Igaüks on oluline omada perekonda ja kodu. Pere aitab raskustega, et kaitsta igal ajal. Mis siis, me tunneme soojust, mugavust, turvalisust ja meelerahu, sest kodus meid ümbritsevad kohalikud inimesed, kes meid armastavad, mõista, alati püüdnud aidata. Lapsed on õnnelikud, kui nad on sõbralikud ja tugev perekond. Pere väärtused on erinevad - see on see, mis eristab üksteisest pere. See ei ole ainult ühiste pühade ja mõned ühised hobid ja isegi sisekliima pere: suuremeelsus, paindlikkus, sõbralikkus. Pere võib olla suur, kus vennad ja õed, onud ja tädid, ja vanavanemad. Ja võib koosneda ainult lapse ja tema ema, kuid see on ikka pere. Perekond algab moodustamisel isik. Lapsed järgmiselt suhted vanemate, nende vestlusi, nende hobid. Ema ja isa meile peamised näited, mida järgida. Nad õpivad meile jagada oma kogemusi, mõned perekondlikke traditsioone. In probleemsed perekonnad, lapsed ei saa seda kõike oma kodus, nii et laps ei tea, kuidas luua
1968- Ta on lennuõnnetuse ohver, aga jäi ellu, tema naine hukkub teises õnnetuses ja Billy kirjutab ajalehtedele tulnukatega kohtumisest. 1976- Billy tapetakse pärast kõne pidamist. 8. Mida kasulikku õppis Billy tralfamadoorlaselt? Billy õppis, et elus tuleb keskenduda heale, mitte halvale. 9. Inimese tõeline olemus avaldub siis, kui ta seisab silmitsi raskustega, kannatustega. Ka sõda võib inimeses esile tuua tõelised väärtused. Too näide, kus avaldub mõne tegelase suuremeelsus, eneseväärikus, hoolimine. Sakslasest võõrastemaja pidaja suuremeelsus avaldus, kui ta pakkus ameerika sõduritele ja saksa valvuritele ulualust pärast Dresdeni pommitamist. 10. Sõda võib inimese muuta ka ,,loomaks". Too näide, kus sõjas avaldub mõne tegelase väiklus, mittehoolimine, jõhkrus. Sõda muutis Weary loomaks, kui kaks luurajat Weary ja Billy maha jätsid, hakkas Weary Billyt läbi peksma. 11. Sõjas ei kannata vaid inimesed, vaid ka loomad. Too selle kohta 2 näidet.
Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus Kangelaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Tõsteti esile olulisemaid rüütli voorusi: vaprus, suuremeelsus, ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul": Põhineb tõestisündinud sündmustel Karl Suure sõjaväe ja moslemite vaheline sõda. Karl Suure vasall krahv Roland hukkub. Pärast seda maksab kuningas kätte. Kuningas Artur: Valitses Inglismaal ilmselt Suure rahvasterändamise perioodil. Kujutati ideaalse kuningana. 12 sama täiuslikku ümarlauarüütlit. Püga Graali otsimine. Armastusluule
Mérimée kirjutas ka eksootilie ainestikuga jutte "Tamango" käsitleb neegerorjade mässu ja osutab tsivilisatsiooni pahadele. "Mateo Falcone" räägib korsiklaste kommetest ning "Colomba" veritasust korsika moodi "Lokis" põhineb leedu rahvamuistendeil Novell "Carmen" on Hispaania aineline lugu vabadusest ja armastusest. Caremenis nagu ka teistes Mérimée tegelastes ilmneb palju vastuolulist: headus ja kurjus, alatus ja suuremeelsus. "Carmen" annab hea ettekujutuse Mérimée loomingu omapärast ja stiilist. Ühelt poolt romantismile iseloomulikud tugevad karaktereid,kuumad kired, eksootika, nõidus, ebausk, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, teiselt poolt tõetruu esitus, asjakohased kommentaarid, kõrvalpõiked ajalukku ja keeleteadusse. Mérimée novellidele on omased psühholoogilisus ning analüüsi sügavus ja usutavus. Autori tähelepanu keskmes on alati inimese sisemaailm
Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade. Kaitse kurjuse vastu Usutakse juba ammusest ajast et pentagramm kaitseb kurjuse eest, konflikti sümbol mis kaitseb kandjat ja ta kodu. Ilma ringita pentagramm Pentagramm võib olla avatud ilma ümbritseva ringita. See on aktiivne vorm mis sümboliseerib iseendast väljaminemist, konfliktiks valmisolekut,
Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud.
Rüütellikkus keskajal võrreldes tänapäevaga Kes oli rüütel? Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste seisus, mis tekkis keskajal. Seisusega kaasnes rüütlieetika, mille märksõnadeks oli härrasmehelikkus, truudus, au, suuremeelsus, vagadus, lugupidamine teiste inimeste, eriti naiste vastu. Ajapikku kujuneski sellest välja iseloomuomadus, mida teame rüütellikkusena. Võrreldes keskajaga on tänapäeval arvamus ja suhtumine sellesse paljuski muutunud ja on levinud arvamus, et nüüdisajal on rüütellikkus surnud. Kuidas erineb keskaja rüütellikkus tänapäevasest ja kas seda enam üldse õieti eksisteerib? Keskaja rüütlit iseloomustas julgus, vaprus, enesekindlus. Kindlasti võib pikemalt arutleda ühel
Loomalugude hiigelsari, mida ühendab keskne tegelane rebane Renart Teoses sotsiaalne satiir, kus peegelduvad suhted ja kombed. TEGELASED REBANE kaval, leidlik väikefeodaal HUNT juhm, toores KARU kohmakas, juhm suurfeodaal LÕVI kuningas OINAS, EESEL vaimulikud KANAD, JÄNESED lihtrahvas PALJU TÕLKEID JA MUGANDUSI Eestis Kreutzwaldi mugandus "Lood Reinuvader Rebasest" - 1850 "Roosiromaan" allegooriline prantsuse värssteos TEGELASED lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm Kadedus valevagadus Peategelasteks Loodus ja Mõistus. . "Roosiromaan" Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisukokkuvõte Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida Inglismaal kujunesid välja Robin Hoodi lood mõisnikuga tülis oleva metsas redutava vaba talupoja seiklused Franciois Villon 15. sajandist prantsuse luuletaja, varas, hulgus
väikerüütlid, puust, kivist ülal perega, all sulased ja tagavara. Suurrüütlid linnustekompleksid. Rajati linnused- saarele, mäe otsa, künkale, jõekäärdu. Kõrgus peatorn keskel. Sõjamängud-turniirid. Võitja kaotaja relvastuse. Kiriku meelest edevus, mõttetu verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise,
Eestluse elujõu allikad Austatud Eesti president ja kirjanik Lennart-Georg Meri on öelnud teoses ,,Eesti rahva elulood" eessõnas: ,,Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus!" Eestlased on sitke rahvas. Me oleme üle elanud varem mainitud küüditamise, mitmed sõjad, pärisorjuse ja riigireetmise. Eesti rahvas on võitjad. Me oleme võidelnud endale iseseisvuse, oma riigi, keele ja kultuuri. Iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Selleks oli vaja kõvasti tahtejõudu ja vapraid mehi ning isegi poisse, kes olid valmis kasvõi koolipingist sõtta minema. Täpselt nii oli Vabadussõjas, mida Eesti Vabariigi väed pidasid oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28
Arutluse abil halbade inimestega juhtuvad õnnetused. üritab ta inimesi juhtida kõlbelise Inimsaatust kujundab suuresti juhus. Inimene ja õilsa armastuse suunas. püüdleb armastuse poole-erootika ja seksuaalsus on loomulikud. Hingelised voorused: suuremeelsus, õilsus, ennastohverdavus, tingimusteta armastus. Mõistus on ülim, mis loodus on inimesele andnud. See pääastab pimedusest ja rumalusest ja aitab õnne saavutada. Vorm ja stiil Lood on proosanovellid, sarnanevad oma Värsivorm: heroiline kuple- Vorm: proosanovell vaimsuselt ja süzeelt keskaegsetele fablioodele. romantilise ballaadi stiil
10. Mida kujutavad endast ,,Rebaseromaan" ja ,,Roosiromaan" ? Rebaseromaan loomaeepos, seda hiigellugude sarja ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Loomades (kujutatud ühiskonnategelasi) ja nende seikslustes on kerge näha ühiskonnasuhete peegeldusi, samas ka humoorikas kommetekirjeldus ja rahvatarkuse kogu. Roosiromaan noormees näeb unes, kuidas ta satub aeda ning armub imekaunisse Roosi. Nende armastuse teele tuleb aga mitmesuguseid takistusi (Keelepeks, Häbi, Hirm, Kadedus, Suuremeelsus jne), kuid lõpuks saab noormees siiski Roosi noppida. Tegelased on peidetud emotsioonide ja nähtuste taha. 11. Renessanss : millal, kus, iseloomulikud jooned, esindajad? Tekkis Itaalias 14. sajandil, keskuseks Firenze. Tekkis humanism individualiseerimise algus, inimene kui indiviid, kõik on tähtsad, tuleb arvestada ja sallida ka neid, kes on teistsugused. Taas tõuseb tähtsaks harmoonia (sisemine). Inimene kui looja hakati
Suuna põhjendaja ja arendaja. Kontrast ja grotesk-Hugo võtted. "Hernani"-rüütliromantika vaimus, tähtsal kohal on traditsiooniline auküsimus. Keelekasutsu on loomulik, ei ole peenutsemist. "Jumalaema kirik Pariisis". "Hüljatud". Hugo oli suurm humanist ja romantik. Õpetas inimesi armastama elu, ilu ja tõtt. Prosper Mérimée- Üleminekuautor. Keskendus erinevatele rahvustele. Romantik. Detaili väljendusrikkus. Palju vatuolulisi asju nt. Headus ja kurjus, alatus ja suuremeelsus. Ootamatud ja järsud lõpud. Psühholoogilised ja analüüsivad teosed. George Sand- Varasemad romaanid-naiste õigused, abielus naised, kes ihkavad vabadust. "Indiana". Palju müstikat ja salapära, palavad armulood. Eeskuju Rousseau- loodusarmastus, vabadusiha ja tunnete ülistamine. Venemaa- Tekkis 19.saj algul. Klassitsism, sentimentalism ja eelromantism läbi põimunud. Ajaloolised sündmused andsid mõju. Vabadusiha ja tunnete sügavus.
teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armastust. Värsivormis allegoorilise teose esimene osa pajatab Noormehest, kes näeb unes, kuidas ta satub imekaunisse aefa ja kohtab seal Roosi (armastuse sümbol), kellesse armub. Teda takistavad sellised sümboolsed tegelaskujud nagu Keelepeks, Häbi, Hirm, hiljem ka Kadedus ja Valevagadus, aitavad aga Suuremeelsus, Kaastunne jms. Romaani teine osa kujutab endast loodusfilosoofilist traktaati, mille peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Elunähtusi püütakse seletada vaid mõistuse abil, puudub esimese osa romantilisus. Lõpuks lastakse Noormehel Roos siiski noppida. 7.Kes olid esimesed linnakirjanikud ja milline oli nende elustiil? Vastus: Esimesed linnakirjanikud olidki enamasti kooliga seotud inimesed - skolaarikud ja kleerikud
põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus"
põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus"
kirjutatud loomalugude allikaks. Fr. R. Kreutzwaldi "Reinuvader Rebane". Mõistukeelsuse näide 13.- 15. sajandil "Roosiromaan" - prantsuse teos, mille teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Kirjeldab ja õrna ja õilsat armastust. Räägib noormehest kes satub imeilusasse aeda ja kohtab seal roosi millesse armub, ta tahab seda noppida, kuid teda takiustavad sümboolsed tegelased nagu Keelepesk, Hirm, Häbi jne. , kuid aitavad Kaastunne, Suuremeelsus jne. Lõpuks lastakse noormehel roosi siiski noppida. Inglismaal kirjutati õpetlikke allegooriaid., mis väljendasid rahva püüdlusi ja unistusi. Inglismaal levisid ka ballaadid õilsast röövlist Robin Hoodist. Lugusid Sherwoodi metsade lindpriidest anti edasi põlvest põlve, täiendati ja loodi juurde. 14. saj. oli sew müüt lõplikult välja kujunenud. Temast on kirjutatud ka palju näideid ja vändatud filme. Haridus muutus ilmalikumaks
Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse, kuid mees on täis vimma kogu maailma vastu. Sunnitööl elab Raskolnikov läbi hingelise murrangu. Pärast seal põetud haigust tunnetab Raskolnikov järsku Sonja tõde, headuse ja humaansuse tõde. Ta astub otsekui uude ellu ja temas tärkab Sonja vastu tõeline armastus. 8. Kuidas avaldub FD kõlbelise taassünni idee "Kuritöös ja karistuses"? Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi nägi, vapustas teda tema suuremeelsus anda neile oma viimased kopikad, kuigi ise on kerjus. Sonja armus Rodioni suuremeelsusesse. Teada saades, et Rodion on mõtsukas, kohkub ta veidi, kuid suutmata temast lahkuda, ei saa ta leppida ka mõrvariga. Algas võitlus Raskolnikovi äratamise eest, ainsaks relvaks usk headusesse ja armastusse. Sonja sõitis Rodioniga kaasa Siberisse. Rodion võttis küll algselt süü omaks vaid väliselt ja oli täis vimma kogu maailma ning ka Sonja peale
kohtus ta Mördriga ning too nõudis tagasi raha, mis oli kulunud abielu 23. Kordus. korraldamise peale. Hrutr kutsus ta kahevõitlusele. Kui võidelda ei taha, 24. Sõideti tingile ja võeti kohtuasi üles, kuid Gunnarri nõudmised on siis peab kõigist nõudmisest loobuma. Mördr loobus, alandus. Vennad kehtetud, sest ta ei teinud kolme avaldust, mida peab tegema, et kohtuasja sõitsid koju, tee peal laste väike näitemäng. Mehe suuremeelsus. alustada. Gunnarr kutsus Hrutri kahevõitlusele, kuid Hrutr maksab raha 9. Höskuldri tütar Hallgerdr oli suureks kasvanud. Osvifri poeg Thorvaldr ära. Kulugu sel sul käest. Unnr sai raha. oli tugev aga ägeda loomuga mees, kes palus naise kätt. 25. Valgardri suguvõsa tutvustus. Läks mehele Unnrile ning seda panid nii 10. Hallgerdr oli solvunud, et ei arutanud temaga abielu
... lootus on püsinud, nagu võiks tema kuidagi ellu ärgata ja taas tulla, olgugi hoopis teisel kujul ja teise nime all." · ,,Tunnistaja on näinud oma mõrsjas kogu aeg surnud õde, surnud juba enne sündimist. Ta mõrsja pole kunagi elanud, sama vähe kui ta õdegi." (ema tegi aborti, ta oli ainuke laps) Olle KADEDUS/leppimine, suuremeelsus · ,,Nüüd ma märkan kah, miks igas loos peab olema kangelane. Kangelased on meile vastuvõetavad peale kõige muu ka sellepärast, et me neid ei kadesta. Selleks peavad nad liiga palju kannatama, ja isegi kui nad lõpuks võidule pääsevad, siis on tee võiduni liiga väsitav ja vintsutav. ,, · ,,Kadedus on aga kõigist pahedest see, mis on meile kõige lähedasem ja igapäevasem.
vägedele on halvad. Ta leiab, et Moskva tuleb maha jätta. Ta väljendab patriotismi. Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja individualistliku elulaadi esindaja. Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda. Perepoeg Nikolai noormehena kaotab kaardimängud 49 000 rubla, siis ta isa suhtub sellesse rahulikult, ei tee pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik)
kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Ühiskond- kes palvetavad, kes sõdivad ja kes töötavad. 1. Vaimulike seisus ehk oratores- täiendas, koolitas end ainsana teiste arvel. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus põhimõtteliselt võimalik- pärisorja lapsest või saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja õiguskorraldus 2. Aadliseisus ehk bellatores- aadel kujunes paralleelselt feodaalsuhetega
,,TULETORNI JUURDE" mr ja mrs Ramsay 8 lapsega, Inglismaal mereäärses alevikus suve veetmas. Naabrid: kunstnik Lily Briscoe, leskmehest botaanik William Bankes, vana luuletaja mr Carmichael jt. I peatükk(Uks): 6-aastane poeg James tahab paadireisi (1 päev). Näiliselt ei toimu midagi pisitoimingud. Valgustab tegelasi endi kui teiste tegelaste sisekõnedega. Mrs Ramsay on sümbolisarnane üldistus, ideaal: eluterve loomulikkus,mõistvus, tarkus, headus, suuremeelsus, sisemine elu. Lily on peamine kõrvaltvaatleja. Laste areng mälestustena. II peatükk (,,aeg möödub") kümmekond aastat möödunud. I maailmasõda. Hukkunud mrs Ramsay, tütar Prue ja poeg Andrew. III peatükk (,,Tuletorn") - paadisõit saarele tuletorni juurde, mille mrs Ramsay koos laste Cami ja James'iga siiski ette võtab. Tuletorn elu sisemine valgus, vaimne alge, teekond. MARCEL PROUST (1871-1922) Pariisi rikkast kodanlikust perekonnast. 1895 sai kirjanduse litsentsiaadiks
Karl Ristikivi Romaanikirjanik, proosakirjanik. Paistab silma optimistlik elutunnetus, huumor, ergas 1912-1977 Kaastööd: "Lasteleht", "Laste loodusetaju ja hea keelekasutus. Teemad: vabadus, Rõõm", "Mäng ja Töö". kodu- ja isamaaarmastus, ühtehoidmisvajadus, headus, omakasupüüdmatus ja suuremeelsus. August Mälk Proosa- ja näitekirjanik. Ergas loodusetunnetus, Inimeste ja looduse suhted. 1900-1987 PERIOOD: "Sula" 1956-1991 Iseloomustus: Lastekirjandus hakkas järk-järgult vabanema sotsiaalpedagoogilise õppevahendi rollist. Majandusli esimesed elukutselised lastekirjanikud. Lasteluule osakaal kasvas. On eesti lastekirjanduse üks vil lasteluule kõrgperiood. Tõusis esile uus põlvkond lastekirjanikke
linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge tegureid, mis tingisid paavstluse autoriteedi tõusu kõrgkeskajal ja languse hiliskeskajal. TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis
Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. ''Hamlet'' W.Shakespear Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras
liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamideel silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad. Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See
Shakespeare sonetid räägivad enamasti armastusest ja armastatust, kellega ei saa kahjuks õnnelikult koos olla. Sonettides on palju ridade vahele peidetud. Kasutatakse rohkelt kõnekujundeid. Shakespeare draama Komöödiad liikuvad ja elurõõmsad Olulisemad: 1. ,,Suveöö unenägu" - noorte õigus vabale armastusele, selgelt selle vastu, et vanemad püüavad laste elu korraldada. 2. ,,Veneetsia kaupmees" - vastandamine (ühelt poolt rõõm, sõprus, suuremeelsus, teisalt raha, ahnus ja tigedus) 3. ,,Tõrksa taltsutamine" - armastus uue nurga alt. Noor naine on poiste vastu tõrges, istub kõigile pähe, lõpuks kohtub mehega, kes ta endi võtteid ära kasutades neiu ära taltsutab. Ühelt poolt tõeline palagan, peenelt ridade vahele kirjutamine, palju on narre (isikud õukonnal, kel on õigus kõike välja öelda) Ajalookroonikad Näidendid, põhiliselt 14
Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli sälitamiseks olla armastatud ja haritud. Jean Bodin Suveräänsusteooria Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis. Absoluutne tähendab jagamatu (riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) ja kõrgeim (suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi sinna poole liiguti. Teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu.
kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. "Hamlet" W.Shakespear Peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. KLASSITSISM 17
Väljendab patriotismi Venemaa eest võitlemisel ja ei saa aru, miks Napoleonil oli vaja tulla sinna. Vastukaaluks, Napoleon, kes kujutab üheltpoolt uuenduslikku ja Euroopat vabastavat kuju, teisalt teostab oma egoistlikku maailmavallutusplaani. Kuzutov oli pigem rahva esitaja. Perekond ja parv Perekonna näidiseks oli Rostovide pere. Tegemist on kõrgaadlike hulka kuuluva perekonnaga, kes kehastab kõiki positiivseid väärtusi, armastus, hoolivus, üksteise toetamine, suuremeelsus, loomulikkus, külalislahkus. Rahast ei hoolita, raha peale ei mõelda, sellega tegelemine on alandav ja väiklane. Poeg kaotab 49000 rubla, isa ei tee etteheiteid, on mõistev. Lõpuks krahv sureb, selgub, et perel on 2 korda rohkem võlgasid, kui on varandust, aga kõik ei kahanda nende kokkuhoidmist ja peretunnet. Nüüd poeg asub riigiametisse, et teenida ja võlad tasuda ning perekonna au päästa. Keskseks tegelaseks on Natasa, kes on teine laps. Paralleel on Kareninast Kittyga.
mõõdab tõelisus. Propagandasõnum võib olla õige, olemata tõeline, ja tõeline, olemta õige. ÕIGSUSE RELATIIVSUS on propaganda printsiip, mille kohaselt publikuga tuleb rääkida tema arusaamade paradigmas ka siis, kui need arusamad on väärad. Õiglus on käitumise (teo) ja tasu ekvivalentsus mingi normi pinnal. Õiglustunne kui avalikkuse väärtushinnangus väljenduv moraali norm. Süüme normide hulka kuuluv suuremeelsus, andestus (karistuse ärajätt) on moraalinormide seisukohalt amoraalne. 1.5 KOMMUNIKATSIOONIMUDEL Kommunikatsioonimudel on propaganda subjekti vahekord propaganda objektiga (PUBLIKUGA). Kommunikatsiooni mudel erineb, sõltuvalt propaganda põhiliigist. Proaktiivses propagandas (agitatsioonis) toimib kolmikmudel autoriteet propagandist publik Reaktiivses propagandas propagandasõjas- toimib nelikmudel. Autoriteet propagandist- vastane-publik 4-mudelis vastane kui konteksti osaline!
Nagu kõikide ülejäänud käitumisjuhistega, pole ka heldemeelsuse arendamine pelgalt enesestmõistetav harjutus, millega tuleb ühele poole saada, selleks et asuda dharma keerukamate osade kallale. Helduse idee läbib kogu budistlikku teed ja seda võib harjutada mitmel tasandil. Vaimne areng tähendab oma kitsa ego ületamist. Nii hakatakse tasapisi nägema, et elu ei seisne millegi omamises, vaid selles, kuidas teisi ja kogu universumit toetada ja aidata. Vaimne areng ja suuremeelsus käivad käsikäes. Hetkel ollakse ehk suutelised vaid väikesteks sammudeks, kuid lõpuks väljendub heldemeelsuses kõrgeim tarkus ning sellest tulenev ühtsustunne kõikide elusolendite vahel. Virgunud loomus on täielikult ja loomupäraselt helde, kuna ta näeb kaugemale teistest koosnevast duaalsusest. Helduse keskset ideed budismis kannab väga selgelt bodhisattva vaimne ideaal. Bodhisattva on olend, kes järgib vaimset teed teiste aitamise eesmärgil. Kogu tema elu on kahetsustundeta
Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos.
armastja 1659 Oidipus 1635 Medeia 1660 Kuldvillaku otsimine 1636 Koomiline illusioon 1662 Sertorius 1637 Cid 1663 Sophonisbe 1640 Horatius 1664 Othon 1642 Cinna ehk Augustuse 1666 Aglésias suuremeelsus 1667 Atilla 1642 Polyeuste ehk Ühe märtri 1670 Titus ja Berenike mesinädalad 1671 - Psyche 1643 Pompeiuse surm 1672 Pulcherie 1643 Valetaja 1674 - Surena 1644 Järg valetajale Jean Racine (1639 - 1699) Oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse.
3 eri tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev, föderaalvõim Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Valitsuse ülim eesmärk: Gloria, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahu: rahumeelne valitsus, mis väldib sõdu ja sisetülisid on auväärne. Üldine hüve, mis on saavutatav õigluse abiga. Kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust. Vürstlikud voorused: armulikkus, halastus, heldus, suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab 8 2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, ilma omakasuta. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte soosida ühtesi, muidu tekib mass ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad ja pärilusprobleemid, kuhu kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes omakorda läksid tülli
eesmärk omaette. Positiivne psühholoogia positiivseks psühholoogiaks. Positiivse psühholoogia ellukutsumise eesmärk oli suunata psühholoogide tähelepanu vaimuhaigustelt ja hädadelt elu päikselisematele külgedele ehk sellele, mis muudab elu täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rõõmu tundma. Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid), positiivsed iseloomujooned (julgus, püsivus, suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus, tulevikku suunatus) ja positiivsed institutsioonid (need, mis toetavad altruistlikku(valmisolek tegutseda teiste kasuks) käitumist, tolerantsust, viisakust ja laste paremat kasvatamist). Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne õnne valem? Tunnetuslik ehk kognitiivne komponent sisaldab inimeste hinnangut sellele, kuivõrd nad oma eluga või spetsiifiliste eluvaldkondadega, nagu näiteks abielu, töö, materiaalne olukord,
nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel- omapärane kaunistus- keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale. Tavaliselt on vapid reljeefsed. Vapi koostamiseks kasutatakse järgmisi värve: ehk heraldilisi tinktuure: metallvärvused kuld ja hõbe ( asendusvärvused on kollane ja valge). Põhivärvused on sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käed- ustavus, lõvi- jõud, mehisus, suuremeelsus, küünistega kivi hoidev kurg- valvsus. Eesti vapp-Eesti riigivapp on üks vanemaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol Eesti Vabariigi sünniga 1918 tõstetati vapi küsimus ja kuulutati välja vapi konkurss. See aga kukkus läbi ja jäädi vana ajaloolise vapi juurde. Heraldikas nimetatakse vapilooma lõviks siis, kui tema pea on
10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head ja halvad tegelased, nt lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelasteks Loodus ja Mõistus. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida. 13. François Villon (1431(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis
Sellel eluetapil ei ole miski kerge. Tahad teha paljutki teisiti kui varem. Tahad toimetada kõike oma äranägemise järgi. Tihti aga ei ole teadlik, kuidas ja kuhu see välja viib. Seega kogud täiskasvanuks saamise teel järjest uusi kogemusi ning teed kindlasti ka vigu. Muidgi arenevad seejuures välja uued seisukohad ja mõtteviisid, sest siis koged igapäev midagi uut ja huvitavat, saad ka katsetada erinevaid asju. Siis võivad muidugi armastus ja viha, armukadedus ja suuremeelsus, õnn ja pettumus, õrnus ja ägedus paari silmapilgu jooksul ühest teiseks üle minna. See on tohutult raske. Õnneks on möödas ajad, kus arvati, et poistel on vähem tundeid kui tüdrukutel. Võib-olla ei lobise poisid oma südameasjadest just nii palju, aga tunded on neil täpselt samuti kui neiudel. Isegi, kui poisid proovivad välja näidata ennast, kui väga lahedad ja sefid poisid, siis on nad tegelikult äärmiselt haavatavad. Murdeiga muudab poisse samamoodi nagu tüdrukuid
Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heidsid. Arenesid jalaväe võistlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagandus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust südamedaami vastu. Kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad. Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. 11
Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või kasulikkusest, vastavalt vajadusele.
sattunud kaunisse aeda. Seal märkab ta jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. roosi ja tunneb, kuidas Amori nool teda Koosneb 100 laulust südamesse tabab. Ta tahab roosi noppida, Jaguneb 3 ossa: Põrgu, Purgatoorium kuid siis sekkuvad tegevustikku arvukad (puhastustuli), Paradiis allegoorilised tegelased, kellest mõne Kaastunne patuste vastu, keda kirik on teda soosivad (Tervitus, Suuremeelsus, karmilt hukka mõistnud Kaas-tunne jne), teised takistava Rängemaid karistusi määratakse paavsti- (Keeldumine, Keelepeks, Kadedus, dele Vagadus jne). Teises osas püüab Mõistus Dantes pole enam keskaja inimeste aland- noormeest veenda armastusest loobuma. likkust ega endastmõistetavat alistumist Sõber annab head nõu. Loodus aga käsib autoriteetidele oma seaduste järgi käia
tänapäeva üliõpilashümni „Gaudeamus” mõned stroofid. ROOSIROMAAN: 13saj prantsuse suurteos. 2 autorit, Lorris ja Meung, kes jätkas Lorrise alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Lorris tahtis mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes roosi ja armub sellesse, kuid roosi takistavad noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde. Siinkohal Lorris lõpetas ja Meung muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus laseb noormehel siiski roosi noppida. REBASEROMAAN: Loomaeepos, mis peegeldab ühiskonnasuhteid. Rebane Renart võitleb juhmi hundi Ysengriniga(suurefeodaalid). Tegelased on ka lõvi
Patuks ei peeta ettevõtlust, raha teenimist ja rikastumist mitte ainult riigitööl, vaid ka eraärilise tegevusena ehk ärivaist ja aktiivsus on pigem au sees. Sariaat on moslemi jumalik tava, kuidas islamikogukonnas elada. Selles on korraldused ja kohustused ning kohustuslikud rituaalid, mida täidab iga moslem. Need kohustused on palve, paast, armuand, palverännak ning vajadusel ka dzihaadis ehk püha sõjas osalemine. Vastastikune abi, külalislahkus, suuremeelsus, kohusetruudus, soovide tagasihoidlikkus, kasinus - need omadused peavad iseloomustama moslemit ning nendest omadustest kasvab välja iga moslemi isiklik väärikus. Perekonna au hoidmine on üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas. Kõikidesse vanematesse ja auväärsematesse, samuti sugulastesse peavad nooremad moslemid suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikusega. Minu arvamus
kreeklaste jaoks olid poliitika ja eetika lahutamatud (tänapäeval ei ole enam nii), Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks), Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr - Õnnelik elu- vooruslikkus e loomutäius, mis on saavutatav ühiskondliku elu kaudu Lahutatakse keha ja hing: mõistuslik osa vs. Meeleline. Vooruslik käitumine pidi olema kesktee kahe äärmuse vahel (nt arguse ja julguse vahel, kahe halva vahel) Suuremeelsus- ihnsuse ja varanduse loopimise kesktee Rooma periood Roomlaste panus ,,tähtsusetu"? On öeldud, et roomlased pole kirjutanud midagi mõjutatavat. Euroopa õiguslik mõte pärineb roomlastest, eriti tsiviilõigus, mis sai Euroopa tsiviilõiguse aluseks ka hiljem. Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati uurima teisi filosoofia valdkondi. Stoitsistlik koolkond (Cicero) Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke
lihtrahvale. verevalamine. Edukad rüütlid said aadlineidude Eemaldumine õigelt teelt tähelepanu, mis võis viia soodsa Pühendunud võitluselt ristiusu eest. abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. 6. Rüütlikirjandus a. Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: · Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. · Ülistati armastust südamedaami vastu. b. 3 peamist zanri: KANGELASEEPOSED RÜÜTLIROMAANID ARMASTUSLUULE Autor enamasti Temaatika muistsetest Trubaduurid teadmata. pärimustest. poeetidest rändlaulikud. Prantslaste "Rolandi Inglastel kuningas Rüütli vankumatu laul". Artur ja tema 12 truudus ja südame- Karl Suure vasalli ümarlauarüütlist
inimene kes hakkab vanaks jääma, saab alles siis aru, kui hea oli noorus). See tähendab, et inimesel peab olema kujutlusvõime. Me hindame seda, et meie elu ei ole ohus, sellest kujuneb meie jaoks väärtus ja sellest tuletame me tegevusnormi. VÄÄRTUSED MÄÄRAVAD INIMESTE ELUVIISI Väärtuste liigid Ainelised- tervis, heaolu Majanduslikud- turvatunne, produktiivsus Moraalsed- ausus, lahkus (reguleerivad inimeste käitumist) Sotsiaalsed- viisakus, suuremeelsus Poliitilised- vabadus, õiglus Esteetilised- ilu, graatsia Usulised- vagadus, kuulekus, usk Intellektuaalsed- teadmine, intelligentsus Puhtseesmised hüved on head oma loomuse tõttu. Nad ei tulene teistest hüvedest. Puhtinstrumentaalsed hüved on vahendid millegi säärase saavutamiseks, mis on seesmiselt hea. · Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist
Kooperatiivsuse põhimõte Maksiimid: Kvantiteedi: a) Ütle nii palju, kui on vaja b) Ära ütle rohkem, kui on vaja Kvaliteedi: a) Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale b) Ära ütle seda, mida sa ei tea Suhe: ole relevantne (räägi asjast) Viisi: a) Räägi selget juttu b) Väldi mitmemõttelisust c) Ole lakooniline d) Räägi õiges järjekorras Koostöö ja viisakus Geoffrey Leech. Principles of Pragmatics (1983) The Tact Maxim Viisakus Suuremeelsus Tunnustamine Tagasihoidlikkus Mis on viisakas ühes kultuuris, on teises naljakas J.L Austin Kõneaktid Lokutiivne kõneakt sõnumi loomine - õige (adekvaatne) mõte - korrektne sõnastus Illokutiivne kõneakt sõnumi väljaütlemine Perlokutiivne kõneakt ütluse tagajärjed - Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid
... Stalinismi stiilis tuli tagasi hoonele dekoor, hakati monumentaalsust rõhuma. Dekoor mis Venemaal hästi rikkalik ja naeruväärne, pandi juurde sotsialistlike kujundeid. Eestis see ei olnud nii lopsakas, jätkas esindus traditsionalismi stiili. Kino "Sõprus" 1955, Peeter Tarvas + August Volberg, see maja on teisest etapist. Liberaalne, võidutsev ja kolmas stalinismi stiil. See on võidutseva aja stiilis. Nõgusa fassaadiga, kus üleval sammaste otsas jookseb Setu muster. Suuremeelsus oli oluline stalinismi stiilis. Ehitati toredaid ja uusi linnasid, kõige paremini säilinud on näiteks Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sillamäe oli peidetud linn, mida kaardil polnud. Seal taheti pommi ehitada. Seal on mini versioon Odessa treppidest, mis viib tee mereni. Individuaalelamud - Eestis on palju neid. Sõjajärgsel ajal olid arhitektidel hingetõmbepaus. Kõik oli kontrollitud, et mitu tuba ja ruutu võis olla. 45/47 moodustati Eesti arhitektide liit.