naise Olympiase poeg. Sündis aastal 356 eKr. Õpetajaks karmikäeline Leonidas... ...ka filosoof Aristoteles, uuriti Homerose eeposeid. Philippos II mõrvati vandenõulaste käe läbi aastal 336 eKr. Philippos II Aleksander saab Makedoonia kuningaks 336 eKr. 334 sõjakäik Pärsia vastu (Granicuse lahing). Alistas VäikeAasia ja Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Issose lahing 333 eKr ja Gaugamela lahing (331). 331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele. Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks. Pealinn Babülonis.
Egiptus, üks kõige tihedamalt asustatud riike Vanas Maailmas, alistus Makedoonia Aleksandrile ilma igasuguse vastupanuta. Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. 332 eKr rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria (ühe paljudest tema järgi nimetatud linnadest) Dareiose oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Oktoobris kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata Pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi korraldamisel järjekordse hiilgava võidu. Edasi liikus Makedoonia armee Babüloni linna peale, mis hoolimata võimsatest kaitsekindlustest avas väravad vähimagi vastupanuta. Gaugamela juures saavutatud võit oli
Tunnikontroll • 1. Kes on see Makedoonia kuningas, kes vallutas endale maa-ala, mis ulatus Kreekast Indiani? • 2. Mis tempel Aleksander Suure sündimise ajal põles? • 3. Kes oli Aleksander Suure õpetaja? • 4. Mis nimega linna rajas Aleksander Niiluse deltasse? • 5. Miks on tähtis Gaugamela lahing aastal 331 eKr? • 6. Kui vanalt ja millesse suri Alekander Suur? • 7. Kirjuta õiges järjekorras Aleksander Suure vallutatud alad: Pärsia, Väike-Aasia, Foiniikia, Egiptus, Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________
Ideeõpetus, õpetus ideaalsest riigist. Aristoteles: platoni õpilane. Inimene on poliitiline loom. Paneb aluse loogikale.ma temaatika: eeskujuks mesopotaamia, sõnastasid teoreeme. Phytagoras. Meditsiin: hippo krates ja tema vanne. Ajalookirjutusele pannakse alus: herodotos- historia. Kokkuvõtted vihikust! Hellenismiperiood(1,-2) Hellenismiperiood: makedoonia kuningas aleksander suur vallutab väike-aasia, foiniikia linnad ja egiptuse(rajab vimmasesse ka aleksandria linna). Gaugamela lahing- pärslaste eesotsas oli kuningas dareiois 3, lõppes aleksander suure võiduga. Vallutab pärsia. Edasi suundutakse kesk-aasiasse. Hävitatakse seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii päärdutakse tagasi. Uue maailariigi pealinnaks saab babülon.pärast aleksandri surma laguneb riik. Hellenism- kreeka tsilivatsiooni levimine lähis-ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri.
Ajaloolised filmid Filmi nimi: Cleopatra as Deity Filmi rezissöör: polnud kirjas Aasta: Filmis käsitletav isik: Kleopatra Materjali allikas: http://video.nationalgeographic.com/video/national-geographic-channel/specials-1/history- events/ngc-cleopatra-as-deity/ Filmi nimi : Rome in Flames Filmi rezissöör: polnud kirjas Aasta: Filmis käsitletav isik ja sündmus: Nero, Rooma põleng Materjali allikas: http://video.nationalgeographic.com/video/national-geographic-channel/all-videos/av-8757- 9215/ngc-rome-in-flames/ Filmi nimi : Spartacus Filmi rezissöör: Stanley Kubrick Aaasta:1960 Filmis käsitletav isik: Spartacus Materjali allikas: http://www.imdb.com/title/tt0054331/ Filmi nimi : Julius Caesar Filmi rezissöör: Joseph L. Mankiewicz Aasta: 1953 Filmis käsitletav isik:Julius Caesar Materjali allikas: http://www.imdb.com/title/tt0045943/ Filmi nimi:Trooja Filmi rezissöör: Wolfgang Petersen Aaa...
riik kui elu alus) 7. Hellenismiperiood: Hellenism- ajajärk a.suurest kuni 1 saj ekr, kus kreeka ja makedoonia kultuurid segunesid idamaiste kultuuridega ühiskonnale iseloomulikud jooned (lk. 128-129, tähtsamad kultuurisaavutused (lk. 132-133), Aleksander Suure vallutusretk, 334 ekr granaikose lahing 333 ekr gordioni sõlm- issose lahing- Dareios III 332 ekr tüürose ja gaza vallutus- Egiptus alistus vastupanuta aleksandrile 331 ekr gaugamela lahing 330 ekr pärsia lahing 325 ekr lõpetas indias riigi lagunemine peale Aleksandri surma (millisteks osadeks). Egiptus-ptolemaiosed Suurem osa aasiat(süüria-makedoonia)-seleukiidide riik Makedoonia+ kreeka-antigonus
Aleksandri noorus Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal l...
Ta seadis esmakordselt selgelt oma sõjakäigu eesmärgiks kogu Pärsia territoorimui vallutamise. Vabastajana võeti Aleksandrit vastu Egiptuses,kus ta kuulutati vaaraoks ja jumal Amoni pojaks.Oma võimu tugevdamiseks Egiptuses rajas ta Niiluse deltasse Aleksandria linna,millest sai idapoolsete Vahemeremaade tähtsaim majanduslik,kultuuriline ja poliitiline keskus. Aastal 331 eKr liikus Aleksandri sõjavägi Egiptusest Mesopotaamiasse.Viimane ja otsustav lahing pärslastega toimus Gaugamela küla juures.Dareiose vägi oli jälle Aleksandri omast palju suurem.Pika ja raske võitluse järel sunniti Pärsia sõjavägi põgenema.Dareiose surmasid põgenemise ajal tema kaaskondlased.Mesopotaamiast tungis Aleksander põlistele Pärsia aladele.Tema kätte langes riigi muistne pealinn Persepolis.Makedoonlased rüüstasid sealse uhke kuningalossi ja süütasid põlema.Tules hävisid hindamatud kuntstiväärtused.Pärsia kuingriik oli seega lõplikult purustatud,
Tema asutatud linnadest tuntakse praegugi Hudandi ja Herati. Gaugamela lahing 331. a. kevadel suundus Aleksander, saanud Kreekamaa asevalitsejalt Antipatroselt oma vägedele tõhusat täiendust, taas sõjakäigule Dareiose vastu, kes oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Makedoonia armee ületas Tigrise ja Eufrati jõe ning sama aasta 1. oktoobril kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi korraldamisel järjekordse hiilgava võidu. Seekord viis ta lahingusse 47 000 mehest koosneva armee, mida Dareios III vägi ületas arvuliselt 3-4 kordselt. Aleksander, kes ise paiknes koos raskeratsaväega Makedoonia
• Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr • Rajas lühikese ajaga ajaloo ühe võimsama impeeriumi • Tegi ainult ühe suure sõjaretke 334-323 e. Kr • Vallutas Foiniikia, Egiptuse, Väike-Aasia • Raskeim vastane oli Pärsia • Issose lahing 333 e. Kr võideti kindlalt • Gaugamela lahing 331 e. Kr • On üks raskemaid ja legendaarsemaid Aleksandri võite • Suri vaid 32-aastasena 323. aastal e. Kr • Tähtsus – Aleksander pani aluse Kreeka kultuuri levikule idamaades • Sellist segunenud kultuuri nimetati hellenismiks Hellenism • Kreeka kultuuri segunemine idamaade (Pärsia) kultuuriga • Tähtsaim keskus Egiptuse Aleksandria • Asus idamaade tähtsaim ja kuulsaim raamatukogu
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
335eKr sõjakäik Pärsiasse- ülestõus Teebas- Teeba hävitamine. 334eKr algab Pärsia sõjakäik uuesti(8 aastat, 30000 meest) Aleksander Suure sõjaretk Esimene suurem lahing Granikore lahing(334eKr)- täielik võit- Väike Aasia alistumine Gordioni sõlme lugu 333eKr Issose lahing- Aleksandri võit ja Doreios 3 vangi 332eKr Tüürose vallutamine ja Aleksandria asutamine 331eKr Gaugamela lahing- Aleksandri võit ja Doreios 3 põgenemine- Doreios 3 tapmine. 326eKr sissetung Indiasse- Armee protest- 325eKr naasmine Babüloni 323eKr Babülonis Aleksandri Impeerium oli hellenistlik 5) Rooma riigi teke Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntak...
1. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) a) Aleksander Suure võimule tõus: · Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. · Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. b) Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: · V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. · Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. · Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. · Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. · India sõjaretke nurjumine. c) Vallutusretke tagajärjed: · Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) · Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. · Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega)
Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Edasi suundutakse Kesk-Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks. Need olid kõik
lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu. Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Aleksander tapab lõpuks Dareiose mõrvari, sest usub, et kes on tapnud oma kuninga, see ei tohiks edasi elada. Edasi suundutakse Kesk- Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas
idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 70), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama
Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine:
Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine:
Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine:
piiramise järel, Tüüros vallutati ja rüüstati. Selle elanikud müüdi orjaks. Dareios pakkus Aleksandrile rahu ja liitu, lubades talle kõik vallutatud maad ja suure kontributsiooni, kuid oma väepealiku ja peamise nõuandja Parmenioni soovitusest hoolimata lükkas Aleksander ettepaneku tagasi. Egiptus alistus vastupanuta. Ammoni oraakel Sahaara kõrbes kuulutas Aleksandri jumala pojaks. Niiluse deltasse rajati Aleksandria linn. 331 tungis Aleksander Mesopotaamiasse ja kohtas Dareiose väge Gaugamela lahingus. Suurest arvulisest ülekaalust ja sõjavankrite ning elevantide kasutamisest hoolimata said pärslased hävitavalt lüüa. Aleksander hõivas vastupanu kohtamata Babüloni ja kuulutati Babüloonia kuningaks, seejärel Susa, ja pärast Pärsia viimaste vägede purustamist ka Persepolise. Persepolise kuningaloss põletati. 330 vallutati Ekbatana. Dareios tapeti oma kaaskondlaste poolt ja Aleksander käsitas end nüüdsest tema õigusjärglasena
Himu pärslaste eest sõdida polnud (kuigi oli Pärsia võimu all). A nautis Eg-s olemist. Rajas sinna Alexandria, käis mingi oraakli juures, kes nimetas teda Zeusi pojaks (võib-olla, aga võibolla preester ei osanud hästi kreeka keelt, A tõlgendas nagu tahtis loomulikult seda). Kõik Vahemere idaranniku alad A käes, jätkas sõjaretke Mesopotaamia vastu. Läks kõigepealt Süüriasse ja sealt edasi Mes-sse. Seal toimus viimane suur lahing Dareiose vastu (Assüüria aladel) Gaugamela lahing. See oli I ohtlik lahing A-le, sest oli suurel lagedal väljal ja I korda oli pärslastel võimalik oma arvulist ülekaalu realiseerida. Pärslastel olid ka elevandid ja sõjakaarikud. Läks ikka, nagu läks. D-l ei tulnud ikka midagi välja eriti . Faalanks suutis kaarikutele vastu panna. A võitis muidugi ka selle lahingu. Pärast seda enam organiseeritud vastupanu (D poolt) enam ei olnud. See lahing oli n-ö otsustanud Pärsia saatuse. A läks Babüloni ja Susasse ja 330
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
kogus suurema väe, ja otsustas kaitsta sissepääsu Süüriasse, 33 aastal Issose lahing, pärast suur võitu Aleksandri poolt avanes Süüria ja Palestiina.Piiras ja hävitas, pärast aastat Tüürose ja liikus edasi Egiptusesse, mis alistus talle vabalt. Teda hakati ka jumalikustama karjääri lõppfaasis. 32-31 talve veetis Egiptuses, sealt tungis Mesopotaamiasse, kus Dareios oli saanud kolmanda ja suurima väe kokku , suurim lahing Gaugamela, uuesti löödi pärsia puruks, sealt Babüloonia, ja Persepolisse 34 aastal.Persepolisele pandi tuli otsa, varastel hommiku tundidel. Dareios oli ennast kompromiteerinud, kaotas oma positsiooni , kesk-aasia satraap korraldas tema mõrva. Aleksander muutis oma positsiooni, ideoloogilist, seni oli olnud hellase liidu juht kättemaksul pärsiastele, nüüd muutus Pärsia kuningaks, ja tahtis Dareiose mürvaritele kätte maksta.
ilmse heatahtlikkusega. Aleksander rajas Niiluse delta läänepoolse haru juurde Aleksandria linna ja külastas Amoni (kreekapäraselt Ammoni) oraaklit Liibüa kõrbes, 45 kus preester olevat teda kõnetanud kui Zeusi poega (pai Dios, mis võis olla ka eksitus paidioni noormees asemel). 331. a. tungis Aleksander Mesopotaamiasse. Otsustav lahing vahepeal taas jõude kogunud Dareiosega peeti Gaugamela juures Niinive lähedal. Sedapuhku oli Dareios valinud kokkupõrkeks avara välja, mis lubas arvulist ülekaalu maksma panna (seetõttu olevat Parmenion soovitanud Aleksandril rünnata öösel, kuid viimane vastanud, et "ei varasta võite"). Faalanksi kahjustamiseks paigutas Dareios oma tsentri ette aisade ja rataste külge kinnitatud teradega sõjavankrid, mis aga makedoonia vibulaskurite poolt juba eemalt kahjutuks tehti. Lahing, kus Aleksander tavapäraselt oma hetairidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
