagajärg: ristiusk jagunes ristiusk roomakatolikuks kirikuks(läänes) ja kreekakatolikuks e. Õigeusu kirikuks(idas) 6. 3 saj jõudsid frangid Galliasse(praegune prantsusmaa), 5 saj lõpul , kui võimul oli Merovingide dünastiast Cglodovech, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Chlodovech v6tis vastu ristiusu. see lõi aluse koostööks kõrgemate vaimulikega. vaimulikud nägid kunigas jõudu ja toetusid tema peale tihti aga frangid said hea ettekääne alustada sõda naaberhõimude vastu 7. Karl Martelli valitsemisaega võib nimetada murranguliseks, sest ta viis läbi sõjaväereformi
läänimees see talupoeg lex salica tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech Ivalitsemisajal islam üks usutunnistuse liikides, kus jumal on Allah Vallhalla langenud sõdurite saal majordoomus kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara vasall see talupoeg ripuaari frangid frankide jaotus: ripuaari frangid ja saali frangid ariaanlus õpetus, mis eitab Kristuse jumalikku päritolu lääniisand selle maaomanik sakrament Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud · Millal ja kelle vahel sõlmiti Wormsi konkordaat ( kokkulepe)? Mida see sisaldas? Sõlmiti 1122. aastal Heinrich V ja paavsti Calixtuse II vahel
Ida-Rooma jäi püsima, sest püsimajanduse kasuks oli kaks tegurit: soodsad geograafilised tingimused ja rikkalikud materiaalsed võimalused ja inimressursid. Konstantinoopolil oli võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulöök anda. Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne-Roomast, sõjaväekohustus oli talupoegadel. Frangi riik: Rahvasterändamisel tungisid seni gallidega asustatud tänapäeva Prants aladele germaanlased, k.a frangid. Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas.
feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja- Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad
Frangi riigi kujunemine Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale. Frangi riigis eristatakse 4 etappi 1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni) 2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr) 3) Merovingide gallia aeg ( 5 - 8 saj) 4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj) Keldi gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud 80 alaks. Need asustati 4 hõimu poolt, keda kutsutakse gallialasteks. 3. saj ilmusid frangid ja sajandi lõpuks asusid nad Reini Rooma poolsele kaldale. Frangi riigi rajajaks on Chlodovech. Tema eestjuhtimisel vallutasid frangid suurema osa Galliast !!! Karl Suure valitsusaegne sise- ja välispoliitika ) Välis: 1) Laiendati riiki 2) Laiendati ristiusu levikut 3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga) Sise: Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused ) Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus. Keskaja riigi ja majandusliku korralduse
*soodsamad geograafilised tingimused *rikkalikud materiaalsed ja inimressursid *võimalus pidada sõda merel *tohuktu riigiaparaat Alalises regulaarväes oli u 150 000 meest, kellele maksti palka kullas. 1.5 Frangi riigi kujunemine Tänapäeva territooriumil elas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguunid. Sugurühmade ühtsust kartsid druiidid e. preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi andmise eest. Frangi riigi algus 3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus
1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a
Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võtma. Üks nendest frangidest oli Clodovech, ta laiendas oma piirkonda väga usinasti. 486. aastal hõivas ta viimase Rooma asevalitseja piirkonna ja hakkas peale seda naabreid vallutama. Lõpuks suutis ta vallutada peaaegu kogu Gallia. Samal ajal kõrvaldas ta kõik põhikonkurendid ja muutus kõikide frankide kuningaks. 7
Germaanid Germaani hõimud elasid kesk ja põhja euroopas. Germaanlased elatusid põlluharimisest ja karjakasvatusest.Lihtkogukondlaste seast hakkasid eristuma rikkamad ja mõjukamad ülikud.Suhted germaanlaste ja roomlaste olid nii sõjakad kui ka sõbralikud(kaubavahetus,ristiusk).Chlodovechi suhted olid roomlastega head kuna Chlodovech võttis roomlastelt ristiusu vastu muutusteta. Keskaja alguses tekkisid Euroopasse järgmised germaanlaste riigid: · Lääne-goodid(Balkani ps-Pürenee ps) · Ida-goodid(Musta mere põhja osa-Apennini ps põhja osa) · Vandaalid(Slaavi-Põhja-Aafrika) · Frangid(tänapäeva Belgia,Holland,Prantsusmaa)
maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu
Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid. · vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse · anglod ja saksid Britanniasse Rahvasterändamise põhjused- · Gremaanlased pidid liikuma "eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest · Kliima jahenemine (300 ja 500)
.........7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal
10) Millised olid germaanlaste ja Rooma keisririigi suhted? Germaanlased ja roomlased pidasid vihaseid ja veriseid lahinguid, kus edu saavutas kord roomlased, kord germaanlased. Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. 11) Nimeta germaanlaste loodud riike (nt frangid lõid Prantsusmaa). Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid Britanniasse. 12) Mis oli Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid,
Vandaalide riik lakkas olemast 534. aastal, kui selle purustasid Bütsantsi väed. Anlosaksi kuningriigid. 5. sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sisseting Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid tulid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt Briti saartele ja rajasid sinna anglosaksi kuningriigid. Frangi riik. Läänegootidele lisaks tungisid tänapäeva Prantsusmaale (tollal Gallia) olulisemad germaani hõimud alemannid, burgundid ja frangid. Viimased pärinesid Reini aladelt. 5. sajandi lõpul kujunes Frangi riik kui kuningaks oli Chlodowech Merovingide suguvõsast, haarasid frangid enda kätte peaaegu kogu Gallia. See oli umbes aastal 486. Frangi riigi tekke aasta on aga 496 sel aastal võttis Chlodowech vastu ristiusu. Frangi riik kujunes kõige võimsamaks germaanlaste riigiks. Idagootide kuningas Theoderich Suur (valitses 493-525/526) vallutas 493. aastal Itaalia ja rajas sinna Idagootide kuningriigi pealinnaga Ravennas
keisritega liitlassuhetes, ent tegutsesid neist sisuliselt sõltumatult. Lääne- Rooma keisrite kontroll riigi provintside üle kadus järk-järgult. 476.a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse ning tunnustas Ida-Rooma (e Bütsantsi) keisrit ülemvalitsejana. Lääne-Rooma keisririigi langust loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. 5.saj lõpul tungisid seni Reini jõe alam- ja keskjooksul elanud frangid Merovechi sugukonda (Merovingide dünastia 5.-8.saj) kuuluva kuningas Chlodovechi (valitses 481-511) juhtimisel Galliasse, tõrjusid seni seal elanud läänegoodid Hispaaniasse ning panid aluse Frangi riigile. 2. Frangi riik 5.-7.sajandil: Kui frangid olid kuni 5.saj lõpuni paganad, siis enamik ülejäänud germaanlastest olid ariaanlased (4.-7.saj levinud kristlik usuvool, mis eitas Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust; usuvool sai nime 3.-4
Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Next.svg Pikemalt artiklis Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangi riik Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile. Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema
kristliku kirikuga Referaat Koostaja: Martin Amor Juhendaja: Tiina Kull Lähte 2012 Sisukord Frangi riik Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, mis suuresti langes kokku tänapäeva Prantsusmaaga. See riik tekkis 476. aastal (5. sajandil) peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamuse Galliast. Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul ja pandi kirja frankide õigus ehk "saali õigus". Chlodowech I ei olnud ainus Frangi riigi kuningas,
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse;
Kumb on olulisem, ka Eesti kroon või Euroopa euro. Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Sveitsis, Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Nüüd, on nendes maades kasutusele võetud ühine raha euro. Meile tahetakse ka eurot. Kumb siis on olulisem, kas Eesti kroon või Euroopa euro? Muidugi oleks mul kahju loobuda Eesti kroonist aga minu arvates oleks meile parem euro, sest siis poleks mingeid valuuta probleeme. Kaugel välismaal või isegi siinsamas Soomes oleks lihtsam arveldada ja maksta. Pole vahet kuhu sõidad kõikjal on üks raha,
ITAALIA ÜLDANDMED · Parlamentaarne vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 302 073 km2 · Riigikeel Itaalia · Rahvaarv 60 665 551 · President Sergio Mattarella · Iseseisvus 17. märts 1861 · Rahaühik EUR ITAALIA AJALUGU · 9.saj.eKr kreeklaste kolooniad · 7.saj.eKr etruskite vallutus · Roomlaste vastuhakk Rooma riik · Ida- ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Pippin lühike vallutasid Rooma · Hiljem Karl Suur ja kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia kirikuriik · Saksa-Rooma riik 800.a · 15.saj Charles VIII- esimene Itaalia sõda Habsburgide ülemvõim · 18.saj Napoleoni sõjakäigud · 1861.a iseseisev kuningriik, 1947.a demokraatlik vabariik MAJANDUS · SKT(2015) teenindussektor 74%, tööstus 23,7% ja põllumajandus 2,3% · Maa põhjaosa paremal järjel · Majandus on languses
· Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord) · Sagedasemad sõjad aadlike vahel. · Riikide killustatus. · Domineeris naturaalmajandus. · Agraarühiskond. · Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud, aadlikud, talupojad. 4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech. Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva Belgia aladele oma varase riigi. Kuninga dünastiale (merovingid) pani 5.sajandil aluse Merovech. Tulevase suurriigi tegelikuks rajajaks peetakse Chlodovech'i (valitses aastatel 466- 511): 1) Võttis vastu ristiusu, mille järel olid kõik frangid sunnitud laskma end ristida
Ajaloo kontrollltöö 1.Millest tuleneb keskaja nimetus? Nimetus võeti kasutusele 15.sajandil, mile Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutusest. Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele. 2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. ...
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732
Keskaeg-pime aeg antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel(kunagi). Eu tsivilats kujunemine, vijakas loominguline(tänap)Algas rooma keisri Romulus kukutamis. 476. Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika. Perioodid varakesk (5-11s)-feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei või...
Küsimused ja vastused :D 1.Selgitage kahe näite abil Chlodovechi ajaloolist tähtsust? Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku kirik vaatles neid kui „õigeid“ kristlasi, kes väärisid toetust võitluses väärõpetuse tunnistajatega. ...
Kui Rooma riik kokku varises,haarasid hõimu pealikud võimu enda kätte.481. a. sai Chlodovech ühe piirkonna juhiks ja asus otse kohe oma territoorjumi lajendama.5 a. hiljem hõivas ta viimase Rooma asevalitseja valduse ja ründas ka teisi naabreid.Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast sai kõigide frankide kuningas. 7)Miks otsustas Chlodovech vastu võtta risti usu? V:Ta sai aru,et suurt riiki koos hoida vajab ta Gallia piiskopide toetust.Lõpliku tõukke usuvahetuseks (enne olid frangid paganad)andis 1 sõjakäik,mil neid ähvardas kaotus.Peale jumala poole pöördumist oli sõjaõnn pöördunud ja peale seda 496. aastal lasi Chlodovech end koos oma sõjameestega ristida. 8)Kes olid Karolingid? V:Karolingid- Frangi kuningate dünastia, kes põlvnes Karl Martellist. 9)Millised alad Euroopas vallutas Karl Suur? V:Karl Suur liitis Frangi riigiga Põja-Itaalia ja Baieri hertsogi valdused.
suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine...
saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused
4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395. Thedosius jagas Rooma riigi kaheks pojade vahel: Ühtne Rooma jagunes kaheks riigiks 843-Verduni leping – Ühtne frangi riik 3ks riigiks 751. Pippin andis Itaalias alasid paavstile – kirikuriigi teke 476. Romuluse kukutamine – Lääne-Rooma lakkas olemast. Asemele tekkis Frangi kuningriik 486. Frangid vallutasid Galliast suure osa: Tekkis Frangi riik
Mahabharata vanaindia Vjsat, 4. sajand eKr 4. Krishna, Arjuna, Damayanti, Kurukshetra sõda, kauravite ja sajand pKr Nala, Ramayana, Rishyasringa, pandavite saatus. Ganesha, Vyasa, Rolandi Laul prantsuse 12. saj. keskpaik Karl Suur, baskid, frangid, Roland Frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing.
Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid 800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.) a) Selgita, kuidas tagasid Ida-Rooma püsimajäämise Lääne-Roomaga võrreldes: · soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohas. Justinianuse vallutused, mis tagasid strateegiliselt tähtsad tugipunktid.
Muhhamed 622 630. Saab ilmutusi , palvetada näoga Meka suunas. Mõisted: Kaaba tempel, mis asub Mekas ja tema seina on müüritud ,,Must meteoriit" Allah üks peajumalaid Islam Usk, mille kuulutas Muhhamed välja Moslem Islami usu pooldaja Koraan islami püha raamat Prohvet- jumala sõna edastaja Medina ,,Prohveti Linn", 622 põgenes sinna Muhhamed Kaliif islami usukonna ja riigi juht. Vesiir kõrgeim riigiametinik Emiir riigipea Frangi riik: 5. saj lõpul tungisid frangid Chlodovechi juhtimisel Galliasse. 495. a lasi chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale.Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.Karl Martell 714 741 , tema ajal tungisid Hispaaniast riiki
1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaat- islami õigusnormide kogum Alates 11.sajandist rekonkesta e Hispaania tagasivallutamine. 1492 Granada. Maurid- Hispaania islamiusulised. Hispaania oli vara keskajal kõige arenenum piirkond Euroopas. Bütsantsi arengutase oli ka kõrge
3) Usupuhastuse e. reformatsiooni algus Saksamaal 1517a, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste alt. Mis aastal sai Karl Suur keisriks, millal sai alguse Araabia riik? 800 a. Sai Karl Suur keisriks, Naturaalmajanduse kaks tunnust 1) Kõik toodetakse ise 2) Või saadakse vahetuskaubanduse teel. Poitiersi lahing Kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Islami usu 2 keeldu 1) Alkoholi joomine keelatud 2) Teisi jumalaid ei tohtinud kummardada 3) Sealiha söömine keelatud Muhamed Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget monoteismi. Nõudis Allahist kui ainujumala
1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaat- islami õigusnormide kogum Alates 11.sajandist rekonkesta e Hispaania tagasivallutamine. 1492 Granada. Maurid- Hispaania islamiusulised. Hispaania oli vara keskajal kõige arenenum piirkond Euroopas. Bütsantsi arengutase oli ka kõrge
Kõrgkeskajal oli Karl rohkem prantsuse poeemide ja proosakangelane, hiliskeskajal, alates 15. sajandist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam aga ka saksa autorid. Frangi riik Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri.
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
